Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "100 harjutust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kolonn, viskab, joonel, koonuse, viske, liiguv, teiselt, paaril, vile, liikuda, viset, kolonnid, palliga, keskele, kaitsjad, paariline, vahetab, viiendale, kolonnis, ründaja, sööde, katteid, pallid, kolmes, uuel, sööta, kükk, korvpalli, kiirusele, esimesest, punktiline, söötis, sooritatakse, tähena, temale, katet, söötja, lugedes, neljandadTallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Korvpalli harjutusvara "100 harjutust" Iseseisev töö Eero Maling Tallinn 2019 Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le.
Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le.
Harjutus 51. Joonis55. 1 viskab palli vastu lauda ja söödab 2-le. #2 teeb terava pesapalli söödu piki äärt 3-le. 3 läheb viskele. Harjutus 52. Joonis56. Sööda ja liigu pallile järgi, järgmisesse kolonni. #1 viskab vastu lauda, võtab lauapalli. Söödab 2-le, kes liigub keskringi suunas põrgatusega. Sealt söödab 3-le. Sööt 4-le, kes läheb viskele. Harjutus 53. Joonis57. Joonis58. 2 kolonni, üks mees ilma pallita. 3 liigub ümber koonuse ja saab 1-lt söödu, läheb viskele. (Joonis57.) Peale söötu 1 liigub samuti ümber koonuse ja saab palli teisest kolonnist. (Joonis58.) Harjutus 54. Joonis59. Paaris, 1 pall.
Harjutus 2 palliga, löögi vastuvõtt- 2 mängijat on võrgu all, mõlemal 1 pall. Võrgualuste mängijate vahel on 2 või 3m. Võrgu alused mängijad hakkavad korda mööda lööma, põhiline on pall üleval hoida. 2. Keskmine mängija peab nüüd liikuma, peatuma ja siis söötma. Vahemaa mängijate vahel on suurem kui 9 m. Kasutades igas suunas 4. Kolmik seisab ühel joonel. Äärmine söödab keskmisele, kes söödab selja taha, pöörab ümber, saab uue söödu jne. söötusid (ette ja külgedel) 5. Mängijad on jaotatud kaheks võrdseks võistkonnaks. Mängijad seisavad otsajoone
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
Võrkpall 1 VISKEMÄNG Võiskonnas on 3 mängijat, võistleb 2 võiskonda. Ülesanne : visata ülevalt kahe käega võiskonna liikmete vahel 10 viset ( söötu) järjest. Kui see õnnestub , saab võiskond 1 punkti Märkus: Samale mängijale tagasi visata ei tohi Pall maha kukkuda ei tohi ( põrkeviset ei ole) Palliga liikuda ei tohi Vigade puhul algab lugemine algusest. Vastasvõiskonna ülesanne on hankida pall enda valdusesse ja lugemine algab algusest. Mängida võib 3-5 punktini. Koormus on suur. 2 PALLI VEDAMISE MÄNG Võiskonnas on 2 mängijat. Väljaku suurus 9x3 ( valikuvõimalus), väravad torbikud. Mängu sisu- paarilised veavad sõrmedega palli ja suunavad vastase väravasse. Mängitakse punkdide peale. 3 VÕISTLUS PAARIS
tegemist on turniiriga, kus peetakse vähemalt kolm mängu, siis 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest · vahetusest kohtunikule teatamise eest Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast.Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas.Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks. Mäng jaguneb kaheks 20-minutiliseks poolajaks ning need omakorda kaheks kümneminutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab vile
korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest · vahetusest kohtunikule teatamise eest Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast. Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas. Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks. Mäng jaguneb kaheks 20- minutiliseks poolajaks ning need omakorda kaheks kümneminutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab vile
Periood, lisaaeg ja mäng lõpevad siis, kui kõlab mänguaja lõppu tähistav mängukella signaal. Pall võib olla kas "elus" või "surnud". Pall saab "elus" palliks, kui hüppepalli mängimisel puudutab hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt palli või kui vabaviske ajal pall on vabaviskaja valduses. Audi sisseviskamisel on pall auti sisse viskava mängija valduses. Pall muutub "surnud" palliks, kui visati korv mängust või tabav vabavise, kõlas kohtuniku vile siis, kui pall oli "elus" või kui on ilmne, et vabavise ei taba korvi ja sellele järgneb kas teine vabavise (vabavisked) või järgnev karistus (vabavise(-ked) ja/või audi sissevise). Samuiti ka siis, kui kõlas perioodi või lisaaja lõppu tähistav signaal, kõlas 24- sekundi seadme signaal siis, kui võistkond valdas palli või pealeviskest õhus olevat palli puudutab ükskõik kumma võistkonna mängija pärast seda kui kohtunik vilistab, kõlab
Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud. Kokkuvõtvalt tähendab elus pall mängu toimumist ja surnud pall mängu peatumist. Üldiselt peab surnud pall enne elus palliks muutumist käima läbi kohtuniku käest. Palli staatus määratletakse selleks, et oleks selge, millal mängija võib palli käsitseda ja millal mitte. Enamikku reeglite rikkumisi saab esineda vaid elus palli puhul. Näiteks surnud palliga võib mängija platsil liikuda seda põrgatamata ja see ei ole reeglite rikkumine. Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see, kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Seega kui mängija seisis palli saamis hetkel audis, loetakse pall väljaku piiridest väljunuks. Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi kust vise toimus
ebasportliku käitumise eest karistamine. MÄNGIJATE POSITSIOONID Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peab olema osav lähivisete sooritaja,peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. LISAD Joonis 1. Täismõõtmetes väljak Joonis 2. Kahe- ja kolmepunktialad Kasutatud kirjandus: Wikipedia: http://et.wikipedia
ja neljandal perioodil. PALLI STAATUS - Pall võib olla kas "elus" või "surnud". Pall saab "elus" palliks, kui: Hüppepalli mängimisel puudutab hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt palli; - Vabaviske ajal pall on vabaviskaja valduses; - Audi sisseviskamisel on pall auti sisse viskava mängija valduses. Pall muutub "surnud" palliks, kui: - Visati korv mängust või tabav vabavise; - Kõlas kohtuniku vile siis, kui pall oli "elus"; - On ilmne, et vabavise ei taba korvi ja sellele järgneb: 1) Teine vabavise (visked); 2) Järgnev karistus (vabavise (ked) ja/või audi sissevise). - Kõlas perioodi või lisaaja lõppu tähistav signaal; - Kõlas 24-sekundi seadme signaal siis, kui võistkond valdas palli; - Pealeviskest õhus olevat palli puudutab ükskõik kumma võistkonna mängija pärast seda kui: 1) Kohtunik vilistab;
Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Mängijate positsioonid Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: peab olema osav lähivisete sooritaja. peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. peab resultatiivselt lauapalle võtma. Võistlusriietus Mängijate võistlusriietuses tuleb jälgida, et:
kuidas kellelegi meeldib alapunkte ja selgitusi jaotada. Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud. Kokkuvõtvalt tähendab elus pall mängu toimumist ja surnud pall mängu peatumist. Üldiselt peab surnud pall enne elus palliks muutumist käima läbi kohtuniku käest. Palli staatus määratletakse selleks, et oleks selge, millal mängija võib palli käsitseda ja millal mitte. Näiteks surnud palliga võib mängija platsil liikuda seda põrgatamata ja see ei ole reeglite rikkumine. Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab
· vahetusest kohtunikule teatamise eest. Mängureeglid Mängija võib: 2 · palli püüda või sööta ühe või kahe käega. Ta ei tohi lüüa palli rusikaga ega sihilikult jalaga. Kui palli puudutatakse kogemata põlve või jalaga, ei ole see reeglitevastane; · visata ja punkte koguda ükskõik millisest väljaku punktist; · liikuda palliga põrgatades, veeretades ja visates. Pall peab enne puudutama põrandat kui mängija selle uuesti kätte võtab. Mängija, kes saab palli, peab seda põrgatama. Põrgatamine lõpeb, kui mängija on palli kahe käega puudutanud või tahtlikult selle kätte võtnud. Alles siis, kui mängija on sooritanud viske või palli on puutunud mõni teine mängija, võib ta seda uuesti põrgatama hakata;
4) vindiga või planeerivalt. Algajatel on servi eesmärgiks pall määrustepäraselt mängu panna. Edasijõudnutel on palling esimeseks rünnakuks. Algajad õpivad tavaliselt servima kõigepealt alt, ülevalt, eest või küljelt. Kui on piisavalt jõudu, et pall ülalt üle võrgu lüüa, võib alt pallingu õppimise vahele jätta. Pallingu õppimine: 1) Pallingu õppimist alustatakse ülesviskest. Tuleb omandada täpne ja stabiilne ülesvise, mida oleks mugav lüüa. Viske täpsust saab kontrollida palli maandumiskoha järgi põrandale. Viset sooritada korduvalt ja ilma löögita. 2) Pallingut on soovitav lüüa algul väiksemalt distantsilt, mitte kasutada liialt jõudu. Eesmärgiks on õige tehnika. Lööke võib sooritada vastu seina, paarilisele, üle võrgu. Järk-järgult liikuda võrgust kaugemale. 3) Kui üle võrgu löömine ei valmista enam raskusi, saab õpilastele anda uusi ülesandeid. Palli lend
järgmisele, järgmine jalgevahelt järgmisele jne. III TEATEVÕISTLUS Vahendid: teatepulk, ämber. Matt, kastike, võrkpall, võimlemispink, püünis (tehtud tunnelist, mis on seotud võimlemisrõngaga ja seotud ~60 cm kauguselt nööriga kinni) Võistleja käes on teatepulk, jookseb paneb ämbrisse jookseb keskjoonel asuva matini, teeb tireli ette, võtab võrkpalli ründejoonel olevast kastist võrkpalli, jookseb võrkpalli otsajoonel asuva pingini ja viskab palli püünisesse, mida hoiab kaasvõistleja (seisab korvpalli otsajoonel). Kaasvõistleja püüdnud palli püünisesse, võtab sealt palli ja joostes üle pingi , paneb palli kasti, teeb matil tireli ette, võtab ämbrist teatepulga ja annab selle järgmisele võistlejale. Palli visanud võistleja jookseb üle pingi ja jääb hoidma püünist TEATEVÕISTLUSED KROOTUSEL veebruar 2000. a. I TEATEVÕISTLUS Vahendid: minikorvpall, 3 rõngast, mis asuvad võrkpalli 3m joontel ja keskjoonel
12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest · vahetusest kohtunikule teatamise eest Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast. Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. Mäng algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas. Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks. Mäng jaguneb kaheks 20- minutiliseks poolajaks ning need omakorda kaheks kümneminutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab vile
sama aegselt. Võrkpallis loetakse veaks ajaliselt esimest toimunud viga Mitu minutit on esimese ja teise geimi vahel? 3 minutit Mitu vahetust võib teha üks võistkond ühe geimi jooksul? 6 vahetust Naiste võrgu kõrgus (2,24 m) ja meeste võrgu kõrgus (2,43m) Mitu puudet on lubatud võistkonnal pärast sulustamist? 3 puudet Kas mängija võib olla üle keskjoone? Kui võib, siis kuidas? Jah, poole pöia jagu võib olla üle. Kaua on aega servimiseks peale kohtuniku vile? 8 sekundit Kui palju ulatub võrgu küljes olev antenn üle võrgu ülemise ääre? 80cm (antenni pikkus 1,8m ja võrgu laius 1m) Mitu mängijat võib maksimaalselt olla võistkonnas? Mitu liberot võib maksimaalselt olla võistkonnas? 12 ja 2 Kas tagaliini mängija võib eestliinist rünnata? Ei tohi. Va juhul kui löögi hetkel on osa pallist võrgu ülemisest äärest madalamal. Kas tempomängija on (kaitsemängija või ründaja)? Ja mis liinis ta asetseb ning mis on tema ülesanded?
