Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võrgukaabli ja testri juhend (0)

1 Hindamata
Punktid
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
Teenindus osakond
Arvutid ja arvutivõrgud
Võrgukaabli ja testri juhend
Vana-Võidu 2010

Sisukord


Sisukord 2
1.2 A ja B standardi värvikoodid 4
1.3 A standardi värvikood on järgmine 4
1.4 B standardi värvikood on järgmine 5
1.5 Alustamine 5
1.6 Pöördkaabli tegemine 5
Otsekaabli tegemine 6
Tester 6
Kasutatud materjal 7
1.Sissejuhatus
Enne tööle asumist tuleb välja mõelda millejaoks seda kaablit vaja on. Valikuid on kaks. Kas teha kaabel, mis ühendab omavahel mitut arvutit( pöördkaabel) või kaabel, mis ühendab omavahel ruuterit, switchi, arvutit jne( otsekaabel). Kui oled valmismõelnud millist kaablit tegema hakkad siis jõudu tööle.

1.2 A ja B standardi värvikoodid


Värvikoodi järjekord. Joonis 1

1.3 A standardi värvikood on järgmine


  • valgeroheline
  • roheline
  • valgeoranž
  • sinine
  • valgesinine
  • oranž
  • valgepruun
  • pruun

    1.4 B standardi värvikood on järgmine


  • valgeoranž
  • oranž
  • valgeroheline
  • sinine
  • valgesinine
  • roheline
  • valgepruun
  • pruun

    1.5 Alustamine


    Kui oled välja mõelnud millise kaabli teed on aeg paika panna millise standardi järgi teed ( A või B) . Kui teed pööratud kaablit tuleb teha sul mõlemad standardid. Pööratud kaablit oli vaja selleks, et ühendada omavahel erinevaid arvuteid. Kui teed otsekaablit pead valima kas teed A- või B standardi järgi. Otsekaablit oli vaja selleks, et luua andmeedastus ruuteri , switchi ja arvuti vahel jne.

    1.6 Pöördkaabli tegemine


    Kõigepealt lõika endale sobiv kaabli pikkus ( soovitatavalt vähemalt 2-5 meetrit).
    Seejärel eemalda tangidega Kaabli peamine kiht nii, et sees olevad juhtmed jääksid terveks ( umbes 2 cm suuruselt). Seejärel haruta lahti kõik juhtmed omavahel. Seejärel painuta neid sirgemaks. Nüüd pane paika õige värvide järjekord ( Vaata värvikoode) oletame, et teed esimese otsiku A standardi järgi seega vaata A standardi värvikoodi. Kui oled saanud paika järjekorra mudi veel juhtmeid , et nad oleksid võimalikult sirged . Nüüd võtta tangid ja lõika juhtmed lühemaks nii, et nende pikkus jääks kuskil 1cm kuni 1,5 cm. Nüüd kontrolli kas järjekord säilis kui jah võtta RJ-45 pistik ja lükka juhtmed klemmide alla. Kontrolli veel järjekorda. Seejärel võtta tangid ja pigista klemm kokku. Nüüd veel viimane kontroll kui juhtmed on õiges järjekorras ja ilusti klemmide all ongi esimene otsik valmis. Teise otsiku tegemisel käitu samamoodi kuid kasuta B standardi värvikoodi.

    Otsekaabli tegemine


    Sarnane pöördkaabli tegemisele lihtsalt mõlemad otsikud peavad olema ühesuguse standardiga ( A –A või B-B). Kaabli pikkus võiks olla soovitatavalt 5-25m. Töökäik on sama nagu pöördkaabli tegemisel.

    Tester


    Testimiseks ühendage mõlemad kaabli otsad testrisse.
    Lülitage tester käima ja jälgige tulukesi.
    Kui kõik tulukesed liiguvad paralleelselt on ühendus olemas. Kui mitte on midagi mäda. Näiteks on juhtmete järjekord vigane või kõik juhtmed pole ilusti klemmidega ühenduses. Saab valida ka kahe režiimi vahel kas kiire testimine või aeglane. Kui aega on siis ikka testida aeglasemaga kuna see täpsem.


    Tester. Joonis1.1


    Lõiketangid. Joonis1.0
    Kabbel. Joonis1.2
    RJ-45 pistik. Joonis 1.3

    Kasutatud materjal


  • http://www.cabletiesandmore.com/american/catalog/images/network_products/cable-tester.jpg
  • http://www.connectworld.net/connectors/568A-568B.gif
  • http://www.arvutid24.ee/images/e6/orig/e6eec5a5a4d203c0977f03a93f0f11b5.jpg
  • http://img.en.china.cn/0/0,0,283,662,360,360,fee9c762.jpg
  • http://csgtechnology.com/portal/components/com_virtuemart/shop_image/product/Conector_RJ45_48d67b211eb12.jpg
    7
  • Vasakule Paremale
    Võrgukaabli ja testri juhend #1 Võrgukaabli ja testri juhend #2 Võrgukaabli ja testri juhend #3 Võrgukaabli ja testri juhend #4 Võrgukaabli ja testri juhend #5 Võrgukaabli ja testri juhend #6 Võrgukaabli ja testri juhend #7 Võrgukaabli ja testri juhend #8
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor eneleezy Õppematerjali autor
    Sissejuhatus
    A ja B standardi värvikoodid
    A standardi värvikood on järgmine
    B standardi värvikood on järgmine
    Alustamine
    Pöördkaabli tegemine
    Otsekaabli tegemine
    Tester
    Kasutatud materjal
    Kasutatud materjal


    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Valguskaablid
    67
    doc

    Valguskaablid

    Lühendid I Sissejuhatus 1,1 Ajalooline areng 1.2 Optilise andmeside põhimõte 1.2.1Optilise andmeside omadused 1.3 Kaablikonstruktsioonide areng 2. Optilised kiud 2.1 Kiu toimis printsiip ehk tööpõhimõte 2.2 Kiudude põhitüübid 2.3 Materjalid ja mehhaanilised omadused 2.4 Optilised omadused 2.4.1 Sumbuvus 2.4.2 Ühe laine kiu dispersioonid 2.4.3 Ebalineaarsed nähtused 2.4.4 laine kiu pii-lainepikkus 2.4.5 Mitme laine kiu ribalaius 2.4.6 Numbriline auk 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid 3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus 3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid 3.1.3 Täiteained 3.1.4 Tõmbe- ja tugevduselemendid 3.1.5 Kest 3.2 Kaablite omadused 3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad 3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused 3.2.3 Sisekaablite omadused 3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus. 3.2.5 Väliskaablite omadused 3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid 4. Valguskaablite montaaz 4.1 Valguskaablite käsitlemine 4.2 Sisekaablite paigaldus 4.3 Välisk

    Telekommunikatsioon
    Riistvara ja tehniline dokumentatsioon
    70
    pdf

    Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

    R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu

    Informaatika
    Side
    122
    docx

    Side

    1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik.  Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega ko

    Side
    Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur
    48
    doc

    Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

    Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien

    Arvutiõpetus
    Arvutivõrgud eksami vastused
    64
    docx

    Arvutivõrgud eksami vastused

    1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt ­ saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub mööda võrku edasi

    Arvutivõrgud
    Arvutivõrkude eksami konspekt
    144
    docx

    Arvutivõrkude eksami konspekt

    1. Üldine kommunikatsiooni mudel Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1. Signaali genereerimine - ja ka edastamine, signaali ühest r teise üle viimine 2. Sünkrroniseerimine - andmevahet

    Arvutivõrgud
    Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil
    848
    docx

    Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil

    Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle

    Arvutigraafika
    Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia-IST-mõisted
    19
    docx

    Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

    Moodul 1 ­ Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid ­ kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter ­ programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil

    Arvutiõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun