on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt. Seadusest tulenevaks kohustuseks on näiteks õigusrikkumisest teatamine. VÕS sätestab saladuse hoidmise kohustuse ka pärast töösuhte lõppu. Töötajal säilib saladuse hoidmise kohustus töösuhte lõppemisel ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Erinevalt TLS1992-st ei ole töösuhtejärgseks saladuse hoidmise kohustuseks vajalik tööandjal eritasu või muude hüvede maksmine. Saladuse hoidmine ei takista töötaja valikut töökoha otsingutel ega vähenda seoses sellega sissetuleku saamise võimalusi erinevalt konkurentsipiirangu kokkuleppest. TLS näeb ette võimaluse kokku leppida leppetrahv saladuse hoidmise kohustuse rikkumisel ja kahju hüvitamise nõudeõiguse. Tööandjal on õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei kata.
TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas
§ 22. Saladuse hoidmise kohustus (1) Vastavalt võlaõigusseaduse sätestatule võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. (2) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. Kohustus töölepingu kehtivuse ajal ja pärast töösuhte lõppu. Kohaldatakse VÕS´s sätetstatut, mis reguleerib saladuses hoidmise kohustust käsunduslepingu puhul. Antud paragrahvi töösuhtele kohaldades peab töötaja töölepingu kehtimise ajal hoidma saladuses talle seoses tööülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Eelkõige on selliseks saladuseks tööandja tootmis või ärisaladus
kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; 13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Tööandja peab mõistlikult arvestama töötaja huve (VÕS § 7 mõistlik, väärtusnorm): mida üks keskmine inimene antud olukorras ja asjaolusid arvestades peab mõistlikuks Töötaja poolne saladuse hoidmise kohustus, konkurentsipiirang ja leppetrahv (F) Saladuse hoidmise kohustus tuleneb VÕS §-st 625, mis reguleerib käsunduslepingu puhul käsundisaaja saladuse hoidmise kohustust. VÕS-i käsunduslepingu sätted laienevad ka töölepingule. Selle kohaselt peab töötaja hoidma saladuses talle seoses tööga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma tööandja tootmis- või ärisaladust. Saladuse hoidmise kohustus ei eelda poolte kokkulepet, sest selline
kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi osas peab olema kirjalik kokkulepe alljärgnevateks juhtumiteks: 1) töötaja süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumisel või töölt lahkumisel (töösuhte lõpetamise eesmärgil)- TLS § 77 lg 1. 2) tootmis- ja ärisaladuse rikkumise korral- TLS § 22 lg 2 3) konkurentsikeelu rikkumine- TLS § 26 Leppetrahvi vähendamise alus- VÕS § 162. Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. NB ! Leppetrahvi kohaldamine ei välista kahju hüvitamise nõudmist, mida leppetrahv ei katnud. TÖÖANDJA ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS Tööandja on kas füüsiline või juriidiline isik
Näiteks on mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaeg ning töötasu arvutamise ja maksmise erisused reguleeritud TLS asemel liiklusseaduses, laevapere liikmete tööaeg aga mereteenistuse seadu- ses. Seega võivad eriseadused näha ette erineva, sh TLS-st vähem soodsama regulatsiooni. § 3. Võrdse kohtlemise põhimõte Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtle- mise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. 1. Paragrahv 3 rõhutab viitenormina võrdse kohtlemise olulisust töösuhtes. Paragrahv kohus- tab tööandjat arvesse võtma võrdse kohtlemise seaduses (edaspidi VõrdKS) ja soolise võrdõi- guslikkuse seaduses (edaspidi SoVS) nimetatut, mis kehtib ka töösuhte kohta. Diskrimineeri- mise keelu sätete dubleerimise vältimiseks pole TLS-s vastavat valdkonda uuesti käsitletud. 2
lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. (2) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. 4. Kaugtöö tegemine TLS § 6 lg 4 Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. § 23. Konkurentsipiirangu kokkulepe ( TLS § 23)
