Küsimused 1. Milles seisneb imperialismi olemus? 2. Millised tehnilised leiutised aitasid kaasa imperialismi arengule? Too näiteid. 3. Kuidas moodustusid Kolmikliit ja Antant? Millised olid neisse kuulunud riikide eesmärgid? 4. Kas buurid olid põlisrahvas või kolonistid? Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b
Eesmärgid: Eesmärgid: 1. Uute kolooniate saamine 1. Mõjuvõimu suurendamine 2. Saksamaa soovis kehtestada oma 2. Prantsusmaa soovis vähendada ülemvõimu Mandri-Euroopas ja Saksamaa mõjuvõimu Euroopas purustada Prantsusmaa ning saada tagasi Elsassi ja 3. Austria-Ungari soovis tugevdada Lotringit oma positsioone Balkanil ja soovis 3. Venemaa soovis purustada Türgi ja Saksamaa toetust sõja tekkimisel Austria-Ungari ning kehtestada 4. Itaalia tahtis kaitset Prantsusmaa võimu Balkanil (et viia ellu võimaliku rünnaku vastu kinnisidee vallata Konstantinoopolit 5. Liitu ei kuulunud Türgi ja Dardanelle) 4. Jaapan soovis üle võtta Saksamaa
Kes sinna kuulusid? Millal need asutati? Suurriigid hakkasid omavahel grupeeruma, et ohukorral üksteisele appi minna. Antant: 1893-Venemaa+Prantsusmaa 1904-Inglismaa+Prantsusmaa 1907-Inglismaa+Venemaa Kolmikliit: 1879-Saksamaa+Austria-Ungari 1882-Itaalia Millised olid nendesse riikidesse kuuluvad eesmärgid? Saksamaa: *uute kolooniate haaramine *purustada Prantsusmaa ja kehtestada ülemvõimu Euroopas. Austria-Ungari: *tugevdada oma positsioone Balkanil Itaalia: *kaitsta end Prantsusmaa rünnakute eest Prantsusmaa: *vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas *Saada tagasi Elsass ja Lotring Venemaa: *soov purustada Türgi *purustada Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil Inglismaa: *takistada kolooniavalguste ümberjagamist ja Saksamaa muutmist maailmavõimuks. 5.l Maailmasõja põhjused, ajend, toimumisaeg ja sõdivate poolte taotlused, tähtsamad sündmused(lünktekst) *Suurbritannia *teisel pool Saksamaa
Koloniaalimpeeriumide teke- imperialismi lahutamatuks osaks, 1914. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades.Aafrika pakkus suurt huvi Euroopa riikidele- 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses, enne seda suutis iseseisvaks saada vaid Etioopia ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda(1899-1902)- kõige dramaatilisem kokkupõrge Aafrikas, et kohalike rahvaste vastupanu maha suruda, buurid suutsid inglaste suurele ülekaalule esialgu vastu pidada, kuid sõjaline surve muutus liiga tugevaks ja buurid läksid üle partisanisõjale, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagrid, kuhu paigutati suurem oma buuridest ning 1902. olid buurid sunnitud sõlmima rahulepingu, millega nende vabariigid arvati Briti impeeriumi koosseisu.India rahvuskongress-vastupanuks inglaste valitsemisele(kiire majanduslik areng, mis tõi kaasa traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise)
Prantsusmaa Antandis # Soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning # Tagasi saada Saksamaalt Elsassi ja Lotringi piirkonnad ja juurde Aafrika alasid. Venemaa Antandis: # Ei soovinud Saksamaa juhtpositsiooni Euroopas # Peamine vaenlane oli Türgi, sest soovis tagasi saada Türgi poolt vallutatud Konstantinoopolit ja Dardanelle # Selleks oli vaja vallutada Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil lnglismaa huvid Antandis:# Maha suruda Saksamaa soov jagada ümber senised kolooniavaldused # Koostööpartner Jaapan huvitus Saksamaa kolooniavalduste ülevõtmisest Aasias. 19/20 saj USA maailmapoliitika: # Varasematel aegadel isolatsioonipoliitika # 19-20 saj tegeleti Lõuna-Ameerikaga, et lõpetada eurooplaste mõju. # 1898 Ameerika-Hispaania sõda. Hispaania loovutas Puerto Rico, Filipiinid, Guami, Kuuba. # Ladina-Ameerikas teostati nn ,,kahuripaatide diplomaatiat",
1914. aastaks olid suutnud iseseisvuse säilitada vaid Etioopia (Abessiinia) ja Libeeria (ameeriklaste rajatud oma endistele neegerorjadele). 1 Mõnikord õnnestus vallutajatel kohalike rahvaste vastupanu kiiresti maha suruda. Mõnikord kestis võitlus kauem. Kõige dramaatilisemaks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise- Buuri sõda 1899 1902. Buurid olid Hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõuna-Aasrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Esialgu suudeti inglastele küll vastu panna, kuid hiljem tuli siiski alistuda. Vastuseis suurriikide koloniaalpoliitikale kasvas ka Aasias. Indias tõi see kaasa kiire majandusliku arengu, mis tõi kaasa traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise. Vastupanu etteotsa tõusid euroopaliku hariduse saanud hindud, kes lõid selleks 1896.a oma
· Erand: Norra eraldus rahumeelselt Roorsist (1905) · Saks, Vene-ümberrahvastamispol, ing-ralvajõud, aust-ung-piiratud anutonoomia Kolooniaimpeeriumide teke: · 20. Saj alguseks hakkasid vabad kolooniavallutusteks sobivad maad otsa saama · Viis katseteni valdused ümber jaotada · Huviorbiidis oli aafrika · 1914.a suutis iseseisvuse säilitada vaid etioopia+libeeria · Dramaatilisem kokkupõrge ing-buuri sõda (1899-1902), buurid sunnitud rahulepingule · Vastupanu kasvas ka aasias, briti kolooniaid isel kiire maj areng, mis tõi kaasa trad elu muutumise · India rahvuskongress seadis eesmärgiks saavutada indiale otsustusõigus siseküs (1896) · Hiina muutus 20. Saj alguseks poolkoloniaalseks maaks, bokserite ülestõus (1900) · 1911 sai Hiinast vabariik Tehnika areng: · Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikusega tööpinke, seeriatootmine
Oma osa sõjaka meeleolu tekkel etendas sõjatehnika areng ja võidurelvastumine. KOLMIKLIIT JA SELLE EESMÄRGID a) Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, mis tähendas konkurentsi Inglismaaga. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada võim Euroopa mandril. Kolooniad sooviti ümber jagada nii, et S oleks esindatud kõikjal maailmas. Sõjalist kokkupõrget Inglismaaga loodeti vältida. b) Austria- Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. c) Itaalia, nõrgim lüli, oli lepinguga liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20. saj algul paranesid nende suhted aga märgatavalt d) Sootuks tähtsaks koostööpartneriks oli aga Türgi, kes lootis neilt toetust eeskätte Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. ANTANT JA SELLE EESMÄRGID
Euroopa mandril. Otsest sõjalist Inglismaaga loodeti esialgu vältida, kuid pikemas perspektiivis oli see möödapääsmatu. Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile, mis oli rahvuslikult killustatud ning mida ohustasid Serbia püüded luua Austria-Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest suur slaavi riik. Serbia selja taga oli aga Venemaa. Austria-Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil. Selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetud juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. Nõrgim lüli oli Itaalia, kes oli liitunud selleks, et end kaitsa Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. 20. sajandi algul paranesid aga Itaalia ja Prantsusmaa suhted märgatavalt paranenud. Prantsusmaa toetas Itaalia soovi eraldada Türgi küljest hilisem Liibüa(Kürenaika ja Tripolitaania)
*Vene-Jaapani sõda 1904-1905a. mõlemad riigid püüdlesid ülemvõimu poole Hiinas ja see viis sõjalise konfliktini. Venemaa sai lüüa. Kaotus Jaapanile soodustas 1905a. revolutsiooni puhkemist. *Bosnia kriis 1908a. Austria-Ungari liitis vägivaldselt Bosnia-Hertogoviina, mis kuulus ametlikult Türgile, ent oli reaalselt Austria-Ungari okupatsioonivõimude kontrolli all, kriisi tulemusena Saksamaa sõltuvus Austriast tugevnes, Entente ei lõdvene ja pinged Balkanil jäävad püsima. 5. Millised olid tähtsamad ühiskondlikud liikumised 20. sajandi algul? (nimeta, selgita, too näiteid). Selgita: revisionism, enamlus, anarhism, antisemitism. - *Proletariaad palgatööliskond, mis hakkas oma õigusi suurendama. *Marksism kutsub palgatöölisi ühinema, eraomandi ära võtmine. *Revisionistid arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega.
