II maailmasõda (0)

Sõja puhkemise põhjused ( lepituspoliitika - Sudeedi prob, anšluss, Poola koridor, MRPga  jaotatud alad, Jaapani ambitsioonid Aasias- kus, miks) Lepituspoliitika- Saksamaa rikkus mitmeid kokkuleppeid Lääneriikidega, mille tagajärjel tulid  konfliktid lääneriikidega. Lepituspoliitika eesmärgiks oli suurema sõja vältimine, millele  saksamaa kaasa ei aidanud. Sudeedi probleem- Saksamaa tahtis Sudeedimaad endale, Müncheni konverentsil lääneriigid  tegidki selle Saksamaale võimalikuks, lootes suuremat sõda vältida. Anšluss- (1938)Võeti natse valitsusse ja sealt hakkas austria alistuma. Tehti ka rahvahääletus,  mille tulemusi võltsiti. Austria sai osa Saksamaast. Poola koridor- Poola koridor oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele.  Territoorium eraldas Saksamaad Ida-Preisimaast. (Danzigi linn Poolas) Saksamaa tahtis Poola  koridori. MRP alad- Saksamaa saab enda valdusesse Tšehhoslovakkia ja pool poolat, venelased  saaksid teise poola osa ja balti riigid. Jaapani ambitsioonid- Jaapan tahtis saada Hiina alasid endale, sest neil ei olnud väga  väärtuslikke maavarasid Sõja osapooled: teljeriigid, neutraalsed riigid, lääne liitlased Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia ja Jaapan Neutraalsed riigid: Šveits, Rootsi Lääne liitlased: USA; UK; Prantsusmaa, Poola Sõja käik: hääletu alistumine Eestis, kummaline sõda, talvesõda, välksõda, suur isamasõda,  sõjategevus Vahemere ruumis ja Vaiksel ookeanil. Hääletu alistumine Eestis- NSV tahtis tuua Eestisse oma baasid ja kui eesti poleks nõus olnud  siis nad oleks rünnanud. Kummaline sõda- 1939, Saksamaa terroriseeris Poolat piirialadel, UK ja Prantsusmaa kuulutasid  tulenevalt lepingust Poolaga Saksamaale sõja, aga sõda konkreetselt tegelikult ei toimunud, käis  ainult pidev närvesööv ootamine  Talvesõda- 1939 Soome ei olnud nõus oma alasid loovutama NSVle ja viimased ründasid  Soomet, soome kaitses ennast hästi aga lõpuks ikka loovutasid kuna mõlemad pooled olid  kannatada saanud ja NSV ei tahtnud suurt rõhku panna Soomele, niiöelda lükkasid edasi seda  sõda.


Välksõda- natside edu lääne-euroopas. KOLLANE: vallutati Luksemburg, Holland ja Belgia  1940 mais ning toimusid rünnakud põhja-Prantsusmaal - PUNANE: Prantsusmaa alistamine 1940 juunis  • Pealetung algas 10. mail 1940 ning esimesena rünnati Belgiat ja Hollandit • Holland alistus kiiresti, Belgias võitlesid sakslaste vastu Belgia ja Prantsuse väed ning  Briti ekspeditsiooniväed kuni mai lõpuni - Liitlaste väed pressiti sakslaste poolt Dunkerque’i sadamalinna  ümbrusesse(Põhja-Prantsusmaal), kus sõdureid väikeste paatidega Inglismaale  evakueeriti Purustav rünnak Prantsusmaa vastu: • algus - 5. juuni 1939 • algataja - Wehrmacht • esimene rünnak oli suunatud Somme’i jõele • Inglsimaale evakueeritud sõdurid toodi vasturünnakuks sakslastele Prantsusmaale tagasi • tänu oma tugevale lennuväele õnnestus sakslastel lõpuks edasi liikuda • 10. juunil kuulutas Prantsuse valitsus Pariisi avatud linnaks, et vältida selle pommitamist  ja piiramist sakslaste poolt • 14. juuni marssisid 18. armee üksused Pariisi • Juuni teisel poolel suutsid sakslased vallutada ka Kirde-Prantsusmaa • 22. juunil 1940 kirjutati Compiegne’i metsas alla Saksa-Prantsuse vaherahu -  Prantsusmaa jagati kaheks - Põhja-Prantsusmaa koos Pariisiga jäi sõjaväelise okupatsiooni alla - Lõuna-Prantsusmaa jäi Prantsuse valitsuse kontrolli alla - seda nimetati Vichy vabariigiks (riigipeaks oli Philippe Petain) 1942 NOVEMBRIS OKUPEERISID SAKSA JA ITAALIA VÄED VICHY VABARIIGI Suur isamaasõda- slaid 24 Sõjategevus Vahemeres ja Vaiksel Ookeanil- slaid 17-21 Olulisemad lahingute tähtsus: Pearl Harbor,Midway, Stalingrad, Kursk, El-Alamein, D-day. Pearl Harbor- Jaapan ründas Hawaii saartel asuvat USA mereväebaase 1941, mille tagajärjel  astusid USA ja Jaapan sõtta. Selle eesmärk oli takistada ameeriklasi sõjaliselt sekkumast Jaapani  laienemisplaanidesse Kagu-Aasias, mille tingis Jaapani keeruline poliitiline ja majanduslik  olukord. Midway- https://et.wikipedia.org/wiki/Midway_lahing Stalingrad- Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas Saksamaa Wehrmachti armee ja  Nõukogude Punaarmee vahel 23. augustist 1942 kuni 2. veebruarini 1943.  https://et.wikipedia.org/wiki/Stalingradi_lahing   Kursk- Kurski lahing (ka operatsioon Zitadell) (4. juuli 1943 – 23. august 1943) oli lahing  Idarindel Teise maailmasõja ajal. https://et.wikipedia.org/wiki/Kurski_lahing


El-Alamein- Egiptuse alal  Saksamaa-Itaalia  ja Britain, British India, Australia, South Africa  and New Zealand Vahel 1942. Kokku oli 2 sõda.  https://en.wikipedia.org/wiki/First_Battle_of_El_Alamein#Background  D-day- 1944 Juunis (6) Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944 Ameerika  Ühendriikide, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa  poolt okupeeritud Normandias. Liitlaste kokkulepped: Atlandi harta, Teheran, Jalta Atlandi Harta- oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi  ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse  põhimõtted. Teheran- Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943  Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu esindas  Jossif Stalin, Ameerika Ühendriike Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritanniat Winston  Churchill. Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja  Rumeenia okupeerimiseks. https://et.wikipedia.org/wiki/Teherani_konverents  Jalta- Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees  4. kuni 11. veebruar 1945, kus Nõukogude Liit, Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia jaotasid  ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. https://et.wikipedia.org/wiki/Jalta_konverents  Hitleri allakäigu põhjused, genotsiid. Sõja lõpp Euroopas/ Jaapanis Hitleri allakäigu põhjused- Punaarmee ründas saksamaad,  Genotsiid- tappis tohutult juute Sõja lõpp- Pandi paika uued piirid euroopas ja aasias, saksamaa kaotas tohutult.