28.jun.1914 Ettekääne:Franz-Ferdinandi tapmine (A.U troonipärija) Põhjused:suurriikidekonkureerimine, Balkani pässirohukelder, Maroko kriisid. Sõjaplaanid Saksamaa-välksõda Venemaa-Saksa vägede purustamine Ida-Preisimaal Prantsusmaa-Piiri kindlustamine Inglismaa-Rahaline toetamine +70000sõdurit rindele Antant:Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa. Keskriigid-Saksamaa, Itaalia, A.U. LÄÄNERINNE: 1914:Piirilahing, sõja välja kuulutamine. 1915:Ipri lahing, gaasirünnak. 1916:Verduni lahing, Somme'i lahing. 1917:Tankirünnak Cannrais, Somme'i. IDARINNE 1914:Venemaa tahtis tungida Preisimaale 1915:Saksamaa andis pealäägi Venemaale. 1916:jätkus sama mis 1915.a 1917:Veebruarirevolutsioon, Saksamaa alustas pealetungia(vallutas Riia) TEISED RINDED 1914:Jaapan astus sõtta Hiinaga Vallutati tugipunktid Hiinas 1915:A.U. Kuulutas Itaaliale sõja, A.U.-Serbia sõdisid omavahel. 1916:Saksamaa püüdis läbi murda mereblokaadi, Jüüti merelahing. 1917:Saksamaa tuli A...
Molotov-Ribbentropi pakt (millal, kelle vahel, mida otsustati, tähtsus) – 23. August 1939 sõlmiti pakt Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping. Sellele kaasnes lisaprotokoll, kus diktaarotid Ida-Euroopa ära jagasid. NSVL sai loa Soome, Eesti ja Läti ning Rumeenia osa ning poole Poolast vallutada. Kuu aega hiljem müüs Saksamaa NSVL ka Leedu. See tähendab, et maailmasõda võis alata. 7. II MS algus 1939-1941(Poola, kummaline sõda, Taani, Norra vallutamine, välksõda (Blitzkrieg) läänes – 1. September 1939 algas sõda. MRP-ga sai Hitler vaba käed Poola ründamiseks. Plaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid reageerida jõuavad. 3. Septemberil 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult siiski sõtta veel ei mindud. 17. September tungis Poolale kallale ka NSVL. Kummaline sõda, ehk kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud.
vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingimustel alistuma/alla andma. Dessant- on sõjaline operatsioon, kus väed maanduvad või maabuvad vaenlase valduses oleval territooriumil. Ansluss- oli Austria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938.
II Balkani sõdavallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes II balkani sõda.Tugevdas Serbia positsioone, Balkan jäi ärevaks pingekoldeks. Sarajevo atendaat AustriaUngari süüdistas Serbiat Sarajevo mõrva ettevalmistamises, sellele järgnes diplomaatiliste suhete katkestamine ja 28.07.1914. kuulutas AustriaUngari Serbiale sõja.Vallandus I maailmasõda. Balkani "püssirohukelder" ultimaatum Schliefeni plaan Plaan oli olemuselt välksõda, tuli tungida läbi Belgia Prantsusmaale ja see purustada ning siis tungida Venemaale. välksõja plaan saksa sõjaplaan, nad tahtsid kiirelt tungida prantsusmaale, see purustada ja rünnata venemaad. piirilahing Marne'i lahingkindral Joffre juhtimisel tuntud prantsuse vastupealetung, mis nurjas Sthlieffen'I välksõjaplaani. Tannenbergi lahing positsioonisõdakaevikusõda, sõjategevus pikak ajaks paigale jäänud, rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail postitsioonidel
kummaline sõda-aastal 1939, kui suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid saksamaale sõja, otsest sõjategevust ei olnud. lend-lease-USA poole saadetud abipakid NSVL-le. Talvesõda-NSVL ja Soome vahel toimunud sõda. NSVL eesmärk laiendada oma alasid soome arvelt. 3.Millised riigid või territooriumid Euroopas hõivas Saksamaa Teise maailmasõja algul? 6p Taani, Norra, Holland, Lääne-Poola, Põhja-Prantsusmaa, Luksemburg, Belgia. 4.Mis tomus. 6p 22.juuni 1941- Sakslased ründasid NSVL, välksõda. 2.sept 1945- Jaapan kapituleerus, lõpetades II maailmasõja. 7.det 1941- Pearl Harbor, Jaapan ründas USA. 1.sept 1939- II maailmasõja algus(saksa väed tungivad poolasse) 6.juuni 1944- Normandia dessant(lääne rinde avamine sakslastele) 8.mai 1945- Saksamaa lahkus sõjast. 5.Millal toimud, kes osalesid ja mida otsustati Teherani konverentsil?4p 1943. A-l, USA, NSVL ja Suurbritannia vahel. Otsustati avada Prantsusmaal II rinnde ning alustada pealetungi. 6
ning 29.märts Võru Raudteejaamast 1064 inimest. Küüditamisopratsiooni käigus viidi Eestist Siberisse üle 20000 inimese. Suurem osa küüditatutes saadeti Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse. Valdava osa küüditatutest moodustasid naised ja lapsed, sest reeglina olid perekonnapead juba varem arreteeritud. Operatsioon "Priboi" käigus veeti Balti riikidest tervikuna 1949.aasta märtsis välja üle 92 000 inimese. Operatsioon Priboi on välksõda Baltikumi rahvaste vastu. Kasutatud allikad http:// et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BC%C3%BCditamine http:// et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rtsik%C3%BC%C 3%BCditamine http://www.estonica.org/et/1949_a_m%C3%A4rt sik%C3%BC%C3%BCditamine / http:// et.wikipedia.org/wiki/Juunik%C3%BC%C3%BCdita mine
Surbi salaorganisatsiooni liikmete poolt. 4. Sõda algas? 28. juulil 1914. kui Austria- Ungari kuulutas sõja Serbiale. 1. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Venemaale. 3. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. 4. august 1914 kui Inglismaa kuulutas sõja Saksmaale. 5. a) Suurriikidel oli sõjas järgmised eesmärgid: Kindlustada oma positsioone. Suurendada oma territooriumit. Haarata uusi kolooniaid ( asumaid ) b) sõjaplaanid: Saksamaa- välksõda Prantsusmaa vastu ja siis Venemaa vastu. Prantsusmaa- oli tugevdatud küll piiri Sakslastega kuid jäetud tugevdamata piir Belglastega. Venemaa- võidelda tuli Saksamaa ja Austria vastu, aidata Prantsusmaad Inglismaa- toetas rahaliselt liitlasi (Venemaa ja Prantsusmaa) kavatses sõtta saata vaid 70,000 meest. 6. Uuendused sõjapidamises: Kaevikud ehk positsiooni sõda Kuulipildujad ja kaitseehitised Uued väeliigid- lennukid, tangid, õhukaitsesuurtükid, tsepeliinid ja alvelaevad.
Teine maailmasõda Sõjategevus 1940-1942 · 1. septembril 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat · Teraspakt 1939 Saksamaa ja Itaalia vaheline sõjalisliit · Kolmikpakt 1940 Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline sõjalisliit. Eesmärk USA sõjast eemal hoidmine ja teineteise aitamine. · Aprillis tungis Saksamaa Norrasse ja Taani. · Hitleri taktika oli välksõda(Blitzkrieg) · Juulis 1940 ründas Saksamaa Suurbritanniat, suurte kaotuste tõttu aga taanduti. · Saksamaa ründas NSVL juuni 1941. Leningradis korraldas blokaadi, nälga suri ca. 700 000 inimest. Külm talv andis Hitlerile Moskva all raske löögi (varustus puudus, plaani kohaselt pidid sõda juba läbi olema). Hitler välksõja plaan kukkus läbi. · Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris. Peale seda asusid Jaapaniga sõtta ka ülejäänud Kolmikpakt riigid. Detsember 1941 · USA annab suuri laene rii...
Poola purustamine- MRP ga seonduvalt sai Hitler vabad käed et rünnata poolat. 1 sep ta seda tegigi, 3sept kuulutasid saksamaale sõja prantsusmaa ja Suurbritannia.kuid nad sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli suurem ja tugevam kui poola oma. Poola ratsanike vastu astusid saksa tangid ja õhus oli ka võim täielikult saksa käes. Poola jõud taganesid riigi idaossa kuid sealt üllatas neid rünnakuga nsvliit. 6okt lõppes sõjategevus 1939 ründas aga nsv liit soomet ja võttis rumeenialt ära bessaraabia. Välksõda läänes samaaegselt taani ja norra vallutamisega valmistus Hitler ka välksõjaks läänes. Ta plaan oli selline et alguses tuli anda löök belgia ja hollandi pihta see pidi meelitama prantsuse ja inglise väed Belgiasse . kuid tegelik plaan oli see et hävitada Luksemburg ja tungida yle ardennide mööda magino liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude seljataha. 10 mai ründas saksamaa langevarjuritega belgiat ja hollandit. Ennem kui vastased...
Müncheni kokkulepe · 1938 september o Saksamaa soovis endale Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia saatus · 1939 märtsis kadus Tsehhoslovakkia riik 23. august 1939 Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ehk Nõukogude-saksa Mittekallaletung. (oli ka salajane lisaprotokoll) 1. september 1939 · Saksamaa ründas Poolat · Seda Loetakse II maailmasõja alguseks! · Saksamaa edasitung oli kiire. Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg välksõda. · Suur osa poolat langes kiiresti sakslaste kätte · 3. Sept. Kuulutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustatud. Läänes algas ,,Kummaline sõda". NSVL kallaletung Poolale · 17.sept. 1939 ründas Poolat NSV Liit. · 6.oktoobriks 1939 on kogu poola vallutatud NSVL lepingud Balti Riikidega · Pärast poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille alusel
Põhjused: vastuolud suurriikide vahel juhtpostitsioon euroopas, mõjusfääride jaotamine, koloniaalvalduste ümberjaotamine. Soodustavad asjaolud: alahinnati ohtu, soda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate ühingute puudumine, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Osalejad: kolmikliit, antant Riikide sõttaastumine: 1914enamik riike, 1915 Itaalia, 1917 Kreeka, 1918 hakkasid rigid sõjast eralduma. Sõjalised plaanid: SAKSAMAA välksõda, Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANSTUSMAA rajati tugevaid kindluste süsteeme. Lotringi ja Elsassi alade hõivamine ning sissetung Saksamaale. INGLISMAA koostöö Prantsusmaaga, 70000meest. VENEMAA nõrk ettevalmistussuur armee, kehv varustus. AUSTRIA UNGARI lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. Rinded: IDARINNE Venemaa, LÄÄNERINNE Saksamaa, Prantsusmaa, BALKANI RINNE Lahingud: Marne'I lahing1914, Jüüti lahing
juunil 1914. Sõja eel tekkis 2 sõjalist liitu: Antant ja Keskriigid Riigid tahtsid sõjaga saada endale uusi valdusi. Näiteks nii Venemaa kui Austria-Ungari tahtsid kehtestada oma võimu Balkanil, Saksamaa soovis endale Prantsusmaad, Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass-Lotringi Sõja eel töötasid erinevad riigid välja oma sõjaplaanid 1. Saksamaa sõjaplaan Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. 2. Prantsusmaa sõjaplaan Passiivne kaitsestrateegia (Maginat' piirkindluste süsteem), kindlustamata Prantsusmaa-Belgia piir 3. Inglismaa sõjaplaan kasutada võimalikult vähe maavägesid, kasutada mereväge ja finantseerida liitlasi Sakslaste sõjaplaan kukkus läbi, sest Schliffeni plaan kukkus läbi, sõda toimus kahel rindel, merel oli ülekaal Antantil Saksamaale korraldati mereblokaad Inglismaa poolt
1941 · Ansluss Austria liitmine Saksamaaga 1938 · Vichy valitsus Prantsusmaal võimul olnud valitsus Saksa okuapatsiooni ajal, 1940-1944 · Talvesõda sõda NSV Liidu ja Soome vahel 1939-1940 · Holokaust juutide massiline hävitamine · Punaarmee NSV Liidu sõjavägi · Wehrmacher Saksamaa sõjavägi · Ühinenud rahvad kõik need riigid, kes olid Hitleri ja Saksamaa vastu, algne ÜRO, 1942 · Välksõda mingi territooriumi/riigi vallutamine väga lühikese aja jooksul · Barbarossa plaan Saksamaa plaan NSVL vallutamiseks · Kolmikpakt 1940. Sõlmitud liiduleping Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel · Lepituspoliitika lääneriikide poliitika Saksamaa suhtes 1930.ndate aastate II poolel · Lend-lease USA abi NSVL'le ja teistele Saksamaaga sõdivatele riikidele 6. Paarid · C. de Gaulle Prantsusmaa kindral, vastupanuliikumise juht · C.G.E.v
TALVESÕDA Risto Tõldsep IX klass TALVESÕDA • Sõda Soome Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. • Osa II maailmasõjast. • Toimumisaeg 30. november 1939 – 13. märts 1940. • Kestis 105 päeva. SÕJA PÕHJUSED • NSV Liidu nõudmised Soomele kehtestada vastastikuse abistamise pakt ja Soome keeldumine. • Molotov-Ribbentropi pakt. • Nõukogude Liidu soov saada tagasi Soome alad. TÄHTSAIMAD ISIKUD Soome vägede ülemjuhataja marssal Nõukogude Liidu Gustaf Mannerheim riigijuht Jossif Stalin NSV Liidu Punaarmee Soome peaminister välisasjade ülemjuhataja Kliment Risto Ryt rahvakomissaar Vjatšeslav Molotov Vorošilov SÕJA ALGUS • 26. november 1939 konflikt Manila piiril. • 28. november 1939 katkestab NSV Liit mittekallaletungilepingu Soomega. • 30. november alustab Punaarmee rünnakut. • Rahvasteliit kuulu...
blokid II MS eel I Berliini Rooma telg ehk teljeriikide ehk Saksamaa liitlaste ehk kolmikpakt. Siia kuulusid Saksamaa, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Jaapan. II Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, USA III NSVL 1939-1941 (jaan.) oli teljeriikide poole peal. · MRP (1939) · 1941 liitub NSVL ja Salsamaa koostöö ja sõpruse leping. Samal aastal liitub NSVL Antandiga. Suur Isamaasõda Saksamaa ja NSVLi vahel. 1940 Itaalia, Saksamaa ja Jaapan sõlmisid kolmikpakti. Jaapan sõdis Inglismaa ja Prantsusmaaga aga ei sõdinud NSVLiga. Soome sõdis ainult NSVLiga. USA ei sõdinud Suurbritannia ja Prantsusmaaga. Bulgaaria sõdis Inglismaa, Prantsusmaa ja USAga, ei sõdinud NSVLiga. II MS algas 1. sep 1939 Saksamaa ründas Lääne-Poolat, 17. sep 1939 ründas Ida-Poolat NSVL. Sakslased liikusid Euroopas kiiresti edasi kohtamata vastupanu. 21. juunil 1940 ründas Saksamaa NSVLi, algas Saksamaa ja NSVLi sõda, ka se...
Sest maailma tähelepanu oli Saksamaa sõjategevusel Prantsusmaa vastu. 6. Mida rõhutasid USA ja Suurbritannia Atlandi hartas ? Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 7. Miks kukkus läbi sakslaste plaan Inglismaa vallutamiseks ? Sest Inglismaa õhujõudude rivist välja viimine kukkus läbi. 8. Miks astus Jaapani vastu sõtta USA ? Sest Jaapan ründas Pearl Harbourit (USA sõjaväebaasi). 9. Pane kirja asjaolud, mille tõttu kukkus läbi Saksamaa välksõda NSVL-i vastu. 1)Talv - teeolud halvad 2)Ei arvestatud õige riietusega (külm) 3)USA abi NSVL-le (toiduabi jne) 10. Millise Balti riikide jaoks saatusliku otsuse langetasid NSVL-i, USA ja Inglismaa juhid Teherani konverentsil ? Tunnustati 1940 a riigipiire, Balti riikidel kadus võimalus iseseisvuse taastamiseks. 11. Iseloomusta lühidalt 1944.a. aset leidnud sõjategevust Punaarmee vastu Eesti territooriumil. 1)Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma
Mõisted Anšluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelt jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vaehl ei toimunud, kuigi amtelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug ...
Mõisted Ansluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelikult jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vahel ei toimunud, kuigi ametelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14...
Teine maailmasõda (1.sept 1939-2.sept 1945) Algus 1) Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale 2) Kaks päeva hiljem kuulutasid nii SB kui Prantsusmaa sõja (Poola vallutamist ei suudetud ära hoida, nende eesmärk oli pigem purustada Saksamaa) 3) Poolale tungis kallale ka Punaarmee 4) NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprusleping 5) NSV Liit alustas sõda Soome vastu Kummaline sõda (1939-1940)-ühel pool oli Saksamaa ja teisel pool SB ja Prantsusmaa. Otsest sõjategevust ei toimunud, mõlemad istusid oma kaevikutes ning vahepeal toimus väike tulevahetus. Surma said vähesed aga selline olukord mõjus raskelt närvidele. Sõjas alistati lõplikult Norra. Talvesõda (30.nov 1939-13.märts 1940), pooled:Soome ja NSV Liit, Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa alasid Välksõda- sakslased ründasid Hollandit ja Belgiat ning seejärel lootes vallutada Prantsusmaa ja Ingl...
Sõda romantiseeriti ning kujutati heana. Puudusid organisatsioonid mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõda algas sellega, et Austria troonipärija tapeti Serbia patrioodi poolt. Suurriikide sõjalised plaanid: Saksamaa plaan: kõigepealt purustada Prantsusmaa ja seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi ning minna seejärel Pariisi ja suruda Prantsuse väed vastu kindulusti Saksa-Prantsuse piiril. Välksõda taheti ehk 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3-4 kuud. Prantsusmaa plaan: Kokku oli neil üle 20 plaani. Jäädi lootma passiivsele strateegiale ehk kaitseliinilt Saksa väed lihtsalt jooksevad verest tühjaks. Teati ka Saksamaa plaanist aga seda ei usutud. Venemaa plaan: Loodeti saksamaad lüüa Ida-Preisimaal eeldustest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. Loodeti kõige rohkem oma elavjõu ülekaalule, sest
*Türgi tahtis endale saada Taga-Kaukaasia. *Prantsusmaa soovis saada tagasi Elsassi ja Lotringi ning vallutada Saarimaa. *Inglismaa tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. *Venemaa soov oli vallutada Konstantinoopol, Galiitsia ja Musta mere väinad. Oli vaja purustada ka Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil. *Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 6. Schlieffeni plaan? Miks just Belgia kaudu? Välksõda? - Saksamaa sõjaplaan, mis nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Sest kui nad oleks otse läinud, oleksid nad kokku puutunud Prantsusmaa tugevate piirikindlustega, läbi Belgia nii ei oleks, Belgia oli neutraalne maa. Välksõda sõda, mille vallandajad taotlevad kiiret võitu (mõne nädala või kuu jooksul). 7. Sündmused 1914 läänerindel? - 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing
Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati. Kummaline sõda 1939-1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid
võitlust komiterni vastu. Kolmikpakt loodi aastal 1940 – Saksamaa sõlmis Jaapani ja Itaaliaga pakti, kus siis üksteist lubati igati toetada. Saksa okupeeritud riigid: 1939-1941 1) Poola „koridor“ 28.09.1939 2) Taani 1940 3) Norra 1940 4) Hollandi 1940 5) Luksemburg 1940 6) Prantsusmaa 1940 (Jagati kaheks osaks. Põhja osa läheb saksamaale ja lõuna osa saab Vichy vabariigiks) 7) Jugoslaavia 1941 8) Kreeka 1941 Sakslased kasutasid välksõda ehk Blitzkriegi. NSV Liidu okupeeritud riigid: 1) Poola 1939 2) Soome 13% 1939 3) Eesti 1940 4) Läti 1940 4) Leedu 1940 5) Bessaraabia 1940 1940. aasta kevadsuvel plaan Barbarossa – Saksamaa poolne ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et hoida ära Nõukogude Liidu poolt kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Oletatav
Ameerika astus sellega sõtta Saksamaa saati sõjalaevad ka Inglismaa kaubandusteedele, kuid need purustati 1916.a sügisel suutsid Saksa laevad sisiki haardest läbi murda ning oma baasi naaseda Kokkuvõte 28.juunil 1914 Sarajevo atendaat, Franz Ferdinandi mõrv, tapja Gavrilo Principi 28.juulil 1914 I ms algus 21.-25.aug 1914 piirilahingud( eelnes Belgiast läbitulek) Sept 1914 Marne´i lahingua algus( taksod Pariisist) välksõda plaani lõpp, algab positsioonisõda Idarindel, 17.08.1914 Venemaa tungib Ida Preisimaale, Tannebergi lahingus lüüakse vene väed puruks Venelased edukad Galiitsias Austria-Ungari vastu 1915.a ohvrite rohke positsiooniõda Saksamaa ja Prantsusmaa vahel läänerindel Aprill Ypres´i juure mürkgaas, sakslased kasutasid, keemiarelvade ajastu algus Mais Itaalia kuulutab sõja Austria-Ungarile Bulgaaria läheb keskriikide poolele Serbia vastu, seega purustati
Välksõda e Blitzkrieg 1. sept 1939. aastal kelle 4.45 Sks tungis Poola. Välksõja leiutas inglane Liddell, kuid seda kasutas Sks, mitte In. Sp, et paljud In juhid olid kindla, et hobune ei tohi sõdadest välja jääda, pigem on masinaväed lisadeks ratsavägedele. Sõjakäik Poola kestis kokku vaevalt 5 nädalat, lõppedes Varssavini jõudmisega. Poolakad olid vaprad, kuid nad olid ilmselges vähemuses. Pr, kellel oli 2x rohkem ratassõidukeid ning kelle tankide arv ületas Sks omasid, langes 6 nädalaga 1940. aastal. Sõjavangi langes 1,8 mln Pr sõdurit, kellest mln sai sunnitööliseks Sks-l. U pooled andsid ennast ise vangi Petaini teate relvarahu taotlemise peale. Miks Pr kaotas? Lidelli meelest ei taibanud Pr ei taibanud nende endi uue tehnika olemasolust. Pealegi olid tankid väikeste soomusdiviisidena. Mõni diviis saadeti liiga hilja välja Pr kindralid olid asjatundmatud. Reageering Sks plaanimuutusele (minna läbi ,,läbimatute" ...
1940 NSVL viib ellu Suurbritannia on ,,Kummaline sõda" 1939 Sept- 1940 Apr Otsest MRP (Eesti ainus riik, kes sõjategevust ei toimu. anastamine) Hitleri vastu sõdib. 9. Apr Saksa väed maabuvad Taanis ja 27.09- Sm+ It + Norras(Quisling) Jap sõlmivad 10. Mai Sm pealetung Pr, sissetung Belgiasse ja kolmikpakti Hollandisse, toimub Välksõda 10. Jun It kuulutab Pr sõja. 24. Jun Vaherahu Sm + Pr tekib Vichy vabariik 16. Jun Sm plaan ,,Merilõvi" SB vastu. 27. Jul Valmib Sm plaan NSVL vastu ,,Barbarossa" 5. Sept USA neutraliteet
Siegfried´i kaitseliinil, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei näidanud · 1939 40.a. kolmekuuline Talvesõda NSV Liit sai Soomelt Karjala maakitsuse, kuid Soome säilitas iseseisvuse · 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia (Moldova), mis liideti NSV Liiduga · merel üritas Saksa laevastik läbi lõigata Inglismaa varustuskanaleid · tegevusvabaduse saamiseks merel vallutas Saksamaa 1940.a. kevadel Taani ja Norra b) Välksõda läänes: · 1940.a. kevadel vallutas Saksa armee Hollandi, Belgia ja Luksemburgi, et sedakaudu tungida Prantsusmaale ning lääneliitlased seljatagant purustada · suure vaevaga suutsid inglased oma väed Dunkerque´i kaudu koju evakueerida · sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat · 22.juunil 1940 Saksa- Prantsuse vaherahu, millega 2/3 riigist läks Saksa okupatsiooni alla, Lõuna-Prantsusmaal loodi nn. Vichy valitsus (marssal Petain)
Hitler suunas oma väed läände Prantsuse-Saksa piirile. Sõjategevus soikus, kumbi osapool erilist aktiivsust ei näidanud nn kummaline sõda. Merel üritas Saksa laevastik edudult läbi lõigata Inglismaa varustusteid. 9 aprill 1940 hõivas Saksa Taani ja ründas Norrat vastupanu oli tugev, aga õnnestus siiski enamik Norrast edale haarata. Põhja-Norras jätkusid ägedad lahingud mitu kuud Inglise- Prantsuse dessandiga, kuid lõpuks alistati Norra lõplikult. Välksõda läänes Hitleril on kaval petuplaan matkida 1914.aasta sõjaplaani. 10. mai 1940 ründas Hitler Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti sõjatehnika jäi saksa omadele alla. Sakslased murdsid Maasi jõe juures prantslaste kaitse, tungisid tagalasse ja piirasid vastased sisse. Prantslased ei suutnud piisavalt tugevat vastupanu osutada ja 22.juuni 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Okupeeriti Pariis ja 2/3 Prantsusmaast.
I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Vastuolud suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamisel Vastuolud riikide ja rahvaste vahel Euroopas endas Uued ühiskonnakihid nõudsid rikkuse ja võimu ümberjagamist Valitsused leidsid, et sisemisi pingeid on alati võimalik leevendada sõja abil I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Kristlikud väärtused olid taandumas Fr Nietzsche üliinimese teooria: inimesed hääbuvad, tekitades enne seda midagi uut, nimelt üliinimese, kes loob uued väärtused Usuti, et oma rahvus on eriline, väljavalitud Ei osatud prognoosida sõja pikalevenimist Sõdivad riigid - Antant Inglismaa Prantsusmaa Venemaa Belgia USA Itaalia Kanada ... jne, kokku 34 riiki Sõdivad riigid - Kolmikliit Saksamaa Austria Ungari Türgi Bulgaaria SCHLIEFFENI PLAAN Saksa sõjaplaan Alfred von Schlieffen (pildil) oli Saksa kindralstaabi juht Plaani eesmärk Läänes kiire edu ...
II Maailmasõda Jüri Gümnaasium Koostajad: .... .... 2014 Sõja põhjused Saksamaa soovis oma ala tagasi, mille ta kaotas versailles' rahulepinguga sealkohas rikkudes rahulepingut Saksamaa sõjavägi jäeti peale 1 Maailmasõda liiga suureks. Austria Anslus Saarimaa tagasi võtmine Saksamaa võttis tagasi Saarimaa, mille oli kaotanud Verssailles lepinguga. 1935. aastal kehtestas üldise sõjaväekohustuse. NB! Pilt Saarimaast Ansluss 1938. aasta alguseks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitler kohtus 12 veb 1938 Austria kantsleriga ja esitas ultimaatumi Nõudis vangistatud natside vabastamist Nende juhi nimetamits valitsuse etteotsa 11. märtsil 1938 esitas Hitler Schusch...
Natuke aktiivsed tegevus oli merel, kus saksa laevastik üritas läbi tungida inglismaa varustuseist, kandes tõsiseid kaotusi. Hitler andis käsu vallutada Norra. 9 apr 1940 hõivas saksa armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat. Sakslastele avalsati tugevat vastupanu, kuningaperel õnnestus põheneda, suur osa norrast hõivati. P-norras inglise-prantsuse dessant, 1940 suveni jätkusid seal ägedad sõjad, hiljem dessantlased evakueeriti ja Norra alistati lõplikult. Välksõda läänes: hitler valmistas tani ja norra vallutamisega ette välksõda läänerindel. Plaani kohaselt tuli saksa vägedel anda esiteks löök belgia ja hollandi pihta, et meelitada prantsuse ja inglise põhijõud belgiasse, et tõrjuda 1914 a schliffeni plaani meenutavat pealelööki. Tegelikult pidid saksa väed hõivama luxemburgi, tungima üle ardennide, mööduma Magnot' liinist ning jõudma lääneliitlaste selja taha, et nende väed ühe hoobiga purustada. 10
Miks ei õnnestunud teljeriikidel võita Teist maailmasõda Teine maailmasõda oli veriseim kogu inimkonna ajaloos. Vastamisi olid maailma kõige mõjuvõimsamad riigid. Võitjaks pooleks osutus Liitlasriigid, nagu USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, peale selle veel Nõukogude Liit. Teljeriikide eesotsas oli kõige mõjuvõimsam vaieldamatult Saksamaa, kes oli loonud oma aja kohta maailma kõige professionaalsema ja arenenuma armee. Sõjatehnika ja sõjalise väljaõppe taseme poolest ei leidnud Wehrmachtile, Kriegsmarinele ega Luftwaffele vastast. Kaotajatel riikidel oli küll potentsiaali sõja võitmiseks, aga siiski kaotasid. Miks? Sakslaste suur edukuse võti sõja esimesel poolel oli nende ründestrateegia- Blitzkieg (välksõda saksa k.), mis kujutas endast ühendatud koostööd lennuväe ja maavägede vahel. See strateegia oli edukas sõja algul, aga selle nõrgad punktid olid sedasijõudnud vägede kerge haavatavus (puudus kaitse külgedelt) ja ebaefektiivsus pike...
Kordamisküsimused ,, I Maailmasõda" 1.Milline oli I Maailmasõja ajend?(2p) Austria-Ungari troonipärija mõrv Bosnias, serblase poolt. 2.Mis riik oli Saksamaa peamine liitlane selles sõjas?(1p) Austria-Ungari 3.Sõda alustas 7 riiki, loetle need.(4p) Serbia, Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Belgia 4.Milline oli Saksamaa sõjaplaan? Kirjelda seda.(3p) Taheti teha välksõda. Esiteks pidid sakslased purustama kiirelt prantslased ja seejärel paiskama väed itta Venemaa vastu, sõda pidi kestma 3-4 kuud 5.Mis tähtis lahing toimus 5.sept 1914? Milles seisnes selle lahingu tähtsus?(3p) Marne. Selle lahinguga pandi sesima esimestkorda Saksamaa pealetung 6.Mis riigid astusid sõtta 1915.a?(2p) Itaalia, Bulgaaria 7.Mis olid tähtsamad lahingud Läänerindel 1916.a? Milliste tulemustega need lõppesid?(4p) Verdun ja Somme
1939-40 NSV-Saksamaa liit (MRP) ajend II ms vallapääsemiseks. MRP 23.aug. 1939 Hitleril oli seda vaja, et NSV jääks erapooletuks kui Saksamaa Poolat ründab. 17.sept 1939 Saksamaa ründab Poolat, NSV Liit teiselt poolt. Süüdlased II ms vallapääsemises: Saksamaa ja NSV Liit. Gleiwitzi vahejuhtum (linn Saksa-Poola piiril) Hitleri poolt lavastatud juhtum, rt leida põhjus Poola ründamiseks. Blitzkrieg välksõda (Saksamaa-Poola), iseloomustas Saksamaa kiiret sõjategevust (3 nädalaga Poola kadus). 1)rünnaku ootamatus; 2)2-3 tähtsamat löögi suunda. 28.sept 1939 MRP2 Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus ja liidu leping (Leedu-NSV liidu mõju alla, NSV andis osa oma Poola ala Saksamaale). Koostöö Poola vastupanu liikumise mahasurumiseks. Katöni veresaun 40-41 Poola ohvitseride mõrvamine NSV Liidus (u. 22000). Korraldas NKVD siseministeerium Stalini ajal
28. juuli 1914 Austria Ungari kuulutas Serbiale sõja. Saksamaa kuulutas Venemaale 1 augustil ja Prantsusmaale 3 augustil sõja. 4 augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Esimene maailmasõda oli vallandunud. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid. Poliitiliseks eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas ning territooriumite suurendamine ja uute koloniaalvalduste haaramine. Koostati sõjaplaanid. Schlieffeni plaan: välksõda, tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale kallale, purustada Prantsusmaa, pärast seda suunata kõik jõud Venemaa vastu. Prantsusmaa plaan: tugevate kindluste ehitamine Prantsuse-Saksa piirile, Belgia piir jäeti kindlustamata kuna sealt lööki ei oodatud. Venemaa plaan: arvestas sõjategevusega kahel rindel saksamaa ja austria vastu. Eesmärk saksa vägede purustamine Ida - Preisimaal et kergendada liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel.
Algus POOLA PURUSTAMINE Poola loodeti purustada enne kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Saksamaa süüdistas Poolat ründamises. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli palju parem kui Poola oma. Poola lääneosa sai vallutatud. Taheti ka idaosa, kuid NSVL tungis ise sinna (17. septembril 1939). 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, seega sõda kestis mõned päevad üle kuu aja. Poola lakkas eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSVL Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 19391940 Sks paiskas oma väed läände, PrantsuseSaksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinedele. Sõjategevus soikus kumbki osapooltest erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Sks ilma vastuhakuta Taani. Ründas ka Norrat, k...
kangelaslik ning sõda oli romantiseeritud. 3. Euroopa sõjaplaanid. Leidke nende tugevad ja nõrgad küljed. · Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan- See nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist ja vägede paiskamist itta Venemaa vastu. Väed pidid liikuma Luksenburgi ja Belgia kaudu Prantsusmaale, see pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Tugevaks küljeks oli kiire tegtsemine. Läbikukkumist või oodada aga välksõda, mis kka ebaõnnestus. · Prantsuse sõjaplaan- püüdsid vältida varem kogetud tagajärge ehk Prantsuse- Preisi süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Nõrgaks küljeks jäigi see,et Belgia pooln piir jäi kaitseta, sest ei osatud arvat, et Sakamaa võib ealtkaudu rünnata. · Inglismaa sõjaplaan- iseseisev sõjaplaan puudus, plussis oli see, et olid valmis koostööks Prantsusmaaga, toetamaks nende vasakut tiiba
• 1.september 1939 tungisid Saksa väed Lääne-Poolasse • 17.sept ründas Ida-Poolat Punaarmee • 28.sept läks Leedu NSVL alla, Poola lahing-maade jagamine, sõbralik paraad • Sellega algas II MS 2.Baaside leping. Baaside aeg. • Baaside leping sõlmitakse 28.september • 18.okt tulid sisse baasid-35 000, Lätisse ja Leetu enam-vähem samal ajal • Soome hakkas vastu, puhkes TALVE SÕDA (30.nov 1939-12.märts 1940) 3.Eesti okupeerumine • Välksõda, tähelepanu Lääne-Euroopal, Saksamaa vallutab hästi kiiresti palju riike (7) • Venemaa kasutas selle ära, et okupeerida Eesti, Läti, Leedu • Ultimaatum Eestile-16. Juuni 1920 andke alla • 17. juuni 1920 okupeeritakse Eesti, 90 000 NSVLi sõjameest • Laidoer sunniti alla kirjutama Narva diktaadile - sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte - keelustati meeleavaldused, rahvakogunemised
kolooniates Sõjaplaanid · Saksamaal nn Schliffeni (endine kindralstaabi ülem) plaan: 1. kõigepealt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. 2. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda seejärel Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa- Prantsuse piiril ning seal purustada. 3. välksõda - Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3 - 4 kuud. · Prantsusmaa: 1. Saksamaa vastaseid sõjaplaane tehtud alates lüüasaamisest 1871.a. Prantsuse-Preisi sõjas; kokku oli prantslastel üle 20 plaani, milles kõigis oli initsiatiiv jäetud Saksamaale. 2. Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nn passiivse kaitse strateegiast
Hispaania kodusõda-(1936.juuli-aprill 1939) oli esimene pärat I MS puhkenud sõda Euroopas. Vasakpoolsete ja parempoolsete natsionalistide vahel. Francisco Franco juhtis parempoolseid. Ta oli just kukutatanud vabariigi ja kehtestanud diktatuuri. Sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus. Franco väed suutsid samm- sammult oma positsioone parandada ning kontrollisid 1937.a lõpuks juba suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939.a kevadel hõivasid nad Madriidi ning 1.aprill 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Austria ansluss- Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938.a veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. 13.märts 1939. Marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tauntuks kui ansluss. Müncheni konverents- toimus 29.sept.1938. Suurbritannia,...
10.1939 oli sõjategevus lõppenud- Poola ei eksisteeri enam Moskva lahing september 1941 alustavad Saksa väed pealetungi Moskvale jõudes detsembri alguseks mõnekümne km kaugusele pealinnast. Edasiliikumine aga järjest vaevalisem, sest poldud arvestatud talveoludega (läbimatud teed, külm, mootoriõli jäätus) ning sõja algul pea kaotanud Stalin kuulutas käimasoleva Suureks Isamaasõjaks. 6.12.1941 alustas Punaarmee vastupealetungi, halb ilm= sakslased kandsid suuri kaotusi. Hitleri välksõda oli läbi kukkunud. Pearl Harbor 7.12.1941 ründab Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail. Ameeriklased kannavad raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutavad ülekaalu Vaiksel ookeanil Staliningradi lahing novembriks 1942 oli enamik Staliningradist sakslaste all, punastel kaldariba Volga ääres. Punaarmee valmistus ründama ning kuigi luure andis sellest Hitlerile teada, ignoreeris ta neid vallutustuhinas. 19. 11.1942 piirasid Nõukogude väed sisse Saksa 6
Kolmandal Septembril üllatasid Prantsusmaa ja Inglismaa Hitlerit sellega ,et nad kuulutasid Saksamaale sõja, kuid neil ei olnud plaaniski anda poolakatele abi. Nende plaanid piirdusid sellega et hoida Prantsusmaad kaitsepositsioonis. Britid valmistusid pikaks sõjaks. Prantsusmaa ei riskinud isegi rünnata kergesti kaitstud Saksa positsioone sest nad ei olnud selleks valmis. Ajaloolased vaidlevad selles suhtes ,kas Hitler plaanis järjekordset välksõda, mis oli ebaõnnestunud esimeses maailmasõjas või pikka sõda. Osad järeldavad sellest, et kui Hitler valmistas põhiliselt ainult välksõja jaoks mõeldud tehnikat nagu seda on tankid ja lennukid siis ta tahtis kiiret edukat sõda ,mis võibolla läks isegi korda Belgias,Norras, Poolas ja Hollandis. Teised väidavad, et Austria,Tsehhoslovakkia, Poola ja Rumeenia ning teiste Balkaniriikide endale võitmine tähendas seda et Hitleril oli tarvis maavarasid ja toitu pikaks sõjaks
o Soome säilitas iseseisvuse o Loobus Laadoga ja Hanko aladest Prantsusmaa vallutamine · Plaani koodnimetus Gelb (kollane) o Sisaldas ka Belgia ja Hollandi vallutamist · Algas 10.05.1940 o Istumissõja lõpp, algas reaalne vastupanu Saksamaale o Inglismaa peaministriks sai Winston Churchill · Nädalaga vallutati Holland o Mai lõpuks ka Belgia o Pariis langes 14.06 o Välksõda ehk Blitzkrieg · Dunkerque´i lahing ja päästeoperatsioon o 26.05-4.06.1940 o Prantsuse lõksu jäänud vägede evakueerimine Inglismaale o Sakslaste luure ei teadnud · 22.06 sõlmiti Compeigne´i rahu Lahing Britannia pärast · Erinevatel andmetel 10.07 - 17.09.1940 (ka 31.10) · Nimetus Winston Churchillilt o Palus abi ka USA-lt · Operatsiooni koodnimi Seelöwe (Merelõvi) o 2-osaline plaan
· 03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja · 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale · 6. oktoobriks Poola purustatud (maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule) · 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Sõjategevus 1939-1940 · Läänerindel 1939-1940 kevad kummaline sõda Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinid 9. apr 1940 Saksamaa tungis Taani, Norrasse Sõjategevus 1940: Välksõda läänes · 10.05.1940 sakslased ründasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit · Samal ajal liiguti liitlasvägede selja tagant üle Maasi jõe, mööda Maginot' liinist · 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja · 22.06.1940 Compiegne'I vaherahu: 2/3 Prantsusmaast okup. Vichy valitsus (Petain) Vastupanuliikumine (Charles de Gaulle) Sõjategevus 1940-1941 · 16.07.1940 õhurünnakud Suubritannia vastu - "lahing Inglismaa pärast" kuni sept. 1940
1. Võis julgelt rünnata Poolat. 2. Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista. 3. Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. *Venemaale 1. Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. 2. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele. Välksõda Sõja algus kui Saksama ründas Poolat ning võitis väga kiiresti, sest nendel olid tangid, aga Poolal hobused. Barbarossa plaan- sakslaste NSV Liidu vastane välksõda 2.5 kuuks kolmel suunal: Armeegrupp Nord pealetung Leningradile Armeegrupp Mitte pealetung läbi Valgevene Moskvale Armeegrupp Süd pealetung Ukrainasse Luftwaffe ülemvõim õhus- hävitati vastase lennuväljad Tankiväed piirasid sisse Punaarmee üksused Punaarmee suured kaotused- 3,5 milj. langenut 1941.a Jaapani purustamine Aasta algul USA rünnakud Jaapani saarte vastu 5.08 NL kuulutab Jaapanile sõja rünnates Mandzuuriat. Vallutatakse veel Põhja-Korea, Lõuna-Sahhaliinid, Kuriili saared
· Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). · Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. · Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. · Eesmärgid Preisi alade tagasisaamine/ühendamine:põllumaa, kaevandused, sadamad · 1. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat läänest/17. sept NSVL idast · Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal, Varssavi piirati sisse ja alistati · Saksa-NSVL sõpruse- ja piirilepinguga jagati Poola NSV Liidu agressioon
võim hetkeks eestlaste käes, Eesti Päästekomitee avaldab Iseseisvusmanifesti.) 49. Millal algas ja lõppes Saksa okupatsiooni Eestis? (algas 25.02.1917, lõppes 11.11.1918 I maailmasõja lõpuga.) 50. Millal algas ja lõppes Eesti Vabadussõda ja kelle vastu seda peeti? (algas 28.11.1918, lõppes 02.02.1920 Tartu Rahulepinguga, sõditi Nõukogude Venemaa vastu.) Seleta mõisted: välksõda positsioonisõda desarmeerimine autonoomia Landeswehr maailmarevolutsiooniidee
Alameini all asusid briti väedpealetungile ning paiskasid Rommeli väed taganema, sellega oli sõjategevus Põhja-Aafrikas lõppenud. Alameini lahing. 8. Mis riigid vallutas Saksamaa ajavamikul 1. Sept 1944 22. Juuni 1941? · Belgia · Holland · Prantsusmaa · Taani · Norra · Poola · Jugoslaavia · Kreeta · 9. Mis nime kandis Saksamaa Venemaa vastase sõjategevuse plaan? Kirjelda seda plaani. · BARBAROSSA plaan see nägi ette salajast välksõda NSV liidu vastu, mille kestuseks peeti 10 nädalat. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused sõja algul sisse piirama ning purustama ning tungida Venemaa sügavustesse. · 10. Miks oli oluline Moskva lahing? · Moskva lahingus kukkus sakslaste välksõja plaan läbi, saksa väed kandsid suuri kaotusi, Moskva lahing oli esimene tõsin etagasilõõk Saksamaale, see sundis neid 100-300 km taganema. · · 11. Mis lahingud tõid murrangu sõja käiku idarindel?
sellega võis alata teine maailmasõda 4. Mida sisaldas MRP pakt, mida selle salajane lisaprotokoll? 9. Mis nime kandis Saksamaa Venemaa vastase sõjategevuse plaan? MRP – mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Kirjelda seda plaani. Mõlemad riigid kohustusid säilitama erapooletuse, kui lepingupool mõne BARBAROSSA plaan – see nägi ette salajast välksõda NSV liidu vastu, teise riigiga sõtta astub. mille kestuseks peeti 10 nädalat. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Pakti salajases protokollis jagati omavahel mõjusfäärid: Punaarmee üksused sõja algul sisse piirama ning purustama ning tungida NSVL: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia Venemaa sügavustesse. Saksamaa: Leedu, Poola lääneosa 5
Natsionalism Põhjused: Saksamaa soov olla mõjuvõimsaim riik Erinevad liitlaslepingud tekitasid pingeid Võitlus mõjusfääride pärast 7. I maailmasõja osapooled, taotlused ja plaanid. Osapooled: Keskriigid – Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi Antant – Inglismaa, Saksamaa, Venemaa, USA, Jaapan, Rumeenia Plaanid: Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan väga kiire ja efektiivne välksõda, eesmärk purustada Prantsusmaa ja Venemaa Prantsuse sõjaplaan Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamine Inglismaa puudus iseseisev sõjaplaan oldi valmis koostööks Prantsusmaaga Venemaa nõrk ettevalmistus plaan oli sõdida kahe vastasega üheaegselt (Saksamaa ja Austria-Ungari) Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud kahele riigile üheaegselt: Venemaa ja Sebria 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
