Sõltub hingamise sügavusest e hingamismahust ja hingamissagedusest. 2. Hingamise sagedus. Rahuoleku näit, muutumise piirid Hingamistsüklite arv ühes minutis. Rahuolek 10 -18 · Lastel 20 -30 · Väikelastel 30 40 · Vastsündinud 40 -50 (sest kopsumaht on väike) 3. Kopsude eluline mahtuvus, selle osad Eluline mahtuvus ehk vitaalkapatsiteet (VC) koosneb: Hingamismaht Sissehingamise reservmaht Väljahingamise reservmaht 4. Funktsionaalne jääkmahtuvus, tema tähtsus hingamisprotsessis Funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC) pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Koosneb: Väljahingamise reservmaht Jääkmaht Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel. 5
kontraktsioonijõust. Rahulolekus 60-80ml ja kehalise töö ajal 100-140ml. Süda mahutab 250-300ml verd. Kehalise töö ajal süda venib ja võimaldab verd rohkem omistada ja väljutada. Südame minutimaht on vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul. Sõltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest ja töö võimsusest. Minutimaht iseloomustab südame töövõimet ja organismi verega varustamise intensiivsust. Rahuolekus 5-6l ja kehalise töö ajal 25-35l. Organismis kokku 5l verd, mis peaaegu kõik läbib minuti jooksul südant. 9.Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Parasümpaatilised närvid, uitnärv – pidurdab südame talitlust; kutsuvad esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone - bradükardia Sümpaatilised närvid – tugevdavad südame talitlust; põhjustavad kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. 10.Südametegevuse humoraalne regulatsioon Toimub vere kaudu.
täitumisfaasi lõpul. 8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad,muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht näitab mitu ml verd suudab süda ühe süstoliga paisata aordi/kopsuveeni, rahuoleku ajal keskmisel 60-80ml. Kehalise töö ajal 100-140 ml. Sõltub südamesse saabuva vere kogusest, südame kontraktsioonijõust. Südame minutimaht näitab mitu l verd suudab süda välja pumbata ühe minuti jooksul. (löögimaht x 60). Rahuolekus 5-6l, kehalise töö ajal 25-35l. Kui pulss üle 180, hakkab vähenema, kuna väheneb diastoli aeg. Söltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest, töö võimsusest. 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Reflektoorne regulatsioon tähendab, et reguleerimine toimub vastavalt refleksile mööda refleksi kaart. Refleks on KNS vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt vastuvõetus ärritustele. Südame kodade seintes on kahte tüüpi
8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht näitab mitu ml verd suudab süda ühe süstoliga paisata aordi/kopsuveeni, rahuoleku ajal keskmisel 60-80ml. Kehalise töö ajal 100-140 ml. Sõltub südamesse saabuva vere kogusest, südame kontraktsioonijõust. Südame minutimaht näitab mitu l verd suudab süda välja pumbata ühe minuti jooksul. (löögimaht x 60). Rahuolekus 5-6l, kehalise töö ajal 25-35l. Kui pulss üle 180, hakkab vähenema, kuna väheneb diastoli aeg. Söltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest, töö võimsusest. 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Reflektoorne regulatsioon tähendab, et reguleerimine toimub vastavalt refleksile mööda refleksi kaart. Refleks on KNS vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt vastuvõetus ärritustele
Pärast sööki ja kehalise töö ajal lümfivool suureneb. Lümfiringe: · abistav süsteem, mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis · toodab antikehi · toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ja toksilisi aineid täidab kaitsefunktsiooni · võtab osa rasvade transpordist. Lümfisoone iseärasused: · seintes on silelihased · klapid, mis tagavad ühesuunalise voolu · lümfisõlmede olemasolu, kus ,,filtreeritakse" lümfi. 20. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine, hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon). Kopsude ventilatsioon teostub sisse- ja väljahingamisel. Selle tulemusel toimub alveolaarõhu pidev uuendumine. Kopsude ventilatsioon sõltub hingamise sügavusest e. hingamismahust ja hingamissagedusest (12- 16 korda min.). Sisse- ja väljahingamise vaheldumise aluseks on rinnaõõne mahu perioodilised muutused. Sissehingamine
KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobe
Seega on veresoonte toonus tähtis. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf - kudedes olev koevedelik. - abistav süsteem , mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis Ülesanded: ¤ tagada immuunsüsteem (immuungloobulite, lümfotsüütide tootmine) ¤ puhastada organismi (filtreeritakse lümfisülmedes lümfi) ¤ reguleerida ringleva vere mahtu ¤ lümfotsüütide produtseerimine ja nende transport Hingamisest.. 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Kopsude ventilatsioon- õhuvahetus väliskeskkonna ja kopsuallveoolide vahel. - Mitu korda me õhku hingame 1 min jooksul sisse ja välja. - suurus sõltub kui suur on meie organismi hapniku tarbivus antud hetkel Sissehingamisel: Väljahingamisel: ¤ Välimised roietevahelised lihased ¤ Seesmised roietevahelised liased ¤ Sisemised kõhrevahelised lihased ¤ Kõhulihased
kokkutõmbe tagajärjel aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Pulss on erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Rahuolekus 60-90 korda minutis. Kehalise töö korral kiireneb (sõltub töö intensiivsusest ja kestvusest). Kehalise töö käigus on hapnikukadu suurem ja süda peab kiiremini kokkutõmbuma, et keha suurema koguse hapnikuga varustada. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? Elektriliste potentsiaalide muutused toimuvad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihastes. EKG on aparatuur elektriliste muutuste
valguvajadus organismi krgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g Iga tiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g vrra (0,8 1 g iga keha kg kohta, kui ei ole tegemist raske kehalise tga) 28. LMMASTIKUBILANSS; JAGUNEMINE: iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist vljunud lmmastikukoguste vahel. LM. BIL= toidu N2- vljaheite N2- uriini ja higi N2 TASAKAALUSTATUD BIL. rganismi tulnud ja org. vljunud lmmastikukogused on vrdses e. tavalises rahuolekus. POSITIIVNE BIL. : organismi tulnud lmmastiku hulk letab organismist vljunud lm. hulga e. prast kehalist t POSITIIVNE BIL. : organismi tulnud lmmastiku hulk letab organismist vljunud lm. hulga e. prast kehalist td; prast haigusi; lapseeas, kus on eriti oluline saada vajalik valguvajadus! NEGATIIVNE BIL. : org. vljunud lmmastiku hulk letab organismi tulnud lm. hulga e. kehalise t ajal; haigusperioodil; vananedes, kus aitaks kehaline koormus! 29
Anatoomia ja Füsioloogia II F Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Seedeeludnkonna põhifunktsioonideks on toidu peenestamine, toidu edasiliikumine seedetraktis toidu imendumine, toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega. Seedimine suuôônes. · Toidu maitseomaduste ja söödavuse määramine. · Toidu peenestamine · Toidu süljega niisutamine · Toidu seedimine süljefermentide toimel(amülaas, maltaas) Mao limaskesta sekreedid · Epiteelkihi pindmine osa- lima eritus · Mao põhimiku pearakud- maomahla eritus · Mao põhimiku katterakud- soolhappe eritus Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Miks? Maos ei toimu süsivesikute seedimist, sest maos on happeline keskkond, milles süsivesikud ei lahustu, lõhustu.
Hematokrit- Vererakkude mahusuhe. Kuna vere vormelementidest enamuse moodustavad erütrotsüüdid, siis iseloomustab hematokrit erütrotsüütide üldmahtu. Normaalselt saadakse meeste venoosse vere punavererakkude mahuosaks 0,44-0,46, naistel 0,41-0,43. Erütrotsüüdid nende kuju, funktsioon. Punaverelibled. Nad on väikesemad kui enamus teisi keharakke laius 7-8 µm ja paksus umbes 2 µm. Erütrotsüüdid (ER) on rahuolekus lapikud kaksiknõgusad rakud, kuid nende kuju muutub kergesti veresoonte seinte ja teiste rakkude mõjutusest. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse. Hemoglobiin- raua sisaldus veres. Punastes verelibledes olev valk. Seob ja transpordib hapnikku. Veregrupid- Erütrotsüütide pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valkaineid glükoproteiine, mis määravad veregrupi. Veres leiduvad antigeenid
Hematokrit Vererakkude mahusuhe. Kuna vere vormelementidest enamuse moodustavad erütrotsüüdid, siis iseloomustab hematokrit erütrotsüütide üldmahtu. Normaalselt saadakse meeste venoosse vere punavererakkude mahuosaks 0,440,46, naistel 0,410,43. Erütrotsüüdid nende kuju, funktsioon. Punaverelibled. Nad on väikesemad kui enamus teisi keharakke laius 78 mm ja paksus umbes 2 mm. Erütrotsüüdid (ER) on rahuolekus lapikud kaksiknõgusad rakud, kuid nende kuju muutub kergesti veresoonte seinte ja teiste rakkude mõjutusest. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse. Hemoglobiin raua sisaldus veres. Punastes verelibledes olev valk. Seob ja transpordib hapnikku. Veregrupid Erütrotsüütide pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valkaineid glükoproteiine, mis määravad veregrupi
