Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

1.3 Lipiidid ja 2.2 Karotenoidid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tallinna Tehnikaülikool
YKL0060  Biokeemia  
Töö nr 1.3 Lipiidide reaktsioonid
Töö nr 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse 
määramine
Yasb  21
Juhendaja  Tiina  Randla
09.03.2012
1.3 Lipiidide reaktsioonid
Lipiidid  on heterogeenne rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti 
estersidemete esinemine. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides nagu 
kloroform, benseen,  eeter  jt. Vähesel määral lahustuvad polaarsetes solventides, nt etanool. 
Selline lahustuvus on tingitud hüdrofoobsete rühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide 
sisaldusest. Lipiidid on membraanide põhiliseks koostisosaks, taimsetes  kudedes 
energeetiliseks varuaineks, neil on kaitse- ja regulatoorne funktsioon (sigaalmolekulid) ja 
omavad rolli hormonaalses tasakaalus. 
Lipiide  rühmitatakse:
•  rasvhapped
•  rasvad
• glütserofosfolipiidid
•  sfingolipiidid
• steroidid
•  terpenoidid
• vahad
Seebistumisvõime kohaselt jaotatakse:
• seebistuvad: rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad
• mitteseebistuvad:  steroolid , prostaglaniidid, terpenoidid
Rasvad (ehk triatsüülglütseroolid, neutraalrasvad, triglütseriidid) on ehituselt rasvhapete 
glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, olles 
loomades  akumuleerunud rasvapooridesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes 
rasvades sisalduvad erinevad küllastunud ja küllastumata rasvhapped. Inimesele on olulised 
linool- ja α- linoleenhape , kuna neid inimorganism ei sünteesi ja peab saama toidurasvaga. 
Looduslikud küllastumata rasvhapped on valdavalt cis-konfiguratsioonis, mistõttu on ahela 
kuju väändunud. Trans- konfiguratsioonis küllastumata rasvhapped on organismides raskesti 
metaboliseeritavad ja peetakse südame- veresoonkonna  haiguste  tekitajaks .
Glütserofosfolipiidid on amfifiilsed, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile, mis annab 
molekulile hüdrufoobsuse, sisaldavad nad fosforhappe jääki. Glütserofosfolipiidid  on 
rakumembraanide  peamine  koostisosa . Fosforhappe jäägi kaudu seonduvad aminoalkoholid, 
mille järel moodustub molekulis  polaarne  tsenter. Seetõttu saavad lipiidid  moodustuda  
vesikeskkonnas struktuure, nt membraanid, vesiilikud jne. 
Steroolides esineb C-3 asendis hüdroksüleeritud steraanituum, mille tõttu nad moodustavad 
rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuimad steroolid on loomne 
kolesterool , mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab 
membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Sellest toodetakse sapphappeid, 
steroidhormoone ning D-vitamiini. Taimerakkude membraanides on sarnast funktsiooni 
täitvate steroolide ehk fütosteroolide esindajad   ergosterool , stigmasterool, kampesterool jt. 
Need erinevad kolesteroolist C-17 asendusrühma ehituse poolest. Mitmetes taimedes on 
fütosteroolide sisaldus märkimisväärselt kõrge. Fütosteroolidele omistatavat  positiivset  toimet 
inimorganismidele põhjendatakse asjaoluga, et nad takistavad kolesterooli imendumist.
  
1.3.1 Rasvapleki  proov
Lipiid  lahustuvad orgaanilistes solventides. Lipiidi sisaldava lahuse tilga  kandmisel paberile 
ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest 
paberi läbipaistvus suureneb (vastu valgust vaadates paberist heledam, pimeda poole vaadates 
tumedam )
Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi pannakse 1 g uuritavat tahket ainet. Katseklaasidesse 
lisatakse orgaanilist solventi ( atsetooni ). Loksutatakse  ning lastakse settida 5 min. Kui 
sademe kohale on settinud selge lahuse kiht, siis kantakse mõlemast katseklaasist tilk lahust 
filterpaberile ja lastakse kuivada. Kuiva paberit vaadatakse vastu valgust ja varju suunas.
Järeldus: Orgaanilise solvendi lisamisel lipiid lahustus. Filterpaberile kandes ja kuivatades 
oli selgelt näha, et üks lahus muutis paberi läbipaistvust. Pärast teise lahuse kandmiset 
paberile ja kuivatamist muutub paber endiseks . Lipiidid sisaldusid proovis nr 2. 
1.3.2 Emulsioonitest 
Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide 
nime all.  Kolloidid  koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud 
mikroskoopiliste tilgakestena teises  vedelikus . Kuna emulsioonid hajutavad valgust, siis 
emulsiooni  moodustumisest saab aru, kui lahus muutub häguseks. 
Kui  orgaanilises  solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse keskkonda ja seda 
loksutada , siis moodustub õli-vees tüüpi  emulsioon . Emulsioonid on levinud toiduainete 
valdkonnas (piim), autotööstuses (lateksvärvid).
Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi lisatakse 1 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest üks 
sisaldab lipiide. Katseklaasi loksutatakse homogeense lahuse moodustumiseni, seejärel 
lisatakse mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse intensiivselt. Jälgitakse,  kumb  
katseklaas  muutub häguseks. 
Järeldus: Pärast vee lisamist ja loksutamist, oli selgelt näha, et uuritavast proovist nr 1 
moodustatud lahuses olid lipiidid. Lahus muutus häguseks, läbipaistmatuks. Seal esinevad 
lipiidid ei lahustunud veel, vaid moodustasid vees mikroskoopilisi tilgakesi. 
1.3.3 Akroleiiniproov
Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga 
küllastamata aldehüüd  akroleiin . Sama reaktsiooni annavad teisedki glütserooli sisaldavad 
ained (ei anna vahad, sfingolipiidid jt). Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, 
kas tegemist on glütserooli sisaldava lahusega või mitte.
Vasakule Paremale
1 3 Lipiidid ja 2 2 Karotenoidid #1 1 3 Lipiidid ja 2 2 Karotenoidid #2 1 3 Lipiidid ja 2 2 Karotenoidid #3 1 3 Lipiidid ja 2 2 Karotenoidid #4 1 3 Lipiidid ja 2 2 Karotenoidid #5 1 3 Lipiidid ja 2 2 Karotenoidid #6 1 3 Lipiidid ja 2 2 Karotenoidid #7 1 3 Lipiidid ja 2 2 Karotenoidid #8 1 3 Lipiidid ja 2 2 Karotenoidid #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Donna24 Õppematerjali autor
Biokeemia protokoll. Töö nr 1.3 Lipiidide reaktsioonidTöö nr 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

