Empaatia kaardi näide
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ12 Stella Selberg EMPAATIA ÕE TÖÖS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendajad: R.Orumaa S. Piirsalu E. Kotkas Tallinn 2012 SISUKORD 1. ÕE TÖÖ Õendus on elukutse, millel on loomupäraselt kõrged moraalsed eesmärgid. Selles ametis on eelkõige tähtsad patsiendi kaitse, haiguse komplikatsioonide ennetamine ning tervist tagava keskkonna loomine. (Valler 2011: 15). ,,Õendusele on omane austada inimõigusi, sealhulgas kultuurilisi õigusi, elu- ja valikute õigust, õigust väärikusele ja õiglasele kohtlemisele. Õendusabi on lugupidav, olenemata inimese vanusest, nahavärvusest, usutunnistusest, kultuurist, puudest või haigusest, soost, sek...
1) Selgita, mida tähendab autori mõte "oleme kõik oma aja lapsed"? Autori mõte "oleme kõik oma aja lapsed" tähendab seda, et inimesed on erineval ajal sündinud ja on sündides ikka lapsed. Meie aega iseloomustab informatsiooni üleküllus, arvamuste pinnapealsus ning sõnavabadus. Kõik need aspektid mõjutavad meie igapäevaelu. Kui palju igaüks nendele tähelepanu pöörab on iga inimese enda teha. 2) Kuidas kirjeldab autor praegust aega ja kas nõustud tema arvamusega? Põhjenda. Autor iseloomustab praegust infoajastut mitmete tunnustega. Esimene neist on informatsiooni üleküllus, sest erinevat teavet tervest maailmast saabub iga päev ning inimesed puutuvad sellega kokku nii tänaval, tööl kui ka meedia kaudu. Sellest omakorda on tingitud uudiste, arvamuste ja kirjelduste pinnapealsus, mis tekitab inimestes segadust ning probleeme. Üks peamisi infoajastu tunnuseid on ka piiramatu sõnavabadus, mida on autori arvates inimestel liiga palju....
Emotsionaalne inteligentsus - miks osad inimesed on edukamad kui teised? Emotsionaalne inteligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) (see ei ole IQ) on mõiste mis hõlmab: * võimet oma tundmusi tajuda,mõista,juhtida ja väljendada *empaatiavõime on teiste inimeste (hingeelu) mõistmine *enesevalitsemine ja eneseregulatsioon on sihtide ja eesmärkide seadmine ja visadus eesmärkide saavutamisel ja takistusete ületamisel EQ (emotsionaalne inteligentsus) mõiste propageerija on Daniel Goleman. Garuso ja Salovey toovad esile kuus eestvedamise ja juhtimise valdkonda mida saab parandada emotsionaalse inteligentsuse jõuga: 1) Efektiivsete meeskondade loomine 2) Efektiivne planeerimine ja otsustamine 3) Inimeste motiveerimine 4) Visiooni edastamine 5) Muutuste esilekutsumine 6) Efektiivsete inimvaheliste suhete loomine Oma emotsioonide juhtimine - enesekontroll,kohanemi...
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima. Eestis saab...
Tundlikkuse alumine absoluutne lävi mingi ärrituse minimaalne toime, mis tekitab haistingu ( sosistamine ). Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärrituse maksimaalne tugevus mille korral veel tekib haisting. Eristus lävi kahe sarnase ärritaja vaheline väikseim erinevus. Haistingu kvaliteet igal haistingul on erinev kvaliteet, see on haistingu omadus mille järgi saab teda eristada. Haistingu tajumis-aeg 130 millisekundit. Ärritajaga kohanemine retseptorid kohanevad ärritaja muutumisega. Korvamine olukorda kus inimesel mingi haisting puudub, siis teised haistingud tugevnevad. Sünteesia olukord kus üks haisting kutsub esile teise. Taju püsivus teatud objekti tajub inimene muutumatuna isegi kui objekti ümbrus muutub. Valivus inimene tajub objekti vastavalt oma eelistustele ja emotsioonidele. Mõtestatus inimene tajub selgemini neid objekte millel on tema silmis mingi tähendus ja taju sõltub oluliselt sellest tähendusest....
EQ ja IQ 1. Kuidas on seotud IQ ja EQ? EQ ja IQ on seotud edu saavutamisega. 2. Kumb neist on olulisem? Millises kontekstis? Olulisem on EQ, kuna emotsioonid ja emotsioonide kontrollimine on elus tähtsamal kohal kui intelligentsus. 3. Millised oskused on elus tegelikult olulised? Kontroll emotsioonide üle ja läbisaamine teiste inimestega. (Sotsiaalsed oskused) 4. Millised on emotsionaalselt andekad inimesed? Oskavad juhtida oma tundeid ja märgata emotsioone. 5. Millest koosneb Colemani järgi emotsionaalneintelligentsus? 1) Oma emotsioonide teadvustamine. 2) Emotsioonide juhtimine. 3) Enese motivatsioon. 4) Emotsioonide ära tundmine teistes. 5) Suhte korraldus. 6. Kuidas hinnata emotsionaalset intelligentsust? Vaatluse teel. Vaadates inimest ja teda tundma õppides. 7. Visanda puhas kõrge IQ-ga tüüp Puhas kõrge IQ-ga inimene on produktiivne, etteaimatava käitumisega, kriitiline, nõudl...
