Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "10 klassi psühholoogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stress, vime, hire, spetsiifilised, hired, kognitiivne, humanistlik, ekstravert, introvert, ebaedu, kurnatus, mittespetsiifiline, kigi, eustress, distress, alaneb, kogeb, survet, agarad, ppimise, olend, eysenck, kirjeldavad, neurootilisus, ekstravertsus, introvertsus, tugevusega, neurootiline, kardab, seltsiv, tagasihoidlik, kinnine, ettevaatliko Depressioon, o Unehäired, o Tajub et teda ei toetata ja ei lasta end teostada o Psüühika ei talu suurt koormust o Tekivad probleemid ja neid ei suudeta lahendada Stressiga toimetulek: 1. Positiivsed ütlused endale 2. Füüsilised harjutused 3. Sotsiaalne tugi (rääkimine ja toetus) 4. Aja läbimõeldum kasutamine( tehes nimekirju ) Psühhoanalüütiline koolkond rõhutab alateadvust ja lapsepõlve kogemusi Kognitiivne koolkond usub et isiksus on õppimise tulemus Humanistlik koolkond e. Humanistis arvavad, et inimene on pidevalt arenev olend, kes pürgib eneseteostuse poole, on oma olemuselt hea jne. Tunnusjoonte teooria pooldajad arvavad et isiksuse olemus on pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda vähe. Psühhopatoloogia on teadus psüühikahäiretest Sellega tegeleb psühholoogia ja psühhiaatria. Ebanormaalne käitumine: · Harva esinev · Konteksti mittekuuluv
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele.
Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7
EMOTSIOONID Emovere- esile kutsuma, erutama, liigutama. Teaduslik sisu vs. igapäevane tähendus. Emotsioon- subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab endas füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. EMOTSIOONI KOMPONENDID 1. Subjektiivsus(v. isiklik kogemus: minu rõõm=sinu rõõm) 2. Füsioloogiline komponent( N. hirmu puhul- mis toimub kehas?) 3. Käitumuslik komponent( N. põgenema, kallale minema) 4. kognitiivne komponent(kuidas hindame? lähtuvalt oma heaolust) Emotsioon võib olla ahelprotsess, millega kaasnevad keerukad muutused organismis. Bioloogiline alus, end oluline ka kultuuri ja sotsiaalne kontekst. EMOTSIOONIDE KÄSTLUSED 1. Bioloogiline(psühhobioloogiline)- juured antiikajas: emotsioone võib määratleda kehatalitluse kaudu. James- Lange teooria- emotsioon on kehaluste muutuste tagajärg! ,, Oleme rõõmsad, sest naerame" Kriitika: ei vasta tõele( sibul->nutt=kurb)
skeemide, plaanide, piltide ngemisel. Snteesiv- terviku moodustamine osadest Eirab fakte ja phjuseid ja soovib edasi lkata otsustamist Ruumiline- asjade asutus ja paigutus ngemse kaudu ja orjenteerume ruumis. Hea ruumitaju. Kujundite meeldejtmine, episoodiline mle Intuitiivne- vaist Neb elu roosades vrvides. Parema ajupoolkera domineerimisel on polulatsioonis 40-45%- nad hangivad infot meeleorganite kaudu neid on hea tegelikuse ldistamise vime 60% on koleeritud vi sangirinik. 14-20% info hangitakse verbaalselt, kujutletav ettekujutus, tugev loogika. Introertne- eleab oma enda sees. Kolme mtmelised, kujundusvime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasaku kelisus, ngude mletamine, illustratsioonid, instruksioonid, smboolsus, Eelistab lpetatuid tid, Vasak pool:Verbaalne- snade kasutamine nimetamisel ja kirjeldamisel, defineerimisel Anals- terviku jaotamine osadeks Selgitatakse asju samm sammult Ajatajuja orjenteerumine ajus
STRESS ja HAIGUSED Mis on stress? Stress ehk kohanemissündroom on organismi üldine vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Tavakeeles mõistetakse stressi ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Oma olemuselt on stress bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, õnnetunne, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtlemine endas. "Ainus stressivaba seisund on surm." (Selye) Stressikogemus Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud.
Psühhodiagnostika - psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia - uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia - inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia - inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia - psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia - psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia - tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia -eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslikud: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia 3. Psühholoogia uurimismeetodid > · Eksperiment jaguneb loomulikuks e. väljaeksperimendiks ja laboratoorseks (kahe grupi
Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse),Biheiviorism uuris inimeste tegevust hommikust õhtuni, eesmärgiks oli saavutada selline tase,et nad oleksid võimelised käitumist ette ennustama. Tekib kognitiivne kaart ehk loom õpib mingile mõjutusele vastama teatud viisil. Humanistlik lähenemissuund toonitatakse eelkõige inimeste erinevust loomast nende inimlikud tunded,kogemused ja eneseaktualisatsioon(inimese olemuse ja võimete realiseerimine).Carl Rogersi arvates peaks just see suund uurima inimese eesmärke,väärtusi,valiku tegemine, enese ja teiste tajumine,need elemendid konstruktid,mille alsel me loome omaenda maailma. Humanistlik suund keskendub eelkõige inimese
(A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus- eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. · Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud
(A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus- eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud
................................................................................ 4 1.2. Stressi kujunemise faasid................................................................................................. 4 1.3. Stressiga toimetulek......................................................................................................... 5 1.4. Stressi tagajærjed.............................................................................................................. 6 2. ISIKSUS JA STRESS..................................................................................... 7 2.1. A-tüüpi isiksus................................................................................................................. 7 2.2. B-tüüpi isiksus.................................................................................................................. 7 2.3 C-tüüpi isiksus................................................................................................................
Psühholoogia mõiste - teadus, mis uuri inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning selle avaldumise viise. Psühholoogia harud. Teoreetiline psühholoogia – teoreetilised harud töötavad välja teooriad ja üldised seaduspärasused. üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused) psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid pedagoogiline psühholoogia – õppimine jm Rakenduslik psühholoogia – rakenduslikud harud kasutavad teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas
Soojus- ja Hdraulika ssteemid 3.KURSUS!!! SOOJUS TEHNIKA SEADMED! katlad katel seadme ldiseloomustus kesoleval ajal toodetakse ligi 70% elektrienergijast auruturbiin soojuselektrijaamades. Kik saab alguse sellel elektritootmise juures , alguse katlaseadmes , katlas toodetakse seda vajalikku soojust ja auru mis lpuks tiendab turbiini , paneb ta prlema ja turbiin kivitab generaatori. Selliseid katlaid nimetatakse energeetilisteks katlateks, aga katel seadmetes toodetakse ka tehnoloogilist auru, mida kasutatakse siis mitte turbiinides vaid seda kasutatakse tehnoloogiliseks otstarbeks , suunatakse seda vastavatele tarbijatele ja kasutatakse ka ktteks, seda tehnoloogilist auru. KATELSEADE: nimetatakse komplektset seadmestikku , mis on ettenhtud , veeauru ja kuumavee tootmiseks ja tarbijale vljastamiseks. Katelseadme moodustavad: Katel(katelagregaat), kasutatakse erilisi orgaanilisi ktuseid. Katel koosneb: plemis koldest ja erinevatest kttepindadest, mis on paigutataud hte vi mitme
STRESS Termini võttis kasutusele 1926.a kasutusele Hans Selye. Stress organismi mittespetsiifiline (üldine) vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stress on seotud kohanemisega. Stress pingeseisund, mis tekib siis, kui inimese võimalused ja keskkonna nõudmised ei ole tasakaalus. Stress ei ole alati halb. Mingil määral on stress vajalik, et inimene tunnetaks keskkonna nõudmisi ja oleks motiveeritud tegutsema. Halb on see, kui stress ületab optimaalse taseme, hakkabs egama inimese igapäevaelu ja ohustab tema tervist. Stressi põhjused: Stressi tekitajat nim stressoriks. Negatiivne pinge distress Positiivne pinge eustress Stressi võib tekitada: 1) Mingi ühekordne mõjutus - õnnetus (loodus- või liiklusünnetused, kuriteo ohvriks langemine jm) - raske haigestumine - elukoha muutus
Kasulik informatsioon mälus säilitatakse. Pärilikud e tingimatud refleksid liigi isendeil stereotüüpsed. Tingitud refleksid kogemuste põhjal kujunenud harjumuslikud kohanemisreaktsioonid keskkonnatingimustele. Peaaju koosneb piklikajust, väikeajust, keskajust, vaheajust, otsaajust. Limbiline süsteem, hüpotaalamus, retikulaarformatsioon (lisaks Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo. Lk 44). Korteks e ajukoor. Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Ajukoore tegevus tagab inimorganismi kohastumuslikku toimimist. Seljaaju (SA) asetseb selgrookanalis. SA seesmise osa moodustab hallaine, milles on neuronite kehad ja valgeaine välimise osa, milles paiknevad n.kiud moodustavad juhteteid. SA kui refleksi ja juhteelund. SA kui refleksielundi koostisse kuulub segmentaarne aparaat. Segment on SA osa, millest väljub paar eesmisi ja paar tagumisi juuri. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused
eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus Suhtumine Esindaja Psühho - Käitumise ala- negatiivne Freud, dünaamiline teadlikud mõjud Adler Biheivio-ristlik Vaadeldav neutraalne Pavlov, Watson käitumine Humanistlik Inimlik soov oma positiivne Rogers, Maslow potensiaalini jõuda
kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5. Isiksuse mõõtmine (Catell 16PF, SI-küsimustik, Eysenck, Berne, Harvard, Böttcher) Sotsiaalpsühholoogia 1. Mõiste ja asend psühholoogiateaduses; sotsiaalpsühholoogia struktuur 2. Sotsialiseerimine ja sotsiaalne kasvatus 3. Isiksusesisesed protsessid (hoiakud, kognitiivne dissonants, sotsiaalne taju, rollid) 4. Isikutevahelised protsessid (isikutaju, suhtlemine, suhlemisvahendid, ruumivööndid, erinevused kultuuride vahel, lähisuhted) 5. Grupisisesed protsessid 5.1 .Grupp, grupi liigid, grupi omadused, struktuurid. Kalle Küttis 2011 2 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 5.2. Grupidünaamika 6. Üksikisik ja grupp (kohesiivsus, grupimõtlemine, konformism, publikuefekt, sotsiaalne
Napoleon. TOOB VÄLJA ELUSTIILID ALAVÄÄRSUSTUNDEGA VÕITLEMISEKS:: 1. alaväärsustunde edukas kompensatsioon, mille tulemusena langeb üleolekutung sotsiaalse huviga kokku 2. Ülekompensatsioon, mille puhul kohandutakse eluga ühekülgselt ja mille tulemusena arendatakse mingit kindlat joont või võimet. 3. Üleminek haigusesse. Inimene ei suuda vabaneda alaväärsustundest, ei suuda kompenseerida normaalsete vahenditega ja töötab ise välja haiguse sümptomid, et õigustada oma ebaedu. Tekib neuroos - idee, et neuroosid tingitud ebaedukatest kompensatsioonimeetoditest. Eitas Freudi panseksualismi. Inimese juhtivateks motiivideks altruistlikud tendentsid. REICH, Wilhelm - 19. Sajandi Austria päritolu psühhiaater ja psühholoog. Freudomarksism. Oli psühhiaater, kes tegutses vaeste linnaosades ja jõudis järeldusele, et psüühilistest hädadest ülesaamiseks tuleb parandada sotsiaalset keskkonda.
Sissejuhatus: Referaadis on kirjutatud kolmest juhtimisteoreetikust, Douglas McGregorist, Abraham Maslowst ja David McClellandist. Nad kik seadsid esikohale inimeste rahulolu organisatsioonis. Maslow on tuntud oma vajaduste pramiidi poolest , McGregor teooria X ja teooria Y poolest ning McClelland oma vajadusteteooria poolest. Referaadi alguses on kirjutatud nende juhtimisteoreetikute elulugudest ning seejrel on tutvustatud nende teooriaid, mille poolest nad tuntud on. Lpetuseks on vrdlus kolme teoreetiku teooriate phjal. Eesmrk on leida sarnasusi ning erinevusi valitud motivatsiooniteooriates. Materjali otsin peamiselt internetist, kuid kindlasti peab vga palju inglise keelest tlkima. Lisaks tuleb lugeda ka raamatuid antud teemal. Enne kirjutama asumist olen juba tutvunud internetis oleva materjaliga, seega on mul juba mingi ettekujutus olemas, milline peaks minu referaat tulema. Philisteks probleemideks vivad kujuneda materjali puudus ning vrkeelsete tekstide tlkimine. Samuti on oht
egoistlik, enesekindel, upsakas, kiitlev, Machiavelli´lik. Säilitav (hoarding orientation) – eraldumine, kogumine, kitsi, kahtlustav, vähese fantaasiaga, praktiline, hoolikas, lojaalne, tagasihoidlik. Müüdav (marketing orientation) – muutumine vastavalt nõuetele. Self- monitoring. Terve isiksus, väärtustab ennast ja teisi, realiseerib oma potentsiaali, humanistlik eetika (vastutus), sõltumatu, spontaanne, armastav, loov. Biofiilne (biophilous) ja nekrofiilne(necrophilious) karakter. Nekrofiilne – surma armastus. IV. ARMASTUS: Eraldatuse ärevus (separatsiooni ärevus). Pidev seisund vs lühiajaline tunne. Inimestele vs inimesele. Võrdsus vs ebavõrdsus. Individuaalsus vs ühtesulamine. Armastus on suhtumine, aktiivne suhe maailmaga.
annaabi.ee 
