Erinevad amortiseerimise meetodid Järgnevas amortisatsioonimeetodite võrdluses on ühesugused lähtetingimused: seadme soetusmaksumus on 106000 krooni, lõpetamismaksumuseks hinnati 6000 krooni ja kasulikuks elueaks 5 aastat. Seadet kavatsetakse kasutada 40000 töötundi. Planeeritud tootmismaht 200000 toodanguühikut. 32 Lineaarne meetod Selle meetodi rakendamisel kantakse igal kasutusaastal kuluks võrdne osa soetusmaksumuse ja lõpetamismaksumuse vahest. Kasutusaastate jooksul akumuleeritud kulum suureneb ning põhivara jääkmaksumus väheneb. Pärast kasuliku eluea lõppemist on jääkmaksumus võrdne lõpetamismaksumusega. 33 Lineaarne meetod Mahaarvestis aastas = soetusmaksumus lõpetamismaksumus : kasutusaastate arv. Eelpooltoodud näite puhul on amortisatsioonikulu aastas (106000 6000): 5= 20000
Arvutada 20X9. Aasta depretsiatsioonikulu, kasutades järgmisi meetodeid: 1. Lineaarne meetod 2. Tegevusmahupõhine meetod 3. Aastate järjenumbrite summa meetod 4. Kahekordselt alaneva jäägi meetod Masina 1. Kasutusaasta algab 1.mail 20X8 ja lõppeb 30. Aprillil 20X9 (sest siis saab aasta täis). Masina 2. Kasutusaasta algab 1.mail 20X9 ja lõppeb järgmise aasta 30. Aprillil Jne.... Kui pean arvutama 20X9. aasta kulu, siis kõigepealt selgeks teha, et esimesel kasutusaastal on 20X9-t aastat ainult 4 kuud (jaanuar, veebruar, märts ja aprill). Teisel kasutusaastal on 20X9-t aastat ainult 8 kuud (mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november ja detsember). Seega 1.aastal on kulu ja 2.aastal on kulu Et saada kogu 20X9 aasta kulu, tuleb ja kulu kokku liita. 1. Lineaarne meetod Soetusmaksumus 315 000 lõpetamismaksumus 15 000 = kulu 300 000 krooni. 300 000 / 5 aastat kasutust = 60 000 kuluks iga aasta
x= St x Km Ov (kg/ha) (Kuldkepp,1994) Mulla väetistarbe koefitsiendid (Km) lämmastikväetiste normide( Xn) arvutamiseks leiame vastavatest tabelitest, samamoodi ka fosfor- ja kaaliumväetiste normide omad (xp ja xk). Orgaaniliste väetiste otsemõju ( Ov) kg/ha leitakse vastavale kultuurile planeeritud orgaaniliste väetiste normi kaudu, võttes arvesse tema toiteelementide üldsisaldust ja nende kasutamise koefitsientt esimesel kasutusaastal. Nt. Orienteeruvalt viime 1 tonni kvaliteetse tahe sõnnikuga mulda esimesel aastal omastatvaid toitaineid järgmiselt: N- 1,25 kg; P- 0,4 kg ja K 2,5 kg; järelmõjuna arvestatakse esimesel aastal N- 0,5 kg; P- 0,2 kg ja K- 0,6 kg. Lämmastiku vajadus põllu külvikorras Kultuur ha Huum Loodet St Km Org. Ov N- X use % av Kg/ha Väetis kg/ha vajadu kg/ha
Talvekahjustusi esines põld-raiheinal, roog-aruheinal ja punasel ristikul. Kerahein seevastu talvitus hästi ja arenes hoogsalt. Esimese kasutusaasta saak oli kõrge, kusjuures KA enamsaak moodustas kõrreliste mõjul vaid 4-7% (tabel 6). Segudes oli põld-raiheina 20-30%, roog-aruheina 16-21% ja keraheina 14-18%. Punane ristik oli tugeva konkurentsivõimega. Hilisel koristusel oli kõrrelisi 4-10% võrra rohkem. Seeduva kuivaine saake arvestades puudus esimesel kasutusaastal kõrreliste mõjul usutav enamsaak. Punase ristiku-kõrreliste segukülvid andsid teisel kasutusaastal 25-30% suurema KA saagi kui ristiku puhaskülv. Seeduva kuivaine enamsaak oli 20-27%. Nädala võrra hilisemal koristamisel suurenes esimesel kasutusaatal KA saak 13% ja seeduva KA saak 10%, teisel kasutusaastal KA saak vähenes 11% ja seeduva KA saak isegi 18%, millele lisandus kvaliteedi oluline vähenemine. Kõrreliste mõju oli varasel niitmisel segukülvide
