Tartu kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond Merili Sutt Emadepäev Iseseisev töö TARTU 2014 Emadepäev Emadepäev on Eestis maikuu teisel pühapäeval. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides Lääne-Virginias Graftowi kirikus. Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üle-eestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem, 3. juunil 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani
püha Ø 23. juuni võidupüha Ø 24. juuni jaanipäev Ø 20. august taasiseseisvumispäev Ø 24. detsember jõululaupäev Ø 25. detsember esimene jõulupüha Ø 26. detsember teine jõulupüha §3 Riiklikud tähtpäevad 6. jaanuar kolmekuningapäev 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev 14. märts emakeelepäev maikuu teine pühapäev emadepäev 4. juuni Eesti lipu päev 14. juuni leinapäev 2. november hingedepäev novembrikuu teine pühapäev isadepäev 16. november taassünnipäev § 31. Üleriigiline lein Vabariigi Valitsus võib välja kuulutada üleriigilise leina Leinapäeval, 14. juunil, ei korraldata leinaga kokkusobimatuid avalikke üritusi § 4. Pühade ja tähtpäevade arvestamine Käesolevas seaduses nimetatud pühad ja tähtpäevad arvestatakse Gregoriuse ehk uue kalendri järgi
Emadepäev maikuu teine pühapäev Emadepäev on Eestis maikuu teisel pühapä eval. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides Lääne Virginias Graftowi kirikus. Esmakordselt... Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üleeestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem, 3. juunil 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani. Uuesti hakati Eestis emadepäeva tähistama 1988. aastal. Lilled, kaardid ja kingitused Õpetajad suunavad lapsi kaarte valmistama ja juhendavad, kuidas päeva kodus tähistada, ema abistada, vabastada ta kodutöödest jne. Uuem komme on, et just mehed toovad oma abikaasale lilli ja kingitusi. Paljud pered kingivad aga endiselt metsalilli, mis aina enam on hakanud asenduma kultuurlilledega. Siiski p...
Väikese algustähega kirjutatakse: 1. rahvad, hõimud, keeled (eesti keel, eestlane, soome hõimud) 2. kuud, pühad, idamaa kalendri aastad (märts, emadepäev, koera aasta) 3. üritused, sündmused (rahvusvaheline raamatuaasta, olümpiamängud) 4. au-, ametinimetused (juhatuse esimees, president) 5. asutuste allüksused (Tartu Üikooli arstiteaduskond) 6. usundid (luteri usk) 7. taime-, loomanimetused (pekingi paleekoer, jaapani seeder)* mitteerialases tekstis võib ka suure algustähega (Jaapani seeder) Suure algustähega: 1. tähtkujud (Sõnni tähtkuju) 2
Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes. Emadepäev Lipupäev: mai teine pühapäev Emadepäev kuulub nende pühade hulka, mida on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii uus, et on lausa teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati, kes selle populaarsusele kaasa aitasid ja miks nad seda tegid. Päeva sõnumiks on, et lapsed ja abikaasad tänavad emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest. Esimest korda korraldas oma ema auks Udernas 1922. aasta suvel piduliku emadepäeva Helmi Mäelo, Eesti tuntumaid karskustegelasi. Eeskuju
10.00-10.30 Aktiivne tegevus 10.30-12.00 Õue aeg 12.00-12.30 Lõunasöök 13.00-15.00 Lõunauinak 15.30 Õhtuoode 16.00 Vaba aeg ja koju minek Traditsioonid lasteaias Tarkusepäeva tähistamine, vanavanemate päev Aiakoristustalgud Mardipäeva ja kadripäeva tähistamine, isadepäev Advendiküünalde süütamine, jõulud Talvepäevad Sõbrapäeva ja Vabariigi aastapäeva tähistamine Vastlapäev Lihavõtted Kevadpidu, emadepäev, aiakoristustalgud Lastekaitsepäev, lõpupidu AITÄH!
Homme on emadepäev. Nii nagu mina, kindlasti ka teie soovite selle päeva puhul oma ema või vanaema meeles pidada. Kui plaanisite emale külla minna, siis tegelikult kahekordset rõõmu valmistate talle siis, kui juba hommikul üllatusena saadate talle ka emadepäeva kaardi. Siis ema juures olles on emadepäeva soovid juba edastatud ja üle võib anda vaid lilled koos kallistustega ning rohkem sõnu pole vajagi. Nii olen vähemalt mina mitu aastat toiminud. Kui olete aga kaugel ja pikk on ema juurde tee, siis ei jäägi muud üle, kui ema südant rõõmustada emadepäeva kaardiga. Et aga emadepäevaks rõõmsat tuju luua, lugege kohe hommikul läbi Emadepäeva lõbusad lood…, kus on juttu ka sellest, mida te kõik võlgnete oma emadele!
ÜRITUSTE KALENDER 14. VEEBRUAR ( esmaspäev) SÕBRAPÄEV. 8. MÄRTS ( teisipäev) VASTLAPÄEV / NAISTEPÄEV. 21. MÄRTS (esmaspäev) KEVADE ALGUS. 27. märts (pühapäev) üleminek suveajale korraldame mingi perepäeva. (1.aprill ka karjalaske päev, siduda perepäevaga) 22.APRILL SUUR REEDE (reede) 24 esimene püha, 25 teine püha, 23 jüripäev (laupäeval) 1. MAI KEVADPÜHA VOLBRIPÄEV. (pühapäev) 8.MAI EMADEPÄEV ( pühapäev) 1.JUUNI - LASTEKAITSEPÄEV (kolmapäev). 21.JUUNI - SUVEALGUS (teisipäev). 23.JUUNI VÕIDUPÜHA (neljapäev), 24 juuni (reede) jaanipäev 20.AUGUST (laupäev) TAASISESISVUMISPÄEV 11.SEPTEMBER( pühapäev) VANAVANEMATE PÄEV 29.SEPTEMBER (neljapäev) MIHKLIPÄEV 5. OKTOOBER ( kolmapäev) ÕPETAJATAE PÄEV 2. NOVEMBER ( kolmapäev) HINGEDEPÄEV. 10. NOVEMBER (neljapäev) MARDIPÄEV 13.NOVEMBER( pühapäev) ISADEPÄEV 25. NOVEMBER (reede) KADRIPÄEV 21. DETSEMBER (kolmapäev) TOOMAPÄEV 22. DETSEMBER (neljapäev ) TALVEALGUS ...
EESTI TRADITSIOONID Eestis on palju traditsioone, palju peetakse, aga palju ka ei peeta. Eestis ei peata traditsioone palju, sest inimesed ei pea vajalikuks. JÕULUD ● Jõule peetakse terve detsembri kuu. ● Jõulude ajal käib päkapikk,kes paneb sussi sisse kommi. ● Jõulud laulpäev on alati 24. detsember MUNADEPÜHA ● Munadepühade aeg on liikuv püha ● Jänku peidab korvi ära ja lapsed otsivad üles ● Munadepühade ajal värvitakse munasi ja kinkitakse neid JAANIPÄEV ● Jaanipäeval tehakse lõket ● Mängitakse õues ja ollakse kaua üleval ● Jaaniöö on kõige pikem öö MARDIPÄEV ● Jaanipäeval tehakse ennast meheks ● Käitakse majast- majja ja saatakse kommi KADRIPÄEV ● Kadripäeval riitutakse naiseks ● Küsitakse tital ...
viis lipu Tartusse. See siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles. Heiskamine 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev ,2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev ,24. veebruar Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev ,14. märts emakeelepäev ,mai teine pühapäev - emadepäev ,9. mai Euroopa päev ,4. juuni Eesti lipu päev (alates 2004. aastast) ,14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) ,23. juuni võidupüha ,24. juuni jaanipäev ,20. august taasiseseisvuspäev ,1. september teadmistepäev ,novembri teine pühapäev isadepäev ,Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev. Hesikamise ja Langetamise ajad
: Muidugi, raske oli, kuid meeldis. : Sa rääkisid, et meie koolis käisid külalised. Kust? : Meile saabuvad lapsed Pihkvast. Mõned neist õpivad Eestikeelt. Nad räägivad vähe, rõõmuga laulavad eesti laule. : Aga meie koolis oli alles ,,Ilusa mütsi" päev. : Aga meil on soengute konkurss : Ka huvitav. Aga kõige huvitavam püha minu arvates, Naeru Päev. : Ja Ja. Meil on ka selline. Tähelepanuväärne püha. Ja veel meie koolis tähistatakse kõige parem püha - Emadepäev. No Headaega. Ma pean väljuma. Nüüd minu peatus. : Ja minu järgmine. Head aega.
Estonian National Spring Holidays Sanna Kartau, Mari-Ann Lumeste, 2011 What holidays do we have in Spring? March · 8th - Women's Day (Naistepäev) · 12th - St Gregorius's Day (Korjusepäev) · 14th - Estonia's Mother Tongue Day · 17th - St Gertrude's Day (Käädripäev) · 25th - St Mary's Day (Ussimaarjapäev) April 1st - April Fools Day 1st - Karjalaskepäev (the day cattle was first sent to the pastures after winter) 14th - Plowing Day (Künnipäev) 23rd - St George's Day (Jüripäev) Moving Easter (Lihavõtted) May · 1st - Walpurgis Day and Night (Volbripäev) · 9th - St Nicholas's Day (Nigulapäev) · The second Sunday of May - Mother's Day (Emadepäev) We'll pick... A - 14th of March - Estonia's Mother Tongue day B - (varies between the 25th of March and 25th of April) - Easter C - 1st of May - Walpurgis Day and Night 14th of March - Estonia's Mother Tong...
Eesti lipu kasutamine Eesti lipu kasutamise kord ja hea tava sisaldab endas erinevaid nõuandeid nii lipu heiskamiseks kui ka erinevatel sündmustel kasutamiseks. Lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Eesti lipu kasutamisel on kõige mõttekam juhinduda "Eesti lipu seadusest", mis võeti vastu 23. märts 2005.aastal. Kõige olulisemad tingimused heisatavale lipule on puhtus ja terve olek. Eraõiguslikud ja füüsilised isikud peavad lipu heiskama kolmel lipupäeval, milledeks on iseseisvuspäev, võidupüha ja taasiseseisvumispäev, kusjuures jaaniööl Eesti lippu ei langetata. Avalikel üritustel näiteks võib lippu heisata iga päev, kuid järgima peab siiski "Eesti lipu seaduse" sätteid ning head tava. Eesti lipu seaduses on ära määratud ka lipu minimaalne suurus, milleks on 105 x 165 sentimeetrit ja lipumast peab olema lipu ...
1. jaanuar - uusaasta ---- suur reede ---- ülestõusmispühade 1. püha 1. mai - kevadpüha ---- nelipühade 1. püha 23. juuni- võidupüha 24. juuni - jaanipäev 20. august - taasiseseisvumispäev 24. detsember jõululaupäev; [RT I 2005, 24, 185 jõust. 20. 05. 2005] 25. detsember - esimene jõulupüha 26. detsember - teine jõulupüha Riiglikud tähtpäevad 6. jaanuar - kolmekuningapäev 2. veebruar - Tartu rahulepingu aastapäev maikuu teine pühapäev - emadepäev 14. juuni - leinapäev 20. august - taasiseseisvumispäev 2. november - hingedepäev novembrikuu teine pühapäev - isadepäev 16. november - taassünni päev Pildid Tänan kuulamast Hr Sander ja Hr Jan-Karl
Pagulus Eestis II Maailmasõja Ajal Pagulane on riigist põgenik, kes on põgenenud riigist poliitilistel põhjustel ja ei saa sinna riiki tagasi minna, sest kardab piinamist, sõda või konflikti. Teine maailmasõda sundis kümneid miljoneid inimesi oma elupaigast lahkuma ja võõrsile ümber asuma. Teise maailmasõja ’’põgenemine’’ algas Eestis 1939 aastal, kui osa eestlasi lahkusid kodumaalt koos sakslastega ümberasumise korras. Sellele järgnes ka teine järelümberasumine, kus lahkus Eestist rohkem eestlasi kui sakslasi. Põgenemine jätkus. 1944 aasta suvel ja sügisel põgenes punaarmee eest läände u 80 000 inimest, kellest suur osa olid nooremas eas täiskasvanud ja lapsed. Suur osa põgenikest oli pärit Eesti rannikualadelt, saartelt ja suurtematest linnadest. Põgeneti mitut erinavat viisi – kalapaadiga, rongiga, autoga, hobusevankriga, jalgrattaga, isegi jala jne. Põgenemine läände kujunes väga ohtlikuks ja ohvrirohkeks, ses...
Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev 16.nov taassünni päev Mai 2. Pühap- emadepäev. Nov 2. Pühap isadepäev Vaatamisväärsused maakondade kaupa: Harjumaa: Tallinna vanalinn, raekoda ja raekoja plats, Pikk Hermann, saared (Naissaar, Aegna, Prangli, Pakri saared), Lahemaa rahvuspark (Üks tähtsamaid metsakaitsealasid Eur-s), Türisalu pank. Lääne-Virumaa: Rakvere ordulinnuse varemed, Jäneda mõis (Jäneda TIK), Käsmu (kaptenite küla), Palmse mõis (kus tegutsevad nüüd Palmse Parkhotell ja Õllekelder), Võsu (suvituskoht).
Die familie(n)perekond, die arbeit(en)töö,das jahr(E)aasta,der busfahrer-bussijuht,die frau(en)naine,der mann(äer)-mees, das kind(er)laps, die hausfrau(en)koduperenaine,der sohn(öe)-poeg,die tochter(ö),schülerin(nen)õpilanens,der schülerÕpilanems,der arzt(äe)arst,die ärztin(nen)naisarst,die sekretärin(nen)sekretär,der vater(ä)isa,die mutter(ü)ema, die eltern-vanemad, der bauer(n)talunik, der student(en)üliõpilane, studentin(nen)naisüliõpilane,der lehrer-õpetaja, die lehrerin(nen)naisõpetaja, arbetien- töötama, studieren-kõrgkoolis õppima, verheiratet-abielus, noch-veel, immer-alati, viel.palju,tot-surnud, verwitwet-lesk, allein-üksi, oft-tihti, ledig-vallaline,spät-hilja, wie viel- kui palju, wie spät is es?-miskellon,halb-pool,nach-pärast, vor-enne, die minute-minut,guten tag-tere päevast, guten morgen-tere hommikust, guten abend-tere õhtust, gute nacht-head ööd, auf wiedersehen-nägemiseni, um acht-kell 8, gehen-minema, wie geht es-kui...
mitme jumalateenistusega: ülestõusmispüha öösel, varahommikul ja päeval. Lihavõttepühadel on oma tavad. Eestis kuuluvad pühadelauale keedetud, hilisemal ajal juba ka värvitud munad, toidud magusast kohupiimast, munavõi, kohupiimapirukad, vasika- või saepraad, sült jne. Ameerikas on suur reede ja ülestõusmispüha riiklikud pühad. Koolid on siis tavaliselt suletud 1 nädal. (http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clest%C3%B5usmisp%C3%BChad) Emadepäev Emadepäev on maikuu teisel pühapäeval. USA-s sai emadepäev alguse 1872. aastal, kui tuntud kirjanik Julia Ward Howe (kel endal lapsi polnud) tegi ettepaneku emadepäeva tähistamiseks ja alustas ka vastava kampaaniaga Emadepäeva traditsiooni loomisel oli aga temast edukam Anna Jarvis, kes aastal 1907 viis Lääne-Virginias Graftonis läbi tseremoonia oma kahe aasta eest surnud ema auks. Anna Jarvise lasterohke ja hakkaja ema oli püüdnud
Ma arvan, et seoses isa enesetapuga on Elo Viidingu luule ka raskepärasem, kui seda võiks noorelt naiselt oodata. Viiding kirjutab elutruudest olukorradest- see on omadus, mis mulle meeldib tema juures kõige enam. Tõele vastab näiteks rida tema eespool mainitud luuletusest ''Põlvkond'': ''On sarved inglitel, kes teavad sinust tõde''. Parimad sõbrad saavad kõige rohkem haiget teha, sest nad teavad sinu saladusi ehk tõde sinust. Minu meelest on luuletus Emadepäev samuti väga eluline ning ilmselt ajendatud sellest, et panna inimesi mõtlema, et ka emad on inimesed koos oma vigadega, ühiskonnas on juurdunud mõtteviis, milline üks korralik ema peaks olema ja poetess on tahtnud seda stamparvamust muuta, ta tahab muuta ühiskonna kaunist kahepalgelisust. Läbi oma luule üritab Elo Viiding olla maailmaparandaja ja ma väga loodan, et see on tal ka osaliselt õnnestunud.
14. Ehitiste, taevakehade, tähtkujude nimed: Suur Rannavärav, Pikk Hermann, Inglisild, Kolm Õde, Kuulsuse obelisk, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Estonia V/valge saal, Pirita klooster, Maa, Kuu, Päike, Suur Vanker, planeet Jupiter, Paks Margareeta Väikese algustähega: 1. Pühad, tähtpäevad: ehitajate päev, võidupüha, jõulud, hingedepäev, uusaasta, sõbrapäev, valentinipäev, Emadepäev, Isadepäev 2. Tantsud: valss, jenka, tango, polka 3. Nädalapäevad, kuud, aastad, ajastud: laupäev, märtsikuu, koera-aasta, jääaeg 4. Keeled, elanikkond, hõimud: hiina keel, läänemeresoome keeled, mulgid, võrokesed, slaavi hõimud, soome keel 5. Rahvused: jaapanlane, sakslane, eestlane 6. Üritused: olümpiamängud, rahvusvaheline pianistide konkurss, vabatahtlikud kõnevõistlused, laulupidu, paraad, sünnipäev, tantsupidu 7
üritust ja tahab sellest osa võtta. Eestis peetakse naisi traditsioonide hoidjaks ja väärtuste kandjaks. Tänapäeval võivad traditsioonid vanasti olevate traditsioonidega vähemustes olla, sest on pea igas vanuserühmas 10% üksikuid inimesi, kes ei pea traditsioone ja on palju üksikvanemaid, kellel on raske üksi lapsele traditsioone luua. Samas on tulnud juurde kaubandusliku taustaga traditsioone. Näiteks võib tuua sõbrapäev, halloween ja isegi emadepäev. Inimesed peavad neid üsna innukalt, mis tähendab seda, et need on üsna populaarsed ma usun, et igas vanuse grupis. Traditsioonid on need, mis hoiavad perekonna elu koos. Pere traditsioonid liidavad pere tugevasti ühte. Nad annavad nii lastele kui täiskasvanutele kuuluvustunde ja seovad omavahel terveid sugupõlvi. Kõik küsitlused kinnitavad, et traditsioonidega pered on tugevamad ja kokkuhoidvamad. Ka laste tervis on traditsioonidega peres tugevam. Miks mitte luua traditsioone juurde
Lennart Meri 1929-2006 Elas noorena mitmes välisriigis ja varakult valdas mitmeid keeli. Ta küüditati juba noorena töölaagrisse metsatööliseks, paari aasta pärast naases tagasi eestisse. Lõpetas tartu ülikooli ajaloolasena. Leiab tööd vanemuises. Tal ei lubatud töötada ajaloolasena. Teeb ekspeditsiooni reisi kesk-aasiasse ja jätab sellest ka maha reisikirja mitmes keeles. Reisib ka siberisse kus valmivad taas reisikirjad. Tagsi eestisse tulles leiab tööd Tallinn Filmis stsenaristi ja produtsendina. Lõi kokku 5 filmi ise. Tema onupoeg oli üks küüditajate organiseerijatest ning tänu sellele sisaldavad Lennarti filmid palju originaalseid materjale. Meri huvitus meie hõimurahvaste ajaloost ja kultuurist. Tema tuntuim teos on "hõbevalge". Töötas ka eesti kirjanike liidu välissuhete sekretärina kus rajas palju väliskontaktide võrke. Meri oli väga hea suhtleja. Teadi...
3) ne-lõpulised omadussõnad liituvad s-tüveliselt, v.a viimnepäev, vaenelaps, teinepool (nt karusmari, isasloom, ühiselamu). 4) tuletisesarnased kas-lõpulised sõnad liituvad lühitüvega või omastavas (nt ristikhein, maasikmari, allikavesi, kuningatroon). 5) 2s e-lõpulised omadussõnad liituvad lühitüvega või nimetavas (nt julgeolek, kiirtee). - Muid käändevorme esineb liitsõna laiendosana juhuslikumalt (nt poistebänd, emadepäev, kartulipõld, maatamees, tuhkatriinu, meelespea). Pöördsõnaline laiendosa Verbitüvelise laiendosaga liitsõnad vastavad kesksõnalise täiendiga nimisõnafraasile (nt ronitaim – roniv taim, leidlaps – leitud laps). Moodustustüveks on 2s I-vältelise verbi vokaaltüvi (a) või III-vältelise verbi 1s konsonanttüvi (b) (nt (a) avamäng, ronitaim, küsimärk, (b) murdvaras, leidlaps, taandrida). Muutumatu sõna laiendosana
Hiljem muutusid looduslike nähtuste hinged haldjateks e kaitsevaimudeks. 7. Millesse usuvad (sinu arvates) eestlased tänapäeval? V: horoskoope, ebausukombeid (must kass üle tee), ufosid, mõnda Jumalat. 8. Nimeta eestlaste tähtsamad kalendripühad, lisa ka kuu ja kuupäev. Aastavahetus – 31.12-01.01 Jaanipäev – 24.06 Mardipäev – 10.11 Kadripäev – 25.11 Emadepäev – 08.05 Naistepäev – 08.03 Jõulud – 24.12 – 25.12 9. Mida sarnast ja mida erinevat on hingedeaja ja halloween´i kombestikus? V: Mõlemil ajal toimub ohverdamine. On seotud hingedega. Hingedeajal kutsuti hingesid koju ning võeti surnuid igati vääriliselt vastu ning jäeti neile süüa, halloweenil aga ei tohtinud seljataha vaadata, kui seal kostusid kellegi sammud –
ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik ja indigoga tumesiniseks värvitud villased rõivad. Lõuna- Eesti rahvariietes võib kohata läti ja vene mõjutusi, Põhja-Eestis levisid soome-, vene- ja vadjapärased mõjud. 3. Olulisemad liikuvad pühad Eesti rahvakalendris on ülestõusmispühad, vastlapäev, suur neljapäev, suur reede, emadepäev, isadepäev, advent. 4. Hansa Liit oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia- maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Liidu eesmärgiks oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks ning kontrollida Põhjamere ja Läänemere vahelisest kaubandusest. Hansa Liidul oli ka kultuuriline mõjuvõim-liit aitas kaasa kaunite kunstide
Kui küsida neilt siis meenuvad alguses ainult kolm: sünnipäev, jõulud ja jaanipäev. Ning kaks viimast , üleriigilised pühad, kus täiskasvanud saavad lisavabapäeva, tõmmata sinimustvalge vardasse ja süüa kõht korralikult täis. Peale mida ikka kurdetakse ,et kus sai alles süüa ja juua , kuid nii on ju kombeks. Kui küsiti inimestelt peretraditsioonide, mida peres peetakse kohta , siis nemad vastasid ikka jõulud, sünnipäevad, jaanipäev, lihavõtted, aastavahetus, emadepäev, isadepäev, vastlapäev. Küsiti veel , millistest traditsioonidest puudust tuntakse tänapäeval ning need olid näärid kuna näärivana oli lahedam mees kuigi nüüd on ta asendunud jõuluvanaga. Veel oli surnuaia püha, sugulaste kokkutulekuid oli rohkem. Võib öelda ,et lapsed tegid selle tavalise söömise-joomise traditsiooni lõbusamaks ning öeldi ,et kus on lapsed, seal on ka kõige rohkem peretraditsioone säilinud. Traditsioone hakatakse vajalikuks pidama, et tekiks omapere tunne
· 1. mai kevadpüha · 8. juuni nelipühade 1. püha · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvumispäev · 24. detsember jõululaupäev · 25. detsember esimene jõulupüha · 26. detsember teine jõulupüha. Riiklikud tähtpäevad aastal 2014 · 6. jaanuar kolmekuningapäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 14. märts emakeelepäev · 11. mai, maikuu teine pühapäev emadepäev (2015. aastal 10. mai) · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev · 23. august kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev · 14. september, septembrikuu teine pühapäev vanavanemate päev (2015. aastal 13. sept) · 18. oktoober, oktoobri kolmas laupäev hõimupäev (2015. aastal 17. okt) · 22. september vastupanuvõitluse päev · 2. november hingedepäev · 9. november, novembrikuu teine pühapäev isadepäev (2015
Praegu asub ajalooline sini-must-valge lipp taas ERMi hoidlas. Avalikult eksponeeritakse teda ainult EÜSi üldkoosoleku loal ning Seltsile väga olulistel tähtpäevadel. Lipu heiskamise aeg . Riigilipu heiskamise päevad (lipupäevad) on: 1) 3. jaanuar Vabadussõjas võielnute mälestuspäev 2) 2. veebruar -Tartu rahulepingu aastapäev 3) 24. veebruar -iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 5)14. märts - emakeelepäev 6) 9. mai Euroopa päev 7) maikuu teine pühapäev - emadepäev 8) 4. juuni Eesti lipu päev 9) 14. juuni - leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna) 10) 23. juuni - võidupüha 11) 24. juuni - jaanipäev 12) 20. august - taasiseseisvumispäev 13) 1. September - teadmistepäev 14) Oktoobrikuu kolmas laupäev - hõimupäev 15) novembrikuu teine pühapäev - isadepäev; 16) Valimiste ja rahvahääletuste toimumise päev Lipu heiskamise tingimused Riigilipp heisatakse lipumasti või pannakse lipuvardaga vastavasse hoidjasse, mis asub hoone
