Aasia riikide käekäik läbi 20.sajandi Jaapan 20. sajandi I poolel. · Esimene Jaapani-Hiina sõda (1894-1895). Sõditi, et saada kontrolli Korea üle. · Jaapani-Vene sõja algus (1904-1905). Jaapan ründas Venemaa sadamalinna Port Arthurit. Sõja võitis Jaapan, kes sai endale uusi alasid (Mandzuko ja muid saari). · Jaapan I maailmasõjas (1914-1918): Astus maailmasõtta Antandi poolel, kuid sõjategevusega ei läinud Euroopasse. Hiina sisesegaduste ajal esitas Jaapan Hiinale 21 nõudmist, millega pidi Hiina alluma Jaapani majanduse ja poliitika kontrollile. · 1920 Rahvasteliidu liikmeks astumine, et jätta mandaadiga endale Mandzuko Jaapan 20. sajandi I poolel. · Teine Jaapani-Hiina (1937-1945) sõda. Jaapan ründas Hiinat, kuna vajas maavarasid arenevasse rasketööstusesse, riiki tooraineid ja kuna sõjavägi oli tugev · USA Pearl Harbouri sõjaväebaasi ründamine Hawaiil 1941. Jaapan alustas USA ja Suurbritannia kolooniate vall
Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil. 1. Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas
7) millise rahuga lõppes 1 Ms. 8) millised poliitilised sündmused müjutasid 1 Msi käiku? Põhjenda oma arvamust. 9) mõisted ja nimed 1 Ms-is ja pärast seda. Separaatrahu (saksamaa ja venemaa vaheline rahu, Bresti rahuleping)- eraldi sõlmitud rahuleping vaenlasega, liitlastega arvetamata, Franz Ferdinand, positsioonisõda, dominioon- valgete kolooniad, mille eesotsas olid valged inimesed ja esines sisemine iseseisvus( uus- meremaa, austraalia, Kanada, Iirimaa), 10) millal ja milleks loodi rahvasteliit, rahvasteliidu struktuur. Millised olid rahvasteliidu tugevad ja nõrgad küljed? Lk 92 11) rahvasteliidu mandaatsüsteem. 12) rahulepingud, mis sõlmitakse Pariisi rahukonverentsil, iseloomusta lühidalt nende sisu. 13) Versaille’ washingtoni süsteem. 14) Reini demitaliseeritud tsoon. Kaliitsia, trsansilvaania, elsass lotring, Ida Preisimaa ... millised riigid kellelt ära võeti ja kellele läksid. 1920ndad Versaille süsteem on rahu tagamiseks Euroopas.(rahu tagatiste süsteem).
Ajalugu Kontrolltöö nr 1 Kontrolltöö nr 1 KORDAMISKÜSIMUSED Õ. lk. 829. Rahvusvaheline olukord 19181939 suur ülemaailmne majanduskriis 1. Millal ja millega lõppes I ms? 2. Kes olid I ms võtja ja kaotaja riigid, kuidas neid nimetati? 3. Kes kuulusid Antandi nn suurte kolmikusse? 4. Millega tegeles Pariisi rahukonverents? 5. Saksamaa olukord 6. Milleks kutsuti ellu Rahvasteliit? 7. Mis on Rahvasteliit? 8. Miks muutusid 1930ndatel diktatuurid populaarseteks? 9. Pariisi rahukonverents kus, millal, kes? 10. Milline oli Saksamaa saatus vastavalt Pariisi rahukonverentsile? 11. Millised uued riigid tekkisid esimese maailmasõja tulemusena? 12. Mis toimus Pariisi rahukonverentsi ajal Vene keisririigi territooriumil? 13. Miks puhkes 1932. a Hiina ja Jaapani vahel sõda? 14. Mis toimus 1930date alguses Skm? 15. Miks astus Itaalia Etioopiaga sõtta? 16. Miks algas Rahvasteliidu allakäik? 17
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 Vastuolud erinevate
Samuti oleksid need riigid pidanud loobuma oma sõjalistest ambitsioonidest ja asuma uuendama tehnoloogiliselt tööstust jne See poleks olnud väga tõenäoline, kuna usulised ja traditsioonilised taustad olid riigiti väga erinevad ning kõik rahvused pole valmis demokraatiaks, vajavad tugevat kätt jne, ei oska muudmoodi elada. Nt Indias, kus on nagu hästi palju erinevaid uske, seal oleks olnud demokraatia kohene kehtestamine tõenäoliselt kaasa toonud kaose Lk 79 1. Kuidas avaldusid külma sõja vastuolud kultuuris? Näited. Kirjanduslik liikumine/vool(noored vihased mehed), käsitleti heaoluühiskonda, nn kraanikausidraamad. Jätkus teaduse võidukäik, küberneetika, strukturaalne antropoloogia, uusvasakpoolsed mõtlejad. Popkunst, satelliitside, spordi areng; nn uus laine. Ei leidnud, mis otseselt need vastuolud olid. 2. Milline tollane teadussaavutus on teie arvates muutnud inimeste elu kõige enam? Põhjenda.
koostöö. Eesmärki ei täidetud, sest: - RL-u ei kuulunud paljud mõjuvõimsad riigid(algul vaid võitjariigid, max riikide arv 58) - aeglane reageerimine lepituspoliitika - juhtivate riikide omakasupüüded ja seotus Versailles' süsteemiga - puudusid oma relvajõud - ühehäälsuse põhimõte 30-ndate kriiside lahendamine: - JP & HIINA. JP soovis saada kogu Aasia valitsejaks. 1931. a ründas JP Hiinat, Mandzuuriat, ja loodi JP sõltuv Mandzukuo riik. RL saatis sinna uurima komisjoni, kelle arvates ei saanud Mandzukuo riiki iseseisvaks pidada. RL nõudis, et JP viiks oma väed Hiinast välja. Valitsus eiras seda nõuet ja RL kuulutas JP sõjaalgatajaks ja vallutajaks. JP lahkus RL-st, kuid mitte Hiinast. - IT. 1935. a tungisid fasistliku IT väed Etioopiasse. RL kuulutas IT tegevuse vallutussõjaks ning kutsus üles sõjaka riigi suhtes majanduslikke karistusmeetmeid rakendama. IT hakkas toetama RL-st lahkunud SM. Etioopia muudeti IT asumaaks
Venemaa ja Suurbritannia. Saksamaad toetab Austria-Ungari. Prantsusmaa kasutas vanu meetodeid, nt altkäemakse. Saksamaa soovis nii Prantsusmaa mõningaid alasid Aafrikas, aga ka võõrandada Suurbritanniat Prantsusmaast. Lahendab selle kriisi rahvusvaheline konverents (1906). Saksamaa poolel on vaid Austria-Ungari. 2) II Maroko kriis (1911). Prantsusmaa saab endale Maroko, Saksamaa osa Prantsusmaa Kongost. Saksamaale algul tundus et kriis oli kasu toonud. Järgmised konfliktid on Euroopa pinnal. 1) Balkani konfliktid: Vastamisi on Euroopa liidublokid ehk Keskriigid ja Antant (Entente). Austria-Ungari Venemaa vastuolulised ambitsioonid. a. Serbias toimub rahvuslik revolutsioon ja algab äge Suur-Serbia (Panslaavi) propaganda. Austria-Ungari jaoks oli see mõeldamatu, Venelased olid aga selle poolt, nad tundsid ennast selle Panslaavi riigi isakesena ja lootsid saada endale puhverriigi.
Itaalia Fasistlik. Diktaktuur kehtestati 1922. aastal. Välispoliitika eesmärgiks oli Vahemere muutmine Itaalia sisemereks, nagu see oli Vana-Rooma ajal. Saksamaa Natsionaalsotsialistlik. Diktaktuur kehtestati 1933. aastal. Välispoliitika eesmärgiks oli Versailles' süsteemi tühistamine ning Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvelt. II maailmasõda II maailmasõjal on mitmeid põhjuseid: 1. Poliitilised eeldused Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks, Rahvasteliit ei saanud oma ülesannetega hakkama ning Saksamaa tahtis oma I maailmasõja kannatuste ja alanduse eest kätte maksata. 2. Majanduslikud eeldused Hitler tahtis Saksamaa majanduskriisist väljumiseks arendada sõjatõõstust ning ootas edukaid vallutussõdu. Ka Nõukogude Liidu eesmärgiks oli tugeva sõjaväe loomine, mis vajas samuti sõjalist rakendust. 3. Ideoloogilised eeldused - Hitler tahtis saksa rahvale eluruumi juurde saada, Stalin
peale surutud rahutingimusel tagasi lükata. Vaatamata kohalike elanike protestidele jagati Türgile kuulunud maad aladeks, mida valitsesid Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kurdid oma riiki ei saanud. Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Serbiast, Montenegrost ja Austria- Ungari Slaavialadest moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik, mis 1929 aastal muudeti Jugoslaaviaks. Iirimaa sai esialgu dominiooniks, hiljem vabariigiks. Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks peeti riikide vaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majanduslikku ning kultuurilise koostöö korraldamist. Rahvasteliidu idee autoriks oli USA president Thomas Woodrow Wilson. USAst Rahvasteliidu liiget ei saanud. Algul ei võetud liikmeteks Saksamaad ja tema liitlasi. 1934nda aastani jäi Rahvasteliidust kõrvale Nõukogude Venemaa. Rahvasteliidu loomisel võtsid riigid endale kohustuse mitte ohustada teiste riikide iseseisvust
19* tõid kaasa vaimseid kannatusi, tekkis nn. kadunud sugupõlv. 31* tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse. 32* suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas. Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks. 33* tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), seetõttu üritati peale I maailmasõda luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit, desarmeerimisprogrammid). 34* võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem revansitaotluste kasvule, Saksamaa agressivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II maailmasõja puhkemisele. 35* I maailmasõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin) ja tehnika arengut (näiteks autod, lennukid). 36* sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid. 2.1. VENEMAA 1917-1920: 2.1.1
euroopat). Suurbritanniat - David Lloyd George. 17 Prantsusaad - peaminister G. B. Clemenceau. Itaaliat esindas peaminister Orlando. USA president Wilson esitas rahukonverentsil oma ettepanekud ehk nn 14 punkti. Nende eest sai ta Nobeli rahupreemia. Üks punktidest oli ettepanek Rahvasteliid loomiseks. Rahvasteliidu loomine oli hiljem sees kõigis sõlmitud rahulepingutes. 1920 loodi Rahvasteliit. Keskus Genfis, Sveitsis. Peamiseks ülesandeks oli säilitada rahu euroopas ja ka maailmas, kuid siiski euroopa keskne. USA kongress keeldus Rahvasteliitu astumast, sest ei olnud seal piisavalt suurt sõnaõigust. 1921-1922 Washingtoni konverents - USA sai piisava sõnaõiguse Rahvasteliidus ning liitus sellega. Lisaks sellel otsustati veel et USA-l võib olla Suurbritanniaga ühesuurune sõjalaevastik ning et kõik riigid võivad kaugida vabalt tegutseda.
· Esimeses maailmasõjas Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Nüüd otsustati need asumaad endale jõuga haarata. · Pärast Esimest maailmasõda meelevaldselt kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Nii mitmeski riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. · Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. Riikide omavaheline mõjuvõimu võitlus. Eriti suurriigid. Prantsusmaa hakkas taas kartma Saksamaa rünnakut. Sõjakaks muutus Jaapan tahtis saada Aasia valitsejaks. Veel näitasid oma sõjalist jõudu Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit. Rahvasteliidu langus, kes ei suutnud enam riikidevahelisi tülisid ära hoida hakati Rahvasteliidust välja astuma. Suuriigid püütsid saavutada kindlustunnet võimaliku sõja
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tekkisid uued riigid:
Wilson oma nn. "14 punktis" põhimõtted, mille alusel tuleks tema arvates maailmas sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu. Ta sõitis isiklikult Pariisi rahukonverentsile, et viia ellu oma kava. Kahjuks see ettevõtmine ebaõnnestus, sest Wilson oli sunnitud tegema järeleandmisi Inglis- ja Prantsusmaa nõudmistele reparatsioonide ja territoriaalsete küsimuste osas. Selle tulemusena polnud Pariisis sõlmitud rahulepingud ei õiglased ega demokraatlikud. Wilsoni saavutus Rahvasteliit - ei leidnud heakskiitu ka Ühendriikides. Põhikirja 16. artikkel kohustas Rahvasteliidu liikmeid ühiselt agressiooni vastu välja astuma. Ameeriklased polnud aga nõus oma poegi saatma Euroopasse või Aasiasse surma. Wilsoni vastased koondusid Vabariikliku Partei ja Senati ümber, kus vabariiklastel oli enamus. Wilson tegi pikki ringsõite mööda Ameerikat, esines kõnedega ja selgitas oma poliitikat. Kuid see
prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Saklastel ei õnnestunud prantslasi murda ja armeed verest tühjaks imeda. Somme'i lahing- 1-juulist nov lõpuni 1916. Inglise-prantsuse väed püüdsid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Kasutati esimest korda inglaste poolt tanke. ,õled osapooled kasutasid lahingus 1,3 milj meest, kui edu ei toonud kummalegi Jüüti merelahing- 31 mai 1916. Nii inglased kui ka sakslased kandsid raskeid kahjusid. Suurim merelahing, osales 250 alust. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda. Nivelle'i lahing- aprill 1917. Saklased lõid liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons'i vahel. Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle'i järgi ajalukku. Uuendused sõjapidamises Maal- tankid, mürkgaas, gaasimaskid, kaitserajatised, postsioonisõda e kaevikusõda
otsuseid blokeerida. Organisatsiooni peakorter asus neutraalses Šveitsis, Genf linnas. Rahvasteliiduga liitusid algselt 44 riiki (peamiselt I maailmasõjas võitjate poolel osalenud riigid); kaotajaid esialgu liikmeteks ei võetud. Kuigi eesmärk oli ära hoida I maailmasõjaga sarnaseid konflikte, organisatsioon oma põhiülesannet siiski täita ei suutnud. Ülesanne: Nimetage õpiku (lk.92) abil põhjuseid, miks Rahvasteliit ei suutnud oma eesmärke ellu viia? .................................................................................................................. ............... .................................................................................................................. ............... .................................................................................................................. ............... ........
Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahukonverents. 1918.aastal sõlmiti Compiegne vaherahu. Püsivate rahulepingute väljatöötamise eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. See töötas rohkem kui poolteist aastat ja istungeid peeti Versailles' lossis. Seda nimetatakse ka mõnikord Versailles' rahukonverentsiks. Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad
BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. 1949
TOIMUMA SÕJAJÄRGNE ÜLESEHITUSTÖÖ. *OTSUSTATI, ET SAKSAMAA PEAB LOOBUMA ALADEST, MIS JÄÄVAD VENE-SAKSA PIIRIST PÕHJA POOLE, KUID SAKSAMAA VÄED PEAVAD JÄÄMA BALTIKUMI SENI, KUNI LIITLASED VAJALIKUKS PEAVAD. TAGAJÄRJED KÕIK NEED ASJAOLUD ÜHTEKOKKU OLID ALUSEKS, ET KUTSUDA ESILE UUS SÕDA *SAKSAMAA PIDI TUNNISTAMA AUSTRIA,TSEHHOSLOVAKKIA JA POOLA ISESEISVUST . VERSAILLES TOIMUNU EI OLNUD RAHU, VAID UUE SÕJA ALGUS. 4. RAHVASTELIIT: MILLAL LOODI, MIKS JA KUI EDUKAS EBAEDUKAS OLI MIKS RAHVASTELIIT LOODI 18.01.1919.AASTAL PARIISI RAHUKONVERENTSIL. EESMÄRGIKS OLI RIIKIDE OMAVAHELISTE TÜLIDE RAHUMEELNE LAHENDAMINE JA KOOSTÖÖ. PEAKORTER ASUS GENFIS (SVEITS). KAOTAJAID ALGUL SINNA EI VÕETUD. EEMALE JÄID NÕUKOGUDE LIIT JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. 1920.AASTAD OLID RAHUMEELSED. 1920-NDAID NIMETATI PATSIFISMI AJASTUKS. RAHVASTELIIDU ABIGA LAHENDATI MITMEID
Tunnusteks olid vaba konkurents, anti krediiti ja tehti maksusoodustusi ja tehti ka ekspordipreemiaid. Suurt tähelepanu pöörati ka sotsiaalpoliitikale, eesmärk oli turumajandusest tulenevat ebavõrdsust vähendada. Nende eest hoolitses, kes ise ei saanud, riik. Kuni 1960.aastate keskpaigani sai kasutada nimetust Saksa majandusime. See tähendas: tööpuudust praktiliselt ei olnud; elatustase kasvas; streike ei olnud. Siis majanduse areng aeglustus. Turumajanduse sotsiaalne pool oli toonud palju garantiisid. Hakkas tekkima tööjõu puudus. Sõjast tulnud auk hakkas tunda andma ja inimesed ei olnud nõus enam igat tööd tegema. Esimesena tulid võõrtööjõuna sisse itaallased. Kui nemad tagasi olid läinud, tulid türklased suure lainena. Peeti kinni Hallsteini doktriinist (SLV on saksa rahva ainus esindaja). Selle raames ei tunnustatud SDV ja riike, millel sellega poliitilise liite oli. Majanduslanguses süüdistati valitsust. Võimule tulid sotsiaaldemokraadid
Rahvaste liit polnud võimeline lahendama kriise kui nendes osalesid suurriigid. Kui mõnele riigile midagi ei meeldinud siis ta lihtsalt astus rahvaste liidust välja ja teda e saanud isegi karistada kuidagi. 3) Jaapani agressioon Mandzuurias jaapan tahtis saada kogu aasia valitsejaks. 1930 aastate algul ründasid Jaapanlased Hiinat. Vallutatud Hiina osadesse lõid nad Jaapanist sõltuva Mandzuuria riigi. Rahvasteliit saatis sinna asja uurima komisjoni, kelle arvates ei saanud Manzuuria riiki iseseisvaks pidada. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, Tokio valitsus eiras seda nõuet ning seepeale kuulutas Rahvasteliit Jaapani agressoriks. Jaapan lahkus vastuseks Rahvaste liidust, kuid mitte Hiiinast . 4) Itaalia agressioon Etioopias itaalia tahtis muutuda väga tugevaks, selleks oli vaja uusi asumaid. Esimeseks valiti etioopia. 1935. Aastal tungisid fasistlikud Itaalia väed
Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ) vs. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) 1. Miks alustas Saksamaa II maailmasõda, kes olid tema liitlased sõjas ning millised olid nende eesmärgid? PÕHJUSED: - Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. - Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. - Natsireziimi sõjatööstuse väljaarendamine. - Hitleri arvates oli Saksa rahva eluruumi vaja laiendada. 2. Millised olid Saksa ja NSV Liidu agressiooni eesmärgid ja tulemused 1939-1940. SAKSAMAA NSVL 1.sept.1939 IIms algus, Saksa väed 17.09.1939 Nõukogude väed tungisid tungisid Lääne-Poolasse. Ida-Poolasse. 28.09