(suurendatakse ja vähendatakse) mulla väetisetarbe konfitsendiga (Km). Katteallikana arvestatakse orgaaniliste väetistega mulda viidud toiteainete otse- ja ka järelmõju (Ov). Mineraalväetiste normi (X) arvutamine lihtsustatud bilansi meetodil: X= St*Km-Ov (kg/ha) Orgaaniliste väetiste otsemõju (Ov) kg/ha leitakse vastavale kultuurile planeeritud orgaaniliste väetiste normi kaudu, võttes arvesse tema toiteelementide (NPK) üldsisaldust ja nende kasutamise konfitsendi esimesel kasutusaastal. Talinisu väetamisel on orgaanilise väetisega rahuldatud lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus ning ei vaja täiendavat väetamist. 7 Tabel 3. Talu lämmastikväetiste vajadus lihtsustatud bilansi meetodil. Kasutus- Kultuur ha Huumuse Tarve Loodetav St Km Org. väetist X N
erinevusi. Punane ristik Punane ristik (Trifolium pratense) on püstiste või tõusvate 20-70 cm pikkuste vartega puhmikuline niidutüübiline liblikõieline heintaim. Sammasjuur hargneb mullapinna lähedal ja juureharud tungivad kuni 1,5 m sügavuseni. Eestis kasvatatakse kahte tüüpi punast ristikut: hilist ja varast. Punane ristik on lühikese kasutuskestusega (3-4 aastat). Läbilöövus segudes esimesel kasutusaastal on tugev. Talub hästi kattevilja. Põldheinas ja lühiajalisel niidul on punane ristik hea saagivõimega, karjatamisel vähe vastupidav. Punane ristik on hästi söödav ja kõrge toiteväärtusega. Punase ristiku saagi kvaliteet ei lange saagikoristuse hilinemisel nii kiiresti kui teistel liblikõielistel heintaimedel. Parim koristusaeg on peale esimese õie puhkemist kuni 20% õitsemiseni. Iseloomulik tunnus punase ristiku lehel on valge V-kujuline märgis, mis taime närbudes kaob. Leht
aastast (Sordiregistri avalikud ..., 21.10.2017). ,,SW Ares" on aretatud Rootsis. Aretajaks on Lantmännen ek för . Eesti sordilehes on ta alates 2004. aastast. (OlderGrupp OÜ, 21.10.2017) ,,Vesna" ja ,,Rajah" on aretatud Taanis. Aretajaks on DLF-Trifolium A/S. Eesti sordilehes on ta alates 1998. aastast. (OlderGrupp OÜ, 21.10.2017) Saagikus Eestis Aastatel 1993...1995 Jõgeval läbiviidud viie katse keskmisena (kaheniiteline kasutamine kahel kasutusaastal) on sort `Ilte' ületanud diploidset standardsorti `Jõgeva 205' haljasmassisaagilt 21,3 % (saagid vastavalt 65,4 t ha-1 ja 53,9 t ha-1) ning heinasaagilt 8,3 % (10,92 ja 10,08 t ha-1) (joon. 1). Saagi kuivaine proteiinisisaldus oli sordil `Ilte' 17,7 %, sordil `Jõgeva 205' 16,4 %. Kahe katseaasta (1988...1989) keskmine seemnesaak oli sordil `Ilte' 326 kg ha-1, standardsordil `Jõgeva 205' aga 234 kg ha-1. (Bender, 1996) 70 65.4 60
Mineraalväetiste normi (x) arvutamine lihtustatud bilansi meetodil: X = St x Km – Ov (kg/ha) Mulla väetistarbe koefitsiendid (Km) lämmastikväetiste normide (XN) arvutamiseks leiame vastavatest tabelitest, samamoodi ka fosfori- ja kaaljumväetiste normid. Orgaaniliste väetiste otsemõju (Ov) kg/ha leitakse vastavale kultuurile planeeritud orgaaniliste väetiste normi kaudu, võttes arvesse toiteelementide üldsisaldust ja nende kasutamise koefitsienti esimesele kasutusaastal. Ov = Üld N x sõnniku t/ha x otsemõju %-des Tabel 3. Talu lämmastikväetiste /N) vajadus lihtsustatud bilansi meetodil Välja nr Kultuur Ha Huu- Saak, t Km St Org.väetist Ov XN Vajadus kokku mus % kg/ha t/ha kg/ha (St*Km-Ov) kg(X*ha) 1
kuivaine seeduvust ja ainevahetusenergia sisaldust kõige enam. Liigilise koosseisu hindamine on oluline segukülvide optimaalse niiteaja määramisel. Koristamise hilinemisel toimub kõrreliste kiirema arengu mõjul segukülvide rohusöödas proteiinisisalduse ja ainevahetusenergia oluline vähenemine. Kokkuvõte 1. Hübriidlutsern talus kõrreliste konkurentsi saateliigina paremini kui harilik lutsern. Roog-aruhein vähendas hariliku lutserni osa segus juba teisel kasutusaastal. Hariliku- ja hübriidlutserni segukülvis oli põld-raiheina, hariliku aruheina ja ohtetu luste % botaanilise kaalanalüüsi andmetel ühtlasem 24-39%. 2. Segukülvide kasvatamine võimaldab saada suuremat saaki ja mõjutada rohusööda kvaliteeti. Lutserni-kõrrelise segukülvis vähenes kõrrelise mõjul toorproteiini ja metaboliseeriva proteiini sisaldus. Kõige suurema mõjuga oli ohtetu luste, mis muutis vatsa proteiini bilansi negatiivseks. 3
x= St x Km – Ov (kg/ha) Mulla väetistarbe koefitsiendid (Km) lämmastikväetiste normide ( Xn) arvutamiseks leiame vastavatest tabelitest, samamoodi ka fosfor- ja kaaliumväetiste normide omad (xp ja xk). Orgaaniliste väetiste otsemõju (Ov) kg/ha leitakse vastavale kultuurile planeeritud orgaaniliste väetiste normi kaudu, võttes arvesse toiteelementide üldsisaldust ja nende kasutamise koefitsienti esimesel kasutusaastal. Nt. Orienteeruvalt viime 1 tonni kvaliteetse tahesõnnikuga mulda esimesel aastal omastatvaid toitaineid järgmiselt: N- 1,25 kg; P- 0,4 kg ja K –2,5 kg; järelmõjuna arvestatakse esimesel aastal N- 0,5 kg; P- 0,2 kg ja K- 0,6 kg. Põldhein ei vaja mineraalväetisi. Ov= Üld N * sõnnikut t/ha * otsemõju %-des 11
eemaldatakse kasutamisest või ei ole kasutuskõlblik (maha kanda) või hinnata alla kui on võimalik müüa ja kavatsetakse müüa siis klassifitseerida ümber käibevara alla müügiootel põhivara. Põhivara soetusmaksumuse depretsiatsiooni e mahaarvestamise meetodid Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise meetodeid on palju siis enamkasutatavad meetodid oleks: · lineaarne e. ühtlane meetod, mille rakendamisel kantakse igal varaobjekti kasutusaastal kulumina võrdne summa; · tegevuspõhine meetod, mille puhul majanduslik eluiga väljendatakse valmistatava toodangu mahuna, töötundidena või näiteks autode puhul läbisõidetud vahemaana. Depretsiatsioonisumma arvutatakse tegeliku toodangu, töötundide või läbitud vahemaa kohta; · kiirmahaarvestise meetodid, millest on enamkasutatavad kasutusaastate järjenumbrite summa meetod ja kahekordselt alaneva jäägi meetod. Nende meetodite
Vanarahvas jaotas sõnniku: - külmsõnnik nt. seasõnnik; ei lähe hästi käärima, happeline - soesõnnik läheb hästi käärima, veisesõnnik, eriti hobuse sõnnik; lisatud on allapanu 3 II VÄETISED Kõik sõnnikus olevad toiteained pole taimedele kohe kättesaadavad mõju esimesel aastal + järelmõju. Otsemõju e. sõnnikus olevate toitainete kasutamine esimesel kasutusaastal. Järelmõju kui palju saavad taimed mullast toitaineid järgnevatel aastatel Sõnnikus olevast lämmastikust Esimesel a.-l K järelmõju 2.a saavad taimed kätte, 20-30% taimed suudavad kokku ära kasutada 40-50%. Fosfor 20-40% 40-60% Kaalium 50-70% kuni 80% Sõnnik on eelkõige kaaliumväetis. Kui on palju põhku, pole K juurde vaja.
