Veel kasutatakse ventilatsiooni(toru)kaablit (plenum cable). Kaabel jäigem, kallim, kuid eritab vähem mürgiseid gaase. Keerdpaar kaabel Enam levinud kaabel arvutivõrgu ehitamisel. Kaablit lihtne ja mugav paigaldada. Kaabel on kas varjestatud või varjestamata. Varjestamata tavatingimustes kasutamiseks. Varjestatud mürade summutamiseks. Keerdpaar kaabli kategooriad Category 1 (Cat 1) Hääle edastamiseks (kasutatakse telefonide jaoks). Category 2 (Cat 2) Andmeedastus 4 Mbs (kasutatakse LocalTalk jaoks). Category 3 (Cat 3) Andmeedastus 10 Mbs (kasutatakse Etherneti jaoks). Keerdpaar kaabli kategooriad 2 Category 4 (Cat 4) Andmeedastus 20 Mbs (kasutatakse 16 Mbps Token Ringi jaoks). Category 5 (Cat 5) Andmeedastus 100 Mbs (kasutatakse Fast Etherneti jaoks). Category 5e (Cat 5e) Andmeedastus 100 ja ka 1000 Mbs (kasutatakse Fast Etherneti jaoks). Varjestamata keerdpaar kaabel UTP (Unshielded twisted pair)
kasutusel mikrolained sagedusega 900 ja 1800 MHz, tugijaamade kiirgusvõimsus ulatub kuni 60 Wni ja mobiiltelefonide kiirgusvõimsus jääb vahemikku 12 W. Mobiiliside põlvkonnad 0G 0.5G 1G 2G 3G 3,5G 3,75G 1G(1) Enne seda oli ka 0G(Mobiil raadio telefon) Esimene Mobiiliside põlvkond Kasutas analoog raadiosignaali ,kui 2G kasutas juba digitaal raadiosignaali Töötas kõrgematel sagedustel (150 või rohkem) Standardid: NMT, AMPS, Hicap, CDPD, Mobitex, Datatec 1G(2) Andmeedastus kiirus 600 biti/sekundis kuni 19,2kbit/sekundis 2G 2G ehk siis 2 mobiiliside põlvkond Kasutab digitaal raadiosignaali Standardid: GSM, iDEN, D-AMPS, IS-95, PDC, CSD, PHS (GPRS kuulub andmete järgi 2,5G põlvkonda) Andmeedastuskiirus 6kbit/sekundis kuni 256kbit/sekundis 3G(1) GSM lahendused ei ole piisavalt kiired enam, et tänapäeval andmeid edastada. Selle abil ei saa saata reaalajas videosid, muusikat ja muid suuremaid asju. Selleks, et seda teostada tuleb võtta
SDR SDRAM – Single Data Rate Synchronous Dynamic Random Access Memory. Eesti keeles sünkroonne dünaamiline muutmälu. Antud mälu taktsagedus on sünkroonis protsessori taktsagedusega. Andmevahetus saab toimida ainult üks kord takti jooksul, kas siis langeva või tõusva frondiga. DDR SDRAM – Double Data Rate SDRAM. Tegemist on topelt andmekiirusega SDRAM-ga. See on saavutatud, kuna andmeid saab liigutada ühe takti jooksul kaks korda: nii tõusva kui langeva frondiga. Mälu andmeedastus kiirus on kuni 1.6GB/s. Kasutatakse 2-e bitist andmebuffrit. See aga ei ole täiesti efektiivne, arvestades, et mälusiini takt on 100MHz ja mälusisene takt on sama. DDR2 SDRAM – suurendati andmebuffri suurust 4-biti peale ning SDRAM hakaks töötama 1.8V pinge juures. See tähendas väiksemat voolutarvet. Suurenes mälusiini taktsagedus, mis tähendas, et andmeid sai lugeda/kirjutada 4x kiiremini kui enne. Andmeedastus kiirus tõusnud 6.4GB/s. DDR3 SDRAM – Buffri suurus tõuseb 8-bitiseks
1.Loendurid - , . , . n , n- . 2 , 0-. (= 2). : . - , . , .. 1. , .. 1. . : . :, . 2. Mälu hierarhia arvutis 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne.
AGP kasutab 32bitist siini. Esimene AGP standard (AGP 1x) tagas andmeedastuskiiruse 264 MBps. AGP 2x pakub 528 MBps, AGP 4x 1 Gbps ja AGP 8x 2 GBps 5. COM : on pesa mille abil saab ühendada arvuti teiste masinatega. 6. DVI : digitaalvideoliides DDWG (Digital Display Working Group'i) poolt 1999.a. kinnitatud liides digitaalkuvasüsteemide kokkuühendamiseks. DVI kasutab TMDS signaali. 7. PCIE(x16) : on pesa kuhu ühendatakse videokaart, x16 andmeedastus kiiruseks on 4GB/s 8. PCI : välisseadmeühendus Intel Corporation'i poolt välja töötatud lokaalsiini standard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete personaalarvutite juures kõrvuti vanema ISA laiendussiinistandardiga. PCI on 64bitine siin, kuigi teda kasutatakse tihti ka 32 bitise siinina. Taktsagedus on PCI siinil 33 või 66 MHz. 32bitise 33 MHz siini läbilaskevõime on 133 MBit/s. Kuigi PCI on Intel'i toode, pole ta seotud ühegi konkreetse mikroprotsessori tüübiga. 9
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Arvutiportide kasutamine seadmete juhtimiseks Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri AT07 Juhendaja: Kaido Jaanus Vana-Võidu 2008 Sisukord: Sisukord: .................................................................................................................................... 2 Mis on arvuti port?......................................................................................................................3 Portide tutvustus ja nende kasutamine........................................................................................ 4 Jadaport (Serial port)..........................................................