Põhjused: 1) kodanikuõiguste puudumine 2) maa puudus 3) linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel 4) kogu ühiskond vajas põhjalikke reforme, kuid neid ei tulnud 5) Venemaa-Jaapani sõda, kus Venemaa lüüa sai 6) venestamine *streigid, seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad jne *16. okt leidis aset suur rahvakoosolek *17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubas kokku kutsuda Riigiduuma ja kindlustada rahvale kodanikuvabadused. Tagajärjed: *revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906. aastaks jõuga ja järelandmiste tegemisega * Riigiduuma volitused olid piiratud *Keiser säilitas laialdase võimu *samas laienesid kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord 9. Kultuur ja eluolu 20. sajandi algul. Eluolu I maailmasõja ajal *maailm tugevalt Euroopa-keskne *moesõnaks progress *teadusrevolutsiooni aeg:
a kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppele ametliku nimega Entente Cordiale e. Antant. d) 1907. a kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias (Sõprusleping). 9. Millised olid Kolmikliidu eesmärgid? Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniad sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Austria- Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. Itaalia eesmärk oli eraldada Türgi küljest Kürenaika ja Tripolitaania ning rajada sinna oma koloonia. Algul oli Itaalia liitunud Austria- Ungariga selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest, kuid hiljem nende suhted paranesid. 10. Millised olid Antandi eesmärgid?
arengus esikohal Inglismaa, kuid 20. saj. algul hakkasid talle järle jõudma USA ja Saksamaa. Majanduse ebaühtlane reng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni. Sõjalised blokid KOLMIKLIIT- Saksamaa (1879), Austria-Ungari (1879), Itaalia (1882), Türgi ja Bulgaaria (1915) Eesmärgid: Saksamaa: *soovis uusi kolooniaid haarata, *Prantsusmaa purustamine, et kehtestada ülemvõim Euroopas, *teiste riikide kolooniate ümber jagamine Austri-Ungari:*tugevdada oma positsiooni Balkanil, *saada Saksamaa toetust, *olulist rolli eetndas Serbia, kes püüdis luua Suurslaavi riiki, toetus Venemaale Itaalia: * eraldada Türgi küljest hilisem Liibüa, tollase nimega Kürenaika ja Tripolitaania, *saada kaitset Prantsusmaa eest Türgi: *lootis toetust Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu ANTANT: Prantsusmaa (1893), Venemaa (1893), Inglismaa (1904), Jaapan (1914), Rumeenia (1916), USA (1917) Eesmärgid:
muutus järjest rahvusvahelisemaks 4. Antanti ja Keskriikide kujunemine, liitude eesmärgid Õ lk 12 - 16 Kolmikliit- 1879 Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882 liitus Itaalia Saksamaa-soovis uusi kolooniaid haarata. Laiendada oma poliitikat Euroopa tasandilt maailma tasandile. Purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniad sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Austia-Ungari- Tugevdada oma positsioone Balkanil Itaalia- Kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Antant- 1893 Prantsusmaa ja Venemaa vahel. 1904 Prantsusmaa ja SBR-i vahel. 1907 Inglise-Vene leping. Prantsusmaa- soovis vähendada Saksa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Venemaa- ei soovinud Saksa hegemooniat Euroopas. Tahtsid vallata Konstantinoopolit ja Dardanellet. Inglismaa- ei saanud lubada Saksamaal domineerivaks jõuks Eeuroopa mandril ja maha tuli suruda tema
Imperialism suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; majandusliku mõjuvõimu laiendamine maailmas Euroopa tsivilisatioon isikuvabadus, demokraatia, eraomand Norra eraldus Rootsist 1905. a USA, Jaapan, Belgia, Portugal Saksamaa ja Venemaa kasutas rahvastamispoliitikat, et võidelda rahvuste enesemääramise vastu Inglismaa kasutas selleks relvajõudusid (Iirimaa vastu) Austria- Ungari andis piiratud autonoomia Inglise-Buuri sõda 1899-1902 buurid olid hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõunda Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Buurid läksid üle partisanisõjale; inglased rajasid koonduslaagrid ja sinna paigutati enamik buuri tsiviilelanikest. Kasutusele võeti raskekuulipilduja 1902 a rahuleping buuride vabariik arvati Briti impeeriumi koosseisu India Rahvuskongress 1896 eesmärgiks oli saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes;