kehtib maksimaalselt 1 aasta pärast töösuhte lõppu Kokkuleppe täitmist eeldatakse ja vastupidise tõendamise kohustus on tööandjal. § 25 - seda piirangut saavad mõlemad pooled üles ütelda TA teatab 30 k-p ette ja T 15 k-p kui konkurentsipiirang ei ole enam mõistlik v kui T on lepingu TA-poolse rikkumise tõttu üles öelnud. Pooled võivad kokku leppida ka selle kohustuse rikkumise eest leppetrahvi kohaldamise ja tekkinud kahju hüvitamise selles osas, mida leppetrahv ei katnud. Leppetrahvi nõudmisel ei ole vaja tõendada kahju tekkimist. Lisaks tagab töötaja kaitse leppetrahvi kokkuleppimisel ka töötaja õigus nõuda ebamõistlikult suure leppetrahvi vähendamist (VÕS § 162 lõige 1). Töötaja kaotab õiguse nõuda vähendamist, kui ta on leppetrahvi nõutud suuruses tasunud. 6) kaugtöö tegemine, see on töö mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, kuid mida töötaja teeb väljaspool töö tegemise kohta, sh töötaja elukohas
teisi sama ametikohal töötavaid inimesi, keda eelisjärjekorras koondada, ei ole. Näiteks olukord, kus koondatakse ettevõtte ainus raamatupidaja ning tööandja ostab edaspidi raamatupidamise teenust väljastpoolt. Koondamise keeld Tööandja ei tohi koondada: 1. rasedat; 2. töötajat, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele; 3. töötajat, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust. Seaduse alusel on koondamise eest kaitstud töötaja, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust. Tööandja saab eelpool toodud tingimusel koondada töölkäiva alla 3-aastast last kasvatava isiku, kuid lapsehooldus- või lapsendaja puhkusel olevat töötajat koondada ei tohi. Nimetatud isikute koondamine on lubatud üksnes tööandja tegevuse lõpetamise korral. Sellises olukorras ei jää alles ühtegi töökohta, millel töötaja saaks töötamist
võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. Saladuse hoidmise kohustus (VÕS) (§ 625) Käsundisaaja peab käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma 20 käsundiandja tootmis- või ärisaladust. Saladuse hoidmise kohustust
hüvitamise nõue. 12. Millal sa kasutatakse leppetrahvi. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. (2) Kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. 13. Millal saab rikkumise heastada? Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, muu hulgas mittekohase täitmise parandada või asendada, kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles öelnud või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist, kui:heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik ja heastamisega ei põhjustata kahjustatud lepingupoolele põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja kahjustatud lepingupoolel ei ole
otsimiseks. 11. Töölepingu ülesütlemise konkreetsed alused (koondamine, katseajaga mittetoimetulek, jne) Küsimus võib olla esitatud suvalisest alusest! Koondamisega on tegemist juhul, kui tööandjal ei ole enam võimalik töötajale kokkulepitud tingimustel tööd anda. Töö lõpeb näiteks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise või pankroti tõttu. Sellisel juhul on tööandjal õigus töötaja koondada. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Enne koondamist peab tööandja: pakkuma töötajale teist tööd; võimaldama vajadusel täiendusõpet või muutma töötingimusi. Nimetatud kohustust ei ole tööandjal pankroti korral ja tööandja tegevuse lõppemisel. Koondamisel jäävad eelisjärjekorras tööle töötajate esindaja ja töötaja, kes kasvatab alla 3-aastast last. Näiteks olukorras, kus tööandjal tekib
lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. TLS § 22 13. Konkurentsipiirang Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega
(1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). (2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. (3) Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. (4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet.