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 30.09.2017 Teine loeng LAPSE SOTSIAALNE ARENG Sotsiaalsed oskused-võime reageerida antud väliskeskkonnas sellisell viisil, mis loob, säilitab ja õhutab positiivset interpersonaalset mõju inimeste vahel.. Ehk suutlikkus tulla toime teiste inimestega Sotsiaalne kompetentsus-peegeldab hinnangut indiviidi sotsiaalsetele oskustele, mis on hädavajalikud, et olla aktsepteeritud ja täisväärtuslik teiste keskel. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi osa, mis mõjutab seda, kui oluliseks me teisi inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine *Imiteerimine (sotsiaalne naeratus9 Intepretatsioon nutule Mäng (füüsiliste objektidega Harjutusmäng-sümboolne mäng) *kiindumuse areng ...
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse ÕO11 liigutusi ajukoore motoorsete Eesmärgina (prefrontaalkoor) piirkondade hierarhias - prefrontaalses (prefrontal Üksikliigutuste jadana (premotoorne piirkond) cortex), premotoorses(premotor Liigutatava kehaosa/objekti trajektoorina ja cortex) ja motoorses (primary motor cortex) piirkonnas? lihasaktiivsuse mustrina (motoorne ajukoor ja korrigeerivad piirkonnad) 2. Milline on taju roll tegevuses? Taju kasutatakse liigutuste planeerimisel. Lisaks ÕO11 sellele ka liigutuse analüüsil ja korrigeerimisel. L11 ...
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Psühhopaatia Psühholoogia lõputöö Maria Annette Tahk 10.H klass Tallinn 2015 Sissejuhatus Minu valitud teema aine lõputöö jaoks on psühhopaatia. Idee sain täiesti juhuslikult sõpradega vesteldes ja koheselt tundus väga huvitav valik olevat. Isiklikult pole ma kunagi kokku puutunud nö psühhopaatidega või psühhopaatiaga, kuid huviga võtaks endale eesmärgiks selle teemaga lähemalt tutvumise. Väga intrigeeriv oleks teada saada kuidas ära tunda psühhopaati või kas tänapäeva meedia (filmid jne) kajastab neid ning seda teemat õieti või pungutatakse üle liialt. Psühhopaatia Psühhopaatia on isiksusehäire, mille tunnuseks on empaatia puudumine. Robert Haire, vastava ala uurija, kirjeldab psühhopaate kui liigisisest kiskjat, kes kasutab sarmi, manipulatsiooni, meelitamis...
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne: Planeerib liigutusi. (Seda aju ÕO11 liigutusi ajukoore motoorsete osa on seostatud planeerimisega, isiksuse piirkondade hierarhias - väljendamisega, otsuste tegemistega ja prefrontaalses (prefrontal sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa cortex), premotoorses(premoto põhilisim tegevus on mõtete koordineerimine r cortex) ja motoorses (primary ja tegevuste organiseerimine vastavalt motor cortex) piirkonnas? sisemistele eesmärkidele) Premotoorne: korraldab liikumise järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana. Motoorne: tekitab konkreetseid liigutusi. 2. Milline on taju roll Taju roll: Korralduse...
Õpiküsimus Vastus 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne piirkond: Planeerib meie liigutusi ajukoore motoorsete liigutusi. Seda aju osa on seostatud piirkondade hierarhias? planeerimisega, isiksuse väljendamisega, otsuste tegemistega ja sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste organiseerimine vastavalt sisemistele eesmärkidele,peamine tegevus on mõtete koordineerimine. Premotoorne piirkond: korraldab liikumiste järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana algusest lõpuni. Motoorne piirkond: tekitab konkr...
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne piirkond: Planeerib meie ÕO12 liigutusi ajukoore motoorsete liigutusi. Seda aju osa on seostatud piirkondade hierarhias - planeerimisega, isiksuse väljendamisega, prefrontaalses (prefrontal otsuste tegemistega ja sotsiaalse käitumisega. cortex), premotoorses(premotor cortex) ja motoorses (primary Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste motor cortex) piirkonnas? organiseerimine vastavalt sisemistele eesmärkidele,peamine tegevus on mõtete koordineerimine. Premotoorne piirkond: korraldab liikumiste järjestust. Kodeeritakse liigutusi ...
Sotsiaalne intelligentsus Marje Hindriksoo JA11KÕ Sotsiaalne intelligentsus ....on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel toimuvaga Madal sotsiaalne intelligentsus Avaldub lastetoas, mänguväljakul, kasarmutes, vabrikutes jne Sotsiaalse intelligentsuse koostisosad Sotsiaalne teadlikkus · Esmane empaatia · Häälestumine · Empaatiline täpsus · Sotsiaalne tunnetus Sotsiaalse intelligentsuse koostisosad(1) Sotsiaalne osavus · Sünkroonsus · Eneseesitlus · Mõju · Hool Sotsiaalse intelligentsuse tunnused oskus öelda ja vastu võtta komplimente; abi pakkumine; vabandamine; kaaslaste eest seismine (kaitsmine); osalemine ühistes tegevustes; osalemine vestlustes; Sotsiaalse intelligentsuse tunnused(1) juhtimisoskuste omamine; tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes (empaatia, sümpaatia) huumorimeel ; sõprussuhete loomine, sõprade omamine; enesejuhtimine ; oskus jääda rahulikuks, kui ilmne...
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 11. klass Emotsionaalne intelligentsus Referaat Juhendaja õpetaja Maarja Raasik Tõrva 2010 Sisukord Tõrva Gümnaasium...............................................................................................................................1 Emotsionaalne intelligentsus............................................................................................... 1 Referaat................................................................................................................................................. 1 Tõrva 2010............................................................................................................................................ 1 Sisukord..............................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Daniel Goleman.............................................................................................................4 Särava suhtlemise eelised..............................................................................................6 Käehoidmise tähtsus......................................................................................................7 Ohtlikud suhted................................
Väljendusvormid=ärkvelolekuteadvus,unistamine.uni,unenäod, Hüpnoos,meditatsioon,sens.depivatsioon,joove/ Uni= aeglane ja kiire e. paradoksaalne(rem-sarnaneb ärkvelolekuga,unenäod,aju aktiivne),vahelduvad moodustades 90-100min tsükli,öö jooksul 4-5 tsüklit./ Une funkts. 1)taastada Kesk.närv.süs,organismi töövõimet 2)soodustada info kinnistumist/ DELTA e. sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid ...
SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS SLAID 2 Sotsiaalne intelligentsus on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel juhtuvaga sellega, mis ohustab suhteid. Sotsiaalselt intelligentne inimene toidab suhteid pidevalt. Empaatia ja hoolimine on psühholoogiliselt olulised, aga suhte hooldamisel on ka bioloogilised funktsioonid. See hoiab meie immuunsüsteemi korras. Madal sotsiaalne intelligentsus toob kaasa inimese isoleerituse, koolilastel näiteks valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õpi- või töötulemused, ülemused ei kipu veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus. Uuringud on tõestanud, et inimene, keda armastame, saab meid maha rahustada ja võtta maha stressi. Katse: kolm poissi lähevad kehalisekasvatuse tundi. Kaks sportliku välimusega üks pontsakas, kes siis narritakse seljataga. Ei usuta ei ta jalgpalli mängimisega hakkama saa...
Sotsiaaleetilised probleemid tänases Eestis Sotsiaaleetika hõlmab enda alla väga laia teemavaldkonda ning sellepärast leiab ka palju eetilisi aspekte, mida uurida, analüüsida. Sotsiaaleetiliste probleemide paljususe seast toon välja mõned, ka ennast kõnetavad teemad, mis vajaks Eestis ja kindlasti ka mujal maailmas lahendamist. Küsitavaks on muutunud individuaalsel- ja ühiskonnatasandil hädas olevate inimeste aitamine. Miks on üksteise aitamist vähe? Kuidas panna inimesi rohkem aitama? Või parem küsimus oleks, et kuidas tekitada rohkem inimesi, kes aitaksid abivajajaid? “Ma ei pannud tähele.” Kõige üldisema põhjendusena, et miks ei aidata, võib olla mittemärkamine. Kui ei näe enda ümber toimuvat, siis ei tekigi mõtteid aitamisest. Esimene samm abistamiseks on vaja kõigepealt hädasolijat märgata. Tuleb tõsta enda pea nutitelefonist või silme eest kaugemale ja näha ümbritsevaid probleeme ja püüda neid lahend...
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
Inimsuhted Inimsuhted on selline valdkond, mis puudutab eranditult meid kõiki.Suhted on ka kõige suurem kannatuste ja vaevade allikas inimestele.Kõik taandub tegelikult suhetele, absoluutselt kõik. Ei ole olemasvaldkonda elus, kus suhtumised, sümpaatiad-antipaatiad pearolli ei mängiks. Suhetest, nende nüanssidest ja aspektidest võiks kirjutadalehekülgede viisi, kui anda ainult niidiots kätte, et kust teemale peale minna ! Kuna Skorpion on tegija minu kaardis, siis on ta varustanud mind väga terva pilgu ja tugeva intuitsiooniga. Kas õnneks või kahjuks, ma näen üsna hästi inimeste sisse, taban ära nende motiivid ja liikumapanevad jõud ja ka nõrgad kohad. See toimub kõik tahtmatult ja alateadlikult, muide. Ma kunagi suheldes ei keskendu teise inimese uurimisele, ma lihtsalt suhtlen avatult ja otsekoheselt. Alateadvus aga tegutseb omasoodu ja loob mulje. Mõnikord alateadvus hoiatab mingi iseäraliku sisetunde tekkimisega, mida mõistusega ol...
INTELLIGENTSU S MIS ON INTELLIGENTSUS? Intelligentsus on inimese üldine võime oma mõtlemist uutele nõuetele suunata, see on vaimne kohanemisvõime elu uute ülesannete ja tingimustega. Sisaldab see võimet arutleda, planeerida, probleeme lahendada, abstraktselt mõelda, keerulisi ideid mõista, kiiresti ja läbi kogemuse õppida. INTELLIGENTSUST ON ÕIETI KOLM LIIKI: 1. Mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja. 2. Inimene on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse. 3. Inimene on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. ,, Maag" John Fowles H. GARDNERI JÄRGI VÕIME ERISTADA INIMESTEL ÜHEKS AT INTELLIGENTSUSE TÜÜPI: lingvistiline loogilis-matemaatiline visuaalne-ruumiline kehalis-kinesteet...
TUGEVUS NÕRKUS Kohusetundlik Tundlik Aus Kangekaelne Töökas Jutukas Abivalmis Emotsionaalne Täpne Auahne Viisakas Uudishimulik Otsustusvõimeline Domineeriv Rahulik Kontrollikalduvus Tähelepanelik Loov Usaldav Iseseisev Enesekindel Sihikindel VÕIMALUSED OHUD Kogemustele avatus (suur erialane Keskendumine (kiiresti kasvav töökoormus) tutvusringkond) Empaatia (võime ennast panna teiste olukorda) Arenemisvõimeline Ümberlülitatavus – ümbritsevast mürast pingetaluvus (suur töövõime) eraldumisvõimetus. Kiire reageerimine Sallivus – tegelemine liigsete pisidetailidega/ Tähelepanuv...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk ...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
Altruism Altruism on kõige lihtsamalt öeldes täielikult isetu käitumine ehk vastand egoismile. Pikemalt lahti kirjutades võib altruismi defineerida kui käitumisakti, kus tegutseja aitab teisi ilma enda hüvedeta mitte midagi vastu saades. (Hayes, 2002) Altruismi mõiste tõi "altruisme" mõistes filosoofiasse ja edasi sotsiaalpsühholoogiasse prantsuse filosoof Auguste Comte 19. sajandi algul sõnast "autrui", mis prantsuse keeles tähendab "teised" (Meos, 2000). Minnes filosoofia pealt sotsiaalpsühholoogi juurse, siis altruistlikut täitumist on tänaseks uuritud üsna palju. Üheks kuulsamaks eksperimendiks on Darley ja Lanane poolt korraldatud uuring 1970. aastal, mida kirjeldab ka meie õpik. Selles eksperimendis lähenesid näitlejad suvalistele inimestele tänavatel ja küsisid endale kümmet senti raha ilma midagi vastu andmata. Sellest uuringust selgus, et kolmandik inimestest oli valmis kümmet senti niisama loovutama ilma igasuguse põhjendu...
Vabakasvatus Mia Tamme, Hendrik Pedajas, Reigo Sinisalu, Kristina Piksar, Ingrid Helena Alliksaar 11.D GAG Mis on vabakasvatus? Täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal; kogemuste, väärtuste jagamine lastega; enesekasvatus; Tihti peetakse vabakasvatust hoolimatuks, inetuks käitumiseks. Vabakasvatus Eestis Kogus laiemat kõlapinda 1990ndatel; Kasvataja-õpetaja füüsilist kontakti tõlgendati kas vägivallana või seksuaalse ahistamine; Ilmnes laste-õpilaste poolne allumatus. Kasvatamine Lapse mõistmine; toetamine; solidaarsus; empaatia; Kokkulepped; Emotsionaalsed mõjutused. Vanema roll Enesekasvatus; piiride kehtestamine; lapsega kaasa mõtlemine; olla eeskujuks. Erinevused Laps tunnetab piire ilma käskude, keeldude ja karistusteta; Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt; Laps peab kõik ise ära proovima; Areng ja õppimine toetub lapse kog...
