Mis moodustavad koe? ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud, mis on omavahel seotud raku vaheainega. Parakriimne... Signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke Rakumembraanis olevad valgud mis lisaenergia abil liigutavad kindlaid ioone väiksema konsentratsiooniga alalt suuremale on... ioonpumbad Rakumembraanis olevad valgud mis lisaenergia abil liigutavad kindlaid ioone suurema konsentratsiooniga alalt väiksemale on.. ioonkanalid Mis on Aktsioonipotensiaal? Tugevama ärrituse korral avaneb kanalid, ioonide sissevool rakku on kiire ning membraaniponentsiaal muutub oluliselt.
aktiini ja müosiini filamentide toimel. Nimeta kolm kudet mao seinas ja nende kudede ülesanded 1. Epiteelkude (näärmeepiteel) - sekreteerimine / epiteelkude (kaitse) 2. Sidekude- toestab, kaitseb 3. Lihaskude (silelihaskude) - liigutab toitu maos. Millel põhineb närvikiu talitus (selgita)? Põhineb erutuse juhtimisel ja vastuvõtmisel. Suunaga dentriidilt aksionile, sealt lihasele. Erutuse teke põhineb polaarsuse muutumisel (aktsioonipotensiaal). Nimeta kusepõie seina kihid ja neid moodustavate kudede ülesanded. 1. Transitoorne epiteelkude - barjäär, ei lase uriini läbi. Võimaldab põiel venida. 2. Silelihaskude - võimaldab põiel täituda ja tühjeneda. 3. Epiteelkude - katab põie välispinda Nimeta kaks kudet ja koe ülesannet südames. 1. Südamelihas kude- tagab südame automaatse töö. 2.Sidekude verena, liigub kehasse laiali.
c-aine kontsentratsioonide diferents K+ ja Na + ebavõrdne jaotus rakus ja rakuvälises ruumis hoitakse üleval ATP-abil töötava Na+-K+-pumba abil, mis viib Na+ rakust välja kõrgema kontsentratsiooni suunas, K+ aga sisse, kuna K+ ioonid liiguvad kontsentratsioonigradiendi tõttu pidevalt rakust välja. Raku elektriline potensiaal haarab rakumembraani lähiümbrust, sellest oleneb membraani läbilaskvus teiste ainete suhtes, võime erutust vastu võtta ja seda edasi juhtida. Aktsioonipotensiaal (membraani-tegevuspotensiaal)e vastus ärritusele, mil membraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu, aktsioonipotensiaali amplituud on sõltuvalt koest 60-120mV.Erutus kujutab endast rakumembraani depolarisatsiooni levikut mööda erutatava koe membraani, nn depolarisatsioonilainet, mis on närviimpulss kui kiireim levinuim informatsiooni edastamise viis. Aktsioonipotensiaali depolarisatsioonifaasi pikkus u
3.8 Lihaste talitlus e närvi-lihasaparaadi füsioloogia Kirjuta millega on tegu. · Aeglased · Kiired väsimus-resistentsed _________________________ · Kiired kiireltväsivad · Aeglased oksüdatiivsed · Kiired oksüdatiiv-glükolüütilised _________________________ · Kiired glükolüütilised 3.9 Lihaskontraktsiooni füsioloogia Ühenda joonega pilt ning mis on seal kujutatud. 22 Refleksikaar Aktsioonipotensiaal Aktiin ja müosiin Sünaps T-torukesed 3.10 Lihaskontraktsiooni füsioloogia Tõmba valele vastustele joon alla. 1) Lihaskontraktsiooni liigid on.. · Isomeetriline · Isokineetiline · Kontsentriline · Postekstsentriline 2) Lihaste kontraktsioonijõudu määravad faktorid on.. · Lihaskiudude hulk antud lihases · Lihaskiudude kontraktsioonijõud · Lihase värvus · Lihaste innervatsiooni iseärasused 23 3
liigutused.Silelihased koosnevad kiududest-ühe tuumaga silelihasrakkudest.Aktiini-ja müosiinifilamendid asuvad korrapäratumalt ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihastel.Puudub vöötlihastele iseloomulik Ca siduv valk troponiin,selle asemel kalmoduliin. Ehituse ja funktsiooni järgi silelihased: Spontaanaktiivsuseta silelihased Spontaanakttivsusega silelihased(sooleseinas) Silelihase kontraktsioon ja lõõgastumine aeglane,aktsioonipotensiaal võib kesta mitusada millisekundit,silelihaste lühenemiskiirus ja ATP lõhustumine on 100...1000 korda aeglasem kui vöötlihasel.Silelihast iseloomustab pikkaaega kestev tooniline kontraktsioon ja plastilisus. Vöötlihased:moodustavad 40-50% kehamassist.Skeletilhaste kontraktsiooni algatavad kesknärvisüsteemist motoorsete närvide kaudu tulevad imulssid. Vöötlihas koosneb mitme tuumaga lihasrakkudest e lihaskiududest ja lihasrakku ümbritsevast membranist- sarkolemmist.