ühis- ja isikukaitsevahendeid; TÖÖANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED: Õigused: Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Õigus tööleping üles öelda TLS-s sätestatud alustel ja korras; Töötaja poolt kahju tekitamise korral nõuda kahjuhüvitise maksmist: Konkurentsipiirangu ja ärisaladuste kokkuleppe rikkumise puhul vastavat õiguskaitsevahendit( leppetrahv, kahju hüvitamine); Koolituskulude nõudmine ( TLS § 34) Õigus nõuda töötajalt TLS § 15 lg-s 2 sätestatud kohustuste täitmist; Töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Kohustused: Kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi
tegema. Kui tööandja ei ole töötajale teatavaks teinud, mis on tema tootmis- ja ärisaladus, siis töötaja ei pea saladuse hoidmise kohustust täima. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi. Tööandja peab kohe pärast saladuse hoidmise kohustuse rikkumisest teadasaamisest esitama leppetrahvi nõude töötajale. Tööandja võib nõuda töötajalt lisaks ka tekkinud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei kata. Saladuse hoidmise kohustuse rikkumine on alus tööleping erakorraliselt üles öelda. 12. Töötaja kohustub mitte töötama tööandja konkurendi juures või mitte tegutsema tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal (konkurentsipiirangu kokkulepe). Konkurentsipiirang peab olema kirjalikult fikseeritud töölepingus või selle lisaks olevas kirjalikus dokumendis. Konkurentsi piirangut rakendatakse, kui selleks on tööandja õigustatud huvi ja selles
1. Töölepingu mõiste e tunnused * Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. * Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. * Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. * Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks
Töölähetuse mõiste ja hüvitiste maksmise kord Töölähetus ehk komandeering tähendab seda, et töötaja saadetakse tööd tegema väljapoole töölepingus määratud asukohta. Töötaja töölähetusest keelduda ei saa. Juhul kui sul on kodus alla 3a laps peab tööandja küsima lapsevanemlt nõusolekut töölähetusele saatmiseks. Töölähetus võib järjest kesta maksimaalselt 30 päeva. Kui tööandja soovib töölähetusele saata alaealist töötajat peab ta selleks alaealise seaduslikult esindajalt luba küsima. Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Töölähetuse hüvitised: 1. Sõidukulude kompenseerimine 2. Ööbimise hüvitamine 3. Reisikindlustus, viisa vormistamine ja pagasi vedu Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude
6. Millal ja kuidas on võimalik lepinguid lõpetada ning mille poolest erineb taganemine ülesütlemisest? Vastused: 1. § 76. Kohustuse täitmine (1) Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. (2) Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. (3) Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. (4) Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt
vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. § 156. Käsiraha mõiste (1) Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. (2) Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. § 158. Leppetrahvi mõiste (1) Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. (2) Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. (3) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool.
05.2017, osaliselt 01.07.2017 14.06.2017 RT I, 04.07.2017, 3 01.01.2018 15.11.2017 RT I, 28.11.2017, 2 01.01.2018 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Töölepingu mõiste (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu seadus Leht 1 / 29 (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist
Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist
on töötajat kirjalikult teavitatud. Kui tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja sellest töötajat kirjalikult teatama, et kohustus oleks kehtiv. Pärast töölepingu lõppemist peab töötaja saladust hoidma ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista 7 kahju hüvitamise nõuet osas, mida leppetrahv ei kata. Katseajal võib olla töötasu madalam, kuid lepingus võiks olla kirjas, et milline on töötasu katseaja eduka läbimise korral. 13. Töötaja konkurentsipiirang: mõiste, kohaldamise üldtingimused, lisanõuded pärast lepingu lõppemist, piirangu ülesütlemine ning töötaja vastutus (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, probleemid praktikas, RKTKo 3-2-1-106-03 ja RKTKo 3-2-1-14-05, RKTKo 3-2-1-150-11. Abistav materjal: Ojamäe, E
Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž Ettevõtlus ja ettevõtte juhtimine Jelizaveta Grabovskaja(155787CTF) TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Juhendaja: Uno Feldschmidt Õppeaine: Õiguse alused Tallinn 2012 2 SISUKORD 1.Tööleping........................................................................................................................................ 1.2 Mis iseloomustab töölepingut?.................................................................................................... 2.Töölepingu sõlmimine.................................................................................................................... 2.1 Millest peab tööandja töötajat enne tööle asumist teavitama?..................................................... 3.Töötaja kohustused...........................................................
kehtestada sellisele teabele, mis on avalik või tööandja poolt avalikustatud; Töötajal ei ole saladuse hoidmise kohustust, kui töötajal on avalikustamiseks tööandja luba või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt, nt. õigusrikkumisest teatamine. 20 Tööandja ei ole kohustatud saladuses hoidmise kohustuse eest töötajale maksma eritasu ega andma täiendavaid hüvesid. Sama põhimõte kehtib ka juhul, kui teabe töötaja poolt saladuses hoidmise kohustuse seob töötajat tööandja korralduse kohaselt ka pärast töölepingu kehtivusaega. Kui aga vastav kokkulepe eritasu kohta oli eelmise lepinguga määratud ja ümber ei ole tehtud, ei saa sellest loobuda ühepoolselt. Vana seadus seda võimaldas. Mõistlik on saladuse hoidmise kohustusega siduda
Töötamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine) Koondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine ka tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Koondamise tõttu töölepingu ülesütlemisel peab tööandja lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest ning eelistama töölejäämisel TLS § 89 lg 5 kohaselt töötajate esindajaid ning töötajaid, kes kasvatavad alla kolmeaastast last (võrdne kohtlemine kuulub kohaldamisele võrreldavate töötajate osas ning võrdset kohtlemist ehk koondamise valikut peab tööandja suutma hiljem põhjendada). Erakorraline ülesütlemine (5)
Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja kasutamise kord töösuhtes. Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu. Kui küsija sõlmis töölepingu, milles piiratakse tema võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asuda ja tööandja maksis töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu, siis keeld kehtib, olenemata sellest, kas tegemist oli katseajaga või tööandjapoolsete kohustuste rikkumisega. Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust kõnealuse piirangu eest ei andnud, ei ole ka konkurentsi osutamise keeld pärast töölepingu lõpetamist kehtiv. Enne vaidluse tekkimist oleks arukas oma tööleping hoolikalt läbi lugeda ja kõik ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi osutamise keeluga seonduvad punktid selgeks saada
aaeb-2e895f660506/Töövaidluse%20lahendamise%20seadus VVM - vabariigi valitsuse määrus VÕS - võlaõigusseadus õpik - Tööõigus. Loengud. 4., täiendatud ja muudetud trükk. Koost. M. Muda. Tln: Õigusteabe AS Juura, 2008 I Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus - töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Tööõiguse kujunemine - Tööõigus tekkis ajalooliselt töötaja kaitse õigusena, sest töötaja oli töösuhtes majanduslikult nõrgem pool. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Kujunes välja koos industrialiseerimise ja masstootmise tekkimisega. Tööõigus hakkas arenema 19. sajandi lõpus. (Eestis baseerus tsiviilõiguslikul teenistuslepingul, mille sisuks oli teise isiku tööjõu kasutamine, mis oli olemas ka Balti eraseaduses.)
Vastuolud töölepingu ja käsunduslepingu vahel (VÕS-i määratlus). Töötaja ei tohi töölepingu kehtivuse ajal avalikustada asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige tootmis- või ärisaladust Tööandjal peab olema mingi õigustatud huvi, ta ei saa saladuse hoidmise kohustust igauhele määrata. Seadus ei määratle, kui kaua peab saladust hoidma peale töölepingu lõppemist. Kas tööandja peab maksma eritasu saladuse hoidmise eest? Ei pea, kuid võib seda teha, seadus seda ei sätesta. (VÕS § 625, TLS § 6 lg-d 3 ja 9, § 22) Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui: töötajal on teabe avalikustamiseks tööandja luba või ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt pärast töölepingu lõppemist peab töötaja saladust hoidma ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud
2. Tööandja pankroti väljakuulutamisel/pankrotimenetluse lõppemisel Töölepingu seaduses kooondamine tähendab töölepingu erakorralist ülesütlemist või töö ümberkorraldamisega tööandja poolt majanduslikel põhjustel. Töölepingu ülesütlemisel majanduslikel põhjustel peab tööandja kinni pidama järgmistest nõuetest: 1) Etteteatamistähtaja järgimine 2) Võimalusel teise töö pakkumine- TLS §89 näeb ette tööandja kohustuse enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd. 3) On 2 kategooriat töötajaid, kellel on koondamise tõttu tööle jäämisel eelisõigus. Töötaja esindajal (töötaja usaldusisik), töötajal, kes kasvatab alla 3-aastast last. Vastavals TLS §93 ei või tööandja üles öelda töölepingut koondamise tõttu (v.a. tööandja tegevuse lõppemine ja pankrot) 1. rasedaga, 2. Naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, 3.
Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja kasutamise kord töösuhtes Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu. Kui töötaja ja tööandja sõlmisid töölepingu, milles piiratakse töötaja võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asumisel ja tööandja maksab töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu. Keeld kehtib olenemata kas tegemist on katseajaga või täistööajaga. Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust piirangu eest ei antud, ei ole ka konkurentsi keeld pärast töölepingu lõpetamist enam kehtiv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
