docstxt/14473538292057.txt
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
Referaat Kofeiin ja morfiin 2011 Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Guaraana-pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini mateiiniks ja teest saadavat kofeiini teiiniks. Valem: C8H10N4O2 Nomeklatuurnimetus: 1,3,7-trimetüül-1H-puriin- 2,6(3H,7H)-dioon Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja kõige kasutatavam psühhoaktiivne aine. Looduses leidub kofeiini koos teiste puriinalkaloididega (teofülliin ja teobromiin), mis on südamestimulandid. Kofeiini kasutatakse koos ravimitega, et nad tõhusamalt mõjuksid, näiteks koos ergotamiiniga mig...
DDT diklorodifenüültrikloroetaan Ants Nokkur Metsandus I Sisukord Aine struktuur Ajalugu Paul Hermann Müller Omadused: keemilised/füüsikalised Kasutamine Kuidas tekib? Mõju inimestele Mõju keskkonnale DDT seos Eestiga Keelustamine Kasutamine tänapäeval Kasutatud materjalid Aine struktuur Ajalugu Sünteesiti esmakordselt 1874. Aastal 1939 avastas P.H.Müller insektitsiidse toime. Teise Maailmasõja ajal kasutati esimesena parasiitide tõrjeks. Paul Hermann Müller Sündis 1899 a. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Sveitsi keemik. Teine tase Kolmas tase Neljas tase Õppis Baseli Ülikoolis. Viies tase Pälvis palju auhindu ja tunnustust. Suri 1...
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
Füüsikaline maailmapilt Meie maailmad mikro maailm Meie isiklik ettekujutus ümbritsevast loodusest makromaailm Koolifüüsika Mehaanika Soojusõpetus Elektro magnetism Füüsika Optika Aine struktuur Universumi õpetus Mehaanika Mehaanika Kinemaatika Dünaamika Staatika Soojusõpetus Soojusõpetus Molekulaarfüüsika Molekulaar- Termo- kineetiline Aine ehitus dünaamika teooria Elektromagnetism Elektromagnetism Elektro magnet Elekter Magnetism võnkumised ja lained Opti...
Organisatsiooniõpetuse konspekt Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni tunnused Eesmärgid Formaalne struktuur ja rollide jaotus, teadlikkus Koosneb vähemalt kahest inimesest Erandiks on ajutine organisatsioon (idufirma), millel ei pruugi kõiki nimetatud tunnuseid olla Organisatsiooni kontsptuaalne mudel Keskkond sisaldab sotsiaalset struktuuri, kultuuri, füüsilist struktuuri ja tehnoloogiat Keskkond Sotsiaalne sektor – klassistruktuur, demograafia, elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor – ajalugu, traditsioonid, väärtused, normid, uskumused Legaalne sektor – seadused ja legaalne praktika Poliitiline sektor – võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seaotud legaalse sektoriga) Majandussektor - turud, fiskaalsüsteem, pan...
Millise OA-ga on kõige enam a) Oksüdeerunud süsinik +4 (CO2) b) Redutseerunud süsinik -4 (CH4) Mis moodustub orgaanilise aine täielikul põlemisel? CO2+H2O Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Millal tekib põlemisel tahm? Kui põlemine on mittetäielik või pürolüüsiprotsessis Isomeeria On nähtus, kus ühenditel on ühesugune koostis kuid erinev struktuur ja sellest tulenevalt erinevad omadused Isomeerid On ühendid, millel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja erinevad omadused Ch3-Ch2-OH (C2H6O) Etanool, piiritus, vesilahuses viin, 78kraadi juures Ch3-O-Ch3 (C2H6O) eete...
Millise OA-ga on kõige enam a) Oksüdeerunud süsinik +4 (CO2) b) Redutseerunud süsinik -4 (CH4) Mis moodustub orgaanilise aine täielikul põlemisel? CO2+H2O Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Millal tekib põlemisel tahm? Kui põlemine on mittetäielik või pürolüüsiprotsessis Isomeeria On nähtus, kus ühenditel on ühesugune koostis kuid erinev struktuur ja sellest tulenevalt erinevad omadused Isomeerid On ühendid, millel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja erinevad omadused Ch3-Ch2-OH (C2H6O) Etanool, piiritus, vesilahuses viin, 78kraadi juures Ch3-O-Ch3 (C2H6O) eete...