1. Kirjelda ühiskondlikke olusid 20 saj algul kasutades mõisteid: jõuvahekordade tasakaal, sovinism, imperialism, eurotsentrism, rassism, antisemitism, kolonialism, globaliseerumine. Maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul 8 riiki. Sovinism oma rahvuse teistest paremaks pidamine; kasvas välja 19 s tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine) Eurotsentrism euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna; kõike muud peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Rassism ettekujutus valge rassi üleolekust; vallutusi peeti progressiks mahajäänud,
jaanuar 1905 kogunedis Talvepalee juurde töölised, et anda tsaarile palvekiri. Kõlab lask ja tsaar annab käsu rahva ihta tulistada, saab alguse Verine Pühapäev. 21. 1905.a revolutsiooni taotlused – esialgu majanduslikud, hiljem poliitilised (demokraatlik vabadus, valimisõiguse laiendamine, Riigiduumale seadusandlikud võimalused) 22. 1905.a revolutsiooni tulemused – talupoegadel vähendati rendimaksu ja tõsteti palka, töölised said koonduda ametiühignutesse, Riigiduuma loomine. 23. 20.sajandi Keisri Saksamaa maksupoliitika – sõjaväestiku ehitamine, kolooniate hooldamine, sõjaväe pidamine, kaudsete maksude tõstmine (pärandimaks, maks viinale, tubakale) 24. 20.sajandi suurriikide liidud + nende eesmärgid – Kolmikliit – Saksamaa,Austia- Ungari(Türgi,Bulgaaria, Itaalia), Atant – Venemaa,Prantsusmaa, Inglismaa (jaapan,serbia) 25. Kolmikliit – Saksamaa eesmärgiks kolooniate haaramine nt Prantsusmaal, Inglismaal,
Lähiajalugu Saksamaa keisririigi sünd 1871 Kuninganna Victoria (Inglismaa) surm 1901 I maailasõda 1914-1918 20.sajandi algus imperialism (I impeerium Roomas) Imperialismi tunnused: 1) Monopolide tekkimine (konkurentsitu ettevõte/ettevõtete ühendus) nt: autotööstus FORD USA's 2) Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo (kapital raha kolooniatesse) 3) Turgude jaotamine monopolide vahel 4) Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad 8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa 2) Prantsusmaa 3) Suurbritannia 4) Venemaa 5) Jaapan 6) Ameerika Ühendriigid 7) Itaalia
a)Enim ilmnes Inglise-Saksa vastasseis liidrikohast maailmas b)Lahendamata vastuolud Prantsuse-Saksa suhetes sundisid otsima liitlasi KOLMKIKLIIT 1882-1915 Saksamaa Austria-Ungari Itaalia ANTANT 1907 Prantsusmaa Inglismaa Venemaa 2.Kolmikliidu eesmärgid a)Saksamaa: · Saada suureks maailmariigiks (kolooniad)- ,,Drangnach Grosse". · Selle nimel võimsa sõjalaevastiku . · Purustada Prantsusmaa ja kehtestada ülemvõimu Euroopas b)Austria-Ungari: · Tugevdada oma positsioone Balkanil · Maha suruda Serbia domineerimispüüded c)Itaalia: · Lootis liitlaste kaitsele Prantsusmaa rünnaku korral · Suhete halvenemisel seniste liitlastega paranesid suhted Prantsusmaa ja Venemaaga- 1915 astus Kolmikliidust välja · 1911 vallutas Türgilt Liibüa d)Türgi: · Lootis Saksa ja Austria-Ungari toetust Venemaa ja Itaalia vastu 3.Antandi eesmärk a)Prantsusmaa: · Vähendada Saksa mõju Euroopas ja saada tagasi Elsass-Lotring · Huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas b)Venemaa:
aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, austria-Ungari, USA, Jaapan). Tänapäeval on üle 200 sõltumatu riigi. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia neil oli ülemerekolooniad. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised riigid. Venemaal põhiline venelased. Austria- Ungaris oli austrialased ja ungarlased, aga oli ka palju slaavi rahvad, kes olid allasurutud. Jaapanil ja USAl ei olnud kolooniaid. Kõrgkapitalism ahk imperialism on suurriikide püüe oma võimupiirkonda laiendada. Võim võib olla nii kultuuriline, poliitiline kui majanduslik võim Tootmises oli väga ulatuslik kasv 1897 - 1913 Tööstuspööre oli toimunud. Kõige rohkem kasvasid naftatööstus, kautsukitootmine (kumm), elektrotehnike, autotööstus. Toimus kiire tõus, sest alguses ei olnud tootmist Arenenud riikides aastane tööstustoodagu juurdekasv % aeglustus, kui saavutati teatud tase.
saj algul hakkasid Am.Ü ja Saks. areng Ing.le järele jõudma (orienteerusid uutele leiutistele). Tänu uutele töösutsharudele hakkas Saksa eksport kolmekordselt kasvama. See andis tõuke Saksa kaubalaevastiku arengule. ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED 20.SAJ ALGUL Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda: 1)Revisionistid (sotsialismi jõuda järk- järguliste reformidega) 2)Vene enamlased (Lenini eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis. tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine) 3)Tsentristlik suund, (eesotsas Karl Kautsky, kahe eelnimetatud suuna kesktee) 4)Anarhistid (ei pooldanud mingit diktatuuri, eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele). Rahvusvahelised suhted 20.saj algul SUURRIIKIDE BLOKKIDE KUJUNEMINE 1879.a sõlmiti liiduleping Saks. ja A-U vahel, 3a hiljem ühines It. Kolmikliit . Noor Saksa keiser loobus V.ga sõlmitud nn edasikindlustuslepingut, millega Saks.
19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused
1. MAAILM ENNE MAAILMASÕDA (20 SAJ. ALGUS) Maailm oli tugevalt Euroopa keskne. Suur osa maailmast jaotatud Euroopa riikide kolooniate vahel. Lääs dikteeris oma tahet kõikjale (läänelikud tarbeesemed, rõivad jne). Naisõiguslased ehk sufrazetid (sai alguse 19nda sajandi lõpul Suurbritannias ja Ühendriikides. Peamine eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguste eest) Soome kehtestas kõigepealt Valimisõigused. Vastased jagasid naisõiguslasi naeruvääristavaid plakateid, et neid rünnata. Proktsionism: majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest. Positiivsusele lisaks esines pessimismi, üheks avalduseks oli antisemitism - juudivastasuse tugevnemine. Theodor Herzl rajas sionistliku - juudirahvusluse liikumise 2. TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20 SAJ. ALGUL Teadus: Teadlased hakkasid otsima organismi pärilike omaduste materjaalseid kandjad (alus geneetikale). Saksa füüsik Max Plan
· 1882 Saksamaa, Austria-Ungari+ Itaalia moodustavad Kolmikliidu · Saksamaa eraldub prantsusmaast · Oht kolmikliidust · 1893 Venemaa+Prantsusmaa · 1904 Prantsusmaa + Inglismaa Entente Cordiale · Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi · 1907 Inglismaa+ Venemaa · Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · Eesmärk teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas · 1898 Ameerika-Hispaania sõda · Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba
Lähiajalugu I Maailm 20. sajandi algul Sovinism marurahvuslus, nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Koloniaalvaldused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Öeldi, et tahavad hoolitseda vähe arenenute eest. Ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, kuid tegelikult ei tahtnud keegi kuuldagi mõne enda territooriumi lahkulöömisest. Koloniaalmaad hakkasid otsa saama, Saksamaa aga arvas, et oli saanud liiga vähe. Aafrikas olid vabad vaid Etioopia(Abessiinia) ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda Aafrikas, hollandlased Oranje vabariigis
eeliseid, kaubeldes piiride ja tollideta, olid rahvusest sõltumata juriidiliselt võrdõiguslikud kogu keisririigi raames. Linnades arenenud tööstus, põllumajandus Sisepoliitika: Parlamendis olid esindatud peaaegu kõik rahvusrühmad, oli otsuste vastuvõtmine raskendatud. Kõikide rahvuste poliitilised grupid asetasid esikohale rahvuslikud probleemid, nõudes maksimaalselt laialdast autonoomiat. Välispoliitika: Venemaaga rivaalitses Balkanil. 1908 annekteeriti Bosnia ja hertsogoviina. annekteerima- vägivaldne liitma. 1879 liit Saksamaaga Venemaa vastu. Itaalia Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Mitmeparteiline parteisüsteem. Majandus: Heaolutase oli üks madalamaid. Põhja osa oli edukam kui lõuna osa, kus kehtis parunite patriarhaalne võim talupoegadele. Põhjustas ümberasumisi lõunast põhja ja Ameerikasse. Lõunas oli nälg. Välispoliitika:
Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi.
.......................................................................................... 27 Saksamaa kapituleerumine-....................................................................................................... 28 Tagajärjed.................................................................................................................................. 28 1917 a. veebruarirevolutsioon ja kubermanguautonoomia saavutamine...................................29 Eestlaste osavõtt riigiduuma valimistest, esimeste parteide teke.............................................. 30 Maapäev ehk Ajutine Maanõukogu...........................................................................................30 Oktoobripööre ja Eesti...............................................................................................................30 Eesti iseseisvumine....................................................................................................................31
Saksamaa firma BASF, sest Inglismaa ei osanud seda ära kasutada Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni Ühiskondlikud liikumised 20. Sajandi algul Kolmikliidu ja Antanti kujunemine ja blokkide eesmärgid Kolmikliit- Saksmaa- haarata uusi kolooniaid, laiendada oma poliitikat Euroopa tasandilt maailma tasandilevajas võimsat laevastikku Austria-Ungari- tugevdada oma positsiooni Balkanil, tuli maha suruda Serbia domineerimiskated ja saada Sks toetus, kui peaksid kaasa tooma sõja Vm-ga Itaalia- nõrgim lüli, kaitsta end Pr rünnaku eest, vallutada Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning kuulutada see oma kolooniaks nimega Liibüategi ära Antant- Prantsusmaa- soovis vähendada Sks mõjuvõimu Euroopas, saada tagasi Elsassi ja Lotringit
4) anarhistid – klassiolukord likvideerida, kodanlik kord kukutada, ei pooldanud diktatuuri, eesmärgid lootsid saavutada atendaadiga suurriikide valitsejatele ning kõrgematele riigiametnikele, riiki pole vaja korraldada? 2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda. Balkani sõdade tulemused. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 UUE SAJANDI ALGUS Suurriikide huvid Suurbritannia soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada Austria-Ungari vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa.
Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 71, tagasi saada Elsass-Lotringi. Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke.
Üldiselt paranes tööliste olukord Lääne-Euroopas tööliste parem organiseerumine võitluseks oma õiguste eest ning sotsiaaldemokraatlike ideede laiem levik Suuremat tähelepanu pöörati töötaja oskustele, tekkisid oskustöölised Töölistele loodi paremas töö- ja elutingimused IMERIALISMIAJASTU Maailm jõudis imerialismiajastusse 19. saj lõpul Nimetus tuleb impeeriumitest (suurriikidest) suurriikide ajastu ehk imerialismiajastu Imperialism riiklik poliitika, mille eesmärgiks oli juurde saada territooriume, kolooniaid ning saavutada teiste riikide üle poliitiline või majanduslik kontroll 19. saj II poolel suurte rahvusriikide tekkimine: Itaalia 1870, Saksamaa 1871 Sovinism marurahvuslus, imerialismi 1 põhijooni, mingi inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis (peetakse oma rahvust teistest paremaks, ei arvestata teiste rahvustega) Suuremad emamaad kaardil:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