allumatud liigutused.Silelihased koosnevad kiududest-ühe tuumaga silelihasrakkudest.Aktiini-ja müosiinifilamendid asuvad korrapäratumalt ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihastel.Puudub vöötlihastele iseloomulik Ca siduv valk troponiin,selle asemel kalmoduliin. Ehituse ja funktsiooni järgi silelihased: Spontaanaktiivsuseta silelihased Spontaanakttivsusega silelihased(sooleseinas) Silelihase kontraktsioon ja lõõgastumine aeglane,aktsioonipotensiaal võib kesta mitusada millisekundit,silelihaste lühenemiskiirus ja ATP lõhustumine on 100...1000 korda aeglasem kui vöötlihasel.Silelihast iseloomustab pikkaaega kestev tooniline kontraktsioon ja plastilisus. Vöötlihased:moodustavad 40-50% kehamassist.Skeletilhaste kontraktsiooni algatavad kesknärvisüsteemist motoorsete närvide kaudu tulevad imulssid. Vöötlihas koosneb mitme tuumaga lihasrakkudest e lihaskiududest ja lihasrakku ümbritsevast membranist-sarkolemmist.
igaüks koosneb rakukehast, dendriitidest, aksonist ja närvilõpmetest. Närviimpulsi levik ühe raku piires toimub elektriliselt- närvirakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud, st. membraani sise- ja välispinna vahel on elektriline potensiaalide vahe. Rahulolekus rakus on see vahe 70 millivolti. Kui närviraku ärritaja on küllalt tugev ja põhjustab membraanipotentsiaali järsu alanemise 50 mV-ni , vallandub aktsioonipotentsiaal. Kogu aktsioonipotensiaal kestab 1-2 millisekundit. Dendriidid kannavad potensiaalide vahe muutust, so. närvierutust, rakukeha poole, akson aga viib närvierutuse teiste närvirakkudeni tavaliselt närvilõpmete kaudu. Närvilõpmed on aksoni hargnemused teiste närvirakkudeni. Tavalisel närvirakul ühendus tuhandete teiste närvirakkudega. Närvirakkude omavahelise kontakti kohta nimetatakse sünapsiks,
F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja tropomüosiin on regulatoorsed valgud, mis kontrollivad müosiini aktiivsust ja seostumist müosiiniga. Müosiin. Müosiini molekulil eristatakse pead ja saba. Peal on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus. Aktsioonipotensiaal lihasrakkudes. Aktsioonipotensiaali tekkimiseks peavad lihasrakku sisenema kaltsiumioonid, kloriidioonid, naatriumioonid, kaaliumioonid. Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. AP liigub T-torukesi
F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja tropomüosiin on regulatoorsed valgud, mis kontrollivad müosiini aktiivsust ja seostumist müosiiniga. Müosiin. Müosiini molekulil eristatakse pead ja saba. Peal on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus. Aktsioonipotensiaal lihasrakkudes. Aktsioonipotensiaali tekkimiseks peavad lihasrakku sisenema kaltsiumioonid, kloriidioonid, naatriumioonid, kaaliumioonid. Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. AP liigub T-torukesi
rakukehast, dendriitidest, aksonist ja närvilõpmetest. · Närviimpulsi levik ühe raku piires toimub elektriliselt- närvirakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud, st. membraani sise- ja välispinna vahel on elektriline potensiaalide vahe. · Rahulolekus rakus on see vahe 70 millivolti. Kui närviraku ärritaja on küllalt tugev ja põhjustab membraanipotentsiaali järsu alanemise 50 mV-ni , vallandub aktsioonipotentsiaal. Kogu aktsioonipotensiaal kestab 1-2 millisekundit. · Dendriidid kannavad potensiaalide vahe muutust, so. närvierutust, rakukeha poole, akson aga viib närvierutuse teiste närvirakkudeni tavaliselt närvilõpmete kaudu. · Närvilõpmed on aksoni hargnemused teiste närvirakkudeni. Tavalisel närvirakul on ühendus tuhandete teiste närvirakkudega. · Närvirakkude omavahelise kontakti kohta nimetatakse sünapsiks.
Na+ kanalid, K+ kanalid, Na+/K+ pump, ligandiseoselised kanalid Närviimpulsi edasiliikumise kiirus on 100-120 m/s Müeliinikihti on aksonite ümber vaja, sest suurendab kiirust, millega impulss saab liikuda mööda närvikiudu. Signaal n-ö “hüppab” ühest müeliinita kohast järgmisele. Käitub natuke nagu isolaator juhtmel. Seda toodavad Schwanni rakud (perifeerses närvisüsteemis) ja oligodendrotsüüdi(tsentraalses närvisüsteemis). Impulsi liikumine läbi sünapsi Aktsioonipotensiaal jõuab neuroni terminaalini Neurotransmitterit sisaldavad vesiikulid sulavad eksotsütoosi protsessis kokku rakumembraaniga ja virgatsaine vabaneb ning difundeerub järgmise raku pinnal paikneva retseptorini Avanevad ligandiseoselised kanalid, Na siseneb, membraan depolariseerub ja tekib Ap Ajutegevust toetavaid signaalmolekule: Serotoniin, dopamiin, endorfiinid. Lihaste kokkutõmbeid reguleerivaid signaalmolekule Atsetüülkoliin, (nor)epinefriin(südametegevus).
rakumembraani, närvi- ja lihaskiu, aju ja meeleelundite) talitlusele. 16. Membraanipotensiaal ja selle teke. Membraanipotensiaal on olemas kõigil elusrakkudel. Membraanipotensiaali ajal toimub K+ spontaanne difusioon rakust välja ja Na+/K+ pumba töö(Na+/K+ pump - 3Na+ viiakse välja ja 2K+liigub raku sisse). Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. 17. Aktsioonipotensiaal (AP) ja selle teke. Muutused membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal. AP on elektriliste potensiaalide järsk muutus rakumembraanil; põhineb membraanikanalite läbitavuse muutustel. AP on kiire potensiaalimuutus närvi- ja lihasrakkude membraanidel. AP=närviimpulss, lihasimpulss AP informatsiooni edastamine organismis Tekib tugeva, kestva ja kiire välis- või sisekeskkonna muutuse tagajärjel. Membraani ioonikanalite permeaabluse muutused AP kulgemise ajal:
tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. ·Ülejäänud rakusisemuses on negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid võrdselt, nii et seal valitseb elektroneutraalsus. ·Rakumembraanidel suhtelises rahuolekus esinevat potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks(PP). ·PP tekitamisel osaleb Na+-K+-pump, mis ühe molekuli ATP hüdrolüüsiga viib rakku sisse 2 K+- ioonija rakkust välja 3 Na+-ioonitekitades nii laengulist ebavõrdsust. AKTSIOONIPOTENSIAAL ·Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina: tegevus-e aktsioonipotentsiaalina (AP), mil rakumembraani välispind omandab negatiivse, sisepind positiivse laengu. ·Aktsiooni potentsiaali amplituud on sõltuvalt koest 60...120mV. ·Aktsiooni potentsiaali alguses avanevad Na+ -kanalid, Na+-ioonid tungivad laviini taoliselt rakku ja membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Esialgne väga kiire
rakumembraani, närvi- ja lihaskiu, aju ja meeleelundite) talitlusele. 16. Membraanipotensiaal ja selle teke. Membraanipotensiaal on olemas kõigil elusrakkudel. Membraanipotensiaali ajal toimub K+ spontaanne difusioon rakust välja ja Na+/K+ pumba töö(Na+/K+ pump - 3Na+ viiakse välja ja 2K+liigub raku sisse). Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. 17. Aktsioonipotensiaal (AP) ja selle teke. Muutused membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal. AP on elektriliste potensiaalide järsk muutus rakumembraanil; põhineb membraanikanalite läbitavuse muutustel. AP on kiire potensiaalimuutus närvi- ja lihasrakkude membraanidel. AP=närviimpulss, lihasimpulss AP informatsiooni edastamine organismis Tekib tugeva, kestva ja kiire välis- või sisekeskkonna muutuse tagajärjel. Membraani ioonikanalite permeaabluse muutused AP kulgemise ajal:
annaabi.ee 