LIIKUMISMÄNGUD Nurkade täitmine Mänguks vajalikud vahendid: 5 koonust - 4 nurkades ja 1 keskel. Mängu kirjeldus: Mängijad seisavad koonuste juures. Vile peale hakkavad nurkades olevad mängijad päripäeva järgmise koonuse poole jooksma. Keskel olev mängija püüab jõuda väljaku ühte nurka enne nurgast jooksvat mängijat. EPS Osalejate arv: vähemalt 3 Mängu kirjeldus: Valitakse osalejate seast üks isik, kes peab silmad kinni teised osalejad poolelt korvpalliväljakult ülesse leidma. Kõigepealt seisab ta väljaku keskel ja keerutab ennast silmad juba kinni ning loeb mõttes järjest tähti E,P,S,E,P,S jne. Lepitakse kokku, kes
Võrkpalli elemendid ja mängu reeglid Paaris sööt Paaris söödu ajal seisavad 2 mängijat teineteisega vastakuti. Vahemaa üksteisest pole tähtis, peaasi, et vahemaa poleks liiga pikk. Paaris söödu ajal enamasti mängitakse sõrmedega teineteisele. Sooritatakse ründelööke üksteisele. Selleks, et pall kauem mängus püsiks, tuleb lüüa pihta teisele. Löögi vastuvõtt toimub alt. Paaris söödumängu võib mängida ka ainult alt, et vastuvõtu tunnetus kätte saada. Pallingu vastuvõtt Enamasti toimub vastuvõtt alt, seda just kõrgemal tasemel, sest seal on tugevamad servid. Võimaluse korral võetakse vastu ka sõrmedega. Pallingu vastuvõtul alt on tähtis, et käte asend on õige. Käed peavad olema küünarnukkidest lukustatud. Pallile ei lüüa vastu, vaid aidatakse jalgadega kaasa. Selleks tuleb olla poolkükk asendis, ning vastuvõttes tuleb jalgadega tõusta ülespoole, et vastuvõtt oleks sujuvam. Sõrmedega vastuvõttes tuleb
6 Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see, kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi, kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis, kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. Näiteks võib mängija hoida palli väljaspool väljaku välispiiri mõttelist kõrgendust, kuid seistes ise määrustepäraselt väljakul ei ole see määruste rikkumine. Erandiks palli asukoha määramisel on palli väljaku piiridest väljumine. Eeldusel, et pall puudutab põrandat või muud objekti väljaspool väljakut loetakse pall audis olevaks.
mängu jooksul võivad tekkida. Positsioonivalik Väravavahi õigel positsioonivalikul on väga suur mõju tema mängule. Positsioon peab olema selline, et värav oleks kogu aeg kaitstud ja et kontrolli all oleks võimalikult suurt osa väravaesisest alast. Õige asetumise korral on kergem ära lõigata läbisööte kaitsjate selja taha (tuleb jälgida kaitseliini) ja löökide puhul teeb see vastasel värava löömise raskeks (tuleb liikuda löögile vastu ja lööginurk väikseks muuta). Löökide puhul peaks väravavaht asetsema palli ja värava keskjoone vahel. Äärtest tulevate tsenderduste puhul tuleb arvestada: 8 palli kaugust otsajoonest palli kaugust eespostist mängija kiirust ja pallivaldamist. Soovitused
sõna moodustamiseks vaja on. See võistkond, kes enne sõna kokku saab, see on võitja. 3. Pendelteatevõistluse tüüpi teatejooks- Teema: Mina ja keskkond (tervislik toitumine) Mängu käik: Lapsed jagatakse kahte võistkonda. Võistkonnad jaotatakse veel pooleks ning ühe võistkonna mõlemad pooled seisavad vastastikku. Mõlemale võistkonnale antakse üks pall. Pallid antakse samale poole. Võistkonna esimene mängija viskab palli vastas olevale oma võistkonna mängijale ning ütleb mingi looma või linnu. Kui viskaja nimetab linnu püüdja kükitab ning kui looma siis püüdja viskab korraks palli õhkui. Looma või linnu ütleja jookseb vastasoleva kolonni taha nign püüdja viskab järgmisele püüdjale korrates eelmise mängija tegevust jne. Mäng lõpeb kui kõik on saanud visata ja püüda ning kõik on oma kohtadel tagasi. 4. "Numbrite väljakutse" - Teema: Matemaatika