Karboksüülhapped- on orgaanilised ained KH keemilised omadused+võrrandid mis sisaldavad karboksüülrühma R-COOH 1.karboksüülhapped on happed sest Butlerovi struktuur 1. Neljavalentne eraldavad lahusesse vesinik ioone annab neli sidet CH3COOH--CH3COO+H 2. igal ainel on kindel koostis ja struktuur 2.Annavad reaktsiooni indikaatoriga (aine ehitus, sidemed ja aatomite paigutus) metüüloranz- punane, lakmus-roosa, a)kvalitatiivne koostis näitab, mis universaalindikaator- punane elementidest aine koosneb 3.CH3COOH+Zn=(CH#COO)2Zn+H2 b)kvantitatiivne koostis näitab aatomite HCOOH+Mg=(HCOO)2Mg+H2 arvu 4. aluselise oksiidiga 3.aine omadused sõltuvad aine koostisest CH3COOH+CaO=(CH3COO)2Ca+H2O ja struktuurist 5. alusega 4. aatomid avaldavad molekulis üksteisele CH3COOH+...
Universum + koosneb põhiliselt varjatud ainest, varjatud aine on kõikjal + areng on igal ajahetkel keskmiselt ühesugune + tugev gravitatsiooni jõud, elektromagnetjõud, nõrk vastastikmõju + inflatsiooniliselt paisuv, paisutajaks terve energia + miski ei välista teiste universumite olemasolu + kärjeline struktuur tekkis 11.miljardit aastat tagasi + tekkis tohutu algplahvatus, Suure Paugu tulemusena + koosneb kolmemõõtmelisest ruumist, on vaadeldav + aeg on ühemõõtmeline + muutub ajas + tekkis 15.miljardit aastat tagasi + varjatud aine põhjustab põhilise gravitatsioonilise tõmbumise + 3 mõõtmelise ruumi tajutab lõputult aga piiridega , ning sisaldab kõiki teada-olevaid galaktikaid ja nende osi + on osa mateeriast + aineosakesed on 4% kogu mateeriast + aineosakesed on kvargid (mis jagunevad) prootonid, neutronid elektronid vesinik kärjeline struktuur
Sissejuhatus. Alkaanid. 1. Mõisted: Orgaanilised ühendid on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust nung süsiniku atomite vahel on üksikside. Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile. Nomenklatuur tähendab nimekirja või klassifikatsiooni. Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa Asendusrühm on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Struktuur on üldmõiste, mis on määratletud kui süsteemi elementide seostus ehk organiseerimisviis. Isomeerid ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid eriva struktuuriga ained. Hüdrofoobsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks...
Keemia põhimõisted (loetelu) 1) Aatom - väiksem osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. 2) Tuumalaeng - võrdub prootonite laengute summaga, s.t prootonite arvuga. 3) Elektronkate - koosneb elektronkihtidest, mis omakorda koosnevad elektronidest. 4) Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. 5) Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik.(aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng) 6) Ioon - on laenguga aatom või aatomirühm.( on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu) 7) Molekul - aine osake, mis koosneb aatomitest. 8) Aatommass - on ühe aatomi mass aatommassiühikutes. 9) Molekulmass - on arv, mis näitab, mitu korda on üh...
1. Mis on bioloogia? Nimeta bioloogia teadusharusi. Bioloogia on teadus, mis uurib elusorganisme. Etoloogia(loomade käitumine), ökoloogia(ökosüsteeme uurib), tsütoloogia(rakuteadus), anatoomia(organismite uurimine), molekulaargeneetika(molekulaarselt tasandil uurib). 2. Nimeta elusorganismide riigid, iseloomusta neid lühidalt. Taimed Bakterid Protistid Seened Loomad Bakterid eeltuumsed, üherakulised, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Protistid päristuumsed, hulkraksed, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Taimed päristuumsed, hulkraksed, autotroofid, lihtsa ehitusega Seened päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, lihtsa ehitusega Loomad päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, keerulise ehitusega 3. Nimeta elutunnused. Rakuline ehitus, kõrge organisteerituse tase, aine-ja energiavahetus, sisekeskkonna stabiilsus, paljunemine, pärilikkus, areng. 4...
Õppejõud dotsent Viia Lepane Keemia ja materjaliõpetus Kontakt: TTÜ loodusteaduste maja YKI3030 Akadeemia tee 15 IV korrus tuba 417 Telefon: anorgaanilise keemia õppetoolis 6202811 TTÜ anorgaanilise keemia E-post: [email protected] õppetool 2012/2013 Viia Lepane 5.09.2012 2 Kursuse üleseh...
