00 K Vähemusosalus 212,500.00 3) Hinnaerinevuse ümberjaotus D Müüdud kaupade omamaksumus (varud) 40,000.00 D Seadmed (5 aastat) 130,000.00 D Maa 65,000.00 D Goodwill 197,500.00 K Hinnaerinevus 432,500.00 4) Lisadepretsiatsioon D Depretsiatsioonikulu 26,000.00 K Seadmed 26,000.00 C. Soetusmaksumuse meetod 2014 aasta kanded 1) Konverteerimiskanne ettevõtte Porter osaluse kajastamises ettevõtte Salem jaotamata kasumis D Investeering ettevõttesse Salem 60,000.00 K Jaotamata kasumi algsaldo ettevõttes Porter 60,000.00 2) Dividendide elimineerimine D Dividenditulu 28,000.00
Raha (uue sõiduki turuhind 176 000 - vana sõiduki turuhind 70 000) -106 000 sest vastu saadi samaliigiline vara, mille soetusmaksumuseks (176 tuh - 30 tuh) 1 01.07.2007 Hoone müük Hoone poole aasta (01.01. - 01.07 2007) depretsiatsioon Depretsiatsioonikulu -6 250 Hoone soetusmaksumus 550 000 Akumul. depret. - hoone -256 250 Jääkväärtus -50 000 40 aasta depretsiatsioon 500 000
ÕPIK LK 253 ÜLESANNE Ü-10.2 Firma ostis 01.10.20X7 seadme 212 000 krooni eest. Seadme kasulik eluiga arvatakse olevat 8 aastat ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni. Eeldatav tootmismaht on 40 000 tk ja töötamisaeg 20 000 masintundi. Firma kasutas 20X7.aasta jooksul seadet 525 tundi ja seadmel valmistati 1000 toodet. Arvutada depretsiatsioonikulu järgmiselt (majandusaasta lõppeb 31. Detsembril): 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7.aasta kohta 3. Tegevusmahust (tööajast masintundides( lähtuvalt 20X7.aasta kohta 4. Kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil 20X9.aasta kohta 5. Kahekordselt alaneva jäägi meetodil 20X8.aasta kohta Kui soetusmaksumus oli 212 000 krooni ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni, siis kuluks tuleb kanda 200 000 krooni. 1
01. 2005. a.: D: renditud masin (soetusmaksumuses) 100 000 K: lühiajaline rendikohustis 30 211 K: pikaajaline rendikohustis 69 789 Intressikulu kajastamine, kohustise perioodiseerimine, osamaksu tasumine ja masina depretsieerimine 31. 12. 2005. a.: D: lühiajaline rendikohustis 30 211 D: intressikulu 10 000 D: renditud masina depretsiatsioonikulu 33 333 D: pikaajaline rendikohustis 33 233 K: pangakonto 40 211 K: lühiajaline rendikohustis 33 233 K: renditud masina akumuleeritud kulum 33 333 Intressikulu kajastamine, kohustuse perioodiseerimine, osamaksu tasumine ja masina depretsieerimine 31. 12. 2006. a.: D: lühiajaline rendikohustis 33 233 D: intressikulu 6978
121 300) Edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole, sest kasutusel on tulude- kulude vastandamise printsiip ja kui kaup kohe kuluks kanda, siis käitutaks printsiibivastaselt. ÕPIK LK 251 TEST T-10.1 Firma ostis 2.01.20X9 veoauto, mis maksis 110 000 krooni. Firma hinnangul on veoauto kasutusaeg 5 aastat, mille jooksul läbisõit moodustab 500 000 kilomeetrit. Lõpetamismaksumus on 10 000 krooni. Esimesel aastal läbis veoauto 90 000 kilomeetrit. Depretsiatsioonikulu on esimesel aastal kõige suurem kahekordselt alaneva jäägi meetodi rakendamisel. SEST.... Kui lõpetamismaksumus on 10 000 eurot, siis kuluks tuleb kanda 100 000 eurot (110 000 10 000 = 100 000). I LINEAARNE MEETOD Lineaarse meetodi puhul läheb 5 aasta jooksul igal aastal kuluks 20 000 eurot (100 000 / 5 = 20 000) II TEGEVUSMAHUPÕHINE MEETOD Kuluks kantakse niipalju, kuipalju on kasutatud. Aluseks võtan läbisõidu. Kulu 1 km kohta = 100 000 / 500 000 = 0,2 kr/km
Konto võlad tarnijatele algjääk märgitakse: Konto paremale poole ja see on kreedit Konto võlad tarnijatele kreeditkäive on: 1300EUR Konto võlad tarnijatele lõppjääk on: 700EUR Konto Võlad tarnijatele on: Passivakonto Konto võlad töövõtjatele on: passivakonto Korrigeerimiskandeid tehakse: Raamatupidamisõiendi alusel Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD KULU KAJASTAMINE KULUNA Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD TULU TULUNA KAJASTAMINE Korrigeerimiskanne on; DEPRETSIATSIOONIKULU KAJASTAMINE Kronoloogiliste registrite hulka ei kulu: Pearaamat Kui ettevõte müüb kliendile kaupa, mille eest klient tasub hiljem, tulem müügitulu kajastada lähtudes: Tekkepõhisuse printsiibist Kui ettevõtte vara kogusumma on 15600EUR ja kohustiste kogusumma 6200EUR, siis omakapitali kogusumma on: 9400EUR Kui raamatupidamislausendis on debiteeritav summa väiksem kui krediteeritav, siis tegemist: vigase lausendiga.
13) D FIFO-meetodit 14) A D: Kassa K: Müügitulu ***see on müügi kajastamise kanne müügihinnas 15) B 1715 eurot 10 tk hinnaga 53 eur/tk 20 tk hinnaga 50 eur/ tk 30 tk hinnaga 47 eur/tk Kokku: 2940 2490 / 60 = 49 eurot ühe ühiku kohta 49 * 35 (müügi kogus) = 1715 eurot 16) C varaobjekti soetamise hetkest arvestatud summaarne kulum ***A on lõpetamismaksumus *** B on depretsiatsioonikulu *** D on jääkmaksumus 17) A kahekordselt alaneva jäägi meetod ja kasutusaastate järjenumbrite summa meetod 18) A krediteeritakse kontot Materiaalne põhivara 19) A- debiteeritakse kontot Akumuleeritud kulum summas 5000 eurot *** C on kulumi kajastamise kanne ja peab olema summas 1000 (mitte 5000)
24-jaan-07 kommunaalteenuste ost $300 -300 28-jaan-07 raha sissetulek: kaubavaru müük $600 600 müüdud kauba kulu $400 korrigeerimiskanded Tekkepõhine töötasukulu (16.-31. jaanuari eest) 31-jaan-07 $1400 31-jaan-07 Ettemakstud rent kuluks (jaanuar) -500 31-jaan-07 Depretsiatsioonikulu - Mööbel (jaanuar) $200 Perioodi muutused 7 800 -5 200 2 000 0 1 500 -500 31.01.2007 Konto jääk 19 500 -5 200 3 500 0 1 500 -500 varad koku 27 090 kohustised koku 8 100
paigutatud raha on võimalik kasutada lennuki ostmiseks laenatud raha tagasimaksmiseks või uue lennuki finantseerimiseks. Aastane kulumimäär konkreetsele masinale sõltub kinnitatud kasuliku eluea pikkusest ning eeldatavast jääkhinnast. Seega kui lennufirma tahab omada võimalikult uut lennukiparki, peab ta ka arvestama lühikese kulumiperioodiga. Kuigi aastane depretsiatsiooni kulu on fikseeritud, siis depretsiatsioonikulu tunnis sõltub lennuki aastasest käitlustundide arvust. Sellest võib järeldada, et mida rohkem lennuk sõidus on, seda väiksem on lennuki tunni depretsiatsioonikulu. /2, lk 84/ ICAO praktiseerib ka maapealsete seadmete ning maa amortiseerimist. Selline teguviis on küllaltki küsitav, kuna sellised kulud pole otseselt seotud lennutegevusega, kui pole just tegu spetsiaalsete lennukitüübi põhiste seadmetega. /2, lk 85/ Lisaks peab
töötamise algaastatel). Kiirmahaarvamismeetodite kasutamisel kantakse esimes(t)el aastal kuluks kõige suurem summa ja viimasel aastal kõige väiksem summa. Selle meetodi puhul korrutatakse põhivara jääkmaksumus kindla amortisatsioonimääraga, milleks on kahekordne lineaarne kulum (amort.määr). Kulumi (amort.) summa arvestamisel: leitakse lineaarne kulumi (amort.) määr aasta kohta ja see korrutatakse kahega. NB! Depretsiatsioonikulu arvutamine algab soetusmaksumusest. 2. kasutusaastal võetakse aluseks põhivara jääkmaksumus 1. kasutusaasta lõpuks. Viimasel aastal depretsiatsioonikulu korrigeeritakse. 1 Kahekordne lin. kulumi määr = X 2 Vara kasut. aeg (aastat) Näide. Masina andmed samad, mis eelnevate meetodite puhul. Lahendus: Kulumimäär = 1/5 X 2 = 0,4 = 40% aastas Kulumisumma 20X1. a
- liim; - lakk; - naelad, poldid, mutrid, seibid, kruvid; - jootetina. 2. Tootmistsehhi pidamisega seotud kulud - hoonete üür ja depretsiatsioon; - hoonete kindlustus; - hoonete remondi ja hooldekulud; - küte, elekter, vesi, telefon. 3. Masinate ja seadmetega seotud kulud - masinate ja seadmete rentimise (liisingu) ja depretsiatsioonikulu; - masinate ja seadmete kindlustus; - masinate ja seadmete remondi- ja hooldekulud. 4. Mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne töötasu - tootmisjuhtide (tsehhijuhatajad, meistrid jne) palgad; - abitööliste ja teenindava personali (transporditöölised, remonditöölised, torulukksepad, valvurid, tsehhi raamatupidajad jne) palgad; - põhitööliste tööseisakutasu (enamikul juhtudel);
annaabi.ee 