Planeeriv pall- pöörlevat liikumist ei esine, täpselt löögi palli tsentrisse ja suurel algkiirusel liigub pall pöörlemata, enne maandumist teeb aga 1-2 võnget, hakkab kaotama liikumishoo, planeerides maanduma Altpalling- lähteasend kus mängija seisab põhiasendis, näoga võrgu poole, vasak jalg veidi eespool, ülakeha kergelt ette kallutatud, pall vasaku käe peopesal parema külje pool, parem käsi all, vaade suunatud pallile. Viskab vasaku käega palli umbes 20-40 cm kõrgusele ette-üles, samal ajal liigub sirge parem käsi hoovõtuks taha ja keharaskus kandub tagumisele jalale, löögikäsi saadab palli otse võrgu suunas ja tõuseb võrgu ülemise ääreni, pingestatud labakäega või rusikas Alt- küljelt palling- seisab põhiasendis, vasak külg võrgu poole, jalad õldagelaiuselt hargis põlvest kõverdatud, pöiad paralleelselt, pall
lööb ta selle jõuliselt oma värava alt ära. Palli viimine vastase esimese kaitserivi taha võib olla ka osa ründetaktikast, et sundida vastasmeeskonda oma territooriumile taganema. Söötmine Meeskonnaliikmete vahel palli söötes saab võistkond seda oma valduses hoida. Sööta tohib üksnes tahapoole. Kiire söötude vahetus tekitab avatud kohti vastaste kaitses, võimaldades nii liikuda vastaste väravaalale. Meiterlik sööduoskus on ragbis kõige olulisem. Pildil: Yes näitab kellele tohib sööta ja No näitab kellele ei tohi sööta ning direction of play näitab suunda vastaste väravaala poole Mark (korralik püüdmine) Mängija püüab vastase väljakupoolele jalaga löödud palli või lõikab vahelt vastase söödetud palli (see peab toimuma oma värava ja 22 m joone vahel) ja hüüab "Mark!"
MÄÄRUSTEVASTANE JA EBASPORTLIK KÄITUMINE. Keelatud on · puudutada palli üle ühe korra,(so. Peale seda, kui palli üle on saavutatud kontroll) enne kui pall pole puutunud väljakut, teist mängijat või väravat. Pärast palli põrgatamist ei tohi mängija enda valduses olevat palli puudutada üle ühe korra; · puudutada palli allapoole põlve jääva jalaosaga, välja arvatud juhul, kui vastasmängija viskab palli vastu jalgu. Sihilikult jalaga mängimise eest eemaldatakse sportlane mängust kaheks minutiks. Kui pall puudutab väljakukohtunikku, mäng jätkub. PASSIIVNE MÄNG. Palli ei ole lubatud hoida võistkonna valduses, kui ei tehta ühtegi tõelist katset rünnata või väravasse visata. Seda käsitletakse passiivse mänguna ja karistuseks antakse vastasvõistkonnale vabaviske õigus. Passiivse mängu puhul pole ajalimiiti nagu korvpallis
Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. Mänguaed ja võitja selgitamine Mängus on kaks poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11 meetri karistuslöögid ehk penaltid. Vead Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võib kohtunik
14. Kas paremad tulemused saavutatakse 25- või 50 m ujulas? Miks? Sinu vastus oli: 25 m ujulas, kuna pöörded kiirendavad. 50 m ujulas võisteldes liidetakse 25 m ujulas saadud ajale teatud aeg juurde. 15. Kirjelda ühe ujumisviisi tehnikat (käte töö, jalgade töö, hingamine). Sinu vastus oli: Vabalt - toimub kõhuliasendis ning hingatakse võimalikult vähe. Pikematel distantsidel hingatakse üle kolme tõmbe. Ehk siis kolm käte tõmmet - hingad - kolm käte tõmmet - hingad teiselt poolt. Käte tõmbed peavad olema võimalikult pikad ning terve aja teed jalgadega tööd, liiguvad vaheldumisi. 16. Milliseid distantse ujutakse kroolis? Milliseid teistes ujumisviisides? Sinu vastus oli: 25 m, 50 m, 100 m, 200m on kõikides viisides esindatud. Kroolis on lisaks 400m, 800m ja 1500m. Kompleksis on ainult 100m, 200m või 400m. 17.Nimeta tuntumaid Eesti ujujaid. Kas Eesti ujujad on osalenud OM-del? Sinu vastus oli:
Õppetund koosneb kolmest osast: ettevalmistav, põhiosa ja lõpetav osa. Algul õpetakse üksikbloki, hiljem grupibloki. Sulustamise algõpetus peaks koosnema: üleshüppe tehnika õpetamisest, paigalt hüppevõime arendamisest ja elementaarsete teadmiste omandamisest. (J. Zeleznjak, A. Ivoilov, 1991) Ettevalmistavad harjutused Sulustamise imiteerimine. Võrgu juures, hüpe paigalt, vaade kätel. Hüpe üles käte viimisega võrgu kohale. Õpilane seisab seina juures, näoga selle poole, viskab palli üles, hüppab ja üritab tabada palli kõrgpunktis, seejärel surub selle kahe käega vastu seina. 16 Mängijad on ühel pool võrku, treener teisel pool tooli peal, käed võrgu kohal. Õpilased ühekaupa imiteerivad blokeerimist, puudutades treeneri sõrmi. Liikumine juurdevõtusammudega vasakule ja paremale piki võrku, peatus ja hüpe üles käte viimisega võrgu kohale.
Algul õpetakse üksikbloki, hiljem grupibloki. Sulustamise algõpetus peaks koosnema: üleshüppe tehnika õpetamisest, paigalt hüppevõime arendamisest ja elementaarsete teadmiste omandamisest. (J. Zeleznjak, A. Ivoilov, 1991) 6.1. Ettevalmistavad harjutused · Sulustamise imiteerimine. Võrgu juures, hüpe paigalt, vaade kätel. · Hüpe üles käte viimisega võrgu kohale. · Õpilane seisab seina juures, näoga selle poole, viskab palli üles, hüppab ja üritab tabada palli kõrgpunktis, seejärel surub selle kahe käega vastu seina. · Mängijad on ühel pool võrku, treener teisel pool tooli peal, käed võrgu kohal. Õpilased ühekaupa imiteerivad blokeerimist, puudutades treeneri sõrmi. · Liikumine juurdevõtusammudega vasakule ja paremale piki võrku, peatus ja hüpe üles käte viimisega võrgu kohale.
Kui pall tuleb otse mängija suunas, toimub asendivõtmine kohapeal. Kui pallini jõudmiseks tuleb teha mitu sammu, toimub keha pööre juba esimesel sammul, liikumisel väljaku ääre poole on külg võrgu suunas. Palli juurde jõudmine ja õige asendi võtmine oleneb jalgade tööst. Seepärast võib jalgade tööd täie õigusega nimetada löögivundamendiks. Õige asend loob head eeldused teiste löögitehnika põhinõuete täitmiseks kogu löögi õnnestumiseks. Väljakul liikuda tuleb kergelt, varbail, lühikeste kiirete sammudega, mis võimaldab alati kiiresti tasakaalustada ning teha asendi suhtes vajalikke parandusi. Käe ja reketi sirutamine löögi suunas. Kolmas löögitehnika põhialus on seoses lööki sooritava reketi, käe ja õla liikumisega. Nimelt peab löögiliigutuse tähtsaim osa, reketi tee enne palliga kokkupuutumist olema suunatud võimalikult pikalt ja sirgelt selles suunas, kuhu pall kavatsetakse lüüa
on linnud, siis linnu häält, jne). Kui tunneb lapse ära, siis vahetatakse osad ja pimesikuks saab uus laps. NAER Eesmärk: arendada tähelepanu Vanus: 3-7 a Osavõtjad: 10-15 mängijat Vahendid: taskurätik Reegel: Kui taskurätt õhus hõljub, peavad kõik naerma, kui maha kukub, tuleb naer lõpetada. Mängu käik: Mängijad istuvad või seisavad ringis. Mängu juht seisab ringi keskel ja viskab taskurätiku üles. Sel ajal, kui taskurätt õhus hõljub, peavad kõik mängijad naerma. Niipea kui taskurätt on langenud põrandale, peavad kõik naermise lõpetama. Kes naerab edasi, annab pandi. UNERIIDED Eesmärgid: arendada tähelepanu, õppida järeldusi tegema Vanus: 3-7 a Osavõtjad: 5-10 mängjat Mängu käik: Mängujuht ütleb lastele kolm tegevust, kus lapsed peavad mõtlema, milline väide
annaabi.ee 