Piia Maria Nahkur T11 HT ISIKUTAJU Mis on taju? Taju on inimesetundmise alus Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Taju töötleb meelte kaudu saadud infot Taju omadused on püsivus, valivus, mõtestatus Taju sõltub meie hoiakutest, ootustest Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine) Identifitseerimine (samastamine) Empaatia (kaasaelamine) Projitseerimine (ülekandmine) isikutaju vead Esmamulje efekt Oletatav sarnasus Loogiline järeldamine Kontrasti efekt Vaatleja-tegutseja erinevus Eelnev info (vale info) Miks on isikutaju oluline Tajumisel kujuneb vastast...
Müüja roll - müügisuhtleja Mida pean Mida pean Tegema? Mida juba Mida ma Kust saan teadma oskama? oskan? veel ei oska? oskused ja sellest? teadmised? Kaubast, Hea veenmisoskus, suh- Viisakas, Kehakeele Koolist, hinnast, tlema, viisakas (tere, abivalmis, valitsemine, praktika, klientidest, hüvastijätt, naeratus, sõbralik, kehtestmine, koolitus, ääletoon), abivalmis ja kuulamine, konfliktide elukool, hea palkadest, sõbralik olema. Tagasi- motiveerimine, juhtimine, raamat, firma, side (pos ja neg). Töö- osata ei öelda, videotreening, paragrafid, ...
NÕRKADE ÕPILASTE JÄRELEAITAMISE KORRALDUS KUIDAS S AADA ARU, ET ÕPILANE VAJAB ABI? tema õpitegevus on teisega võrreldes passiivsem, aeglasem, kõrvalekalduvam või kärsitum. õpilase valmisoleks osaleda ühises õppetöös on nõrk või puudub. ta paneb halvasti tähele ega keskendu piisavalt. MILLES T ON TINGITUD ÕPILAS TE ERINEVUS ED JA ÕPIRAS KUS ED? neurofüsioloogiline ( taju, mälu, mõtlemine, kõne). psühholoogiline (motivatsioon, õpistrateegiad, orientatsioon edule). sotsiaalne/keskkondlik aspekt. kool (õpetaja kompetentsus ja stiil, õppetöö sisu, õpikultuur, kooli normid, suhted kaaslastega). perekondlikud tingimused (eluruumid, vanemate kasvatusstiil, kodused probleemid). MIDA TEHA? ABINÕUD: peaks valitsema poitiivne häälestus ja julgustav hoiak alustada võiks lihtsamatest ülesannetest, kus edu tuleb kiiremini ja kergemini ülesannete raskusastet ei tõsteta enne, kui on kujunenud rahulik ja reibas töömeeleolu vigade tekki...
Sotsiaalne taju Taju peamine funktsioon on aidata organismil Sotsiaalne taju ümbritsevat keskkonda tajuda võimalikult tõepäraselt Isiksuse tavateooria Isiklikud konstruktsioonid Taju konstantsus: tajuv organism käsitleb Stereotüübid stiimulite omadusi püsivatena, vaatamata konkreetse konteksti muutumisele (muutuv Kategoriseerimine valgustus, kaugus, orientatsioon jne) ja seega ka Enesetaju stiimuli tunnuste muutumisele 13.02.2010 Tiiu...
Konformsus, kehtestav, alistuv, agressiivne käitumine Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Grupiga nõustumist mõjutavad - grupi suurus - grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Gruppi hoiavad koos, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus, “meie”-tunne Grupimõtlemine: usk grupi moraali (otsused õiged), stereotüüpne suhtumine gruppi mitte kuulujatesse, üksmeele illusioon, vastutuse jagamise tunne Kehtestamine, agressiivne ja alistuv käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Kehtestav – enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollaks...
emotsionaalne reaktsioon olendi välis- või sisesündmustele. (õnnetuse tõttu saab inimene tõsiselt vigastatud, kuid inimene ei reageeri vigasaamisele;inimene saab oma lähedase surmateate, kuid inimene ei reageeri selle teatele.) Autism-endassesulgumus, eemaldutakse inimsuhetest ja need asendatakse omaloodud fantaasiamaailmaga. Diagnoos-haigusmäärang Ekstravert-suhtleb palju, reageerib kiirelt, aktiivne, tegutsemishuviline Emotsioon-tunne Emotsionaalne labiilsus-tasakaalutu inimene Empaatia-kaastunne Foobia-paaniline mingi asja kartmine Introvert-vajab rohkem aega tegelikkuse peegeldamiseks ja tunnetamiseks, neile meeldib individuaalne tegevus ja mõtisklemine. Pealtnäha passiivsed. Grupiteraapia-arutletakse kõige üle, mis toimub grupis inimestevahelises suhtlemises grupitöö käigus. Sageli teemadeks võõrandumine, üksindus, isolatsioon. Hüpohondria-vaimne häire, mille all kannatavad inimesed ilmutavad ülemäärast ja põhjendamatut muret oma tervisliku seisundi pärast
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko NÕUSTAMINE kodutöö õppejõud: Nelly Randver Mõdriku 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1. Nõustamissuhe..................................................................................................................................5 2. Nõustamistehnikad...........................................................................................................................6 2.1 Aktiivse kuulamise vastused......................................................................................................7 2.2 Tegevusvastused............................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke IDA-TALLINNA KESKHAIGLA ÜLESANDEID JA KOHUSTUSI NING SOTSIAALNÕUSTAMINE HAIGLAS Iseseisev töö Juhendaja: Diana Ingerainen Tallinn 2016 SISUKORD IDA-TALLINNA KESKHAIGLA ÜLESANDEID JA KOHUSTUSI....................................1 NING SOTSIAALNÕUSTAMINE HAIGLAS...............................................................1 SISEJUHATUS...................................................................................................... 3 1. IDA-TALLINNA KESKHAIGLA EESMÄRGID......................................................4 1.2. Missioon............................................................................................... 4 1.3. Põhiväärtused...................
