Vaktsineerimine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11 ...
EESTI MEREAKADEEMIA ******** KF-31 K A L A D E VA K T S I N E E R I M I N E Referaat Juhendaja: Priit Päkk Tallinn 2012 Sissejuhatus Kala immuunsüsteemi tugevdamise peamiseks vahendiks on vaktsineerimine. Eestis on seni vaktsineeritud vaid meresumpadesse viidavat kala vibrioosi ja furunkuloosi vastu. Haigustele vastupanuvõimet aitab tõsta ka immuno stimulantide lisamine sööda sisse samuti haiguskindlust püütakse suurendada ka tõuaretuse abil. Suuremas osas pidamistingimuste optimeerimine aitab ära hoida kalade stressi, ebakvaliteetne sööt, hapnikupuudus, liiga suur asustustihedus ja muud ebasoodsad olud suurendavad kala vastuvõtlikkust haigustele, ja neid tuleb vältida, et kalad püsiksid elujõus ning terved. Vaktsineerimi...
Referaat: Vaktsineerimine koostaja: Saks, Birgit Tartu Kivilinna Gümnaasium 10.a klass 20.05.2011 Sisukord: Vaktsineerimine ehk immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamine antigeeni või vastavate antikehade viimisega organismi.Vaktsineeritakse inimesi, loomi, linde ja kalu. Vaktsiini ajalugu: Vaktsineerimise ajalugu pole eriti pikk. Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid, mumps ja punetised. 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000 vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 00...
HPV ja vaktsineerimine 3. Kursus Ämmaemandus Mis on inimese papilloomiviirus (HPV)? Inimese papilloomiviirus on sageliesinev viirus, millesse nakatuvad nii naised kui mehed. On olemas üle 100 HPV tüübi, millest teatud tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel sageli esinevaid tüükaid, aga ligikaudu 30 HPV tüüpi põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi ja neid nimetatakse seetõttu suguelundite HPVks. Enamus HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte, ja taanduvad ilma ravita. Kuid mõned suguelundite HPV viiruse tüübid põhjustavad emakakaela epiteelrakkude muutusi. Ravimata jätmise korral võib muutunud rakkudest areneda kasvaja. Teised HPV tüübid võivad põhjustada kondüloome ja emakakaela healoomulisi muutusi (muutused, mis ei ole kasvajad). Peiteperiood mõnest nädalast aastateni. Kes nakatub suguelundite HPVga? Igaüks, kes on seksuaalselt aktiivne, võib nakatuda suguelundite HPVga. Paljudel viirusega nakatunud inimestel ...
Viirused – mitterakulised parasiidid, Antikeha – kaitsevalk, organismi suudavad paljuneda vaid elusate sattunud võõraine kahjutuks rakkude sees. tegemiseks Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud Antigeen – kehavõõras aine, mis haigus põhjustab antikehade tekke Vaktsineerimine – antigeenide viimine Bakteriofaag – viirus, mis nakatab organismi baktereid Viiruste sarnasused elusorganismide ja eluta objektidega: ELUSORGANISMID ELUTA OBJEKTID Sisaldavad pärilikkusainet ja Puudub ainevahetus valke Evolutsioneerivad Puudub rakuline ehitus Muteeruvad Ei ole võimelised iseseisvalt paljunema Viiruse ehitus: Bakteriofaagi ehitus: Kapsiid – kaitseb viiruse ...
C-HEPATIIT HELENA LATTIK JANAR SÕMERIK PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM 2014 Mis on C-hepatiit? …C-hepatiidi viiruse ehk HCV poolt põhjustatud maksapõletik. Levib peamiselt nakatunud vere kaudu. Seksuaalsel teel levib nakkus harva. Sümptomid: väsimus naha ja silmade kollasus seedehäired tume uriin ja hele väljaheide kõhuvalud palavik C-hepatiit C-hepatiiti diagnoositakse vereanalüüsi abil. C-hepatiiti ei ole võimalik välja ravida. Võivad tekkida: fibroos maksatsirroos maksakoe armistumine lõppstaadiumis ka maksapuudulikkus samuti maksavähk C-hepatiit Kiirendavad tegurid: kõrgem vanus nakatumise hetkel meessugu alkoholi tarvitamine (nt vein, õlu, kange alkohol) samaaegne infektsioon (kaasnakkus) B-hepatiidi või HIV-iga ülekaalulisus suhkurtõbi suitsetamine Krooniline C-hepatiit Kui viiruse leid veres (ja maksas) püsib kuus kuud pärast nakatumi...
Viirused Viirused ei ole rakulise ehitusega Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskonna muutustele. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. Viiruste paljunemine: Lüütiline tsükkel ja lüsogeenne tsükkel Lüütlilise tsükli puhul peremeesrakk hävitatakse, see lüüsub. Lüsogeense tsükli puhul peitub viirus pikka aega organismis ja paljuneb, ning inimene haigestub järsult. Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks. HIV - > AIDS Transduktsioon Ühe liigi pärilikkusaine üle kandumine teisele liigile. Geenitehnoloogid kasutavad transduktsiooni, et soovitud geene üle kanda. Viiruse DNA-le lisatakse geen, mille ta rakku viib. Sellist kandurviirust nimetatakse viirusvektoriks. Immuunsüsteem Kaitseb viiruste eest, mille moodustavad valged vererakud ehk lümfots...
Mis on vaktsineerimine ja milleks on see vajalik? Vaktsineerimine-Antigeeni(de) viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerides aitate kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine paljudesse rasketesse nakkushaigustesse oluliselt vähenenud ja aastas säästetakse maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu. Mis on antigeen? Antigeen-organismile võõras molekul, mis kutsub esile immuunreaktsiooni, sealhulgas antikehade tootmise. Milliseid erinevaid vaktsiine on olemas? Vaktsiine on eri tüüpi: Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsii...
Mis on marutaud ning kuidas sellesse nakatutakse? Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Haigus levib peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg sattub haava. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Ohtlik on selline levikuviis eriti seetõttu, et sülg võib olla nakkusohtlik juba 4-10 (15) päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud. Miks on oluline teadvustada, et Eestis esineb marutaudi? Kuna marutaud lõppeb haiguse tunnuste tekkimisel alati nädala jooksul surmaga, on väga oluline teadvustada, et Eesti on maa, kus loomadel esineb marutaudi. Viimane juhtum, mil Eestis inimene haigestus marutõppe,...
VIIRUSED Koostas: VIIRUSTE AVASTAMINE · Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped E...
Vaktineerimise poolt või vastu Elena Borissov Vaktsineerimise vastu 1. Vaktsiinid on väga mürgised. • Alumiiniumi peetakse krampide, ajukahjustuste, Alzheimeri tõve ja dementsuse põhjustajaks. • Formaldehüüd on tuntud kantserogeen (põhjustab vähki). • Elavhõbe kahjustab inimese närvi- ja immuunsüsteemi rakutasandil. Kui organismi süstida elavhõbedat, siis puudub tal võimalus end mürgituse eest kaitsta. Veelgi ohtlikumaks teeb elavhõbeda see, et ta ladestub organismis, st keha ei suuda teda välja viia. 2. Vaktsiinid rikuvad ära immuunsüsteemi normalse arengu. • Laste seas levivad ,reumatoidne artriit, lasteea suhkruhaigus, bronhiaalastma, Crohn’i tõbi, Guillain-Barre sündroom (progresseeruv lihaste nõrkus), mida varem põdesid vaid vanemad inimesed. Häiritud immuunsüsteemiga lastest kasvavad haiged inimesed, kes hakkavad tänu oma kroonilistele 3. Vaktsiinide kõrval...
Inimese homöostaas homöostaas - organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide (humoraalne) abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● af...
Hällisurm (SIDS) ja difteeria/teetanus/läkaköha (DTL) vaktsiin. Esimesed andmed, et läkaköha komponent vaktsiinis põhjustab ajuturset ja kroonilisi ajukahjustusi ning võib põhjustada surma, ilmusid juba 1930ndatel aastatel. 1933.a ilmus Taani arsti Madseni artikkel, kus ta kirjeldas kaht beebit, kes kohe pärast DTL süsti surid. Aastate jooksul ilmus uusi samalaadseid uurimusi, kuid kogu see aeg jätkus ka miljonite laste vaktsineerimine DTLga. Austraalia arst ja teadlane Viera Scheibner oli esimene, kes leidis põhjaliku ja tõestatud seose DTL vaktsiini ja hällisurma vahel. Uurides hällisurma põhjuseid (kahtlustamata tollal üldse vaktsiine), konstrueeris Scheibner koos abikaasaga spetsiaalse aparatuuri, mis registreeris beebide hingamisrütmi muutused. Oma suureks üllatuseks avastasid teadlased seaduspära, kuidas pärast vaktsineerimist hakkasid beebidel rasked hingamishäired ja seisakud, mis kulmineerusid 16l päeval suure kriis...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKOOL Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Referaat Viljandi 2010 Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Asutamislepingu kohaselt peavad Euroopa Liidu meetmed olema suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ning inimeste tervist ohustavate tegurite kindlaksmääramisele. Selle tulemusena on Euroopa Liidu tasandil tekkinud tervishoiualane koostöö, mille eesmärk on ühendada tervishoidu käsitlevad poliitikavaldkonnad. EL täidab oma rolli Euroopas rahvatervise parandamisel tervishoiustrateegia vahendusel. Selle kaudu annab ta täiendava väärtuse liikmesriikide võetud meetmetele. Samas jääb liikmesriikidele vastutus tervishoiuteenuste ja ravi osutamise ning korraldamise eest. ELi tervishoiustrateegia keskendub peamiselt koostöö ja kooskõlastamise parandamisele, toetades tõenditele tugineva teabe ja teadmiste v...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Mairi Sepp INIMESE PAPILLOOMIVIIRUS (HPV) Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 KOKKUVÕTE Inimese papilloomviirus - HPV (Human papilloma virus) on väike välisümbriseta DNA viirus, mis nakatab epiteelkoe basaalrakke. Inimese papillomviirused on väga levinud ning suurem osa inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomiviirusega. Papilloomiviirusi on üle saja tüübi. HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad papilloome healoomulisi kasvajaid nahal (soolatüükaid) ja limaskestal (kondüloome suguelunditel). Kõrge riskiga HPV tüübid tekitavad vähkkasvajaid. Need HPV tüübid, mis tekitavad soo...
