Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "9 kl II kontrolltöö kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poliitik, diktatuurid, diktaktuur, majanduspoliitika, stalin, sisepoliitika, välispoliitika, vabadussõda, rahuleping, kodusõda, tapeti, kolhoos, põhjenda, kehv, natsid, president, versailles, totalitaarne, autoritaarses, diktatuurile, nsvl, venet, sõjakommunism, plaanimajandus, kollektiviseeriminenin, fasistid, mussoliini, solvumine, ideoloogiat*riik asus suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist *organiseeriti hädaabitöid *seadusega kehtestati min töötasu ja tp max pikkus *suurendati ametiühingute õigusi *töötutele abiraha,vanuritele pensioni, ning vaesematele peretoetusi *riik reguleeris põllumajandust, kehtestas tootmispiirangud riigikontroll panganduse üle 6. Milline oli Usa maailmasõdade-vaheline välispoliitika? Isolatsionismi poliitika. Püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. 7) Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa 1.Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi I MS järgses Euroopas *uuterahvakihtide kaasamine poliitikasse / valimisõigused *pettumine Versailles süsteemis /rahu tingimusi peeti ülekohtuseks * pettumine demokr.riigikorralduses *majanduslikud raskused 2.Mille poolest erinevad autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid? Totalitaarne riigikorraldus on kindlasti diktatuur, tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetagi.
1918.aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. 2)Kes võitlesid Venemaa kodusõjas ja tulemus? Venemaa kodusõjas osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Venemaa ja mitmed teised riigid. Kodusõda oli äärmiselt julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. 1918.aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. 3)Mida tähendab lause ,,maakera värvub punaseks"? See tähendab seda, et kommunistid võidavad kõigepealt Venemaa endale ja siis järjest ülejäänud riigid. 4)Mida tähendab sõjakommunism ja NEP?
äärmusparteide populaarsust. Populistlikud äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (nt enamlaste loosung Venemaal ,,Rahu, leiba, maad"; natside lubadus taastada Saksamaa endine hiilgus). · Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad ja karismaatilised liidrid (nt V.Uljanov, B.Mussolini, A.Hitler), kes suutsid luua range ülesehitusega massiparteid. Diktatuurid kehtestati kas otsese vägivallaga (nt enamlaste riigipööre Venemaal 1917) või kasutades osaliselt demokraatlikke meetodeid (nt Itaalias ja Saksamaal): valimiste tulemusena saadi endale suhteliselt suur esindatus parlamendis ning valitsusjuhi koht; seejärel eemaldati parlamendist oma kõige suuremad vastased ning kasutades absoluutset ülekaalu kehtestati seaduseid muutes järk-järgult diktatuur. · Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid:
Tööpuudus, majanduslikud raskused, manipuleeritav rahvas, rahva arvamus et ,,kõva käega" asjad paranevad. 3. Nimeta diktatuuri tunnused (5-8). Totalitaarne, võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja kogu elu üle. Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemustes, sest ei tunnustatud Itaalia panust sõjas. Majanduslikud raskused, tööpuudus, streigid väljaastumised (kommunistid), Benito Mussolini astus kommunistide vastu. 5. Anna itaalia I maailmasõjajärgse vasakpoolsete tegevuse, populaarsuse jne iseloomustus/põhjused. Kommunstid kasutasid ära rahulolematust, mis valitses seoses I MS tulemustega
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik.
Miks just nemad? Talupojad, sest neil oli toiduainete andmise kohustus. 3. Mis aastal hakati ellu viima uut majanduspoliitikat? Kuida seda nimetati? Ieloomusta uut majanduspoliitikat kolme näitega. Aasta 1921 Nimetus NEP Näited: · Toiduainete andmise kohustus asendati kindla suuruse maksega. · Rahareform, mis taastas raha väärtuse. · Kauplemisvabadus ning eraettevõtlus võis tegutseda. 4. Kes ja kuidas sai kompartei juhiks pärast Lenini surma? Jossif Stalin 1. Iseloomusta Stalini isikukultust kolme näitega. 1) Ta kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks" 2) Kompartei ajalugu kirjutati tema pärast ümber. 3) Noorsugu üritati kasvatada talle ustavaks. 2. Pärast oma võimu kehtestamist viis Stalin ellu uued muudatused. Too viis näidet. 1) Likvideeriti igasugune eraettevõtlus. 2) Industrialiseeriminen (suurtööstuse eelisarendamine)
6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a
· Uued demokraatlikud riigid 5. Millised on demokraatia nõrkused/puudused? Kas neid on võimalik kõrvaldada? · Otsuste langetamise protsess võtab kaua aega · Rahval pole eriti palju sõnaõigust (valimiste ajal vaid) · Kallis (valimiskampaaniad) · Annab võimu ka neile, kellel seda olla ei tohiks · Võimaldab rahvaga manipuleerida (lubadused) 6. Miks tekkisid 1920-1930. aastatel paljudes Euroopa riikides diktatuurid? Kas diktatuuride teke oli paratamatu? Miks mõnes riigis ei tekkinud diktatuure? · Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu (uued suured valimisrühmad) · Pettumine Versailles' süsteemis (peeti tingimusi ülekohtuseks) · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses (riigisisene võimuvõitlus ja ebastabiilsus) · Majanduslikud raskused (Diktaatorid lubasid olukorda parandada)
Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias, Portugalis. Suurbritannia ja Prantsusmaa Vastused: 1. Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus. Raskeks koormaks oli võlg USA-le. Tehnika oli vananenud ja söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks. 2. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus
Ajaloo eksami kordamisküsimused 1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939. Õpik 1. Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest neid kuulutas Versialles’ rahuleping sõjas süüdlaseks. Nad pidid loobuma suurtest aladest ja tasuma sõjalised kahjud. 2. Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versialles’ diktaadiks? Sest pidevalt avaldasid Sakslased rahulolematust Versialles’s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus,
põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul. Autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna ja seeläbi ei haara see ka kõiki ühiskonna pidepunkte. Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt
Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 71, tagasi saada Elsass-Lotringi.
erapooletust.24.veebruaril 1918 lahkusid Tallinna sadamast viimased enamlaste üksused ning sakslased polnud veel linna jõudnud. Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti etteIseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks K.Päts) ning alustati võimu ülevõtmist maal. Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat. Saksamaa kapituleerus 11. nov 1918 jaVenemaa tühistas Bresti rahulepingu. Punaarmeel oli eesmärk taastada oma mõjuvõim Eestis ning liita Eesti taas Venemaa külge. Sõjaväed viidi aladelt välja. Seejärel Punaarmee (Vacietis, Eesti punased väeosad) koondusid Narva jõe taha. Punaarmee pealetung 28nov 1918- vallutas Narva. Punaarmee ründas Eestis 2suunas: 1) Narvast Tallinna poole, jõudsid Tapale
Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia,Soome, Eesti, Läti, Leedu ,Poola) Seal ilmnes probleeme, et piir ei ühildunud rahvusepiiriga ja paljud riigid arvasid, et ebaõiglane. Ei suutnud lahendad probleeme, kus osalesid suurriigid Ei teatud, kuidas suhtuda NSVL'i. Antant toetas väike riike, mis sõdisid NSVL vastu. 2.pilet Versailles rahuleping ja selle sisu Rahulepingud sõlmitit eraldi Saksamaa, Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga. Saksamaa ,,Versailles rahu'' 1919 1)territoriaalsed kaotused: Elasass-Lotring Prantsusmaa Eupen,Malmedy Belgia Saarimaa 15aastaks Prantsusmaale, siis rahvahääletus ja saavad ise valida Põhja Schleswig Taani Klaipeda Leedu Lääne Preisi, Poznan Poola 2)relvastusalased piirangud sõjaväekohustus kaotati maavägedes 100 000 vabatahtlikku mereväes 15 000 vabatahtlikku
18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28. juunil 1919 allkirjastati Versailles'i rahuleping, mille kohaselt pidi Saksamaa: Loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, mõned alad Taanile ja Belgiale, Leedule, poolale ning Tsehhoslovakkiale. Saksamaa kaotas aladest. Pidi vähendama enda oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid. Eii tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust Keelati omada lennuväge, allveelaevu. Piirati laevastiku suurust
impeeriumite lagunemine, Euroopa poliitilise kaardi muutus tehnika ja teaduse areng nt. meditsiin Euroopa muutus USA’st sõltuvaks ja USA roll maailmas paranes hakkas kujunema sotsialistlik maailmapilt loodi rahvaliit 6. Pariisi rahukonverents. Toimumise aeg, osalejad, eesmärgid. Peamised otsustajad riigid, nende taotlused. Versaille´i rahuleping – Rahvasteliit, otsused Saksamaa suhtes. Rahulepingud teiste kaotajate riikidega. Rahulepingu tagajärjed. Keda ja miks saab lugeda I maailmasõja kaotajateks, keda ja miks võitjateks? Toimumise aeg, osalejad, eesmärgid 18.jaanuar 1919 - 21.jaanuar 1920 Osalesid: Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riigi esindajad (neid oli 27) v.a Venemaa, kuna Venemaa oli Saksamaaga sõlminud sepaaratrahu
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium
Kuid ikka ei täidetud rahva nõudmisi. Üritati kehtestada sõjaline diktatuur, kuid asjatult. Enamlased tõusid esile, eesotsas Vladimir I Leniniga. Oktoobrirevolutsioon 1917. aasta oktoobris algas kommunistide poolt Petrogradis. Selle tulemusel loodi ainuparteiline valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja kehtestati üheparteisüsteem. 3. märtsil 1918 seoses Bresti rahuga (läbirääkimised Saksamaa ja NSVL vahel) astus Nõukogude Venemaa sõjast välja. 5. Kodusõda Venemaal. Peale revolutsiooni kehtestati diktatuur, mille vastu olid Venemaa valged. 1918. aastal algas kodusõda, mis kestis 1922. aastani, kuhu sekkus ka Antant, et toetada valgeid ja hõivata sadamaid, et need ei läheks sakslaste kätte. Sõja tulemusena hukkus 8-12 miljonit inimest. Tänu Punaarmee tugevnemisele (Lev Trotski) ja sõjakommunismi majanduspoliitika rakendamisele (majandus 100% riigi oma, tasuta toiduained, kaotati palgad), olid kommunistid edukad.
Saksamaal revolutsioon. Saksamaa ei suutnud edasi sõdida, sest sõdurite seas valitses mässumeelsus. 3. nov 1918- kapituleeris Austria Päras novembrirevolutsiooni saksa keiser loobub troonist. 11 nov 1918- Compiegne metsas rahukokkuleppe 1) saksa kapitulieerub tingimustega 2) viib välja oma väed vallutatud aladelt. 11 nov. 1918 – lõpeb maailmasõda Compiegne rahuga 28. nov. 1918- algab Vabadussõda, punaarmee tungib Eestisse. Rahulepingud kõikide riikidega sõlmitakse Pariisi rahukonverentsil. 1919- 1920.- Pariisi rahukonverents. Põhitegijad- Antanti osalised. Inglismaalt: D. Lloyd Georg, Prantsusmaalt- G. Clemensau, Usa president- W. Wilson. 1922 a- Mussolini marsib Rooma.- Itaalia muutub totalitaarseks riigiks. W.Wilson teeb ettepaneku sõlmida rahulepingud kontrebutsioonide ja allektsioonideta
veeb. 1918.a. Moodustati Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai K.Päts. Järgmisel päeval olid platsis sakslased, mingit EV nemad ei tunnustanud. Nad hoopis okupeerisid kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon lõppes 1918. novembris ja saksa väed lahkusid Eestist. Seda kasutas ära Nõukogude Venemaa, kes soovis oma endiseid tsaari-impeeriumialasid tagasi saada. 28. nov. 1918. tungis Punaarmee Eesti Vabariigile kallale ja algas Vabadussõda. Sõda lõppes 2. veeb. 1920. Tartu rahuga Eesti võiduga. Rahu alusel: a) loobus Nõukogude Venemaa igasugustest pretensioonidest Eesti suhtes ja tunnustas Eesti Vabariiki, b) Eesti sai Nõukogude Venemaal 15 miljonit kuldrubla, c) määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Venemaa riigipiir, mille kohaselt sai Eesti endale 8-12 km alasid Narva jõest idapool ja kogu Petserimaa d) Nõukogude Venemaa lubas tagastada sõja ajal Venemaale evakueeritud Tartu Ülikooli
aastal Butõrka vanglast Veebruarirevolutsiooni tulemusel antud amnestiaga. MAAILMAREVOLUTISOON ● Maailmarevolutsioon tähendas kommunistide püüdu haarata võim maailmas. ● Prooviti luua nõukogude vabariike Euroopas.(Ungaris) SÕDA POOLAGA ● 1909-1921 toimus Nõukogude-Poola sõda, mis lõppes enamlaste lüüasaamisega. ● Poola vägesid juhtis J.Pilsudski. KODUSÕJAS JÄID PEALE PUNASED ● 1920.aastaks oli suurenm osa Venemaast punaste kontrolli all ● Kodusõda lõppes 1922 TULEMUSED ● Inimelul polnud enam tähtsust ● Venemaa oli sõjast laostunud. ● Säilis inimeste jaotamine omadeks ja võõrasteks ● Nõukogude Venemaa jäi muust maailmast isoleerituks. EESTI ISESEISVUMINE (3.10.2017) Mobilisatsioon ● 100 000 mobiliseeriti ● umb 10 000 ei tulnud sõjast tagasi Sõja mõju Eestile ● Kindlustuste ehitamine ● raha väärtuse langus ● sõjaväeosade majutamine
puhtuse säilitamine uus võimalus majanduskriisi puhkedes, kasutasid ära ka kommunistid, kritiseerisid demokraatiat, paljude arvates “punast katku” võimalik peatada vaid “pruuni katkuga”--- >natside populaarsus, 1930. suurendasid Riigipäeva valimistel oma saadikute hulka mitu korda, 1932 aga suurim saadikuterühm Hitleri peatamiseks oleks piisanud sotsdemokraatide ja kommunistide koostööst, Stalin aga ära keelanud, peamine vaenlane sotsdemod 1933 – Hitler kantsleriks: esialgu põhiseaduse raamides, ka teised erakonnad, peagi kogu võim tema käes, kasutas Riigipäevahoone süütamist ettekäändena kommunistide vastu, asus piirama demokraatlike vabadusi-->erakorraliste valimiste järel sai terroriga häälteenamuse 1933 märts – natslik Riigipäev võttis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust, Hitler
Maailm 20 saj algul 20. saj algul elas maailmas 1,6 mlrd inimest tänapäeval elab 6 mlrd inimest. Suurriigid olid: suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, jaapan, austria-ungari, venemaa, USA, itaalia. Riik Riigikord Sisepoliitika Välispoliitika majandus Suurbritannia Põhiseaduslik Kahe partei 1899-1902 Esialgu oli monarhia süsteem inglise-buuri sõjaliselt ja Konservatiivid ja sõda mille majanduslikult liberaalid lõppes inglased võitsid võimsaim riik viktoriaallik suurte
puhtuse säilitamine · uus võimalus majanduskriisi puhkedes, kasutasid ära ka kommunistid, kritiseerisid demokraatiat, paljude arvates "punast katku" võimalik peatada vaid "pruuni katkuga"--- >natside populaarsus, 1930. suurendasid Riigipäeva valimistel oma saadikute hulka mitu korda, 1932 aga suurim saadikuterühm · Hitleri peatamiseks oleks piisanud sotsdemokraatide ja kommunistide koostööst, Stalin aga ära keelanud, peamine vaenlane sotsdemod · 1933 Hitler kantsleriks: esialgu põhiseaduse raamides, ka teised erakonnad, peagi kogu võim tema käes, kasutas Riigipäevahoone süütamist ettekäändena kommunistide vastu, asus piirama demokraatlikke vabadusi-->erakorraliste valimiste järel sai terroriga häälteenamuse · 1933 märts natslik Riigipäev võttis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust, Hitler
valitsusse hakasid saama ka vähemlased ja tänu sellele vahetusid valitsused tihti. Rahvas hakkas aga siis tahtma üht kindlakäelisemat juhti, kes olkes võimeline stabiliseerima , ning kriitilises olukorras hakkavad ikka esile kerkima äärmuslikud parteid, kes siis võimu soovivad haarata ning tänu sellele tihti ka demoktaatia vahetus totalitaarseme ühiskonnaga. ( siin on Eesti näitel aga üldiselt?) 3. Miks tekkisid diktatuurid? Sest demokraatiat oli liiga palju, liiga palju parteisid pürgis valitsusse ja seega oli ka liiga palju erinevaid vaateid ja ideid, milles ei suudetud kokkuleppele jõuda. Valitsused püsisid väga lühikest aega. Samuti korralagedus jms asjad, millega rahvas rahul polnud, vajati kindlat juhti. 4. Kuidas ja milliste vahenditega õnnestus B. Mussolinil võimule tõusta, millised olid tema vaated, millised kihid teda toetasid?
· Diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus · Seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aksepteerimine · Ühe partei või ideoloogia domineerimise puudumine · Peamiste inimõiguste tunnustamine · Vabadus avaldada arvamust 5. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid: sisepoliitika, majandus ja välispoliitika Suubritannia Sisepol: 1918.a. valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas tugevdas Töölispartei ehk leiboristide positsioone. 1923.a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. Kõige vaatamata jäi Inglismaa poliitline olukord üldiselt stabiilseks. See aitas Inglismaal edukamalt kui teistes
Serbia ja Autria-Ungari koosseisus olnud slaavlased moodustasid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi, hilisema Jugosliivi. 18.novembril 1918 teatas oma iseseisvumisest Läti. Iseseisvuse kuulutasid välja ka Ukraina, Valgevene ning Taga-Kaukaasia. · Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon · Maailmasõjajärgne suurim kodusõda peeti maha Venemaal. Esialgu õnnestus enamlastel vastuhakud maha suruda, kuid 1918.aasta kevadel puhkes kodusõda uue hooga. Mitmel pool tekkisid ,,valged'' valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Valgete eesmärgiks oli ,,ühtse ja jagamatu'' Venemaa taastamine · Venemaa väljumine sõjast tõi kaasa Antandi interventsiooni: et Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks, võttis Antant need oma kontrolli alla.
26. Füüreri kasuks töötamine (Kershaw) Kershaw oli nõus Mommseni väitega, et Hitler ei mänginud suurt rolli Natsi Saksamaa igapäevaelus ning administreerimises. Natsi Saksamaa ametnikud aga töötasid aga Hitleri ideaalide poole, töötasid tema arvatavate soovide kohaselt või siis proovisid muuta seaduseks Hitleri üldiseid käsklusi. Ta arvas, et Hitler oli nö laisk diktaator, kes ei viitsinud end segada igapäevastesse probleemidesse. T a tegeles ise vaid välispoliitika ja militaarotsustega. Ta arvas, et Hitleri ja Stalini vahel on rohkem erinevusi kui sarnasusi, Hitlerile ei meeldinud paberitöö, Stalin oli bürokraatlikum. Stalin osales igapäevaprobleemides. Ta oli karismaatiline liider, tema karismaatilisus oli asetatud ratsionaalsetest seadustest kõrgemale ning hierarhiline süsteem kukkus ajapikku kokku. Hitleril oli võim ning tema heakskiidu eest võideldi ja arendati ise probleemidele lahendusi, mitte ei saadud Hitleri käest käsklusi
Eestlased linnades enamuses KT Küsimused 20 Johan von Michelson Eesti esimene teadaolev kindral. Pärisori Järvamaalt 16 Katariina II(1763-1796) tugevaimaid naisvalitsejaid ajaloos! (valguststud monarh) Katariina viib läbi mitmeid reforme: 3. Balti kubermangudes viiakse sisse asehalduskord, millega tekiva linna- ja maavalitsused Kehtestab baltikumis pearahamaksu 3 Käsu Hans esimene teadaolev eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping lõpetas Põhjasõja Aadlimatriklid - Küsimused Ja mõisted 1. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu? 2. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg 3. Nimeta esimese eestlaste rahvuslikke seltse (väh. 5) 4. Mis poliitilised suunad olid Eesti ärkamisajal ja millele nad toetusid 5. Mis oli Eesti Kirjameeste Selti tähtsus(mis seal tehti ja kes seal käisid) 6. Mis lõpetas ärkamisajal 7
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis
Algas juutide tagakiusamine (antisemitism): 1) 1935. aastal võeti vastu Nürnbergi seadused, mille alusel juutidelt võeti kodakondsus, nende abielud aarialastega keelati ja asutati Getod 2) 1938. aasta kristalliöö, mille ajal peksti puruks kõik juutide ärid, pangad, kontori- ja bürooruumid, põletati üle saja sünagoogi, 91 juuti tapeti, ellujäänutest suur osa viidi koonduslaagritesse. 3. Välispoliitika 1. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja 2. 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus 3. sõlmiti Inglise-Saksa mereväe kokkulepe, mis oli Versailles'i lepingu kahepoolne revideerimine. Selle alusel võis Saksamaa rajada sõjalaevastiku ja omada sealhulgas ka allveelaevu. 4. Saarimaa taasühendati Saksamaaga. 5. 1936 viis Saksamaa Rheini demilitariseeritud tsooni relvad. Saksamaa vajas liitlasi
annaabi.ee 
