Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
TÕ11
Marika Rohilaid
DEMENTSETE EAKATE JA NENDE OMASTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID ÜLDHAIGLA
ÕENDUSABI OSAKONNAS
Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas
Juhendaja : I. Nool
Tallinn 2015
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATEGA 4
1.1 Haigusest tulenevad käitumishäired 4
1.2 Haigusega kaasnevad isiksuse muutused 4
2.PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATE OMASTEGA 6
2.1 Raskused tekkinud olukorrast arusaamisel 6
2.2 Raskused tekkinud olukorraga toimetulemisel 6
3.ARUTELU 8
KASUTATUD KIRJANDUS 10
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................................................................................11
· Dementsuse põhjusi on üle 50 . Ravijuhend käsitleb nelja sagedasemat dementsust, mille korral juhtivaks ja diagnoosi aluseks olevaks põhisümptomiks on dementsussündroom. · Neurodegeneratiivsetest dementsust põhjustavatest haigustest käsitleb ravijuhend Alzheimeri tõbe, dementsust Lewy kehakestega, frontotemporaalseid dementsusi ja vaskulaarset dementsust. Sekundaarseid dementsusi käsitletakse diferentsiaaldiagnostilisest aspektist. Dementsusega kaasnevad ilmingud 1. Dementsusega kaasnevad kognitiivsed häired - Amneesia - mälu ebaloomulik halvenemine - Afaasia - oskamatus kasutada kõnet või sellest aru saada - Apraksia - võimetus eesmärgipärast ja varem osatud motoorset tegevust planeerida ning lõpule viia - Agnoosia - suutmatus ära tunda asju isikuid ja kohti - Otsustusvõimetus - Desorientatsioon ajas ja ruumis Dementsusega kaasnevad ilmingud 2. Käitumishäired - Passiivsus
täiesti sõltuvad hooldajast. Nad ei ole teadlikud oma ümbrusest ja eksivad ka korteri/elamispinna piires. Esineda võivad unehäired ja hallutsinatsioonid ning need omakorda võivad viia öisele uitamisele/hulkumisele. Selles staadiumis kaotavad patsiendid ka kontrolli oma põie ja päraku sulgurlihaste üle. Viiendas, terminaalstaadiumis, kaotavad patsiendid võime närida ja neelata. nad muutuvad vastuvõtlikuks kopsupõletikele, nakkustele ja teistele haigustele. Esinevad probleemid hingamisega, eriti kui patsiendid jäävad täielikult voodihaigeteks. 5. Kuidas saab meditsiin aidata? Ravivõimalused Dementsuse puhul kasutatakse tablettravi, psühhoteraapiat ja käitumisravi. Psühhoteraapia ülesanne on parandada elukvaliteeti ja õpetada maksimaalselt kasutama allesjäänud oskusi. Käitumisravi seisneb selles, et valida õige taktika dementse inimesega suhtlemiseks ning püüda maksimaalselt aru saada tema vähesest eneseväljendusest.
1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. 1. lapsepõlv 2. tööiga 3. pensioniiga (ei vaja abi) (ca. 65- 70a.) 4. pensioniiga (ei tule abita toime) Vananemist võib jagada:
Sellisteks märkideks on kindlasti internetiapteegid, perearsti nõuande telefonid, võimalus konsulteerida teiste arstidega interneti vahendusel. Lisame veel edusammud infotehnoloogia arengus, mis tagab järjepideva teabe ja mõningatele juhtudel ka järelevalve krooniliste probleemidega patsientidele. Sellised teenused vähendavad akuutravi üksuste koormust aga sellest hoolimata jääb akuutravi üksus esimeseks tervishoiuprobleemide lahendajaks. Siiski on alati neid isikuid, kelle probleemid ei sobi ,,kena teenuse" kategooriasse, kes on valesti hinnanud oma vajadusi ja kes lõpuks satuvad hooldusasutustes. Nemadki vajavad kedagi, kes kuulaks nende lugu, kes aitaks neil oma situatsiooni näha perspektiivis ja juhiks neid õiges suunas. Kõikidel eespool kirjeldatud olukordades mängivad jätkuvalt suurt rolli sotsiaaltöötajad. Nende roll ja hoiakud, teadmised ja oskused peavad ja erinevadki teiste spetsialistide omadest.
Ei vasta nii täpselt lokalisatsioonile Kroonilise valu sündroomid: Kestab kauem kui tavaline valu Diabeedi tõttu valu pikaaegsem tundmine, ntks jalas põlev tunne (perifeerse puhul) Herpese järgne valu piirkond (nahk) paraneb, kuid valu jääb vöötohatise järgselt (kahjustab närvijuuri). Perifeerne üliväikesed kiud rikutud Tsentraalne valu ,,koht" pea- või seljaajus Neuropaatiline valu Kaasnevad o Paresteesia sipelgad o Düsesteesia vastik tunne o Hüperalgeesia riie tekitab vastikust o Hüperesteesia puudutus tekitab vastikust o Allodüünia o Valu paroksüsmid Valu aisting läheb peaajus laiali Seljavalu definitsioonid: Väga levinud 90% elanikkonnast tunneb seda elu jooksul, neist 10% krooniline Valu või ebamugavustunne roietest allpool ja ülalpool jalgu
Väga oluline on patsiendi informeerimine, mis juba iseenesest vähendab ärevust Hingamise kontrollimine Lõõgastumine Visualisatsioon Ekspositsioon Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia Generaliseerunud ärevus Iseloomulik on pidev ja pikaajaline ärevus. Mõtted on keskendunud mitmesuguste igapäevaelu probleemidele. Raske on kontrollida oma muretsemist, muretsemine muretsemise pärast. Kaasnevad ärevuse kehalised sümptomid. 60%- on lisaks mingil eluetapil ka depressioon. Pikaajaline ja sinusoidse kuluga. Medikamentoosne ravi sageli pikk. Sotsiaalfoobia Kartus: esineda, (lastel hirm suuliselt vastata), olla õnnitletav, kõnetada kedagi, süüa teiste läheduses, allkirja kirjutada avalikus kohas (2-3%). Kujuneb vältiv käitumine. Algab noorukieas, keskmiselt 14-20a-lt. Esinemissagedus elu jooksul 1,5-5%.
liigutusi, teatud mõtteid, tegevusi või aistinguid; luululine tajumine; (c) kuulmishallutsinatsioonid mis kommenteerivad pidevalt haige käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid; (d) muud püsivad veidrad luulumõtted (antud kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed) Teise järgu sümptomid: e) igasuguse modaalsusega püsivad (>1 kuu) hallutsinatsioonid, millega kaasnevad kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted; (f) neologismid, tõkestused või seosetus mõttekäigus, mis avaldub inkoherentse või arusaamatu kõnena; (g) katatoonne käitumine nagu rahutus, tardumine teatud asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism ja stuupor; (h) negatiivsed sümptomid: hüpo-/apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide nõrgenemine või
Kõik kommentaarid