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
Hingamiskeskus:*neuronite kogumid piklikajus ja sillas *regul hingamise rütmi ja sügavust vastavalt organismi O 2 vajadusele *talitlust mõjutavad: H+, CO2 ja O2 sisaldus veres, kopsualveoolide väljavenitatuse aste, emots seisund *eristatakse 2 piirkonda: -rütmiala piklikajus 1. dorsaalne grupp(tagab normaalse hingamise rütmi, stimuleerides perioodiliselt sissehingamislihaste talitlust) 2. ventraalne grupp(aktiveerub hapnikuvajaduse suurenedes, osa ventraalgrupi neuroneid stimuleerib sissehingamis osa väljahingamislihaseid ulatuslikumatele kontraktsioonidele) -pneumatoksilist ala sillas kontrollib rütmiala dorsaalse grupi neuronite talitlust, reguleerides nendelt lähtuvate sissehingamist stimuleerivate närviimpulsside kestust, pneum ala neuronite aktiivsuse tõus kutsub esile hingamissageduse tõusu, aktiivsuse langusega kaasneb ka hingamissageduse langus Südame talitlust regul keskus: *neuronite kogum piklikajus *regul südame löögisagedust ja südamelihase
haigustekitajate vastu. Tagada immuunsuse tagamine. Immuunsuse tagamisest võtab osa terve immuunsussüsteem, lümfisõlmed- toodetakse antikehi, mandlid produtseerivad lümfotsüüte, põrn talitleb suuri lümfotsüüte, harknääre toodab hormoone, reguleeritakse lümfotsüütide koostist, lümfi kaudu transp erinevaid lümfotsüüte. Trombotsüüdid e vereliistad, verehulk kõigub ööpäevaringes, sõltub elu ja töö rütmist. Vere hüübimise tagamine, rahuolekus trombotsüütide hulk langeb. Kui verel ei ole võimet teostada verehüübimist, verehüübimatus. Hemofiilia e kuningate haigus. Päritav haigus. Seda põetakse meesliinipidi, edasi antakse edasi emalt pojale. Vere hüübimine- vere füüsikalis keemiliste omaduste muutumine, muutub zeleetaoliseks trombiks. Trombiin on olemas mitteaktiivne ja aktiivne olekus. Veresoonekatkestus, tekib trauma, eristatakse tromboplastiini. Sulgeb veresoonekatkestuse, hoiab ära vere väjumise veresoonkonnast
1) Toitumisfunktsioon - globuliinid, fibriogeenid 2) Transpordifunktsioon albumiinid, globuliinid 3) Kandjafunktsioon albumiinid, globuliinid FÜSIOLOOGIA: Süda 1. Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. mitraalklapp 2. Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp 3. Suur vereringe Algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus 4. Väike vereringe Algab paremast vatsakesest, suundub läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse ja kapillaaridesse 5. Süstol Vatsakeste kontraktsioon 6. Diastol Vatsakeste lõõgastumine 7. Autorütmia Südames endas tekkivad erutused 8. Erutuse levik südames Sinutriaalsõlm Põhjustab südame kokkutõmmet Puhkeolek 60-80x'
sõltuvus: -Suurtel võimsustel tööaja pikenemine kutsub esile võimsuse ulatusliku languse -Väikestel võimsustel tööaja pikenedes, on võimsuse langus oluliselt vähem väljendunud 4. Maksimaalse intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 1. Maksimaalse võimsusega - kestus 20-30 sek. - esimesed väsimusnähud 10- 15 sek pärast - töö toimub anaeroobsetes tingimustes - hapnikuvõlg 7 - 8 l - ATP resüntees toimub põhiliselt kreatiinfosforhappe lõhustumise teel - hingamise ja vereringeprotsessid muutuvad vähe - KNS rakud töötavad oma piirvõimete tingimustes - ainevahetuse laguproduktide kuhjumine ning energeetiliste ainete vähenemine. Saavutusvõimet määravad tegurid: - Kreatiinfosforhappe mehhanismi maht - Närvilihasaparaadi labiilsus - KNS funktsionaalne labiilsus - Lihaskontraktsioonide võimsus ja nende poolt arendatavate biomehhaanilise rakenduse
tuvastas need kopsudes. Pani punkti Harvey vereringe põhimõttele. 1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 1660) prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 1894) formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H. BIDDER (1810 1894) - kirjutas koos eelnimetatuga 1852 "Seedemahlad ja ainevahetus". Tegi kindlaks, et inimese maomahl sisaldab soolhapet. II AINEVAHETUSE FüSIOLOOGIA · Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolismil moodustuvad toitainete omastamise e. assimilatsiooni (orgaaniliste ainete süntees)
tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentne (motoorne) närv · Efektor (täidesaatev organ) · Humoraalne regulatsioon- Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel (Humoraalne
tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentne (motoorne) närv · Efektor (täidesaatev organ) · Humoraalne regulatsioon- Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel (Humoraalne regulatsioon on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas.
Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põhiomaduste eluohtlikke kõrvalekaldeid ning kohaneda ümbritsevate tingimustega, et tagada eluks vajalik sisekeskkonna suhteline püsivus. Suuruste suhtelise püsivuse hoidmine toimub organismis tänu nende ja paljude teiste
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspo
organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. · Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioloog A. Schmidt, kelle esimese sellealased tööd ilmusid 1861...1862 Alexander Schmidt baltisaksa päritolu eesti füsioloog, meditsiinidr.,prof. Lõpetas TÜ. Oli veterinaariakooli õppejõud, TÜ füsioloogia kateedri juhataja, arstiteaduskonna dekaan, 85-90 TÜ rektor. Lõi maailmakuulsa vere hüübimise fermentatiivse teooria, pani aluse kliinilise hematoloogia ja vereülekande edenemisele. Temalt pärinevad vere hüüvistajate nimetused ,,protrombiin" ja ,,trombiin". Hüübimise põhietapid: · Kui endoteel on vigastatud, puutuvad trombotsüüdid sidekoes oleva kollageeniga kokku ja aktiveeruvad, kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge
organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. · Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioloog A. Schmidt, kelle esimese sellealased tööd ilmusid 1861...1862 Alexander Schmidt baltisaksa päritolu eesti füsioloog, meditsiinidr.,prof. Lõpetas TÜ. Oli veterinaariakooli õppejõud, TÜ füsioloogia kateedri juhataja, arstiteaduskonna dekaan, 85-90 TÜ rektor. Lõi maailmakuulsa vere hüübimise fermentatiivse teooria, pani aluse kliinilise hematoloogia ja vereülekande edenemisele. Temalt pärinevad vere hüüvistajate nimetused ,,protrombiin" ja ,,trombiin". Hüübimise põhietapid: · Kui endoteel on vigastatud, puutuvad trombotsüüdid sidekoes oleva kollageeniga kokku ja aktiveeruvad, kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline
KONTROLLTÖÖ III Veri. Süda ja vereringe. Ainevahetus. Hormoonid AINEVAHETUS Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus: AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja aine. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse organismiomaste ainete ehitamiseks
Enamus töödest toimubki aeroobsetes tingimustes. C6H12O6 + O2 6H2O + 6CO2 + energia (38 ATP molekuli) 2) hapikuta e anaeroobselt. Oksudüatsioon ei lähe lõpuni, vaid jääb pidama, tekib piimhape (laktaat) ja viinamarjahape (püruvaat) (tekib 2 ATP molekuli). Selline töö saab olla lühiajaline ja võimaldab küll intensiivset ja tugevat pingutust, kuid kuhjuv piim- ja viinamarjahape põhjustavad kiire väsimuse. N: trepist ülesminek, 100m jooks (tekkiv hapnikuvõlg kompenseeritakse pärast, hingeldades), tõstmine 6. Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused. Seisund, kus lihaste töövõime järsult langeb. Selle põhjuseks võib olla: a) energiavarude otsasaamine või järsk vähenemine. Põhiline energia saadakse glükoosist ja glükokoosi omakorda saadakse 1. verest pärast glükoosi tekkimist nende toiduainete arvelt, mille laguproduktid (süsivesikut, valgud) verre lähevad
tingimustes. C6H12O6 + O2 6H2O + 6CO2 + energia (38 ATP molekuli) 2. hapikuta e anaeroobselt. Oksudüatsioon ei lähe lõpuni, vaid jääb pidama, tekib piimhape (laktaat) ja viinamarjahape (püruvaat) (tekib 2 ATP molekuli). Selline töö saab olla lühiajaline ja võimaldab küll intensiivset ja tugevat pingutust, kuid kuhjuv piim- ja viinamarjahape põhjustavad kiire väsimuse. N: trepist ülesminek, 100m jooks (tekkiv hapnikuvõlg kompenseeritakse pärast, hingeldades), tõstmine D. Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused. Seisund, kus lihaste töövõime järsult langeb. Põhjuseks võib olla: a. energiavarude otsasaamine või järsk vähenemine Põhiline energia saadakse glükoosist ja glükokoosi omakorda saadakse: 1)verest pärast glükoosi tekkimist nende toiduainete arvelt, mille laguproduktid (süsivesikut, valgud) verre lähevad
lihaskude.Lisaks vegetatiivsetele eluprotsessidele (esinevad ka taimedel nt toitumine, hingamine jm) võimaldab erutuvus animaalseid talitlusi, sh. looma aktiivset liikumist, keerukat organismisisest regulatsiooni, meeletalitlust ning otstarbekat käitumist kuni mõtlemiseni. Kui etoloogia ja zoopsühholoogia uurivad erutuvusel baseeruvaid seaduspärasusi eeskätt looma välise käitumise järgi, siis füsioloogia keskendub erutuvust kandvate struktuuride (nt. rakumembraani, närvi- ja lihaskiu, aju ja meeleelundite) talitlusele. 16. Membraanipotensiaal ja selle teke. Membraanipotensiaal on olemas kõigil elusrakkudel. Membraanipotensiaali ajal toimub K+ spontaanne difusioon rakust välja ja Na+/K+ pumba töö(Na+/K+ pump - 3Na+ viiakse välja ja 2K+liigub raku sisse). Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga
Vereringe närviregulatsioon: sümpaatilised impulsid (mediaatoriks adrenaliin ja naradrenaliin) toimivad veresooni ahendavalt e. vasokonstriktoorselt (va peaaju, kopsude, neerude ja südame veresooned). Parasümpaatilised impulsid: (mediaatoraine atsetüülkoliin) toimivad veresooni laiendavalt e.vasodilatatoorselt. 37) Hingamise mõiste ja etapid. Hingamine: organismi ja välisõhu vaheline gaasivahetus, mille ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi väljutamine. 5 ettappi: väline- e kopsuhingamine gaaside vahetus alveoaarõhu ja kapillaarides gaaside transport verega gaaside vahetus kapillaaride voolava vere ja kudede vahelisest sisemine e koehingamine 38) Väline hingamine ja seda iseloomustavad mõisted (hingamismaht, hingamissagedus, minutimaht, vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool). välinehingamine: ninaõõs suuõõs neel
DORSALIS- (SELGMINE) NORMID: LÖÖGIMAHT- 70 ml. VÄLJENDAB VERE HULKA, MIS ÜHE KONTRAKTSIOONI AJAL SÜDAME VATSAKESEST VÄLJA PUMBATAKSE. LÖÖGISAGEDUS- (FREKVENTS). 60-80(90) KORDA MINUTIS. PULSISAGEDUS PULSIRÕHK- 40-50 mmHg. ON SÜSTOOLSE JA DIASTOOLSE VERERÕHU VAHE. VERERÕHUVÄÄRTUS- 120/80 mmHg. VEREHULK- INIMESEL 6-8 % KEHAKAALUST. TÄISKASVANUD NAISEL ON 4,0-4,5 l ja MEHEL 5 l JA ENAMGI. HINGAMISSAGEDUS- TÄISKASVANUD NAISTEL ~15-20xmin . MEESTEL ~12-15xmin, VASTSÜNDINU HINGAMISSAGEDUS ON ~60xmin. URIINI ÖÖPÄEVA HULK- 1-1,5 LIITRIT TUNNIDIUREES TÄISKASVANUL- 50-100 ml IMIKU DIUREES- 10 ml/kg kohta MENSTRUAALTSÜKLI KESTUS- 22-35 PÄEVA MENSTRUATSIOON- 3-5(7) PÄEVA. ON EMAKA TSÜKLILINE VEREERITUS OVULATSIOON TOIMUB- MENSTRUAALTSÜKLI 12-16 PÄEVAL. NORMAALNE RASEDUS- 40 NÄDALAT SEEDETRAKT- 7-8 m MAOS- 3-6 t. ASUB TOIT MAOS TÄISKASVANUL ON VAJA MAGADA- 7-8 TUNDI SÜDA- (COR). ON UMBES INIMESE RUSIKASUURUNE ÕÕNESELUND, MIS PAIKNEB
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