Seemnesegud: Niidul liik 1. Liikide arv 3-5 2. Liikide suhe: 1 domineeriv liik 3. Kõlvinorm: 20-25 kg/ha. Koristuskonvejeri loomiseks 1. Varajased 2. Keskvalmivad 3. Hilised Liblikõieliste osatähtsus 1. Liblikõieliste rohke- lühi või pikalt 2. LIBlikõieliste kõrreliste universaalne rohumaa 3. Külvinorm 25-35kg/ha Karjamaal Liikide valik 1. Liikide arv 4-6 2. Liikide suhe: suvaline 3. Külvinorm: 25-35 kg/ha Kestus: 1. Lühiajalised 2. Pikaajalised Arengukiiruse kasutusaastal 1. Varajased 2. Hilisejad Ohtetu luste ja raihein sobib heinamaale Rajamine 1. Pealtparandamine a. Pealtväetamine p ja k väetisega b. Seemnete pealekülv 2. Uuskülvid a. Uudismaa rajamine - Võsa kännud ära - Sügavkünd - Vahekultuur b. Rohumaa rajamine - Põllukultuuride järel - Vahekultuurita'vahekultuuriga Külvieelne väetamine 1. Orgaanilised väetised 2. P ja k väetamine'lubiväetised Külvieelne hrimine 1. Eelmisel aastal 2. Vahetult enne külvi
-lühiajalistele karjamaadele antakse org. väetis rajamiseelselt; pika- ajalistele sõltuvalt mulla huumusesisaldusest iga 3-5 aasta järel 25-30 t/ha -antakse sügisel peale karjatamise lõppu -loomad väetavad ka ise see on aga ebaühtlane ja ebapiisav -lubi- ja mikroväetised -lubjatakse, kui mulla pH on pealiskihis alla 6 (libl.) või alla 5,5 (kõrrel.) -lühiajal. rajamiseelselt; pikaajal. rajamiseelselt ja 5-7 kasutusaastal mikroväetise mõju püsib 4-5 aastat Niidud. Planeerimine -sobivad nii kõrrelised kui ka liblikõielised taimed, parimad on siiski nende segud (turvasmuldadel õigustavad end rohkem kõrrelisterohked segud) -võiks arvestada, et lehma kohta kulub aastas 10-11 t rohusilo ja 1-2 t heina (karjamaarohtu 6-7 t) -lehma kohta võiks arvestada -1,5 ha haritavat maad, s.h. -0,6 ha silo ja heina tegemiseks ( karjatamiseks 0,4-0,5 ha, teravilja kasvatamiseks 0,5 ha) Kasutamine
sest rohusöötade juurdeostmine on tavaliselt kõige keerulisem või kallim. Uute rohumaade rajamise puhul tuleb võimaluse korral silmas pidada ka aspekti, et need ei oleks rajatud kõik lühikese aja jooksul. Rohumaade rajamine on kallis ning sellise tegutsemise puhul planeeritakse tootmisse iga teatud perioodi möödudes suur investeeringuvajadus ning ühtlasi ka puudujääk rohusöötades (rajamisaastal on saak väiksem kui normaalsel kasutusaastal). Kui rohumaid uuendatakse igal aastal võrdses koguses, on tootmine sujuvam. Teraviljade valikul tuleb lähtuda sellest, mida on kõige otstarbekam loomadele sööta või siis kasvatada müügikultuure (raps, toidunisu), mille müük korvaks omakorda sööda ostmise kulud. Seakasvatusele spetsialiseerunud tootmises on eelkõige tähtis teraviljasaakide suurus ja selleks kasutatava maa pind. Et aga pikaajaline teraviljade kasvatamine samal kohal
annaabi.ee 