Grupp – Inimkooslus mille moodustavad kaks või enam inimest kes mõjutavad üksteist suhtlemise kaudu. Mikrogrupp – ehk väikses grupis on liikmete arvu tõttu kõigil grupiliikmetel võimalik üksteisega vahetult suhelda Makrogrupp – ehk suureks grupiks peetakse gruppi mille liikmete arvu tõttu on kõikide grupiliikmete vahetu suhtlemine keeruline Esmane grupp – liikmete vahel on emotsinaalne lähedus Teisene grupp – inimestevaheline side nõrgem, suhted pole nii isiklikud Norm – õpitav ja järgitav käitumisreegel, mis kirjeldab sobivat käitumisviisi konkreetses olukorras Lapse õigused – Õigus elule ja arengule , võrdne õigus saada abi ja hooldust, õigus privaatsusele Lapse kohustused – Peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, peab aitama oma abivajajaid vanemaid, koolikohustus Roll – jagatud ootused inimese käitumise kohta Grupi survele vastu seismine – enesekindlus, kriitiline analüüs, enda arvamuse avaldamine, ei ütlemine, endale kin...
DRIAAD: 3 inimese suhe GRUPISUHTED: võrgustik AGREGAAT: isiklik suhe puudub, toetab-kohustab nt ühiselamu Autokieneetiline efekt( Sherif )- taju illusioon mille korral liikumatult valguspunkt näib pimedas liikuvat Allumine- sotsiaalne mõju vorm, mille puhul eeldatakse käsutäitmist BEHEVORISTID- nopivad kokku ja liidavad, järeldus luuakse detailidest, elemendipõhine ja ratsionaalne Diskimineerimine- Eelarvamuste väljanäitamine, jagatud suhtumine, võtame omaks kategoriseerimise viis Empaatia-võime asetada enat teise inimese positsioonile, seotud prosotsiaalsusega. Eelarvamuste vähendamine: osalistel võrdne staatus, isiklikult tuttavad, kokkupuude mittestereotüüpsete isikutega, kontaktide gruppide vahel peab olema sotsiaalne toetus, peab esinema vajadus ühispingutuseks( Sherifi realistliku konflikti teooriast) Eneseteadvus ehk minakontseptsioon,üldistatud pilt iseendast. Mina-eneseteadvuse väljendus,
Konspekt Töö hoolekandesüsteemis Haimi Simson HT13 1 Hoolekanne, kui amet Ühiskonna ja üldsuse suhtumine arengupuudega inimestesse mõjutab kogu personali tööd. Abisaajaid tuleb aidata ja toetada, et nad suudaksid võimalikult palju ja võimalikult pikka aega ise hakkama saada ja et nad saaksid ise otsustada, kuidas personal neid aitama peaks. See kuidas hooldaja oma ametirolli kujundab, sõltub haridusest kui ka tervest reast isiklikest eeldustest, nagu näiteks isiklik elukogemus ja suhtumine vaimupuuetega inimestesse. Rasked küsimused, on õigus oma töös tekkivate ränkade küsimuste eest segaduses olla. Mis on selliste inimeste élu mõte? Kas ei oleks parem, kui nad sureksid? Kui sellistest mõtetest ja tunnetest saaks kellegagi rää...
III osa mõisted: 1. aeroobne-energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab palju energiat ja ohutult (nt kahjutud ained nagu vesi ja süsihappegaas väljutatakse kopsude ja neerude abil) 2. anaeroobne- energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab vähe energiat ja rohkem ebameeldivaid jääke (nt piimhape) 3. SDT- sündroom- laisksus 4. närvisüsteem- organismi elundkond, mid reguleerib ja ühtlustab eludnite talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonnaga. 5. Pikmamaajooks- pikaajaline jooks, mis näitab südame- ja hingamissüsteemi vastupidavust 6. paigalthüpe- paigast kaugushüpe, näitab jalalihaste kiiruslikku jõudu. 7. Painduvus- omadus, mis näitab, kui liikuvad on liigesed ning kui venivad on lihased. 8. Kalorsus- toidu energiavaru sisaldus 9. glükoos- viinamarjasuhkur 10. aneemia- kehvveresus, vere punaliblede vähesus 11. positiivne vaimne ...
Klienditeenindus Klienditeenindus (Definatsioon, Milles väljendub suurepärane klienditeenindus?, Kas klienditeeninduse headust on võimalik mõõta?, Mõõtmistehnikad) - Definatsioon: Teenindusharu, kus esikohal on klientide heaolu. Milles väljendub suurepärane klienditeenindus?: Hea klienditeenindus seisneb klienditeenindaja suhtlus oskus, intelligentsuses, tolerantsuses ja teenindus oskuses. Kas klienditeeninduse headust on võimalik mõõta?: Saab küll. Mõõtmistehnikad: Oleneb klienditeenindaja professionaalsusest. *************************************************************************** *** Klienditeenindus on teenindusharu, kus esikohal on klientide heaolu. Hea & suurepärane klienditeenindus seisneb klienditeenindajast tema suhtlus oskuses, intelligentsuses ja professionaalsusest (Väljaõppest) Klienditeeninduse headust on võimalik mõõta see sõltub suuresti klienditeenindajast. On olemas Positiivne & negatiivine klienditeenindus. Vää...
Biheiviorism Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos Alfred Adler: Individuaalpsühholoogia rajaja, võimutung vs alaväärsustunne, sünnijärjekord Erich Fromm: psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord. Biheiviorism: J.B. Watson sisend > must ka...
3. Spontaanselt 4. Probleemikesksed 5. Iseseisvad 6. Autonoomsed kultuurist ja keskkonnast neil on oma moraali ja eetika maailm, mida nad järgivad 7. Gemeinschaftsgefühl koosolemise tunne, ühtekuuluvuse tunne 8. Müstilised 9. Altruistlikud 10. Eraklikud 11. Demokraatlikud 12. Eetilised 13. Huumorimeelsed 14. Loovad 15. Avatud kõigele uuele, mis ümbritsevad 16. Tipp elamusi (peak experiances) kogevad Carl Rogers (1902-1987), sündis Ameerikas, on kuulus psühholoog, empaatia-teraapia suuna looja. Oli tugeva praktilise suunitlusega. Ta arvas, et isiksusel on ennast aktualiseerida (ta rõhutab Maslow´'st rohkem aktualiseerimise ainuvajadust ning, et see iseloomustab kõiki elusolendeid). Samuti on tema arvamus "organismiline väärtustamine" iga elusolend teab ise mida tal hetkel vaja on Aktualiseerimise tingimused: 1. Mina kontseptsioon self kui: a. Sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) kuidas ja mida me
Miks on raske jääda iseendaks? Igaüks meist on erinev, kuid alatihti tahetakse kellegagi samastuda. Arvukas hulk noori valib musterkujusid, kelle moodi ihaldatakse olla. See raskendab ainulaadseks jääda soovivate inimeste olustikku. Mälust kiputakse ära kustutama, et iga inimene on loodud omapäraseks. Naeruvääristatakse neid, kellel on julgust hallist massist välja paista, sest paljudel pilkajatel endil sellist südikust aga ei ole. Tänapäeva ühiskonnas on väidetavalt raske jääda iseendaks. Pean kahjuks sellega nõustuma, kuna meedia on noortele tohutuks mõjutusteguriks. Sallivus teist laastu inimeste vastu seega kannatab. Sageli naerdakse välja eelnevalt julgena käitunud noored, kuna nad on teistsugused, seega meedia poolt mõjutatud noortele mitteaktsepteeritavad. Kiusatud teismelisele on see aga tohutu löök alles kujunemisjärgus identiteedile ning enesehinnangule. Kui olemas on tahe ning siht jääda iseenda...
Kaur Hanson ,,Kas kool toob õnne?" Kaur Hanson on küll lastevanemate liidu peasekretär, kuid minul tekib küsimus, kas ta on haridussüsteemi ülesehitusest ja tähtsusest aru saanud. Tal on mingil määral õigus, kui ta kritiseerib tänast koolisüsteemi, kuid tema poolt pakutud alteratiivid sarnanevad muinasjuttudega. Kui toimiksime Hansoni arusaama järgi, peaksid gümnaasiumis põhilised õppeained olema headus, suhtlemine ning õnnelik olemine ning me puutuksime kokku õnne valemitega ning muude võluretseptidega, kuidas olla õnnelik. Sellisel juhul kooli lõpetades peaksid meie teadmised piirduma enese ja teiste mõistmise, empaatia ja praktiliste suhteoskuste, eneseväljenduse ja kuulamise ning koostööoskustega. Aga kuhu jäävad ametialased teadmised? Justnimelt need, mille me omandame gümaasiumi järel ülikoolis või põhikooli järel kutsekooli ning mis garanteerivad meile oskused soovitud erialal. Ma mõistan, et see kõik on tor...
Kodunetöö!!! Keskkonnaharidus - Keskkonnahariduslik tegevus lähtub säästva arengu põhimõtetest ja põhineb riiklikul õppekaval. Selle eesmärk on õppeprotsessi kaudu kujundada vastutustundlik, keskkonda väärtustav ja hoidev kodanik. Selleks on asutatud ka Eesti Loodusmuuseum, kus on tööl kolm loodushariduse spetsialisti, kellest üks tegeleb venekeelse elanikkonnaga. Kokku saab Eesti Loodusmuuseumis riiklikku õppekava toetavatest õppeprogrammidest osa ligi 20000 õpilast aastas. Kümne aastaga on Riigimetsa Majandamise Keskus välja arendanud kogu riiki katva looduskeskuste võrgustiku, kus töötavad pädevad spetsialistid. Ka RMK looduskeskused pakuvad aastas ligi 20 000 õpilasele õppeprogramme, mis on koostatud riikliku õppekava põhjal. Keskkonnaharidus sai keskkonnaametis alguse kohustusest tutvustada inimestele kaitsealade ja rahvusparkide loodusväärtusi. Säästva arengu hariduse nõuetele alusel ...
Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Kirjeldan neist lähemalt kolme aisting, taju ja tähelepanu. 1. Aisting Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta. Aisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud on nt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaisting. Nägemisest saab inimene 80-90% informatsioonist, inimese valgustundlikkus on 120 mln kepikest ja värvustundlikkus 6 mln kolvikest. Inimene kuuleb õhuvõnkeid sagedusega 16-20000 Hz, alla 16 Hz puhul tegemist infraheliga ning üle 20000 Hz puhul tegemist ultraheliga. Inimese kõne sagedus on 300-3500 Hz. Maitsmiseks kasutatakse gustatoorseid rakke. Inimene eristab nelja erinevat ...
Inimese arenguetapid Looteetapp Sünd ja varane areng. Sünni ja järgmisse etappi ülemineku vahele jääb väga tähtis periood, mille märksõnadeks on: maailma avanemine, välise tajumine, keha tajumine, liikumine (1 eluaasta lõpp), kõne õppimine ja keeleline areng (1-2 a.), individualiseerumine ja mina teke (2-3 a.) Selle eluetapi märksõnadeks on: sotsialiseerumine, südametunnistuse aluse teke, Mudilase etapp (3-7 a.) väliste reeglite omaksvõtt, mängu suur tähtsus (psüühiliste pingete ja muude vaevuste korral võib abi saada mänguteraapiast) mängu kaudu tutvub laps ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega, kooliküpsuse saavutamine (füüsilis...
Motivatsioon Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Motivatsioon · Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab · Nende asjaolude sekka võib samaaegselt kuuluda mitmeid motiive (üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb) Kõiki enda või teiste motiive ei suuda kindlaks teha · Levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused (keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk) Vajadused · Põhivajadused ehk bioloogilised vajadused Söögivajaduse, joogivajadus, seksuaalvajadus jne Tavaliselt kiiresti rahuldatavad Kultuur kirjutab ette, mil viisil me vajadusi rahuldada võime (nt sealiha söömine; noa ja kahvliga söömine) · Ühiskonnast tingitud ehk kultuurilised vajadused Riided, TV, auto, ümbermaailmareis, kõrgharidus jne Tekivad ainult siis kui vastavad asjad, oskus...
Keelatud vili on magus Miks tänapäeva noored kasutavad järjest rohkem mõnuaineid? Kas need on tervist väärt?Ei, mitte mingil juhul, kõik mõnuained tekitavad sõltuvust.Kuid sellegipoolest ei hoolita kõrvalmõjudest.Jääb mulje, et noortel puudub empaatia panna ennast olukorda või mõelda, et kõk pole korras.Eestis on järjest rohkem noori, kes kahjustavad oma tervist mõnuainetega. Suitsetamine on juba nii tavaliseks muutunud, et igal tänavanurgal võib näha mõnda noort, kes salaja suitsu kimub.Olen isiklikult kokku puutunud inimestega, kes noorena on suitsetamise küüsi sattunud.Olgu need siis halvad sõbrad või mingi muu põhjus, mis sellisele teele viib.Võibolla peaks EV seadusi veel karmimaks muutma, et olukord paraneks.Samas ei saa mitte keegi suitsetavale noorele kätte ette panna.Ehk on kogu maailma parem, kui sigarettide tootmine lõpetada? Alkoholi suhtutakse kui suvalisse jooki.Mõni purk siidrit on ...
annaabi.ee 