LSI MEGA RAID 9260-16I Areca ARC-1880ixl-8 SAS SAS 0, 1, 1E, 3, 5, 6, 10, 30, 50, 0, 1, 5 ja 6 RAID LVL 60 Tüüp SAS SAS Andmeedastus kiirus 6GB/s 6GB/s Windows 7/2008/vista/XP/ Windows 7/2008/vista/XP/ 2003. Linux, FreeBSD, Solaris 2003. Linux, FreeBSD, OS 10/11 x86, x84_64. Mac OS X Mac OS X 10.4x/10.5x/10.6, 10.4x/10.5x/10.6, Vmware 4.0 Mõõtmed 6,6" x 4,367" ...
vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. OSI on andmeedastuse mudel. Võrgukaardi ehitus Võrgukaart on kas 8, 16, 32 või 64 bitine. Mida suurem on bitide arv, seda kiiremini saab võrgukaart saata andmeid võrgukaablile. Võrgukaart peab muundama rööpühenduse signaali jadaühenduse signaaliks, sest kaablis liigub info jadamisi. Andmeedastus kahe võrgukaardi vahel Võrgukaardid peavad kokku leppima edastatavate andmeplokkide suuruses. Leidma andmehulga, mis saadetakse välja ilma kättesaamiskinnituseta. Leppima kokku andmeedastuse vahele jäävad ajaintervallid. Andmeedastus kahe võrgukaardi vahel 2 Leidma ajavahemiku, mille jooksul tuleb kättesaamise kinnitus välja saata. Leida maksimaalne andmehulk, mis vastuvõtupuhvris veel ületäitumist ei tekita.
SSD oli seniajani masside peibutamiseks liiga kallis, aga nüüdseks on hinnad langenud, muutes sellise andmekandja kasutamise arvutisüsteemides juba tavaliseks. SSDd on kõvaketastega võrreldes kiiremad ja vaiksemad (lausa hääletud, sest seal ei liigu midagi peale elektronide). Energiatarve ja vibratsioon väiksemad, töökindlamad, kergemad, eraldavad vähem soojust. Aga kallimad ja mahult väiksemad kui kõvakettad. XIX. Andmeedastus arvutis(järjestik, paralleel, veakindlad koodid) / 282-291/ Järjestikandmeedastus Piisab ühest liinist andmete edastamiseks, juurde kuulub ka nullnivoo. Samas kulub iga biti edastamiseks üks takt. Asünkroonse järjestikandmeedastuse korral ei pea saatja ja vastuvõtja taktgeneraatorite sagedused olema sünkroniseeritud. Andmeid edastatakse sümbolitena ja nende vahel ei ole fikseeritud mingit kindlat ajavahemikku.
Laivõrk Enamlevinud on kolm laivõrgutüüpi: X.25 FR (Frame relay) edastus Rakkedastus (ATM võrk) Laivõrkudes kasutatakse kas ühendusega või ühenduseta edastust Reeglina kasutatakse pakettkommutatsiooni Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 8 Ühendusega edastus Ühendusega edastuse korral edastatakse kõik paketid läbi võrgu ühte ja sama teed kaudu Edastusprotsess on jagatud kolme faasi: ühenduse loomine andmeedastus ühenduse lõpetamine (katkestamine) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 9 Ühendusega edastus Ühenduse loomiseks saadetakse esimene, ühenduse initsialiseerimise pakett läbi võrgu See pakett sisaldab päises sihtkoha täielikku aadressi ja igast võrgusõlmest läbiminekul salvestatakse selles loodava kanali loogiline number Selliselt luuakse edastuse ajaks virtuaalne (loogiline) kanal Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 10 Ühendusega edastus
6. TCP/IP mudel. Application layer (Mail services, File transfer and access, remote log-in, access to the WWW) Transport layer ( , , , ) Internet layer Network access layer ( ). (). Data link (frames) ( , , , ). Physical layer ( , ) 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus. (Connection-oriented service and connectionless service). , , (Connection REQUEST), . , . , (, ) . , , . , . : . 1. Handshaking ( ). 2.TCP, , . TCP , , . : HTTP, FTP, SMTP. , , . , , , : . , , . , : , . . . (, ) . UDP - , (), . : Streaming media, DNS, Internet telephony. 8
abil saab minna Internetti. Maksta tuleb samadel tingimustel nagu kasutaksite GPRS teenust telefonis. Maksate iga allalaaditud "Mega" eest. Telefonile saab lasta ka saata maile, et teada saada millal teie kirjakasti tuleb kiri. 3G GSM lahendused ei ole kuigi kiired tänapäevaseks andmeedastuseks. Selle abil ei saa saata reaalajas videoid ja muusikat. Selleks, et seda teha saaks tuleb kasutusele 3G kolmas põlvkond. Selle tehnoloogia abil on andmeedastus palju kiirem. 3G2 Hetkel arendatakse kõige rohkem UMTSi. See on Universal Mobile Telecommunications System. Seda aitavad arendada kõik maailma juhtivad arvuti- ja mobiilside tootjad. See tehnoloogia suurendab andmeedastuse kiirus ja lubab ka videoid saata üle mobiilside võrgu. 3G3 Iga3G telefon omab kiiremat andmeedastust ja muid lisateenuseid mida GSM telefon ei võimalda. Helistamise omadused oma ka UMTS puhul
2m. Printeri ja mobiili suhtluskaugus jääb alla meetri. IrDA 2 Maksimaalne nurk sedamdete vahel on 30 kraadi. Tavaline andmedastus 2400115200 Kbit/s Uuemad standardid näitavad 2 ja 4 Mbit/s kiirust. Max suhtlevate seadmete arv on 2. Wi-Fi Wireless Fidelity on võrk, mille abil jagatakse tavaliselt Interneti teenust. Kohtvõrguna mõeldud paljude arvutite jaoks ühes ruumis. Andmeedastus sagedus on 2,4 Ghz. Edastuskiirus on 11,22 ja 54 Mbit/s. Wi-Fi 2 WiFi maksimaalne edastuskaugus on umbes 100 meetrit. Eestis on palju Wifi levialaga kaetud kohti, suurelt jaolt tasuta. Wi-Fi 3 WiFi ühenduse saamiseks peab olema access point, mis pakub seda ühendust ja vastav kaart, mis suudab WiFi abil. Sülearvutitel on tavaliselt olemas kõik vajalik WiFi ühenduse loomiseks juba tehase poolt.Pc vajab aga lisakaarti.
seadmed. SATA arendati vanema PATA (IDE/ATA) standardi asendamiseks. SATA on võimeline kasutama samu madala-taseme käskusid, kuid SATA host-i adapterid ja seadmed suhtlevad suure kiirusega jadakaablil üle kahe juhtide paari. Kontrastina kasutas paralleelne ATA andmete jaoks 16 juhti millest kõik opereerisid palju madalamal kiirusel. SATA pakub mitmeid eeliseid võrreldes varasema paralleelse ATA liidesega: vähenenud kaablihulk ja maksumus (40/80-lt seitsmele), kiirem ja efektiivsem andmeedastus ning käigultvahetus. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_computer_standards http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_standard http://et.wikipedia.org/wiki/Serial_ATA http://en.wikipedia.org/wiki/Bluetooth http://et.wikipedia.org/wiki/HDMI http://et.wikipedia.org/wiki/HTML http://en.wikipedia.org/wiki/Post_Office_Protocol http://en.wikipedia.org/wiki/File_Transfer_Protocol
valgeoranz 2. oranz 3. valgeroheline 4. sinine 5. valgesinine 6. roheline 7. valgepruun 8. pruun 1.5 Alustamine Kui oled välja mõelnud millise kaabli teed on aeg paika panna millise standardi järgi teed ( A või B) . Kui teed pööratud kaablit tuleb teha sul mõlemad standardid. Pööratud kaablit oli vaja selleks, et ühendada omavahel erinevaid arvuteid. Kui teed otsekaablit pead valima kas teed A- või B standardi järgi. Otsekaablit oli vaja selleks, et luua andmeedastus ruuteri, switchi ja arvuti vahel jne. 1.6 Pöördkaabli tegemine Kõigepealt lõika endale sobiv kaabli pikkus ( soovitatavalt vähemalt 2-5 meetrit). Seejärel eemalda tangidega Kaabli peamine kiht nii, et sees olevad juhtmed jääksid terveks ( umbes 2 cm suuruselt). Seejärel haruta lahti kõik juhtmed omavahel. Seejärel painuta neid sirgemaks. Nüüd pane paika õige värvide järjekord ( Vaata värvikoode) oletame, et teed
Kontrollkanali jaoks reserveeritakse abonendi poolt võrgu suunas 16 kb/s liin. Võrgust abonendi suunas riba jaotatakse 4 kHz-i tükkideks, milledes igaühes võib üle kanda 0-11 bitti infot sümboliosa kohta. Tavaliselt madalamatel sagedustel suudetakse paremini tagada andmete veatu edastamine. Suur veakindlus tuleneb ka sellest, et kui juhuslikult märgatakse, et näiteks AM-raadio segab edastust teatud sagedusel, siis selle sagedusriba võib jätta kasutamata ja andmeedastus jätkub normaalselt. Kui see ei aita võib kasutada ka trellkodeerimist. Kuigi üleslaadimis- ja allalaadimiskanalid on osaliselt kattuvad, kajaeemaldustehnika tagab ikkagi toimiva ühenduse, sel juhul kasvab ka maksimaalne ribalaius. QAM-i puhul digitaalne andmevoog jaotatakse kahte ossa ja mõlemad moduleeritakse eraldi sagedusribale. Saadud signaalid liidetakse ja filtreritakse enne liinile saatmist CAP (Carrierless AM/PM) on QAM-iga sarnane moduleerimisviis
RAADIOSIDE PÕHIALUSED Referaat 2014 SISSEJUHATUS Antud referaadis on info raadiosidemest ja selle põhialustest. Kuna referaat on kokkuvõtlik terviktekst, siis seda on edaspidi hea vajadusel kasutada ja kirjutan sellel teemal, sest see on füüsikas kodune ülesanne. Referaadi kirjutamisel loodan teada saada, mis on raadioside ja millised on selle põhialused. 1. MIS ON RAADIOSIDE? Raadioside on eletroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Raadioside on informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu toimub raadioside. Sideliini vahepunktides võivad olla signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Neid nimetatakse satelliitsides transponderiteks. Raadioside on selle algperioodist peale olnud seotud tihedalt moduleerimisprotsessiga, kusjuures juba esimestes raadioseanssides kasutati tegelikult d...
Protsessorid jagunevad kaheks: RISC JA CISC. CISCis palju keerukaid käske, RISCIS vähe ja lihtsamad, aga ühe op. täitmiseks kulub rohkem käske. Ajaliselt on kiirem RISC (CISC 1 käsk 10 seki, RISC 5 seki). Mida rohkem käske, seda rohkem pöördutakse mälu poole. CISC (käsusüsteem -> mikroprogramm -> riistvara) RISC (käsusüsteem > riistvara) käsu täitmine 1 takt otse riistvaras. Andmeedastuse juhtimine: süsteemid katkestustega ja ilma. Prioriteedid. Tavaliselt algab andmeedastus sellega, et programm kontrollib olekuregistri sisu. Kas masin on sees jne. Katkestus sunnib protsessorit muutma käskude järjekorda. Katkestuse käivitamise võimalused: programmne, süsteemis tekkinud vea tõttu, riistvaraline Katkestuste täitmine -> sama mis enne (paarisbitt) Katkestusvektori tabel katkestust sooviv programm edastab protsessorile nihke katkestuste vektori tabeli alguses. Programmeeritav katkestuse vektor PIC vabastab protsessori
PCI-E e. PCI Express e. Peripheral Component Interconnect Express - Tänapäevane laiendkaardipesa, mis loodi aastal 2004.. AGP e. Accelerated Graphics Port - Graafikakaardi pesa, mis loodi 1997. aastal. Nimeta ja selgita porte arvuti tagapaneelil - klaviatuur ja hiir käivad PS/2 pessa. S/PDIF - Digitaalse heli sisend/väljund. USB e. Universal Serial Bus - Universaalne liides seadmete ühendamiseks arvutiga. helikaart - Heli väljund. firewire e. IEEE 1394 interface - Reaalajas andmeedastus seadmete vahel. Leiab kasutust näiteks analoogvideokaamerast pildi saatmiseks arvutisse. Firewire peetakse SCSI ühenduse asenduseks. gameport - Mängupultide ühendamiseks arvutiga. Tänapäeval on puldid paraku USB ühendusega, mistõttu seda pesa uuematel emaplaatidel enam pole. võrgukaart - Kohtvõrku ühendamiseks ja interneti kasutamiseks vajalik kaart. Paljudel juhtudel integreeritud emaplaadile. LPT e. Line Print Terminal - Seda ühendust kasutavad ainult vanemad printerid.
komponentide vahel. Kiibistik paneb rangelt paika milliseid komponente ja lisaseadmeid on võimalik emaplaadi külge panna. Kiibistik mõjutab ka arvuti võimekust. Tavaliselt iga kiibistik on mõeldud mingi kindla protsessorite perekonna jaoks. Seda tasub tähele panna kui hakata vaatama ühildavust. Tihtipeale on kibistiku puhul tegemist kahe eraldi seisva üksusega mida kutsutakse põhjasillaks ja lõunasillaks. Põhjasild ühendab protsessori väga suurt andmeedastus kiirust nõudvate komponentidega nagu RAM ja graafika kaart(PCI-E või AGP). Lõunasild on ühenduses põhjasillaga ning kannab hoolt tavaliselt aeglasemate siinide eest nagu näiteks PCI, ISA, USB, Ethernet ja muud. Tänapäeval tuleb kiibistike erinevate tootjate käest, näiteks AMD, Intel, Nvidia, Broadcom ja teised. Protsessor paigaldatakse emaplaadi küljes protsessori pesasse. Protsessori pesasi on tänapäeval tohutult ja igaüks neist sobib ainult teatud protsessoritele
andmeid lugema Tagasisidega siin DataValid signaal, millele vastuvõetav seade annab DataAcceped signaali. Signaalide kestvusaeg ei sõltu üksteisest Täieliku tagasisidega siin Andmed valmis genereerib DataValid, mis loob DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest. Ootetsüklite lisamisega.. kui DataAccepted signaali pole tulnud, ei võeta mälu aadressi signaali address busilt ära. Grupi andmeedastus antakse count.. arv, mitu tsüklit tuleb teha & esimene aadress.. ülejäänud data võetakse järjestikustelt aadressidelt. Andmeedastus konveierina.. uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal Muxtud siin PILET 9 REGISTRID Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa
Enne edastamist töödeldakse andmeid sellise algoritmiga, mis lisab veaparanduseks vajalikke lisabitte. Kui vastuvõetud sõnumis on viga, kasutatakse neid lisabitte vea parandamiseks. Jadaedastus - antakse bitte edasi järjestikuse pideva voona üks bitt korraga, kasutades ühtainsat ühendusliini Rööpedastus - Rööpedastuse korral kõik andmerühma bitid (1-8 baiti) kantakse üle korraga, iga bitt mööda eraldi juhet (liini). Pooldupleksedastus - kahesuunaline andmeedastus, mille puhul saatmine ja vastuvõtt ei toimu aga üheaegselt. Täisdupleksedastus - kahesuunaline andmeedastus üheaegselt toimuva saate ja vastuvõtuga. 3 Pöördusviisid FÜÜSILISED KANDJAD 10BASE-T - Kõige levinum Etherneti variant maksimaalse andmeedastuskiirusega kuni 10 Mbit/s. Kasutab arvutite võrkuühendamiseks varjestamata keerdpaarkaablit. 10BaseT on defineeritud standardiga IEEE 802.3. 100BASE-T - Fast Ethernet ehk Kiire Ethernet (l00Base-T)
Siinivõrk (ülemine) ja Ringvõrk Võrgu tüübid: ● LAN - privaatselt omatud, ühendab seadeid suletud kohas (kool, kodu, kontor etc), skoop on küll väike, aga enamasti on andmeedastus parem kui WAN puhul ● MAN - üle linna ühendatud võrk (metropolitan area) ● WAN - kaugühendused, suured alad, think eri linnad, riigid (wide area) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil Story time - Kirja edastamine
