50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
RMusi
Õppematerjali autor
Kasutatud kirjandus: WWW.WikiPedia.ee WWW.Google.ee WWW.Draamateater.ee WWW.KelguKoerad.tv Ajakiri: Nädal Rainis Alumets 7.b Klass 02.2011 MAIT MALMSTEN Mait Malmsten on sündinud 6.september 1972 Viljandis ja ta on Eesti näitleja. Ta on õppinud ja lõpetanud EMA kõrgema Lavakunstikooli aastal 1994 (XVI lend). Töötanud on ta 1993 aastast saati Eesti Draamateatris näitlejana. Praegu mängukavas Panso Paavo Piik P A N S O Wilhelm Müller Andrus Kivirähk V A S S I L J E V J A B U B Õ R TA T E G I D S I I A .. . Jermolai Aleksejevits Lopahhin Anton Tsehhov Kirsiaed külaline Madis Kõiv L Õ P U T U K O H V I J O O M I N E
Tiit Sukk 1. Tiit Sukk sündis 21. novembril 1974 Jõgeval 2.Õppinud Tiit Sukk lõpetas 1994. aastal Jõgeva Gümnaasiumi (46. lend) ning 1998. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (18. lend) 3.töötab Eesti Draamateatris 1998. aastast 4. Praegu mängukavas Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja
Tiit Sukk Üldised andmed • Sündinud 21.11.1974 Jõgeval • Lõpetas 1994.aastal Jõgeva Gümnaasiumi 1998.aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli • 1998.aastast Eesti Draamateatris • Elukaaslaseks on Tal Kadrioru Saksa Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Eliis- Beth Rosen • Näitleja ja saatejuht Rollid Eesti Draamateatris 1996 Betti Alver, Priit Pedajas Lugu valgest varesest 1997 Hannikas Madis Kõiv Peiarite õhtunäitus 2005 Giuliano Medici, Boccaccio – Mart Kivastik Savonarola tuleriit 2005 Tõnisson – Oskar Luts/Priit Pedajas Kevade 1997 Pickering – Alan Jay Lerner, Frederick Loewe Minu 2005 Frank – Roland Schimmelpfennig Push up veetlev leedi 1997 vanem Snawly – Charles Dickens 2006 G
Tallinna Sikupilli Keskkool JAN UUSPÕLD Uurimistöö Martin Kristerson 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Idee uurida lähemalt Jan Uuspõldu ja tema elukäiku tuli peamiselt tänu sellele, et pean teda kõige silmapaistvamaks ja üheks parimaks eesti näitlejate seas. Olen ka ise käinud teda teatris vaatamas, näinud teda televiisoris ja kuulnud teda raadios. Võin enam kui kindlalt oletada, et suurem enamus eestlasi teavad seda nime ja tunnevad ta näo ära. Kui koolis kohustusliku uurimustöö teemaks öeldi ''Eesti näitlejad või muud kuulsused'', siis tema nimi hüppas esimesena pähe. Tegemist on vaieldamatult ühe tuntuima inimesega, kes on korda saatnud nii mõndagi ja pääsenud lugematutel kordadel meedia huvivaldkonda. Ta on olnud ajalehtedes, raadios, uudistes ja
Elmo Nüganeni film ,, Meeletu" on Eesti Televisiooni ja Taska Filmi mängufilm. See valmis Jaan Tätte samanimelise näidendi ainetel Eesti Filmi Sihtasutuse, Eesti kultuurkapitali ja eratoetajate koostöös. Film esilinastus 2006. aasta 6. oktoobril. Filmivõtted toimusid 2006. aasta juunis-juulis. ,,Meeletu" kestab 90 minutit. (http://et.wikipedia.org/wiki/Meeletu_(film)) 3.1 Osades Peaosas Rain Simmul Märt Avandi Taavi Eelmaa Kristel Elling Kalju Komissarov Mari-Liis Lill Mait Malmsten Rein Oja Kalju Orro Anne Reemann Indrek Taalmaa Peeter Tammearu Aivar Toomingas Helene Vannari (http://www.imdb.com/title/tt0832309/fullcredits#cast) ,,Meeletu" on südamlik komöödia inimesest, kes teeb elus kannapöörde, et mõtestada oma elu, ja leiab lahenduse siitsamast, enda kõrvalt. 40-aastane ettevõtja Toomas (Rain Simmul) otsustab teha elus aastase pausi - jätta abikaasa ja äripartnerid sinnapaika ning asuda üksi, ilma elektri ja telefonita, metsa elama. Uus
KALJU KOMISSAAROV :) Elulugu Kalju Komissaarov sündis 8. märtsil 1946. aastal Võrus ja suri 2017 aasta märtsi alguses. Ta oli ja on väga hinnatud lavastaja, näitleja ja pedagoog. Ta oli abielus Luule Komissaaroviga ning Helle-Reet Helenurmega. Kalju Komissarovi hilisem elukaaslane oli Eve Pukk. Kaljul on kolm tütart ja üks poeg. Ta oli Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikoolis nii dotsent, kateedrijuht kui ka kursuste juhendaja erinevate aastate jooksul. Lisaks oli ta õppejõud ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta lõpetas 1964 Tallinna 4. Keskkooli ja 1968 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Kalju oli 1968-1974 Tallinnfilmi režissöör. Pärast seda seadis ta oma sammud Noorsooteatrisse, kus ta oli lavastaja kuni 86. aastani. Alatest 1989. aastast kuni 1991. oli Kalju Ugala teatris peanäitejuht, hiljem sai temast juba lavastaja. (1986–88 ja 1991–2000) 2013.
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat"
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid