Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "50 võrkpalli harjutust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sööt, söötmine, paariline, plats, kolmik, joonel, keskele, jookseb, servi, pallil, liikuda, tsoonides, pallid, treener, palliga, üleval, sooritada, blokk, vahekaugus, kukkuda, plaks, ringis, kolonnis, joosta, paarilisega, mängimine, harjutusvara, darja, lööma, peatuma, vahemaaedel, puudutus, ülaltsööt, temal, palle, viskama, söötisTallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
Võrkpall 1 VISKEMÄNG Võiskonnas on 3 mängijat, võistleb 2 võiskonda. Ülesanne : visata ülevalt kahe käega võiskonna liikmete vahel 10 viset ( söötu) järjest. Kui see õnnestub , saab võiskond 1 punkti Märkus: Samale mängijale tagasi visata ei tohi Pall maha kukkuda ei tohi ( põrkeviset ei ole) Palliga liikuda ei tohi Vigade puhul algab lugemine algusest. Vastasvõiskonna ülesanne on hankida pall enda valdusesse ja lugemine algab algusest. Mängida võib 3-5 punktini. Koormus on suur. 2 PALLI VEDAMISE MÄNG Võiskonnas on 2 mängijat. Väljaku suurus 9x3 ( valikuvõimalus), väravad torbikud. Mängu sisu- paarilised veavad sõrmedega palli ja suunavad vastase väravasse. Mängitakse punkdide peale. 3 VÕISTLUS PAARIS
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Korvpalli harjutusvara "100 harjutust" Iseseisev töö Eero Maling Tallinn 2019 Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.) 4 võtab laua ja põrgatab söötjate kolonni. 1 läheb korvi alla
söödavad 3 korda omavahel, kolmanda 2 söötu pärast mängija söödab kolmandale mängijale ja liigub 3 esimesena risti ette ja saab palli kolmandalt mängijalt ja viskab 1 korvi. Esimene mängija lihtsalt liigub risti ette. - Kolmeliikmeline harjutus - Üks pall Teine mängija liigub palli poole, saab palli kätte esimeselt mängijalt ja annab 1 söödu edasi kolmandale. Peale söödu andmist esimene mängija hakkab koonuste ringi liikuda korvi poole ja saab söödu kolmandalt mängijalt ja viskab 32 korvi. - Paarisharjutus - Üks pall 2 Mängijad liiguvad üksteise vastas, annavad sööte üks teisele ja viimane 1 viskab korvi. - Individuaalne harjutus - Üks pall Mängija liigub koonuste ümber põrgatades, läheb sammudesse. Teise 1 korvi poole mängija põrgatab palli koonuseni, pidurdab ja spurdib järgmisele koonuseni, uuesti pidurdab ja spurdib järgmiseni. Koonuste
Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.) 4 võtab laua ja põrgatab söötjate kolonni. 1 läheb korvi alla. Nurgast 6 liigub keskele. (Joonis3.) Harjutus 3. Joonis4. Joonis5. 3 palli, 6 ja rohkem mängijat. 3-s kolonnis, 1
Harjutus 51. Joonis55. 1 viskab palli vastu lauda ja söödab 2-le. #2 teeb terava pesapalli söödu piki äärt 3-le. 3 läheb viskele. Harjutus 52. Joonis56. Sööda ja liigu pallile järgi, järgmisesse kolonni. #1 viskab vastu lauda, võtab lauapalli. Söödab 2-le, kes liigub keskringi suunas põrgatusega. Sealt söödab 3-le. Sööt 4-le, kes läheb viskele. Harjutus 53. Joonis57. Joonis58. 2 kolonni, üks mees ilma pallita. 3 liigub ümber koonuse ja saab 1-lt söödu, läheb viskele. (Joonis57.) Peale söötu 1 liigub samuti ümber koonuse ja saab palli teisest kolonnist. (Joonis58.) Harjutus 54. Joonis59. Paaris, 1 pall. Üks paarilistest alustab keskjoonelt põrgatusega korvile ja viskab. Siis liigub vastas korvile jne.
Pallingu õppimine: 1) Pallingu õppimist alustatakse ülesviskest. Tuleb omandada täpne ja stabiilne ülesvise, mida oleks mugav lüüa. Viske täpsust saab kontrollida palli maandumiskoha järgi põrandale. Viset sooritada korduvalt ja ilma löögita. 2) Pallingut on soovitav lüüa algul väiksemalt distantsilt, mitte kasutada liialt jõudu. Eesmärgiks on õige tehnika. Lööke võib sooritada vastu seina, paarilisele, üle võrgu. Järk-järgult liikuda võrgust kaugemale. 3) Kui üle võrgu löömine ei valmista enam raskusi, saab õpilastele anda uusi ülesandeid. Palli lend peab olema kiire, võrguületus sellele võimalikult lähedalt. 4) Hea, kui osatakse palli suunata väljaku erinevatesse tsoonidesse: - mängija ütleb enne servi, kuhu tsooni pall maandub; - servi märklaudadeks on võimlemismatid. Ülaltsööt Ülaltsööt on täpseim võimalus saata pall võistkonnakaaslaseni
traumasid võrkpallis. Spetsiaalse võrkpallivarustuse hulka kuuluvad põlvekaitsed ja võrkpallijalanõud ehk tossud. Võrkpallitossud pehmendavad maandumise põrutust ja põlvekaitsmed on vajalikud põlvede säästmisel laskumisel. Mina käin võrkpallitrennis juba kolm aastat ja naudin seda, kui kõik välja tuleb. Esimesi trenne pelgasin ma tohutult, sest mitte midagi ei tahtnud välja tulla ja teistega võrreldes tundsin end jubeda mängijana. Õnneks julgustas isa, samas ka treener, mind edasi käima õpetades mängutehnikat ka kodus ning üritades mängu minu jaoks huvitavamaks teha. Esialgu ei olnud minul mängus kindlat positsiooni, sest ma ei osanud veel hästi tunnetada palli ega mängusituatsiooni, seega vaid üritasin aidata teisi mängijaid. Hiljem, kusagil poolteist aastat möödudes, hakkasin tähele panema, et mul tuleb hästi välja pallilöök ning servimine, seega sain ma endale neljanda positsiooni, ehk ründaja nime.
enne kokkupuudet. Tähtis on palli ja mängija koostöö arvestamine nii ühel kui ka teisel pool võrku. · Kogu võrkpallimängu omapära seisneb lendava palli õigeaegses tabamises, oskuses pallile jõudu rakendada, seda suunata, ning arvestada palli lennu ja põrke iseärasusi. Pall Võrkpalli pallid on kirjud, mitme värviga. Võivad olla nii nahast kui ka sünteetilisest materjalist. Palle toodavad mitmeid firmasid, sealhulgas on pallil siis ka vastava firma märk, arvud, tähed- mis näitavad palli liiki. L-nahk S- sünteetika Numbrid näitavad kvaliteeti. Ametlikel võistlustel on kohe määratud kindel palliliik. Pall kaalub 260-280g ning ümbermõõt on 65-67cm Väljak Väljak on ristkülikukujuline, mille mõõtmed on 18x9m. Väljak on jagatud joontega aladeks. Väljakul olevad jooned on keskjoon, ründejoon, otsajoon. Väljak on jaotatud visuaalselt 6 osaks(tsooniks) millel on ka oma number olemas. Mängijad
Mängijad: 1. Side (S) – tõstab palli; platsil 1 korraga, kokku 2; vahetab end eesliinis kohale 2, tagaliinis kohale 1 2. Universaal/nurgalööja (U/N) – võtab serve vastu; 2 inimest; eesliinis vahetab kohale 4, tagaliinis 5 või 6 3. Temporündaja (T) –lööb madalat tõstet keskel; 2 inimest; vahetab end eesliinis kohale 3, tagaliinis kohale 5 või 6 4. Diagonaalmängija (D) – mängib sidega diagonaalselt; vahetab tagaliinis kohale 5 5. Libero (L) – mängib taga kaitses, võrgu ees ei tohi olla; servi, blokki ei tohi; Vahetus toimub oma võistkonna servi ajal kohe peale servilööki. Vastaste servi ajal võetakse enne pall vastu, antakse tõsteks ja rünnakuks ja kui pall on üle võrgu läinud tehakse vahetus. Tehnika: http://www.tlu.ee/~ksirel/sportmangud/32_tehnika.html http://kohavahetus.weebly.com/ Võrkpalli õpik Määrused: Võrkpalli õpik http://vana.verska.ee/kool/Opetus/Kehaline/V%C3%B5rkpalli%20reeglid.pdf Võrgu küsi
(ründelöök). Alajäsemete liikumine algab veidi tõstetud puusavööst (kaitsemäng) Stardi ja lähteasend- Põhiasend- põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemale jalale, küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel, ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Stardiasend- võtab enne liikuma hakkamist, liigitatakse kõrguse järgi näitajaks on põlveliigese nurk. Toetuspinna järgi- püsiv asend- raskus võrdelt mõlemal jalal need on on kõrvusti või üks ees teine taga, kerge kerekalle ette, käes ees-all. Mittepüsiv asend- keharaskus viidud päkkadele, jalad õlgdelaiuses harkseisus, kõrvuti või mitte, need võivad olla staatilised- seisab stardiasendis paigal või dünaamiline- koha peal liikumises (kannab keharaskust jalalt jalale
nov. 1999. a. Varstus I TEATEVÕISTLUS Vahendid: hüppepall, kaks suuremat võimlemisrõngast, kaks klotsi 5x5x5cm, võimlemismatt xxxxxxxxxI O O I 7m Võistlejad stardijoone taga, esimene istub hüppepallil. Stardikäsklusel hüppab ta „känguruhüpetega” matini, jätab palli mati ette, sooritab ise tireli ette, võtab jooksult esimeses rõngas oleva ühe klotsi ja viib ta teise rõngasse, siis jookseb tagasi ja võtab rõngast teise klotsi ja viib ta teise rõngasse, jookseb ümber pöördetähise, teeb tagasiteel matil tireli ette, võtab hüppepalli ja annab selle ümber pöördetähise järgmisele võistlejale, kes kordab sama tegevust ainult ta toob klotsid ühekaupa teisest rõngast esimesse ja jookseb siis ümber pöördetähise. II TEATEVÕISTLUS Vahendid: 2matti, mis asuvad kõrvuti, võimlemisrullik, 2 suuremat võimlemisrõngast
Grupibloki taktikalised üleanded on: · koostöö sulustajate vahel, et blokk moodustaks terviku, eesmärgiga löögisuuna katmine; · õige kohavalik sulustaja poolt, kelle tsoonis toimub rünnak, käte asetamine kaaslase kõrvale, et ei tekiks auku, vahet sulustajate käte vahel; · kombineeritud sulu kasutamine, kus ühe mängija ülesandeks on kindla tsooni-mänguala katmine, teine sulustaja püüab katta löögisuunda. Tavaliselt paigutatakse parim sulustaja keskele, sest tema sulustamise koormus on kõige suurem, kuna ta sulustab ka mõlemal pool äärtes. (E. Liik 2006) 10 5.BLOKI JULGESTAMINE See on kaitsemängu taktika, mille ülesandeks on bloki taha suunatud hani või pettelöögi mängimine. Mängijat, kelle ülesandeks on bloki taha suunatud pettelöögi mängimine, nimetatakse julgestajaks. Taktikaliselt on bloki julgestamiseks mitu võimalust, sest kui üks, kaks või isegi kolm mängijat
koostöö sulustajate vahel, et blokk moodustaks terviku, eesmärgiga löögisuuna katmine; õige kohavalik sulustaja poolt, kelle tsoonis toimub rünnak, käte asetamine kaaslase kõrvale, et ei tekiks auku, vahet sulustajate käte vahel; kombineeritud sulu kasutamine, kus ühe mängija ülesandeks on kindla tsooni-mänguala katmine, teine sulustaja püüab katta löögisuunda. Tavaliselt paigutatakse parim sulustaja keskele, sest tema sulustamise koormus on kõige suurem, kuna ta sulustab ka mõlemal pool äärtes. (E. Liik 2006) BLOKI JULGESTAMINE See on kaitsemängu taktika, mille ülesandeks on bloki taha suunatud hani või pettelöögi mängimine. Mängijat, kelle ülesandeks on bloki taha suunatud pettelöögi mängimine, nimetatakse julgestajaks. Taktikaliselt on bloki julgestamiseks mitu võimalust, sest kui üks, kaks
Kui ei õnnestu, saab temast endast vastaste keti lüli. Lõpuks on kõik mängijad ühe, võitjate meeskonna rivis. Põrkefrisbi Osalejate arv: vähemalt 8 inimest Vajalikud vahendid: 1 tennisepall Ettevalmistus: Moodustatakse 2 võistkonda Mängu kirjeldus: Mängu eesmärk on saada palliga põrgatades vastase piirist üle. Sööta saab ainult põrgatades vastu maad. Mängu kestuse üle otsustab mängu läbiviija. Leia oma paariline üles Osalejate arv: vähemalt 6 inimest Vajalikud vahendid: mänguhimulised lapsed/noored Ettevalmistus: igaüks peab leidma endale paarilise ja tuleb moodustada kaks ringi (1 sisemine ja 1 välimine) Mängu kirjeldus: Moodustatakse 2 ringi (1 sisemine ja 1 välimine) sama arvu inimestega. Igaühel on olemas oma paariline, kellest 1 seisab sisemises ringis, teine aga välimises. Kui mängujuht ütleb läks, siis hakkab sisemine ring jooksma ühtpidi, teine ring teist pidi.
Võrkpalli elemendid ja mängu reeglid Paaris sööt Paaris söödu ajal seisavad 2 mängijat teineteisega vastakuti. Vahemaa üksteisest pole tähtis, peaasi, et vahemaa poleks liiga pikk. Paaris söödu ajal enamasti mängitakse sõrmedega teineteisele. Sooritatakse ründelööke üksteisele. Selleks, et pall kauem mängus püsiks, tuleb lüüa pihta teisele. Löögi vastuvõtt toimub alt. Paaris söödumängu võib mängida ka ainult alt, et vastuvõtu tunnetus kätte saada. Pallingu vastuvõtt
Korvpallibotased on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaksid olema piisavalt paksu tallaga ja parajad, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekkivat põrutust. Mängu eesmärk Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (kui tegemist on turniiriga, kus peetakse vähemalt kolm mängu, siis 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest · vahetusest kohtunikule teatamise eest Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast.Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas
lüües. Palli kandev mängija võib vastase värava suunas ka joosta, tema liikumise osas ei ole piiranguid. Palli mängimine jalgadega moodustab osa kaitsetaktikast. Kui mängija saab kaitses olles palli kätte ja ei saa meeskonnakaaslasele sööta, lööb ta selle jõuliselt oma värava alt ära. Palli viimine vastase esimese kaitserivi taha võib olla ka osa ründetaktikast, et sundida vastasmeeskonda oma territooriumile taganema. Söötmine Meeskonnaliikmete vahel palli söötes saab võistkond seda oma valduses hoida. Sööta tohib üksnes tahapoole. Kiire söötude vahetus tekitab avatud kohti vastaste kaitses, võimaldades nii liikuda vastaste väravaalale. Meiterlik sööduoskus on ragbis kõige olulisem. Pildil: Yes näitab kellele tohib sööta ja No näitab kellele ei tohi sööta ning direction of play näitab suunda vastaste väravaala poole Mark (korralik püüdmine)
Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Palli ei tohi aga kindlasti mitte süles või käes edasi kanda. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Mängureeglid Korvpalli reeglites on 8 reegli (e peatüki) vahel jaotatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Seega, täpne regulatsioonide arv on määratlematu, kuna sõltub sellest, kuidas kellelegi meeldib alapunkte ja selgitusi jaotada. Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud.
Mänguväljaku mõõtmed on 28 x 15 m(LISAD joonis 1). Mõõtmed peavad olema piirjoonte siseservadest mõõdetud. Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14 m. Kõik jooned peavad olema 5 cm laiused, hästi nähtavad ning ühevärvilised, eelistatavalt valged. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Keskringi raadius on 1,80 m, mis mõõdetuna ringi piirava joone välisservast, peab olema märgistatud väljaku keskele. Kui keskring on värvitud, siis peab ta olema sama värvi kui kolmesekundialad. Poolringid raadiusega 1,80 m, mõõdetuna ringi piirava joone välisservast, peavad olema märgistatud mõlemale väljakupoolele keskpunktiga vabaviskejoonte keskel. Keskjoon tõmmatakse otsajoontega rööpselt läbi kahe küljejoonte keskpunkti ja see peab ulatuma 15 cm üle mõlema küljejoone. Mänguväljakut ümbritsevad piirjooned. Pikemad jooned on külgjooned ja lühemad jooned on otsajooned
Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv,
Treener peab saatma mänguks valmis mängija lauakohtuniku juurde. Enne ei tohi mängija platsile minna, kui kohtunik on loa andnud. Vahetusi võib teha üksnes siis, kui mäng on peatatud. Minutiline vaheaeg. Kumbki võistkond võib võtta kahe minutilise vaheaja esimesel poolajal ning kolme minutilist vaheaega teisel poolajal. Lisaajal võib võtta ühe minutilise vaheaja. Aut. Pall on audis, kui: · see puudutab mängijat, kes on audis, näiteks mängijat, kelle jalg on joonel või väljaspool joont audis. · see puudutab väljaspool mängu olevat isikut, põrandat või mingit muud objekti joonel või väljaspool joont, konstruktsioone või laua tagumist osa. Vastutab see, kes mängijatest viimasena palli puudutab. Kui pall läheb auti · pärast mõlema mängija üheaegset palli puudutamist · ja kohtunik kahtleb, kumb mängija palli viimasena puudutas,
seljale, küljele, rinnale) · Ründelöök(otselöök, pöördega löök, pettelöök, tagaliini löök, haaklöök) · Sulustamine(ühe-, kahe- ja kolmeblokk) · Pallingud(altpallingud, ülaltpallingud, hüppelt palling) Võrkpallimängu tehnika · Keharaskus on viidud päkkadele võrdselt mõlemal jalal. · Küünarliigesest kõverdatud käed on vöö kõrgusel. · Ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil. Erinevad tehnilised asendid vastavalt mänguolukorrale: · Stardiasend- mängija asend, mille ta võtab vahetult enne liikuma hakkamist. · Lähteasend- mängija asend, mille ta võtab enne tehnilise elemendi sooritamist. · Püsiv asend- mängija keharaskus on võrdselt mõlemal jalal, jalad on kas kõrvuti või üks jalg teisest veidi ees. · Mittepüsiv asend- mängija keharaskus on viidud päkkadele. Liikumine lõpeb tavaliselt konkreetse tehnilise elemendi
Kui ruumi on palju, saab palli lükata kaugele ette see võimaldab joosta pika maa ilma pallita. Ilma pallita liikumine on kindlasti kiirem kui koos palliga. SÖÖTMINE Söödu andmisel tuleb jälgida kindlasti palli ja seda, et tabatakse palli õige jalaosaga. Jalg peab söödule järgi liikuma. See on oluline just algaja puhul. Maailmaklassi mängijad võivad endale lubada, et palli ei vaadatagi alati sööduhetkel. Söödu eesmärk on see, et sööt jõuaks selle saajale võimalikult mugavalt. Söödu kvaliteet sõltub sellest, kui hästi on söödu saajal võimalik pall omaks võtta. 5 Kõige lihtsam sööt on siseküljesööt ja see tuleb omandada esimesena. Veereva palli söötmisel siseküljega tuleb jalg pallile panema sobiva nurga alt. Kui pall liigub mängijani otse eest ja
Korvpalli mängu reeglid. Korvpall: Korvpalli mängitakse kahe viieliikmelise võistkonna vahel. Mõlema võistkonna eesmärgiks on pall vastaste korvi visata ja takistada vastasvõistkonda oma korvi viskamast. Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar. Korv, kuhu võistkond üritab palli visata, on vastaste korv ja korv, mida kaitstakse, on võistkonna oma korv. Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja. Võistkonna koosseisu kuuluvad mitte rohkem kui kaksteist mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis mängijat ja neid võib vahetada. Vahetusmängijast saab mängija ja mängijast saab vahetusm
Kris Killing KORVPALLI REEGLID REFERAAT Terviseteaduste ja Spordi Instituut Kehakultuur(TK1-KÕ) Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 AJALUGU ..........................................................................................................................................4 MÄNGUVÄLJAK.............................................................................................................................. 4 KORVID..............................................................................................................................................5 KORVILAUAD...................................................................................................................................5 PALL..................................................................................................
Pärast määruste rikkumist võib vahetuse teha ainult see võistkond, kes audist palli sisse viskab. 4 Minutiline vaheaeg - kumbki võistkond võib võtta ühe minutilise vaheaja igal veerandajal ning kaks minutilist vaheaega viimasel veerandajal. Lisaajal võib võtta ühe minutilise vaheaja. Aut - pall on audis, kui: · see puudutab mängijat, kes on audis, näiteks mängijat, kelle jalg on joonel või väljaspool joont audis. · see puudutab väljaspool mängu olevat isikut, põrandat või mingit muud objekti joonel või väljaspool joont, konstruktsioone või laua tagumist osa. Vastutab see, kes mängijatest viimasena palli puudutab. Kui pall läheb auti · pärast mõlema mängija üheaegset palli puudutamist, · ja kohtunik kahtleb, kumb mängija palli viimasena puudutas, · ning kohtunikud ei jõua ühisele otsusele, Mängu jätkatakse hüppepalliga.
*Naistel on võrgu kõrgus maast 2,24m *Tavamängus mängitakse 25 punktini. Otsustavas mängus 15 punktini. Kindlasti peab olema 2 punktivahe. *Mängus võib ühel meeskonnal korraga olla 3 puudet, blokeerija puudutus ei lähe arvesse. *Antenni vastu löömine tähendab väljas aga joone pihta löömine ei tähenda et pall väljas oleks. *Võrkpallimängu põhilised tehnilised võtted on: · Liikumine (stardiasendid, liikumisviisid); · Söödud (ülalt sööt, altsööt, ründesööt, söödud laskumisega seljale, küljele ja rinnale); · Pallingud (altpallingud, nii alt-eest kui ka alt-küljelt; ülalt pallingud, nii ülalt-eest kui ka ülalt- küljelt ja hüppelt palling); · Ründelöök (otselöök, pöördega löök, pettelöök, tagaliini löök, haaklöök); · Sulustamine (ühe-, kahe- ja kolmeblokk) Asukoha järgi väljakul jaotatakse mängijaid: · eesliini mängijad (joonis 5), need on tsoonides 2, 3 ja 4;
KOOL Nimi KORVPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................................................................3 Ajalugu...................................................................................................................................3 Reeglid...................................................................................................................................3 Võistlusriietus.........................................................................................................................5 Mängijad-vigastus...................................................................................................................7 Kapten-kohustused ja õigused................................................................................................7 Treenerid-kohustused ja õigused..........................................................
kuni 18). Mängu ajal peab väljakul olema kuus mängijat. Algasetus fikseerib mängijate kohavahetuse korra. See kord peab säilima kogu geimi jooksul. Kolme piki võrku asuvat mängijat nimetatakse eesliiniks ja nad võtavad enda alla väljakualad 4 (ees vasakul), 3 (ees keskel) ja 2 (ees paremal). Ülejäänud kolm mängijat on tagaliinil ja nad võtavad enda alla väljakualad 5(taga vasakul), 6 (taga keskel) ja 1 (taga paremal). Pärast pallingut võivad mängijad vabalt liikuda ja hõivata oma väljakupoolel mis tahes koha. Võrku ületav pall võib võrku puudutada. Rindelöögil on hanitamine lubatud juhul, kui pall on puhtalt löödud, mitte tõugatud ega visatud. Igal võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks spetsiaalne kaitsemängija – libero. Tema riietus erineb värvilt võistkonnakaaslaste omast. Libero mäng piirdub tagaliiniga, ta ei või teha ründelööke, pallida ega sulustada ega olla kapten
ülesannetega, mis tavaliselt kuuluvad vanemkohtunike kohustuste hulka. Mängitakse kaks 15 - minutilist poolaega, millede vahele jääb 5 - minutiline vaheaeg. Võitjaks kuulutatakse meeskond, kes on mänguaja jooksul visanud rohkem korve. Viigilise tulemuse korral, kui kaptenid sellega nõustuvad, jätkub mäng lisaajal esimese korvini. Mänguväljaku suurus oli 10,5x15 ja mängijate arv vahemikus 3 - 40. Optimaalseks arvuks peeti 9. [4] 3. TEHNIKA I. Söötmine Söötmine on korvpallimängu üks põhilistest tehnikavõtetest, mille abil saab mängija palli suunata kaaslasele rünnaku jätkamiseks. Kõikde söötude puhul on oluline käte ja jalgade töö kooskõlastatud tegevus - sööduliigutus lõpeb samaaegselt jalgade sirutamisega. Sööduviisid jaotatakse kahte suurde rühma: - kahe käe söödud - rinnalt, ülalt (pea ja õla kohalt), alt ja hüpitamine - ühe käe söödud alt, ülalt (õlalt), küljelt, hüpitamine ja haaksööt.
Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele. Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja tuleb selgitada, mängi¬takse pärast 5-minutilist vaheaega lisaaeg. Lisaaeg koosneb kahest 5-minutilisest poolajast ja ühest minutilisest vaheajast. Kui esimene lisaaeg võitjat ei selgita, mängitakse pärast 5-minutilist vaheaega teine lisaaeg. Ka teine lisaaeg koosneb kahest 5-
sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Mängureeglid Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa.Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus.Pall saab olla kas elus või surnud.Elus pall tähendab mängu toimumist ja surnud pall mängu peatumist.Surnud palli muudab elavaks kohtunik, pall peab tema käest läbi käima.Enamikku reeglite rikkumisi saab esineda vaid elus palli puhul.Pallita mängija võib liikuda piiranguteta igas suunas.Palliga seistes võib mängija palliga pöörata ühte jalga paigal hoides teisega igas suunas samme astuda(Seisvat jalga nimetatakse tugijalaks ning seda ei tohi vahetada palli käest lahkumiseni).Põrgatamine lõpeb kui mängija võtab palli kahte kätte või kui pall puudutab mõlemat mängija kätt vahepeal maad puudutamata. Ajareeglid 20 ja 10 minuti piirang puudutab võistluse administratiivset poolt. Võistkonna peatreener esitab
annaabi.ee 