RAHVUSVAHELISED SUHTED 1930. AASTATEL Uute sõjakollete kujunemine 1.sõjakolle – 1931.a. Kaug-Idas – ● Jaapan vallutas Mandžuuria ● Jaapani lahkumine Rahvasteliidust ● Vastuseks USA tunnustab NSVLiitu, et kasutada seda Jaapani positsioonide tugevnemise vastu Kaug-Idas Saksamaa sammud teel uuele sõjale ● 1933.a. hakatakse salaja arendama r elvatööstust ● 1934.a. referendum Saarimaal ● 1935.a.lahkus Rahvasteliidust ● 1935.a. üldise sõjaväekohustuse sisseseadmine – W ehrmacht ● Alustati lennuväe ja sõjalaevastiku r ajamist Lepituspoliitika Põhjused:
- Lõpptulemusena kukkus konverents läbi Mandzuuria kriis (1931-1932) - Jaapanil oli õigus kaitsta oma sõduritega Lõuna-Mandzuuria raudteed. Samal ajal toimus Hiinas kodusõda (Jaapan sekkus ka sinna). 1931. aastal lavastasid jaapanlased Hiina sõdurite rünnaku raudteele ning kasutasid seda ettekäändena okupeerida kogu Mandzuuria. 1932. aastal kuulutati välja Mandzukuo marionettriik. Hiina abipalvele reageeris Rahvasteliit ning kuulutas Jaapani agressoriks ning nõudis, et Jaapan tagastaks Mandzuuria Hiinale (sõjaliselt ei sekkutud). Selle peale astus Jaapan 1933. aastal Rahvasteliidust välja. Marionettriiki tunnustasid hiljem vaid Jaapani liitlased (Itaalia, Saksamaa). 1935 - Saksamaal üldine sõjaväekohustus 1936 - Hitler andis käsu siseneda nendesse Reinimaa osadesse, mis olid 4
Teine sõjakolle (1935-36) tekkis Aafrikas, kus toimus Etioopia-Itaalia sõda. Etioopia oli üks vähestest iseseisvatest Aafrika riikidest, ülejäänud osa oli jagatud erinevate Euroopa riikide vahel kolooniateks. Ka Itaalial oli Aafrikas kolooniaid. Itaalia soovis oma alasid suurendada, sest ta arvas, et oli I maailmasõja järel saanud liiga vähe. Ja üks võimalik tee oma alasid laiendada oligi sõjaliselt nõrga Etioopia hõivamine. Sõja tulemusena sai Etioopiast Itaalia asumaa. Rahvasteliit arutas neid probleeme, Jaapanist ja Itaaliast said agressorid, kehtestas nende suhtes ka majandussanktsioonid, aga Itaalial oli savi, sest tema kaubanduspartneriks oli Saksamaa. Ja Rahvasteliidust lahkusid ka Itaalia ja Jaapan, ning Rahvasteliit ei saanud neid enam käsutada. Kolmas sõjakolle oli Euroopas Hispaania. Hispaania oli kuningriik, aga 1931 kuningas Alfonso loobus troonist ja Hispaaniast sai vabariik. Hispaanias moodustati Rahvarinne, mis
Venemaa konkurents Balkani pärast) >võitlus mõjupiirkondade ja asumaade pärast >Alahinnati maailmasõja võimalikkuse ohtu, sõda romantiseeriti ajend >ertshertsog Franz Ferdinandi (Aust-Ung troonipärija) tapmine Sarajevos (28. juuni 1914) Serbia terroristi poolt =>Austria-Ungaris ja mujal vallandub pahameeletorm, Venemaa toetama Serbiat =>Saksamaa õhutusel kuulutab Austira-Ungari Serbiale sõja, vastuseks Venemaal mobilisatsioon osapooled/liidud, nende kujunemine >Kolmikliit e Keskriigid vs Antant *Keskriigid (1882 a): Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria (1915), Türgi *Antant (1907): Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Itaalia >1879. a Keskliit: Saksamaa, Austria-Ungari liiduleping, 1882. a ühineb Itaalia >Wilhelm II loobub edasikindlustuslepingust Venemaaga =>1893. a Venemaa (Nikolai II) ja Prantsusmaa sõlmivad liidulepingu =>1904
Ohu alahindamine sõda ei peetud võimalikuks, ega pööratud pingetele tähelepanu Sõda romantiseeriti kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Sõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Serbia toetaja Venemaa välja mobilisatsiooni, mida Saksamaa võttis kui sõjakuulutust. Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Seda ei tehtud ja Saksamaa kuulutas 1. augustil sõja Venemaale ja seejärel Prantsusmaale, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad.
Eestile. 2. Eesti kaotused okupatsiooni tagajärjel oleksid olnud suuremad esimese alternatiivi kasutamisel, sest esimesel puhul oleks Eesti kasutanud sõjalist vastupanu ja seega oleks ka Nõukogude Liit alustanud sõda ja kasutanud rohkem relvajõude. Teise alternatiivi puhul oleks olnud lahendamine rahumeelne. 3. Balti riigid kaotasid iseseisvuse, aga Soome suutis selle säilitada, sest Soome tõstatas Rahvasteliidus küsimuse oma iseseisvuse osas ja Rahvasteliit osutas moraalset tuge Soomele, et nende vastupanu on õigustatud. Samuti oli Soomel suurem sõjavägi. 1941.-1942.a. II maailmasõjas Idarinne BARBAROSSA PLAAN välksõja plaan Saksamaal rünnata Nõukogude Liitu. Loodeti 3-4 kuuga võita, kevadel alustada. Kuna oldi Balkanil Itaaliale abis, lükkus barbarossa edasi. · 22.06.1941 Esimene pealetung Nõukogude Liidule. Rängad tagajärjed Nõukogude Liidule. Saksamaa jõudis Stalinist ette
rahvusriike. Esile hakkas tõusma USA. Demokraatia kriis, mis tugevdas äärmuslikke liikumisi, mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne partei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle. 18. jaan 1919 a algasid Versaille’s rahuläbirääkimised. Rahukonverentsiotsused on kujundatud põhiliselt 3 mehe poolt. Need olid: David Lloyd George- suurbritannia peaminister, G. Clemeceau- Prantsusmaa peaminister ja Usa president Woodrow Wilson. Rahukonverentsi käigus moodustatakse Rahvasteliit, et rahu säilitada. 28. juuni 1919 sõlmitakse rahuleping Saksamaaga: 1) Oluliselt vähendati sõjaväge 2) Likvideeriti lennu- ja merevägi 3) Keelustati sõjaväeteenistuskohustus 4) Loodi Reini’i demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma territoriumist 5) Saksamaa pidi maksma reparatsioone. (sõjakahjude kinnimaksmine) 2. Riigivormid Seadusandliku võimu puhul eristatakse presidentaalset, poolpresidentaalset ja
riikidele. · Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, mille suuruses Pariisis siiski kokku ei suudetud leppida. · Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepinguis leidus hulgaliselt ebaõiglust. Probleemide lahendamise asemel tekitasid lepingud uusi pingeid, mis paarikümne aasta pärast viisid uue maailmasõjani. · Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Rahvasteliit aga loeti ebatõhusaks organisatsiooniks, kuna ei suutnud täita võetud ülesandeid. · 1922. aastal kukutati Türgis ülestõusnud sultan ning kuulutati 1923. välja vabariigi, mille presidendiks sai Mustafa Kemal. Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus
Seepärast otsustas Saksa ülemjuhatus anda pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt suurenenud. Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul kaitseväe 100000 mehest 420000 meheni ning see tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel tankid). Novembri lõpuni kestnud Somme'i lahingus vallutasid liitlased ränkade kaotuste hinnaga (lahingus olid mõlema poole kaotused kokku 1.3 miljonit meest)² ainult 180 km² suurusel alal. 15. mail alustas Austria-