Elemendid: Makroelemendid: 1,....% Mikroelemendid: Fe (raud) O(hapnik) 65% Hgb(hemoglbiin) C(süsinik) Se (seleen) H(vesinik) N(lämmastik) P(Fosfor) S(väävel) Aine puudus, mis haigused? 1)Joodi puuduses tuleneb struuma. Tuleb süüa rohkem toite kus on joodiioone. Vee omadused: Maailma parim lahusti Vesi on suure soojus mahtuvusega (püsisoojus) Veel on suurim tihedus 4 C juures Kõrge aurustumis soojus (higistamine) Kapillaarsus (veel liikumine toimub juht soontes) Pindpinevus (saavad joosta mööda vee pinda: vesikirp, vesijooksik jt.) bipolaarne Aineline koostis: Anorg.a. orga.a(elusale rohkem omane) H2O (70-98%) hapnik, süsinik ja vesinik Soolad Happed (HCl) Orgaanilised ained on olulisemad, kuna need on rohkem elusale omasemad. Kationid e positiivselt laetud ioonid (2-...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Organismide keemiline koostis) MAKROELEMENT kuus elementi (C,O,H,N,P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes, siis nimetatakse neid makroelementideks. MIKROELEMENT keemilised elemendid, mis esinevad väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud organismi normaalseks elutegevuseks (Fe,Zn,Cu,I ja F) BIOMOLEKUL organismi koostisesse kuuluvad põhilised orgaanilised ained: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVNE AINE orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. (ensüümid, vitamiinid, hormoonid) MONOMEER lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele BIOPOLÜMEER elusorganismides tekkivad polümeerid (biomolekul, mis koosneb monome...
Pooljuhtmaterjalid Kaasaja elektroonika on valdavalt pooljuht elektroonika. St kasutatakse seadiseid, mille töö põhineb pooljuht materjali omadustel. Pooljuhtmaterjalid on väga suur hulk materjale, mis elektrijuhtivuse seisukohalt paiknevad juhtude ja isolaatorite vahepeal. See juures elektroonikas on leidnud kasutust neist suhteliselt väike arv. Ajalooliselt esimesteks kasutatavateks pooljuht materjalideks olid seleen ja vaskoksiid. Järgnevatel etappidel kasutati väga laialdaselt germaaniumi, kuid praeguseks on valdavalt kasutatavaks pooljuhtmaterjaliks räni, galliumarseniid. Pooljuhtmaterjalide elektroonikas kasutamise eeltingimuseks on väga suur nõutav puhtus. St. ei ole lubatud lisandeid. Kõrge nõutav puhtus on tingitud sellest, et elektroonikasse sobivad pooljuhtmaterjalid peavad olema kristallilise ehitusega ja nende ainete kristalliline struktuur peab olema ideaalselt ühtlane. Ühtlane kristall stru...
Kordamine KT (Alkaanid Mõisted: Alkaan süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on üksik sidemed Isomeer ühesuguse sumaarse valemiga, ainetel on erinev struktuur, mis põhjustab ainete erinevaid omadusi Allotroop Element, sama keemiline element võib esindada mitme erineva lihtainena Tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik Bensiin - Tehis vedelkütus, kergeti süttiv, enamasti värvusetu ning saadakse peamiselt nafta töötlemisel Diislikütus Saadakse enamasti nafta töötlemisel, kasutatakse mootorikütusena. Süsivesinike segu Nafta Looduslik vedelkütus, peamiselt leiduv vedelate süsivesinike segu Krakkimine Nafta ddestilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks Fraktsioneeriv destillatsioon - on destillatsioonimeetod kasutades destillatsioonikolonni, milles toimub korduv aurustumine ja ko...
Ehituskeemia Sissejuhatus Ehituskeemia selgitab materjalide keemiliste koostisosade tähtsust, nende olulist rolli materjalide koospüsimisel või lagunemisel toetudes anorgaanilise ja orgaanilise keemia põhimõistele LCA- elutsükli analüüs -Erinevate materjalide ja toodete hulgast valides teostatakse elutsükli hindamine, et süstemaatiliselt hinnata toote võimalikku keskkonnamõju kogu selle eluea jooksul -Aitab välja selgitada võimalused potentsiaalsete mõjude vähendamiseks ja ressursikasutuse vähendamiseks toote elus -Aitab tuvastada kompromisse, näiteks, kas mõne toote keskkonnamõju võib juhuslikult põhjustada teise keskkonnamõju suurenemise EPD toodete keskkonna deklaratsioonid -on mitmeotstarbeline avalikustamisvahend, mis pakub toote kohta standardiseeritud ja kontrollitud keskkonnateavet -eesmärk muuta toote keskkonnamõjud ja kompromissid läbipaistvaks ja võrreldavaks. Kasulik vahend toote säästvuse hindamiseks ja optimeerimiseks -pak...
Ehitus maaterjalide klatitseerimine ja omadused 1.Kasutamine: Ehitus materjale jaotatakse *seinale *katusekatte *sooja isolatsjooniks *akustilisteks *põrandakatteks *viimistlus *hüdralatsiooniks *side ained jne materjalid 2.Toormaterjalid *päritolu järgi *looduslikud *tehislikud *keemilise koostise järgi *mineraalsed või orgaansed *lähte materjali järgi kas(puit,keraamilsed,klaas,metallsed) jne materjalid 3.tootmis tehnoloogja järgi: *looduslik *tehislik *põletatud *põletamatta 4.materjali kuju järgi: *kujusad tükk materjalid *silikaat kivid(keraamilised,plaadid) jne... *rullmaterjalid(katuse,põranda,tapeedid) *puiste materjalid:(tsement,soojustusvillad,betoon,täite materjalid) *vedelad materjalid (värvid,lakid,mastiksid) *pulbrilised(portlend tsement,lubi,ehitus kips) 5.materjali moodustatakse ainete järgi: *kristallsed ained(ehitus kips,looduslikud,ning tehislikud materjalid ehk betoo...
TÖÖKESKKONNA KEEMILISED OHUTEGURID Kemikaal- aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (aine- üks keemiline element,valmistis-kahe või enama aine segu) Keemilised ohutegurid võivad esineda Gaasina Auruna Vedelikuna Aerosoolina Suitsuna Tolmuna Tahkena Kõige sagedamini sisenevad kemikaalid kehasse hingamisteede, naha ja seedekulgla kaudu, ning sealt edasi liiguvad mööda organismi laiali. (suitsetamine ka passiivne suitsetamine) Organismi sattunud keemiline aine imendub verre ja sealt edasi kudedesse ja maksa. Mõningatel juhtudel võib aine keemiline struktuur organismis muutuda ja mõni aine on organismis püsiv näiteks plii. Kemikaalid võivad olla Ärritavad Söövitavad jne Osad kemikaalid mõjuvad näiteks südamele, neerudele, maksale...ajavad oksele Kemikaalid jaotatakse keskkonnaohtlikud terviseohtlikud
Mõisted: Orgaanilised ühendid - koosnevad põhiliselt süsinikust ja vesinikust, sagely esinevad molekulides ka halogeenid,hapnik ja lämmastik. Tetraeedriline süsinik süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Süsinikahel võib olla hargnemata (normaalne), hargnev ja tsükliline. Summaarne valem näitab, millistest elementidest aine koosneb ja mitu selle elemendi aatomit aines on. Struktuurvalem keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil. Süsivesinikud polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligi- ja polümeeride üldnimetus, nim ka sahhariidideks. Alkaanid süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetus kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Asendusrühm aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühe...
Oksüdatsioon on keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. Oksüdeerumine toimub redoksreaktsioonis ning aine, mille korral toimub oksüdeerumine, on redutseerija. Oksüdeerumise vastandprotsess on redutseerumine ehk reduktsioon. Tüüpiline oksüdatsiooniprotsess on põlemine, mille käigus põlev aine oksüdeerub. Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur. Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. Reduktsioon ehk redutseerumine on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone.
Galaktikad Meie elame galaktikas, nimega linnutee, koos sadade miljardite tähtedega. Teadaolevas universumis on 200 miljardit galaktikat. Igaüks neist on ainulaadne, hiiglasuur ja dünaamiline. Kust galaktikad tulevad? Kuidas nad töötavad? Milline on nende tulevik? Kuidas nad surevad?. Nendele küsimustele üritame leida vastuse. Meie galaktika on umbes 12 miljardit aastat vana. Galaktika ise on hiiglasliku spiraalse ketta kujuline, mille keskel on hele punkt, milles paiknevad tähed tihedalt üksteise lähedal. Teadlased arvavad, et nagu iga galaktika keskmes on ka meie galaktika keskmes supermassiivne must auk, mistõttu ongi galaktika spiraalse kujuga, ja keskosas tihedamalt kokku surutud. Galaktikad on esmalt suured tähtede kogud, keskmine galaktika võib sisaldada keskmiselt sada miljardit tähte. Need on kohad kus tähed sünnivad ja surevad. Tähed sünnivad gaasi- ja tolmupilvedes, mida kutsutakse udu...
Kordamisküsimused: Sissejuhatus, tärklis tootmise tehnoloogia 1. Toiduainete üldine liigitus koostise, happesuse, aine oleku, kasutatava toorme ja kasutusviisi järgi. 1. Happesuse järgi (kõrghappelised, madalhappelised toiduained). 2. Keemilise koostise järgi (rasvarikkad, valgu-rikkad, süsivesikuterikkad jms). 3. Aine oleku (konsistentsi) järgi (tahked, vede-lad, viskoossed jne). 4. Kasutusviisi järgi ( pooltooted, supid, pastad, kastmed, valmistoidud jt). 5. Kasutatava toorme järgi (piima-, liha-, pagari-, tomati-, puuvilja-, loodus- jne. tooted). Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada orgaanilisteks ja anorgaanilisteks (mineraaltoiteained). Orgaanilised on näiteks valgud, süsivesikud, vitamiinid, anorgaanilised aga näiteks vesi, ammoniaak. Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoit-aineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes t...
Keemilised elemendid organismis. Keemiline element on kindel aatomite liik. Tänapäeval tuntud 118-st keemilisest elemendist 60 paikneb organismides. Kõige enam leidub H, O, C, N, S, P neid nim. makroelementideks. Palju on ka Fe, Mg, Ca, K, Na. Väga vähe on aga mikroelemente J, Fl, Cu, Mn jt. Anorgaanilised ained organismides. Anorg. Ained on oksiidid, H2O. Alused ehk hüdroksiidid annavad hüdroksiidioone. Vett on organismides umbes 80%. Inimeses u. 70%. Teisi anorg. ühendeid on 1,5%. Kõigi soolade vee molekuli omadused tulenevad tema molekuli ehitusest. Veemolekul on dipoolne. Vee tähtsus : * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist. *Vesi võtab osa fotosünteesist. * Vesi tekib organismis orgaanililiste ainete oksüdeerumisel. Tähtsamad katioonid ja anioonid : võtavad osa närviimpullsside tekitamisest. Luukoe koostisesse ku...
Anioon –negatiivse laenguga ioon Ioon-aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng Iooniline aine ehk ioonne aine-aine, millles ioonid on seotud ioonilise sidemega Iooniline side ehk ioonne side-erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side kristallis Keemiline side- aatomite-või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne aine- aine, milles aatomid on ühendatud kovalentsete sidemetega Kovalentne side-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel Kristall-korrapärase ehitusega tahke aine(tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest Kristallvõre-ruumiline struktuur,mis vastab ioonide,aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis Kristalne aine-kristallidest koosnev aine Reaktsioonivõrrand-keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (läh...
1. Kui vaadeldava sulami (näiteks 50% Cu ja 50% Ni) mikrostruktuuris on ühte liiki kristallid. Millise faasiga on tegemist? Student Response Feedback A. sisendustüüpi tardlahusega B. kahe komponendi kristallide mehaanilise seguga C. asendustüüpi tardlahusega D. keemilise ühendiga Score: 6/6 2. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response Feedback A. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline ...
ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem CnH2n+2 Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida. Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu (IUPAC Ineternational Union of Pure and Applied Chemistry). Alkaani tunnusteks on järelliide aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne......
Loodus jaguneb kaheks-elus,eluta Elu-mateeria osa mis suudab end ise kasvatada ja paljuneda Rakk-kõige väiksem üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid Aine ja energiavahetus Autotroofid-taimed Heterotroofid-organismid Reageerimine-inimesel-aju ,närvid,lo-meeleorg Paljunemine-mittesuguline,vegetatiivne-taimed eostega-seened Areng.sugulisel-algab viljastumisega,mittesugulisel eraldumisega vanemorganismist Looduse organiseeritus 1.aatomid-tuum,elektronid,neutronid,prootonid 2.molekulid-dna,valgud,lipiidid,sahhariidid 3.organellid-mitokonder,golgi kompleks 4.rakud.5.koed 6.organid-kindla ül kudede kogu nt süda maks jne 7.organsüsteemid ehkelundkonnad 8.organism.9.populatsioon 10.liigid-sarnase ehituse,geneetika,ja talitusega org 11.ökosüsteem Loodusteadus-uurib elus ja eluta loodust Kõik elus organismid koosnevad orgaanilistest ainetest- biomolekulid ,bioaktiivsed ained-hormoonid,ensüümid, vitamiinid,sahhariidid-süsinik,vesinik j...
Anorgaanilise ja füüsikalise keemia kordamisküsimused (2010) 1. Aatomi ehitus. Ajalugu ja kaasaegsed seisukohad. Vastavalt tänapäevasele aine ehitus teooriale, mida kinnitab ulatuslik katsematerjal, on kõik ained koosnevad kas üht ja sama liiki aatomitest (väärisgaasid), ioonidest (soolad, mõned oksiidid) või molekulidest (gaasid H2, O2, O3, orgaanilised ained, vesi). 2. Mõisted: puhas aine, segu ja materjal. Segude lahutamise viisid. Ainete füüsikalised ja keemilised omadused. 3. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteem, avastamise ajalugu. Aatomi ehituse seos perioodilisuse süsteemiga, perioodilisuse süsteemi struktuur. Isotoopia. Radioaktiivsus, allotroopia. Mõisted: aatom, keemiline element, elektron, prooton, neutron. 4. Keemia põhiseadused:massi jäävuse seadus, energia jäävuse seadus, ...
Isomeeria nähtus, kus ainetel on ühesuguneelement, koostis ja molekuli mass, kuid erinev struktuur ning seetõttu erinevad omadused molekulaar valem näitab aine koostist, kui palju ja milliste elementide aatomeid on molekulis klassikaline struktuur valem näitab, millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. lihtsustatud struktuur valem näitab, millised aatomi rühmad ja milliste sidemetega on omavahel seotud süsinik on nelja valentne 1 neli üksiksidet 2 kaks üksiksidet ja üks kaksikside 3 üksikside ja kolmikside või kaks kaksiksidet valents aatomi omadus keemiliselt siduda teisi aineid halogeenühendid - orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega alkoholide üldvalem: R-OH funktsionaalne rühm on hüdroksüüdrühm -OH sõnalõpp on -ool ETANOOL: värvuseta, vedelik, kõrvetava maitsega, keemis temp 70C, lauhustab rasva, vaiku ja bense...
Sahhariidid: Sahhariidid e süsivesikud orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. (suhkur, tärklis, tselluloos jt) Monosahhariidid e lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos jt). Nende molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid e liitsuhkrud (laktoos, sahharoos jt) või kõrgmolekulaarsed süsivesinikud ehk polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) Monosahhariidid: 1 karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma nime tunnuseks lõppliide oos tavalised looduslikud sahariidid: 5 või 6 süsiniku aatomit (pentoos, hektoos) aldehüüdrühmaga monosahhariidid: aldoosid ja ketoosid glükoos ja fruktoos: C6H12O6 , kuid erinev struktuur ribood ja desoksüriboos: C5H10O4 keemilised omadused võime tuletada alkoholide ja karbonüülühendite kohta õpitust, lisades molekulisisese tsükli moodustumise. glükoos fruktoos ...
Vaata tulemusi Laboritöö nr 6 Kasutaja ID: Katse: 1 / 3 Hulgast 100 Küsimus 1 (6 points) Kui vaadeldava sulami (näiteks 50% Cu ja 50% Ni) mikrostruktuuris on ühte liiki kristallid. Millise faasiga on tegemist? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. asendustüüpi tardlahusega b. sisendustüüpi tardlahusega c. keemilise ühendiga d. kahe komponendi kristallide mehaanilise seguga Score: 6/6 Küsimus 2 (5 points) Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumis...
KORDAMISKÜSIMUSED: Organismi keemiline koostis 1. Mis on makro-, meso- ja mikroelemendid? Tooge iga rühma kohta vähemalt 4 elementi. V: Makroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad elutegevuseks suurtes kogustes (üle 1%) süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik. Mesoelemendid on elemendid, mida elusorganism vajab keskmistes kogustes (0,1-1%) väävel, kaltsium, raud, fosfor Mikroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad väikestes kogustes (alla 0,01%) magneesium, fluor, vask (Cu), tsink (Zn). 2. Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes. V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad) enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis: Vesinik- luude koostises, hammaste koostises Ammoonium- energia tekkimine, väljutamine ...
ALKAANID Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust ning sisaldavad sp3 süsinikku ehk tetraeedrilist süsinikku ehk nelja üksiksidemega süsinikku. Kovalentseid üksiksidemeid nimetatakse -sidemeteks. Ahela ehituse järgi jaotatakse alkaanid: 1) tsüklit mittesisaldavad (atsüklilised) alkaanid , üldvalemiga C nH2n+2 Need jaotatakse omakorda a)hargnemata ahelaga ehk normaalalkaanid ja b)hargnenud ahelaga . 2) tsüklilised alkaanid ehk tsükloalkaanid , üldvalemiga C nH2n. Nomenklatuur on aine struktuuri ja aine nimetust siduvate reeglite kogu. 1. Hargnemata ahelaga atsükliliste alkaanide valemid ja nimetused ( C nH2n+2 -aan ) 1) CH4 metaan 2) C2H6 etaan CH3-CH3 3) C3H8 propaan CH3-CH2-CH3 4) C4H10 butaan CH3-CH2-CH2-CH3 5) C5H12 pentaan 6) C6H14 heksaan 7) C7H14 heptaan 8) C8H18 oktaan 9) C9H20 nonaan 10) C10H22 dekaan 2. Ts...
KEEMIA Alused ehk hüdrooksiidid Koosnevad metallis ja hüdrooksiid rühmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3,...
Alkaanid Süsivesinik orgaaniline aine mis koosneb ainult vesinikust ja süsinikust. Alkaan ainult tetraeetilisi süsinikke sisaldav süsivesinik. Alkeen süsivesinik mille molekulis esineb kaksiksidemeid. Alküün süsivesinik mille molekulis esineb kolmiksidemeid. Aromaatne süsivesinik süsivesinik, mis sisaldab aromaatset tsüklit. CnH2n+2 H ja C arvutamise valem süsivesinikes. o-side ühekordne side kui orbitaalid kattuvad(alkaani süsinikeahelas) -aan alkaani tunnuse liide. -üül alküüli tunnuse liide. Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm. -tsüklo määrab ära et tegu on tsüklilise ahelaga. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikumõjuks veega. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikumõjuks veega. Inertsus aeglaselt või üldse mitte reageerumine, püsivus. Radikaal osake millel on paadumata elektron. Radikaalne asendusreaktsioon reaktsioon kus radikaal üri...
Rasv rasvhapete ja propaantriooli estrid. Küllastunud rasvhapped ei sisalda kaksiksidemeid ehk C = C sidemeid. Küllastumata rasvhapped - jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks. Asendamatu rasvhape küllastumata rasvhape, mida organism ei suuda ise sünteesida. Detergent sünteetilises pesemisvahendis kasutatav pindaktiivne aine. Seep Aminohape aminorühmaga asendatud karboksüülhape. Kodeeritav aminohape üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Asendamatu aminohape valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida organism ei suuda ise sünteesida. Peptiidside nimetus, mis tähistab amiidi tüüp rühma alfa-aminohapete jääkidest moodustunud ahelas. Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahelseotud polüpeptiid ahelast. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Liitvalgud sisaldavad peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anoorgaaniliste ai...
KEEMIA Aatom-aineosake mis koosneb aatomituumast ja elektronidest;molekuli koostisosa Alus-aine mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid-hüdroksiid millel avalduvad nii alulised kui ka happelised omadused Anioon-neg. Laenguga aatom või aatomite rühmitus Elektronegatiivsus-suurus mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Hape-aine mis annab lahusesse vesinikioone Hapnikhape-hapniku sisaldav mineraalaine Hüdrooksiid-anorgaaniline ühen mille koostisesse kuuluvad hüdrooksiidioonid OH- või hüdroksiidrühmad OH Hüdrolüüs-aine keemiline reaktsioon veega:soola hürdolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördereaktsioon Ioon-laenguga aatom või aatomi rühmitus Iooni laeng-iooni positiivsete või negatiivsete elementa...
(ALKAANID) (ASENDUSRÜHM) CH4 Metaan CH3-metüül C2H6 Etaan C2H5- etüül C3H6 Propaan C3H7 -Propüül C4H10 Butaan C4H9 -butüül C5H12- Pentaan JNE.... C6H14- Heksaan C7H16- heptaan C8H18 -oktaan C9H20 - nonaan C10H22- dekaan Valents- näitab mitut kovalantet sidet võib antud aatom moodustada. Orgaanilises ühendites on süsiniku valem alati 4 ORAAGILISED ÜHENDID- a)atsüklilised b) tsüklilised Isomeeria on nähtus, kus ainetel on ühesugune element koostis ja molekulmass aga erinev struktuur ja omadused Molekulvalem- summaarvalem nõitab aine koostist, kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis. Klassikaline e. Tasapinnaline struktuur valem näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Lihtsustatud struktuurvalem näitab millisedaatomirühmad jamilliste sidemetaga on omavahel seotud. ...
Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nim. ioniseerivaks kiirguseks.Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste ojektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust.selle tulemusen moodustuvad organismile võõrad molekulid,tekivad vähirakud või hukkuvad organismile vajalikud rakud.Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustatakse Kiirguse neeldumisdoosiga.Ühik 1Gy(grei).Biodoosiks nim. suvalise kiirguse doosi,mis avaldab samasugust bioloogilist mõju nagu üks grei neeldunud röntgenivõi gammakiirgust.ühik 1Sv(siivert)=1J/Kg Ioniseervia kiirguse allikad:a)maapõuest pärinev kiirgus0,10,6 mSv/aastas b)Kosmiline kiirgus 0,3 mSv/a c)Toidust saadav sisekiirgus ~0,3mSv/a Ioniseeriva kiirguse mõju oleneb sellest ,kui tugevasti see neeldub erinevates ainetes.DosimeeterMõõteriist millega mõõdetakse kiirgusdoosi.elementaarosakesteks nim.mikroosakest,mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu te...
Anorgaaniline: Keemiline side-iooniline side NaCl, Sulamistemp- üle 350 o, Keemistemp üle 750o, Lahustuvus a)vees-hea, b)orgaanilistes ainetes halb, süttivus-enamasti ei sütti, Elektrijuhtivus- enamasti juhivad. Orgaaniline: Keemiline side- enamasti kovalentne side CH 4-metaan, Sulamistemp alla 350o, Keemistemp alla 750o, l ahustuvus a)vees- enamasti halb, b) Orga. Ainetes hea, süttivus enamasti süttivad, Elektrijuhtvus- enamasti ei juhi. Isomeeria: On nähtus kus ainetel n ühesugune element koostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Valents olek: -C- Neli üksiksidet, -C= 2 üksiksidet 1 kaksik side, =C= 2 kaksikside, -C= 1 üksikside ja 1 kolmikside Valentsolekud:Lämmastik(N): -N-, -N=, N=, Hapnik(O): -O-, O=, Vesinik(H): H- Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Orgaaniliste ühendites süsiniku valents on alati 4. Molekulvalem: Näitab aine koostist kui palju ja milliste ele...
Kontrolltööks kordamine. HALOGEENIÜHENDID. Mõisted: orgaanilised ühendid- keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitestmoodustunud ahelad. -side- ühekordne kovalentne side tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest alkaanid- süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. triviaalnimetus- aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele. nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend- süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. ...
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama pa...
Kordamisküsimused Tehnomaterjalid II 1. Metallide kristaliseerumine. Kuumutus- ja jahtumiskõver. Jämeda- ja peeneteralise struktuuri saamine Kristalliseerumiseks ehk kristallatsiooniks nimetatakse vedela metalli üleminekut tahkesse (kristalsesse) olekusse. Seda nimetatakse ka tardumiseks. Kristalliseerumine leiab aset, kui süsteem läheb üle termodünaamiliselt püsivamasse olekusse, st. vähima vaba energiaga olekusse (Gibbsi energia) kristallide vaba energia on väiksem kui vedela oleku energia. Puhta metalli kristalliseerumisprotsessi iseloomustab jahtumiskõver. T1- vaike allajahutusaste --> suur Vkr,k, vaike Vkr,t Tulemus: jamedateraline struktuur T2- suur allajahutusaste --> vaike Vkr,k, suur Vkr,t Tulemus: peeneteraline struktuur 2. Sulam.Sulamisüsteem.Sulami komponent.Sulamifaas Sulam on aine, mis on saadud kahe voi enama komponendi (A, B, ...) kokkusulatamise või -paagutamise teel. Metallisulam on sulam, mille põhikomponent (...
II. VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED. 1. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. · Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur (00C ja 1000C) · Suur aurustumissoojus (540kcal/kg ehk 2260 kJ/kg) · Suur soojusmahtuvus (1kcal/kgdeg) · Kõrge pindpinevus · Kõrge dielektriline constant · Maksimaalne tihedus vedelas olekus · Nurk kahe hapniku vahel 104,3 o. · Jäik struktuur teeb vee molekuli polaarseks · Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta · Vee molekul on tugeval polariseerunud, O-H side on 33% ioonsusega. · H-sideme doonor ja akseptor · Mitte tetraeedrilised sideme-nurgad · Jää: 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 mikrosekundit · Vesi: 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 pikosekundit 2. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesi-keskkonnas ja entroopia muut. Millised on amfifiils...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 "Kontseptuaalne süsteemianalüüs" e-deklaratsioonide haldamine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2011 2 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ................................ (kuupäev) (töö esitaja allkiri) ...
annaabi.ee 