toetuse eest, mida riik maksab , aga sellega on noorel perel peaaegu võimatu normaalselt elada, aga pensionär saab pensioni ja palga ja elab suhteliselt hästi . Seda mõtet ma pooldan küll , et ravimid peaks odavamaks tegema pensionäridele , kuna need on täesti hirmkallid ja võtavad väga palju pensionääride sissetulekust ära . Minu meelest on ka see väga hea plaan , et üks päev aastas pühendada vanavanematele , nagu isadepäev või emadepäev . See päev oleks austuseks nende elutõõ ja selle eest , et nad on oma lapsed suureks kasvatanud ja kes on oma korda kasvatavad oma lapsi või on need ka juba suured . Muidugi kui Eestil hakkab paremini minema, võiksid riigimehed kohe pensione tõsta , kuna nad väärvivad seda . Hoitke siis oma vanavanemaid ja ärge pommige neilt raha . Muidugi võib neilt laenu teha, kui neil seda raha ikka on , aga paljud kasutavad oma vanavanemaid ära sellega , et
wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Estonia.svg ) ( http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Presidential_Flag_of_Estonia.svg ) 4 2.2. Lipupäevad Lipupäevad on: · 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 24. veebruar Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 14. märts emakeelepäev · mai teine pühapäev - emadepäev · 9. mai Euroopa päev · 4. juuni Eesti lipu päev (alates 2004. aastast) · 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvuspäev · 1. september teadmistepäev · novembri teine pühapäev isadepäev · Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
Saku õlu, Costa Rica kohv. Vene sinep, Türgi diivan, Soome kelk. Sõidukid: · Üksiksõidukite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: laev Tormide Rand, mootorpaadid Lendav Hollandlane ja Onu lilli, purjekas Kõhn Venda. · Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega. Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega: · Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused Nt veebruar, mai lehekuu, neljapäev, pühapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev. · Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid Nt minister, rektor, kolonelleitnant, kindral, admiral, professor, audoktor, filosoofiadoktor, magister, rahvusvaheline meister, riigikontrolör, välisminister. Eesti Panga president. Tartu ülikooli rektor. Suurt algustähte ei ole tarvis käsutada ka kirjalikul pöördumisel nende poole (nt Austatud härra minister!).
Jehoova tunnistajad- miks see usk on vale? Tarvastu Gümnaasium Margus Kitsnik Jehoovatunnistajatest lähemalt Jehoovatunnistajad - peaaegu igaüks on tuttav nende aktiivsusega, kui nad ukselt uksele käies uusi liikmeid värvata püüavad. Nad esindavad organisatsiooni nimega Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing (VPTÜ). See ühing rõhutab prohvetikuulutusi lõpuaegade kohta ning on korduvalt valesti ennustanud maailma lõppu. VPTÜ hoiab jehoovatunnistajaid (JTd) range kontrolli all ning keelab neil osavõtu sellistest tavatoimingutest nagu vereülekannete tegemine, sünnipäevade ja muude tähtpäevade pidamine (sh. jõulud, lihavõtted ja emadepäev), hääletamine, riigilipu heiskamine ja sõjaväeteenistus. Nende piirangute abil ehitab VPTÜ müüri jehoovatunnistajate ja ülejäänud ühiskonna vahele. Tänapäeval on palju inimesi, kes nende hävitavate faktidega tuttavad ei ole, ning jehoovatunnistajate arv kasvab, ja eksita...
I Lipu ja vapi saamise lugu Lipu lugu 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Eesti eraldumine Venemaast viis omariikluse tekkimiseni, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja sinimustvalgete lippude all Eesti vabariik. 21. novembril 1918 kinnitas Ajutine Valitsus riigilipuks sinimustvalge rahvuslipu. E...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Liisa Varik EESTI SÜMBOOLIKA Referaat Juhendaja Lili Kängsep Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 EESTI RIIGILIPP............................................................................4 EESTI RIIGIVAPP...........................................................................7 EESTI RAHVUSHÜMN....................................................................9 EESTI RAHVUSLILL......................................................................10 EESTI RAHVUSLIND.....................................................................12 KOKKUVÕTE...............................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................14 ...
Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi. Pühad ja tähtpäevad on osa rahva ajaloolisest mälust, milles kajastuvad lähemas või kaugemas minevikus toimunud olulised sündmused. · 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 14. märts emakeelepäev · maikuu teine pühapäev emadepäev · 9. mai Euroopa päev · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna) · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev 5 · 20. august taasiseseisvumispäev · september teadmistepäev · novembrikuu teine pühapäev isadepäev Lipu heiskamine Alaliselt heisatakse Eesti lipp Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu,
SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................2 1. Eesti lipu ja vapi ajalugu.....................................................................................................3 1.1. Eesti lipu ajalugu..........................................................................................................3 1.2. Eesti riigivapi ajalugu.................................................................................................. 4 2. lipu kasutamise hea tava......................................................................................................5 3. lipu heiskamine................................................................................................................... 6 3.1. Nõuded lipu heiskamisele............................................................................................ 6 3.2. L...
Rahvuspühad Soomlased tähistavad mitmeid erinevaid pühi. Nendeks pühadeks on uusaasta,kolmekuningapäev, holokausti mälestuspäev, J.L.Runeberga päev, Saami rahvuspäev, vastlapäev, sõbrapäev, „kalevala” päev, soome kultuuri päev, Minna Cathi päev- võrdõiguslikkupäev, ülestõusmispühad ehk lihavõtted, Suur Reede, 1. ülestõusmispühad, 2. ülestõusmispühad, Mikael Agricola päev ehk Soome keele päev,Soome veteranide päev, volbripäev - soome tööpüha,euroopa päev, emadepäev, J.V.Snuumani päev ehk soomluse päev,nelipühad ehk suvistepühad, langenute mälestuspäev, kaitsejõudude lipupüha päev, jaanipäev- soomelipupäev,Eino Leinon päev, luule ja suve päev, seitsemenalja päev, ettevõtja päev, Aleksis Kivi päev- soome kirjandus päev, üro päev, pühakutepäev, Rootsluse päev- Gustav Adolfi päev, isadepäev, lapse õiguste päev, iseseisvuspäev, Jean Sibuliuse päev- soome muusika päev, jõululaupäev, 1 ja 2 jõulupüha, ning süütlastepäev.
1. LIPULUGU 20. sajandil toimus eesti rahva iseteadvuse tõus ning kultuuriline ärkamine. Mitmete kultuuriliste suursündmuste toimumine koondas esmakordselt kriitilise hulga eesti soost üliõpilasi end eesti kultuuri ja keele alal harima. 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää ki...
talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav, Kuud, päevad, pühad Nõuni küla, Tiirike talu august, detsember, reede, Pealkirjad pühapäev, mardipäev, Raamatud, jutud: ainult võidupüha, emadepäev esimese sõna algul Ilmakaared Eno Raud "Väike põhi, lõuna, edel, lõunatuul, motoroller" põhja pool Ajalehed, ajakirjad: kõik Õppeained sõnad (v.a. ja) eesti keel, matemaatika, Rahva Hääl, Eesti Ekspress, ajalugu, füüsika Meie Meel, Otepää Teataja, Eesti Naine, Pilt ja Sõna
Neid käänatakse nagu võõrnimesid: Jonseredi saed, Philipsi triikraud, IBMi ~ IBM-i arvutid. SÕIDUKID SUUR TÄHT Üksiksõidukite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: laev Tormide Rand, mootorpaat Lendav Hollandlane, rong Punane Nool, tuletõrjeauto Kärmas Katariina. Nimed ei ole, väikese tähega: Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused: veebruar, mai, lehekuu, neljapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev, jaanipäev, võidupüha, suur reede, jõululaupäev, valge hobuse aasta, tiigriaasta. Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid: minister, admiral, professor, rahvusvaheline meister, Eesti Panga president, Riigikogu esimees, Turu ülikooli audoktor, rahandusministeeriumi kantsler. Vabariigi President kui asutus ehk institutsioon ametlikes tekstides. Tavakasutuses president.
Põhimõtte When in Rome do as the Romans do! järgimine Tähendab kõige üldisemas mõttes kultuuride kohandumist. Tõlkes: ,,tee Roomas nii nagu roomlased teevad". Selle põhimõtte ellurakendamine tähendab seda, et firma esindaja teeb isikliku külaskäigu potensiaalsesse sihtriiki, kusjuures enne seda kogunud kõikvõimalikku infot antud riigi kohta. Imago Isikupilt suunatud ja sihikindel mulje, mille inimene ise teistele jätab. Kujutluspilt sellest, kuidas soovitakse end teadvustada nii avalikus kui sotsiaalse elus. Avalikkuse ja ümbritseva poolt tajutu, mis põhineb erinevatel muljetel, nii teadlikult kui ka alateadlikult. Imagi kujundajateks on inimese väärikus, kombed, väljendus- ja suhtlemisoskus, teadmised ja oskused, välimus. Lobbytöö Protsess, mille käigus organisatsioon või üksikisik tahab otseselt mõjutada seadusandlust või regulatsiooni. Lobbytöö on mõiste, mille definitsiooni võib leida igast sõnaraamatust, kuid defin...
Eesti taasiseseisvumisega see komme praktiliselt hääbus. Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel angloameerika kultuurist üle valentinipäev (Eestis ka sõbrapäev) ninghalloweeni tähistamise komme. Uue sisu sai volbripäev 1. mail, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks. Tänapäeva peres on sünnipäeva kõrval kesksemateks ja enimlevinud tähistatavaiks pühadeks uusaasta, lihavõttepühad, jõulud, isadepäev, emadepäev. 9. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Rahvausund on usund ühe indiviidi tasandil, seda ei ole ette kirjutatud ühegi institutsiooni poolt, sisaldab konkreetse indiviidi maailmapilti. Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") * Eesti hõimude ristiusustamise (13
...puhkepäev. Milloin syntymäpäivänne on? Millal on teie sünnipäev? loma puhkus Hyvää viikonloppua! Head nädalalõppu! Kello Paljonko kello on? Mis kell on? Kello on viisi. Kell on viis. ...viisi minuuttia yli kolme. ...viis minutit kolm läbi. ...varttia yli kaksi. ...veerand kolm. ...varttia vaille kolme. ...kolmveerand kolm. Pyhät ja onnittelut uusi vuosi uusaasta Hyvää uutta vuotta! Head uut aastat! pääsiäinen lihavõttepüha vappuaatto volbriöö vappu 1. mai äitienpäivä emadepäev juhannus jaanipäev joulu jõulud Paljon onnea! Palju õnne! Hyvää matkaa! Head reisi! Voimia työhön! Jõudu! 17 Kylttejä Varokaa! Ettevaatust! Sisäänpääsy Sissepääs Ulospääsy Väljapääs Varattu Reserveeritud Neuvonta Informatsioon Hengenvaarallinen Surmavalt ohtlik Ei saa koskea! Mitte puudutada! Tupakointi kielletty! Suitsetamine keelatud! 1 18 1
Mõnel õigusaktil on aga üsna pikk nimetus, mis ei pruugi tekstis hästi eristuda. Siis võib kasutada pealkirjamalli jutumärke ja esisuurtähte, nt ,,Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus", ,,Eesti Vabariigi töölepingu seaduse jne. Eesti keeles kirjutatatakse kõik kalendri tähtpäevad väikese tähega .Ega see ei tähenda ju seda et meile on vähem tähtsamad jõulud, esimene jõulupüha, suur reede, võidupüha, jaanipäev, emadepäev, iseseisvuspäev jt.Kaugel sellest nad on tähtsal kohal iga eestlase hinges .Samas tekib küsimus miks siis ajaloosündmused kirjutatakse suure algustähega ?Kas ajaloosündmused on tähtsamad kui pühad ja tähtpäevad? See on Eesti keele grammatika. Kaupade nimetamine Hollandi juust ja Pühalepa tanu seni on kehtinud üldreegel, mille järgi kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites .Erandlikult on kohanimi
esimene lipp on alles. Heiskamine Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu järgides Eesti lipu seadust ning head tava. Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel. Lipupäevad on: 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev 24. veebruar Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (kohustuslik) 14. märts emakeelepäev mai teine pühapäev emadepäev 9. mai Euroopa päev 4. juuni Eesti lipu päev (alates 2004. aastast) 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) 23. juuni võidupüha (kohustuslik) 24. juuni jaanipäev 20. august taasiseseisvuspäev (kohustuslik) 1. september teadmistepäev novembri teine pühapäev isadepäev Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.
17.juunil Lauluväljakul toimunud suurmiitingul - kõikjal oli sini-must-valge lipp kohal, kandes endas sõnumit, mida viidi laiali üle Eesti. Lipu heiskamise aeg . Riigilipu heiskamise päevad (lipupäevad) on: 1) 3. jaanuar Vabadussõjas võielnute mälestuspäev 2) 2. veebruar -Tartu rahulepingu aastapäev 3) 24. veebruar -iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 5)14. märts - emakeelepäev 6) 9. mai Euroopa päev 7) maikuu teine pühapäev - emadepäev 8) 4. juuni Eesti lipu päev 9) 14. juuni - leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna) 10) 23. juuni - võidupüha 11) 24. juuni - jaanipäev 12) 20. august - taasiseseisvumispäev 13) 1. September - teadmistepäev 14) Oktoobrikuu kolmas laupäev - hõimupäev 15) novembrikuu teine pühapäev - isadepäev; 16) Valimiste ja rahvahääletuste toimumise päev Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi ning heisata riigilipud
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul meeleavaldusel esimest korda Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . ...
Sõidukid Üksiksõidukite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: laevad Botnia Laht ja Tormide Rand, mootorpaadid Lendav Hollandlane ja Onu Villi, purjekas Kolm Venda, võidusõiduautod Sinine Leek ja Viru Välk, rong Punane Nool. Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega. Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused Nt veebruar, mai, lehekuu, neljapäev, pühapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev, luukapäev, jaanipäev, uusaasta, võidupüha, lihavõttepühad, suur reede, jõululaupäev, valge hobuse aasta, maoaasta. Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid Nt minister, rektor, kolonelleitnant, kindral, admiral, professor, audoktor, filosoofiadoktor, magister, rahvusvaheline meister, riigikontrolör, välisminister, Eesti Panga president, Rahandusministeeriumi ~ rahandusministeeriumi kantsler, Tartu ülikooli rektor, riigiettevõtte
Eesti taasiseseisvumisega see komme praktiliselt hääbus. Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel angloameerika kultuurist üle valentinipäev (Eestis ka sõbrapäev) ning halloweeni tähistamise komme. Uue sisu sai volbripäev 1. mail, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks. Tänapäeva peres on sünnipäeva kõrval kesksemateks ja enimlevinud tähistatavais pühadeks uusaasta, lihavõttepühad, jõulud, isadepäev, emadepäev. 9. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Rahvausund on usund ühe indiviidi tasandil, seda ei ole ette kirjutatud ühegi institutsiooni poolt, sisaldab konkreetse indiviidi maailmapilti. Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") * Eesti hõimude ristiusustamise (13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