biokeemia lipiidide reaktsioonid ja karotenoidide sisalduse määramine.

Töö teostaja Õpperühm Üliõpilaskood YASB21 Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 17.04.13 04.05.13 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloro- ja kromoplastides sisalduvad fotosünteesi abipigmendina karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seetõttu kiirguse täiendavaks retseptoriks. Karoteneoidid on arvukas ühendite rühm, mis keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetrarepenoide. Nad sisaldavad 40 süsiniku aatomit, on polüeensete ahelatega, mille ühes või mõlemas otsas on 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis

Biokeemia
thumbnail
6
pdf

Karotenoidid ja lipiidid

2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ning on seetõttu täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Keemilise ehituse pooleks klassifitseeritakse karotenoide kui tetraterpenoide (40 süsiniku aatomit). Karotenoidide kaks põhigruppi on: Karoteenid ­ koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust, ei sisalda hapnikku (-, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen) Ksantofüllid ­ sisaldavad hapnikku (luteiin, zeaksantiin jne)

Biokeemia
thumbnail
6
docx

Karotenoidid ja lipiidid (2.2 ja 1.3)

2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1. Töö teoreetilised alused Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Need absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on arvukas ühendite rühm, millised keemiliste ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on ionoontsüklid. Pikima ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide kaks põhigruppi on karoteenid (hapnikku

Biokeemia
thumbnail
5
docx

TTÜ Biokeemia praktikum: Lipiidid, Karotenoidid

TÖÖ 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID TÖÖ 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Reeglina ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan, benseen, eeter jt. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesikinradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidid on organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks, loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks.

Biokeemia
thumbnail
8
doc

Karotenoidid

määramine Õpperühm: Üliõpilane: YASB21 C Ilona Juhanson, 123964YASB Juhendaja: Tiina Randla KAROTENOIDID Laboratoorse töö eesmärgiks on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide (ja klorofülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: * uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, * uuritavas objektis domineeriva karotenoidi kontsentratsiooni kindlaksmääramine, * klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Karotenoidid on abipigmendid fotosünteesivates organismides, kuna absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, mistõttu on täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on 600+ ühendist koosnev rühm. Keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Kujutavad endast polüeenseid aheldaid, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina

Biokeemia
thumbnail
7
doc

Lipiidide reaktsioonid, karotenoidide identifitseerimine

olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide omadus mitte vees lahustuda põhineb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluvad rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites.

Biokeemia
thumbnail
7
docx

Biokeemia lipiidid ja karotenoidid

Lipiidide reakstioonid ja karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Terje Robal 21.02.2012 05.03.2012 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulides esinevad enamasti estersidemed. Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides. Vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidid on rakumembraanide põhiliseks komponendiks. Nii loomsetes organismides kui ka mitmetes taimsetes kudedes on nad peamiseks energeetiliseks varuaineks. Peale selle on neil veel kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid. Nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Üldiselt rühmitatakse lipiide

Biokeemia
thumbnail
11
docx

Lipiidide reaktsioonid. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine.

- Sfingolipiidid 3. sfingolipiidid - Vahad 4. vahad - Steroidid MITTESEEBISTUVAD: - terpenoidid 1. steroolid 2. prostaglandiinid 3. terpenoidid ALUS: struktuur LIHTLIPIIDID LIITLIPIIDID TSÜKLILISED LIPIIDID nt neutraalrasvad nt fosfo-ja glükolipiidid nt kolesteriidid (tsükliliste (triatsüülglütseroolid; alkoholidebaasil baasil diatsüül-ja moodustuvad lipiidid; monoatsüülglütseriidid) ja steroidalkoholid) vahad - Keemiliselt ehituselt - Amfifiilsed -

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun