Katk (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Katk

leiutistest ja relvadest. Inimkond kipub muutuma kohati lausa ülbeks, loodust ei austata. Olekski siis kohane meenutada, et on asju, millest meie jõud ja mõistus üle ei käi. Sellised on näiteks looduskatastroofid, universumist meile kaela sadavad komeedid ning ka haigused. Järgnevalt räägiksingi ühest haigusest, mis juba üle pooleteise tuhande aasta on inimesi kohutanud. 2. Tutvustus. Sümptomid ja levimine. Liigid. · Katk on kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. · Levib piisk- ja puutenakkusena. Kirbud kandsid edasi rottidelt, suslikutelt ja ümisejatelt. Koduloomade katk (v.a kaamlikatk) inimesele ei nakka. · Vormid: muhk, kopsu, naha, septiline ja kõhukatk. · Tunnused: kõrge temp, külmavärinad, kaenla all ja kaelal kanamunasuurused valulikud

Arstiteadus

12

docx

Must Surm

Mongolite impeerium avas kaubavahetuse Lääne-Euroopaga. 1346. aastal mongolid ründasid eurooplaste kaubanduslinna, kus toimus kaupade vahendamine ida- ja läänemaailma vahel. Mongolid soovisid kogu tulu endale. Linna suudeti hästi kaista ning 1347. aastal hakkas mongolite sõdurite seas levima katkupisik. Ennem kui loobuti linna piiramisest, visati oma katku kätte surnud sõdurid katapuldiga üle linnamüüri. Seda peetakse ajaloos esimeseks biloogilise relva kasutamiseks. Katk hakkab levima kiiresti just kaubateede tõttu, peamiselt laevadega. Katku kandsid edasi kirbud, kes elasid rottide seljas. Katk levis kirbuhammustusega. Rotid pesitsesid kaubanduslaevades. Kuna bakter ei tapnud silmapilkselt, siis inimesed suutsid reisida ja haigustekitajat edasi kanda. Esimesena jõuab pisik Sitsiiliasse. Laevad hakkavad saabuma juba haigete või surnud inimestega. Algselt ei nähta haiguses midagi erilist, sest selle sümptomid sarnanevad külmetuse omadega

10.klassi ajalugu

3

doc

Katk

baariumkarbonaadi, tsinkfosfiidi, zookumariini ja mitmesuguseid teisi lisandiga mürgistatud peibutussöötasid), gaase (vääveldioksiid, kloorpikriin, sinihape), närilisi tõvestavaid mikroobe. Oluline on ka otstarbekalt korraldatud jäätmete kogumine ja kõrvaldamine ning elamute ja ladude korrashoid. Ajalugu Esimene teadaolev katkuepideemia (Justinianuse katk) oli 6.saj. Egiptuses, Süürias, Väike-Aasias ja Euroopas. Rohkesti ohvreid nõudis katk Euroopas ka 1347-50 (niinimetatud must surm). Viimane suur katkuepideemia (algkolle Hongkong) oli 1894-1900 Hiinas, Indias ja Jaapanis. Venemaal (Kaspia, Volga ja Baikali ääres) oli katkukoldeid veel 20.saj. algul. Eestis esines katkuepideemiaid 18.sajandini korduvalt (sealhulgas 1531.a. suri Tallinas ligi 2000 inimest, 1549.a. suri Tartu piiskopkonnas üle 14000 inimese, 1570-78, 1601-06, 1657). Eriti rasked tagajärjed olid viimasel

Ajalugu

2

docx

Haigus epideemiad maailma ajaloos

Haigus epideemiad maailma ajaloos Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.Erinevaid suuri epideemiaid on maailma ajaloos olnud palju. Need levivad kõikjal ja mõnel pool lausa väga suure puhanguga. Mõned neist on levinud ka Eestis, millest paljud on lõppenud surmaga. Sellised haigused on näiteks must katk ja HI- viirus. Katkuks ehk mustaks surmaks nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks.

Ajaloolised sündmused

19

pdf

MIKROBIOLOOGIA Lõpptest

on ranged anaeroobid, aga raku kuju ja spooride moodustamise võime poolest on perekonnad sarnased. Bacillus perekonda kuuluvad aeroobsed bakterid. Enamus neist on looduses laialt levinud (pinnases ja vees). Nende eosed levivad kergesti tolmu ja aerosooliga. Kuivatatud toiduained (vürtsid, piimapulbrid jm) on batsillidega tugevalt kontamineeritud. Bacillus anthracis– siberi katk ehk antraks Siberi katku on võimalik nakatuda kolmel viisil - naha, hingamisteede ja seedetrakti kaudu. Spoorid võivad püsida maapinnas elujõulistena aastaid. Inimesed võivad nakatuda kokkupuutes haigete loomadega, loomsete produktidega või hingates sisse spoore. Nakatuda võib ka liha süües. Sümptomid varieeruvad vastavalt haigusesse nakatumise viisist ja ilmnevad seitsme päeva jooksul.

Kategoriseerimata

Meedia

Kommentaarid (0)