Mihhail Lomonossov (0)

Mihhail Lomonossov oli Vene teadlane , loodusteadlane , luuletaja, kunstnik, ajaloolane, pani aluse tänapäeva vene kirjakeele ja andis oma panuse hariduse, teaduse ja majanduse arendamisele. Aastal 1748 asutas ta esimese Vene keemialabori Teaduste Akadeemias ja tema initsiatiivil asutati 1755 .aastal Moskva Ülikool.
Lomonossovi arvates olid soojusnähtused tingitud aineosakeste pöörlemisest. Oma teooria põhjal andis ta üldjoontes õige seletuse sulamisele , aurustumisele ja soojusjuhtivusele. Ta jõudis järeldusele, et on olemas suurim ehk viimane külmaaste, mis vastab aineosakeste liikumise lakkamisele. Veel väitis ta, et soojus on liikuv vorm, mõtles välja gravitatsiooni mehaanilise seletuse, uskus evolutsiooni teooriasse , selgitas välja, kuidas tekivad jäämäed ja taastas antiikse mosaiigikunsti.
Lomonossov sündis 19.novembril, 1711 .aastal, Venemaal, Mishaninski külas. Tema isa oli kalamees ja kuigi isa võttis ta kaasa nii kala püüdma kui ka linna kauplema, ei tundnud Lomonossov end kodus hästi. Ta ema suri, kui ta oli väga noor ning pärast seda abiellus ta isa veel kaks korda. Esimene võõrasema suri noores eas. Teine Võõrasema pidas Lomonossovit laisaks , sest ta luges koguaeg ning Lomonossov on öelnud hiljem, et ta oli sunnitud lugema ja õppima üksikutes ja kõledates kohtades ning taluma külma ja nälga. Kui Lomonossov sai 11-aastaseks, lahkus ta lõpuks kodust ning suundus Moskvasse otsimaks täiendavat haridust.
Lomonossov püüdis sisse saada Kholmogorski kooli, aga teda ei võetud vastu, kuna ta oli kaluri poeg. Hiljem otsustas ta varjata oma vaest tausta . 1730 .aastal võeti ta vastu Slaavi -Kreeka-Ladina Akadeemiasse, kus ta ka aastal 1735 õppis filosoofiat. 1734 .aastal kuulas ta Kievo-mogilyanskaya Akadeemias loenguid ja õppis ukraina keelt ja kultuuri. Saades selgeks ladina ja kreeka keele, avastas ta antiikse Euroopa kultuuri. Hiljem Kiievis, sai ta õppima Teaduste Akadeemiasse.
Pärast Akadeemia lõpetamist, läks Lomonossov õppima Saksamaale. Seal sai ta põhjalikud teadmised füüsika ja keemia valdkonnas ning õppis ära saksa, prantsuse, itaalia ja inglise keele, tutvudes samal ajal tolle ajal kirjandusega. Uurides välismaal lähemalt Vene luulet, mõistis ta, et pole ühtset vene kultuuri või vene kirjakeelt. Ta otsustas teha kõik võimaliku, et panna alus vene oma kultuurile , teadusele, kirjandusele ja kirjakeelele. 6.juunil, 1740.aastal abiellus Lomonossov saksa neiuga, kelle nimeks oli Elizabeth Zilch. Abielu hoiti mitu aastat salajas, sest Lomonossov kartis , et Teaduste Akadeemias ei kiideta heaks abielu kodanikuga välisriigist.
1741. Aastal naases Lomonossov Venemaale. Aasta hiljem nimetati ta Vene Teaduste Akadeemia füüsika osakonna juhatajaks. 1743.aastal, mais, süüdistati Lomonossovit Akadeemiaga seotud inimeste solvamises ning teda hoiti 8 kuud koduses arestis. Ta vabastati 1744.aastal jaanuaris, kui ta oli kõigi asjaosaliste käest vabandust palunud . Aastal 1745, sai temast esimene venelasest professor Teaduste akadeemias. Ta sai tööd füüsika alal. Aastal 1761 valiti ta Kuningliku Rootsi Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Mihhail Lomonossov suri 15. aprillil , 1765.