paarsust ja seejärel heidab paarsusekontrolli biti kõrvale · lisab väljaminevatele andmetele alguse ja lõpu tähised ning eemaldab need sissetulevatelt andmetelt · töötleb klaviatuurilt ja hiirelt (need on spetsiaalportidega järjestikseadised) tulnud katkestusi · võib töödelda ka teisi katkestusi ja koordineerida arvuti kiirust erinevate välisseadmete kiirustega UART standardile vastav andmeedastus leidub enamikel Microchip ja Atmel mikrokontrolleritel. 2. Mis asi on boodikiirus? Boodikiirus (baud rate) - millega määratakse edastavate sümbolite arv ühes sekundis. Bood näitab nimelt sümbolite arvu. UART puhul on 1 bood aga 1bit. 3. Mis vahe on täis- ja poolduplekssidel? Täisdupleks (inglise Full-Duplex (FDX)), mõnikord kutsutud ka kui topeltdupleks, on süsteem, mis lubab suhtlust mõlemas suunas ja vastupidiselt pooldupleksile ka samal ajal.
Trigerid Trigerid (RS,JK,MS,D,T) - - . . : "0" "1" . . . . - ., S R. RS RS- 1 R - 0, S - 1. . S R Qt-1 0 0 Qt 0 1 0 1 0 1 1 1 _ RS- . 0. . RS- , S R, . 1 . 1. - -. - . 1 , . R Qt+1 0 Qt 1 Qt - C T Qt+1 0 x Qt 1 0 Qt 1 1 Qt - D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. Konveier protsessoris ja mälus PROTSESSOR: : 1. (. Instruction Fetch); 2. (. Instruction Decode) (. Register fetch); 3. (. Execute); 4. (. Memory access); 5. (...
· Andmevahetus sõiduki teiste osadega (mootori ja käigukasti juhtimine, retarder) toimub CAN andmesiini "Ajamiahel" kaudu. · Haagise pidurisüsteemiga on ühendus 7pooluselise pistikupesa kaudu, kus pidurite juhtimiseks on ühendused 6 (CAN High) ja 7 (CAN Low). · Andmeedastus ESP anduritele toimub CANandmesiini "Andur" kaudu. EBS piduriseade koosneb järgmistest osadest: · Kompressor; · Suruõhu ettevalmistamise seade; · Juhtplokk; · Pedaali asendi andur (sõidupidurikraan); · Proportsionaalne releeklapp;
.................................................................................................... 18 VIII.......................................................................................................................................... 18 1.Loendurid. VT III piletit..................................................................................................... 18 2. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine).............................................18 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne..............................................19 IX............................................................................................................................................ 19 1. Registrid.......................................................................................................................... 19 2.Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving).....20 3
Tänapäev Kuuekümne aastaga on olnud kõvaketaste areng meeletu, täiesti võreldav infotehnoloogia arenguga. Kuuskümend aastat tagasi toodeti mõned üksikud kõvakettad, tänapäeval on see kasvanud aga 500 millioni kõvakettani aastas (vastavalt iSuppli andmetele). Näitajaid mille järgi tänapäeva kõvakettaid liigitada saaks on palju. Mina liigitaksin need vastavalt siis füüsilistele suurustele (laiustele), kiirustele (pöördeid minutis) ja andmeedastus kaabli tüübile. Tänapäeval on levinud standardid 3.5", 2.5" ja 0.8". Esimest kasutatakse siis lauaarvutites ja serverites. Selle kõvaketta laius on ligikaudu kümme cm. Üldjuhul on tegu kiirete, kuid energia jänuliste ja palju kuuma eraldavate ketastega. 2.5" kõvakettaid kasutatakse sülearvutites. Need ei mahut küll nii palju andmeid, kuid see eest on jälle vaiksemad ja tarbivad vähem voolu. 0.8"
3. Modem on seade, mis moduleerib ja demoduleerib edastatud analoogsignaali üle sidekanali ehk kodeerib ja dekodeerib digitaalset sõnumit analoogi ja tagasi. 4. Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine sagedust moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali nullidele vastab üks sagedus ja ühtedele teine sagedus. See modulatsioonimeetod leidis kasutust raadiotelegraafi juures. 5. Täisdupleks andmeedastus kahes suunas sama aegselt. 6. Joonis 8 Telefonis kuluv võimsus Lähteülsanne: Kirjelda, mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad, võrguseadmed jaotur (hub) ja kommutaator (switch). Millises ISO-OSI kihis töötamiseks on kumbki mõeldud, mis on nende seadmete ülesanded võrgus, millised on nende funktsionaalsused mida nad teha võimaldavad. Muu, mida oskad lisada. Vastus: Jaotur ja kommutaator on ISO-OSI kanalikihis.
Aastal avastati seal virmalised. SLAID 7 2004. aastal Marsile lastud kulgurid Spirit ja Opportunity suurimaks avastuseks oli tõestus, et kunagi leidus marsil vett vedelal kujul, just nagu Maal. Põhjus, miks need kulgurid kestsid oodatust kauem, oli seetõttu, et marsil tegutsevad tuulispasad, tuuletormid- ja keerised, mis aeg-ajalt puhastasid mõlema kulguri pinnast ja päikesepaneele, mis omakorda lubas neil opereerida oodatust kauem. Aastal 2010 peatus Spirit kulguri andmeedastus maaga. SLAID 8 2006. aasta märtsis saatis NASA sondi Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) Marsi orbiidile, mis siis alustas oma vaatlusi planeedist, kaardistades ära Marsi pinnast ja vaadeldes ilmastikku, et leidmaks tulevikuks sobivaid kulgurite maandumispaiku. MRO tegi esimesi pilte Marsi põhjapoolusel aset leidnud lumelaviinist 2008 aastal. SLAID 9 2012. aasta 6. Augustil maandati marsi kulgur Curiosity Gale'i kraatris. See on hetkel suurim ja tehniliselt
Ankrust ja ikkest koosnev magnetahel. Kontakti liikuv osa on meh. seotud ankruga, ankru asendi muutumise tulemusel kontakt sulgub või avaneb ja relee rakendub. Relee rakendub kui mähises läbiv vool tekitab magnetvoo, mis on suurem takistusmomendist (Mtöö>Mtak+Mhõõre). Tak. moment luuakse üldjuhul vedruga. 5. Mikroprotsessoripõhine releekaitse Nüüdisaegne releekaitse. Lisaks kaitsetoimingule on nende automaatika, andmehõive ja andmeedastus funktsioonid. Tulemuseks kohtterminalid. Enimlevinud on liigvoolu-, maalühiskaitse. 6. Mõõtetrafod (voolu-, pingetrafod. Mõõte-, kaitsetrafod). Erinevad magneetimiskõvera põhjal (mõõtetrafol on oluliselt järsem). Mõõtetrafo toimib vaid nimivoolu piirkonnas, kaitsetrafo ka suurema korral, aga täpsusklass on väiksem. Kaablivoolutrafo- rogowski vöö. 7. Valgusandurid Toimivad nii voolu kui pingeandurina. Tajuriks on sümmeetriakeskmeta kristall
postikotti. Postikotil peab olema aadress peal. Kui on vahepostkontor (näiteks peapostkontor on igas linnas). See on marsruutimine. Kuidas sorteeritakse kirju? Kas automaatne või mõni inimene, kirja kirjutaja jaoks on savi, ta nkn ei tea. Ehk ühte kihti ei huvita kuidas teine kiht toimib!! (postkontoreid ei huvita mis keeles ma oma kirja kirjutasin). Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile! Füüsiline andmeedastus – autod, lennukid, laevad jne. - Postisüsteem on mitmekihiline arhitektuur. Ülevalt alla toimub füüsiline liikumine. Horisontaalselt on protokoll, ehk kuidas omavahel suheldakse. Mitmed võrgukommunikatsiooni põhimõtted toimivad täpselt samamoodi nagu meie igapäeva elu kommunikatsioonis. Kui me võtame näiteks postisüsteemi, siis täpselt nagu ühes võrgus on ka siin meil saatja ja vastuvõtja
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36
hakata andmeid lugema Tagasisidega siin DAtaValid signaal, millele vastu võõtev seade annab DataACcepet signaali. Signaalide kestvusaeg ei sõltu üksteisest Täieliku tagasisidega siin Andmed valmis genereerib DataValid, mis loob DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest. Ootetsüklite lisamisega.. kui DataAccepted signaali pole tulnud, ei võeta mälu aadressi signaali address busilt ära. Grupi andmeedastus antakse count.. arv, mitu tsüklit tuleb teha & esimene aadress.. ülejäänud data võetakse järjestikustelt aadressidelt. Andmeedastus konveierina.. uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal. Registrid hulk kokku ühendatud trigereid. Registrite tüübid = trigerite tüübid. Võimaldab säilitada infot ühe sõna kaupa. Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes).
SCSI-2: Sama nagu SCSI-1, aga kasutab 50-pin ühendus pead 25-pin ühenduspea asemel, ja toetab mitut seda, et ühele kaablile. See on see mida inimesed tavaliselt pakuvad SCSI. Wide SCSI: kasutab laia kaablit (168 juhtme kiudu 68 pinni) toetab 16-bit siini. Fast SCSI: Kasutab 8-bit siini, but doubles the clock rate to support data rates of 10 MBps. Fast Wide SCSI: kasutab 16-bit siini ja toetab andmeedastuskiirust 20 MBps. Ultra SCSI: Kasutab 8-bit siini, toetab andmeedastus kiirust 20 MBps. SCSI-3: Kasutab 16-bit siini toetab andmeedastus kiirust 40 MBps. On ka kutsutud Ultra Wide SCSI. Ultra2 SCSI: Kasutab 8-bit siini ja toetab andmeedastus kiirust 40 MBps. Wide Ultra2 SCSI: Kasutab 16-bit siini ja toetab andmeedastus kiirust 80 MBps. Ultra 160 SCSI, 160MB/s Ultra-320 SCSI: 320MB/s, 16 seadet, 6-bit siin, pistiku tüüp 68 Ultra-640 SCSI: 640MB/s 20. Erinevad standardliidesed Laienduspesa
Alamvõrgu mastid(Subnet Masks)- S-subnet, saab teha alamvõrke A 255.0.0.0 1.0.0.0 B 255.255.0.0 C 255.255.255.0 NAT(Network Adress Translation)-vahetab päises IP aadressid ära IPv6-2128 esitletakse 16nd süst., kaheksased blokid ICMP(Internet Control Message Protocol)-PING-kasutab ICMP protokolli, saadab ICMP protokolli teisele masinale UDP(User Datagram Protocol)- päises on kirjas source port, destination port, length, checksum, data; mitte usaldusväärne andmeedastus protokol, IPTV/webraadio, IP telefon kasutavad UDP protokolli, saatjat eo huvita, kas vastuvõtja sai kõik paketid kätte või ei DHCP-
põrkevältimisega kandjatajuriga multipöördus CSMA võrguprotokolli variant, mille puhul · kasutatakse kandevsageduse tajurit · andmeedastuseks valmistuv andmejaam saadab kõigepealt välja tõkestussignaali · ootab, kuni kõik teised jaamad on selle tõkestussignaali kätte saanud ja seejärel saadab kaadri välja · juhul, kui andmete edastamise ajal saabub tõkestussignaal mõnelt teiselt jaamalt, siis andmeedastus katkestatakse ja mingi juhusliku ajavahemiku möödudes tehakse uus katse AD-HOC- mobiilne ad hoc võrk Traadita ühenduste kaudu omavahel seotud isekonfigureeruv mobiilsete marsruuterite ja hostide võrk. LAN- Kohalik, harilikult firmasisene arvutivõrk, kus arvutitevaheline kaugus ei ületa 1000 m WAN- Arvutivõrk, mis kasutab järjestikliine ja mille ulatus ületab 1 km. CAN- Campus Area Network- Mitu omavahel ühendatud kohtvõrku , mis paiknevad piiratud territooriumil, näit
See ongi scan kood. Kui korraga on mõnel horisontaalil alla vajutatud rohkem kui üks klahv on ka vertikaalidel rohkem kui ühes järgus 0. Valitakse välja neist üks ja vastav kood saadetakse protsessorisse. Kui see oli vale klahv, siis selle parandamine on juba klaviatuuri kasutaja asi. Pilet 8 1. Loendurid. (p2) 2. Virtuaalmälu. 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loenduril on sünkrosisend (loendussisend) ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teatud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim mooduliks. Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend (E)
Andmed, mis on kodeeritud vastavalt rakenduskihile kapseldatakse ühte või enamasse transpordi kihi protokolli, mis omakorda kasutab madalama kihi protokolle, et tegelikult andmeid edastada. Rakenduskihi protokollid kohtlevad tavaliselt transpordi kihti kui "musta kasti," mis tagavad stabiilse võrguühenduse mille abil infot jagada. Transpordi ja madalama tasandi kihid on suures osas ükskõiksed spetsiifiliste rakenduskihi protokollide suhtes. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Mõlema andmeedastuse puhul on eesmärgiks edastada andmeid ühest punktist teise. Ühendusele orinteeritud andmeedastuse puhul on vajalik eelnev ühenduse loomine (handshaking). Selliseid ühendusi nimetatakse virtuaalahelatega võrkudeks. TCP protokoll on just selline transporditeenus ning tagab usaldusväärsuse kviteerimismeetodi abil. Protokoll tegeleb voo ja ülekoormuse kontrolliga. Selline teenus töötab võrgukihi tasemel teistmoodi kui transpordikii tasemel. TCP-d
7) automaatjuhtimise seadmete hooldus 8) plaaneri elektrisüsteemid 9) hooldustööde planeerimine ja korraldamine 5.3.4. Lennunduse side-, seire- ja navigatsiooniseadmed 1) sidesüsteemid; raadiolainete levi ja antennide ehitus 2) analoog- ja digitaalsignaalide töötlemine 3) raadiosaate-ja vastuvõtu seadmed; lennundusside võrk 4) raadionavigatsioon 5) primaar- ja sekundaarradarid 6) maandumisseadmed 7) andmeedastus ja kommunikatsioon 5.3.5. Lennunduse andmeside- ja infotöötlus 1) programmeerimine: programmeerimise alused ja põhimõtted 2) tööjaamade tarkvara 3) arvutikommunikatsiooni tehnoloogiad 4) andmebaasid, andmeturve 5) side (andmeedastus) 6) diskreetse matemaatika elemendid 7) arvutiriistvara alused 8) arvutivõrgud 9) süsteemihaldus: arvutivõrkude haldamine, ülevaade arvutisüsteemide
seade hakata andmeid lugema Tagasisidega – DAtaValid signaal, millele vastu võõtev seade annab DataACcepet signaali. Signaalide kestvusaeg ei sõltu üksteisest Täieliku tagasisidega – Andmed valmis genereerib DataValid, mis loob DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest. Ootetsüklite lisamisega.. kui DataAccepted signaali pole tulnud, ei võeta mälu aadressi signaali address busilt ära. Grupi andmeedastus – antakse count.. arv, mitu tsüklit tuleb teha & esimene aadress.. ülejäänud data võetakse järjestikustelt aadressidelt. Andmeedastus konveierina.. uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal Mux-tud 11.Konveier protsessoris ja mälus. Käsu täitmise protsessoris võib jagada teatud sõltumatuteks etappideks. Näiteks on siin käsk jagatud neljaks etapiks: 1) IF Instruction Fetch (Käsu laadimine) + Instruction Decode
Võrgukiht Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. (Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi keskkonnale. Samuti määratakse andmete kodeerimisviis füüsilise signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal (segmendis). See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne).) 7. ÜHENDUSELE-ORIENTEERITUD JA ÜHENDUSETA ANDMEEDASTUS ==> Ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine
kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht – Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht – Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht – Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. (Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi keskkonnale. Samuti määratakse andmete kodeerimisviis füüsilise signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal (segmendis). See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne).) 7. ÜHENDUSELE-ORIENTEERITUD JA ÜHENDUSETA ANDMEEDASTUS ==> Ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete
Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema meetodi eeliseid. Jadaedastus, järjestikedastus (serial transmission) - Märki esitava rühma elementide järjestikku edastamine ühe edastuskanali kaudu. Andmeid saab edastada ainult üks bitt korraga ehk järjestikside, mida kasutatakse telefonsides tänapäeval. Pooldupleks (half duplex) - andmeedastus tähendab, et andmeid saab signaalikandjal edastada mõlemas suunas, kuid mitte ühel ja samal ajal. Näiteks pooldupleksedastusega kohtvõrgus (LAN) võib tööjaam saata andmeid liini ja kohe seejärel sealt andmeid vastu võtta samast suunast, kuhu ta andmeid saatis. Nagu täisdupleksedastus , eeldab ka pooldupleksedastus kahesuunalise liini (st. liini, milles andmed võivad liikuda mõlemas suunas) kasutamist.
...................................................... 31 kasutatud allikad........................................................................................................................ 32 2 SISSEJUHATUS Arvutivõrk on seadmete ja/või protseduuride kogum, mis võimaldab kanda andmeid ühest arvutist teise. Meie vaatleme arvutivõrke, kus andmeedastus toimub inimese või mõne teise elusolendi otsese vahenduseta. Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel, varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP))
TAGASISIDEGA siin DataValid signaal, millele vastuvõetav seade annab DataAccepted signaali. Signaalide kestvusaeg üksteisest ei sõltu. TÄIELIKU TAGASISIDEGA siin Andmed valmis genereerib DataValid, mis loob DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest. Ootetsüklite lisamisega kui DataAccepted tulnud pole, ei võeta mälu aadressi signaali aadressi busilt ära. GRUPI ANDMEEDASTUS antakse count arv, mitu tsüklit tuleb teha ja esimene aadress. Ülejäänud andmed võetakse järjestikustelt aadressidelt. Andmeedastus konveierina, uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal. 1. REGISTRID Trigeritest koosnev seade, mis võimaldab salvestada, säilitada ja taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Enim levinud 8-, 16-, 24- ja 32-bitised, mis vastavad
docstxt/125959878381039.txt
2)Võrgupöörduskiht Füüsiline adresseerimine, voo kontroll, vigade kontroll, kaadriteks jagamine 3)Võrgukiht marsruutimine, pakettide edastamine sihtpunkti 4)Transpordikiht Portide adresseerimine, andmete segmenteerimine, tagab sõnumite edastuse ühest punktist teise. 5)Rakenduskiht pakub rakendusi kasutajale nagu näiteks e-maili kirjavahetus, internetivõrku sisenemine, failide edastamine jne. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Mõlema andmeedastuse puhul on eesmärgiks edastada andmeid ühest punktist teise. Ühendusele orinteeritud andmeedastuse puhul on vajalik eelnev ühenduse loomine (handshaking). TCP protokoll on just selline transporditeenus ning tagab ka usaldusväärsuse kviteerimismeetodi abil. Protokoll tegeleb ka voo ja ülekoormuse kontrolliga. Ühenduseta andmeedastuse puhul saame rääkida näiteks UDP-st, mis ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. 8
Võrgukiht (internet I.) - Võimaidab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht (link I.) - Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht (physical I.) - Sellel tasemel toimub fuüsiline andmeedastus. 4. Ahelkommutatsioon. Pakettkommutatsioon. Sõnumikommutatsioon Ahelkommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Ühendus-orienteeritud. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus (oluline AV ja muu reaalajas edastatava info puhul). Suure kanali korral saab kasutada aja (erinevatel ajahetkedel kasutavad kanalit erinevad kliendid) voi sageduse (erinevatel sagedustel saadetakse erinevat infot) järgi tihendamist.
...................................................13 8. PILET...........................................................................................................................................13 1. Loendurid................................................................................................................................. 13 2. Mälu hierarhia arvutis.............................................................................................................. 13 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. ................................................... 14 9. PILET...........................................................................................................................................14 1. Registrid................................................................................................................................... 14 2. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving) .........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