Nimetus Rõuged Leetrid Punetised Lastehalvatus Maratõbi Levikuviis Piisknakkus, Piisknakkus, Piisknakkus, Kontakt- ja Nakatunud kontaktnakkus kontakt kontakt piisknakkus, looma saastunud toit ja hammustus vesi Haigusnähtus Palavik, Nähalööve, Nahalööve, Palavik, selja- ja Lihasspasmid oksendamine, palavik, kurgu ja palavik, areneva peaaju hallaine kurgus, kõhulahtisus, silmade põletik loote kahjustused , krambid, eellööve ja kahjustused halvatus närvisüste...
Läkaköha Läkaköha Nakkushaigus. Mis kulgeb ägedate köhahoogudega. Põhjustab bakter Bordetella pertussis. Väga nakkav haigus, eriti lastekollektiivides. Levib inimeselt inimesele piisknakkuse teel. Sümptomid Haigus algab hingamisteede nakkusele sarnanevate sümptoomidega. Lapsel on kerge köha, nohu ja väike palavik, nõrkus ning jõuetus. 12 nädala möödudes köha tugevneb ning muutub hootiseks. Vaktsineeritud lastel ja täiskasvanuil kulgeb läkaköha gripilaadsete sümptoomidega, kaasneb ka kurguvalu. Köha võib kesta 13 kuud, iseloomulikud on ka öised köhahood. Ravi Raviks kasutatakse antibiootikumi erütromütsiini. Köhavaigistitest pole tavaliselt läkaköha puhul abi ning neid ei soovitata kasutada. Alla 6 kuu vanuseid lapsi ravitakse haiglas, kuna nendele on haigus eluohtlik. Et nakkuse levimist vähendada, eraldatakse haige laps tei...
Bioloogia mõisted vol. 1 immuunsus:organ.võime aktiivselt tõrjuda õgirakkude ja antikehade kaasaabil haigustekitajaid ja kehavõõraid ühendeid (Kaasasündinud immuun. e. pärandatud, omandatud immuun. e. see mis kujuneb elu jooksul, jaguneb Aktiivne: tekib haiguse läbi põdemisel v vaktsineerimisega kus kehasse viiakse nõrgestatud haigustekitajaid ja Passiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organ. Viiakse valmis antikehad) immuunsüsteemi kuulub:lümfisõlmed, põrn, harkelund lümfotsüüdid:teevad antikehasid, mis seostuvad haigusetekitajaga ja teevad selle kahjutuks õgirakud:need on organ. olemas, haaravad tekitaja endasse vaktsineerimine:organ. viiakse nõrgestatud v surmatud kujul haigustekitajad v antikehad organ. peab pidevalt hingama kuna selle käigus vabaneb energia (ja CO2 jaH2O) õhu liikumise tee organism.: ninaõõs-neel-kõri-hingetoru-bronhid(e. 2 kopsutoru)-kopsud Alveoolides:toimub...
Haigus on organismi elutegevuse häire. Haiguse järgud on nakatumine, peitejärk (haigustunnused ei ilmne), eeljärk (üldised haigusnähud), väljakujunenud haiguse järk (vastavale haigusele iseloomulikud tunnused), haiguse lõppjärk (haigusnähud) ning täielik või osaline paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viir...
Haigus on organismi elutegevuse häire. Haiguse järgud on nakatumine, peitejärk (haigustunnused ei ilmne), eeljärk (üldised haigusnähud), väljakujunenud haiguse järk (vastavale haigusele iseloomulikud tunnused), haiguse lõppjärk (haigusnähud) ning täielik või osaline paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viir...
Riinu Anslan 19. oktoober 2009 Viirushaigused Marutõbi e. Rabies Lyssa Hydrophobia Loomadel on marutaud, inimestel marutõbi. Marutõbi on viirushaigus, millesse inimene nakatub looma hammustusest, kui haige looma sülg satub haava. See kahjustab kesknärvisüsteemi ning kui ohvrit ei vaktsineerita, lõpeb haigus 100% juhtudest surmaga. Keeruliseks teeb olukorra fakt, et haige looma sülg on nakkusohtlik juba kuni 15 päeva enne kui loomal tekkivad haigusnähud. Marutõbi on levinud üle maailma, välja arvatd Austraalias ja Antarktikas. Ülemaailmselt esineb inimestel 50 000-100 000 haigusjuhtu aastas. Eestis esineb marutaudi nii mets- kui koduloomadel. Viimane surmaga lõppenud juhtum registreeriti aga 1986. aastal samas kui alles 2003. a...
Vereringe, Immuunsüsteem Vereringe elundkond: veri, vereringe, süda südame ehitus: on 2 poolt, üleval on vatsake, selle all kojad, nende vahel on klapid. Südame vasakusse kotta lähevad kopsuveenid ja hapnikurikas veri, paremasse kotta kehaveenid ja hapnikuvaene veri. Veresoonte ja vatsakeste vahel on klapid. südame talitus: süda lööb rütmiliselt(südamelihased tõmbuvad kokku, lõtvuvad).kojad tõmbuvad, vatsad tõmbuvad, kõik lõtvub. veresoonte liigid: arterid(viivad verd südamest kudedesse), veenid(juhivad verd kudedest südamesse). Suur vereringe: varustab kogu keha kudesid verega Väike vereringe: veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga Vere koostis: vereplasma ja vererakud Vere ülesanded: hoida keha tempi, transportida, siduda organism tervikuks, kaitseb organismi Vaktsineerimine: antikehade süstimine organismi EKG- elektrokardiogramm, selle abil saab iseloomustada südame talituslikku seisundit arter- suurimad vereso...
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. ...
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. ...
VIIRUSED 1 Viirus - mitterakuline parasiit, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude seas. Viirusosake väljaspool rakku olev viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus ja kindlad keemilised ja füüsikalised omadused. Bakteriofaag viirus, mis nakatab baktereid. Vaktsineerimine antigeenide viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Antibiootikum aine, mis pidurdavad bakteri elutähtsaid füsioloogilisi protsesse ja mida kasutatakse bakternakkuste raviks. 2 MILLISTE TUNNUSTE POOLEST KUULUVAD VIIRUSED: Elusa looduse hulka Ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped. Eluta looduse hulka Pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega arene. 3 ISELOOMUSTA VIIRUSTE SUURUST, KUJU. OSKA ÄRA TUNDA Mõõt 20-300nm (valgusmikroskoobis nähtamatud) 4 KIRJELDA VIIRUSE EHITUST Viiruse südami...
Viirused Viirushaigused - Nakatumine viirushaigusse viiruse kinnitumine rakupinnale - Erinevad viirushaiguste levikuviisid 1) Piisknakkused nt. gripp 2) Toidu ja joogiga levivad viirused nt. A hepatiit/kollatõbi 3) Koevedelikuga nt. B/C hepatiit ja AIDS 4) Haigete loomadega levivad viirused nt. ensefaliit ja marutaud - Tuulerõuged Levikuviis piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud sügelus, villid, palavik Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsiin kuid selle kasutamisvajadus on küsitav Mida vanemas eas seda põdeda, seda raskem. - Leetrid Levikuviis piisknakkus, kontakt Haigusnähud nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood 10-15 päeva Vaktsiin plaaniline vaktsineerimine - Punetised Levikuviiv piisknakkus, kontakt Haigusnähud nahalööve, palavik, ...
KAITSE HAIGUSTE EEST Kaisa Nõmm HAIGUSTE LIIGID: PÄRILIKUD HAIGUSED VIIRUSHAIGUSED BAKTERIAALSED HAIGUSED PÄRILIKUD HAIGUSED ON HAIGUSED, MIS KANDUVAD VANEMATELT EDASI JÄRGLASTELE. PÄRILIKUD HAIGUSED ON TINGITUD MUTATSIOONIDEST EHK MUUTUSTEST RAKU GENEETILISES MATERJALIS. Pärilik haigus- kassikisa Kassikisa sündroom on tingitud 5. kromo- soomi osa kaduma minekust. PÄRILIKE HAIGUSTE EEST EI SAA ENNAST TÄIELIKULT KAITSTA, KUID HAIGUSTE TÕENÄOSUST SAAB VÄHENDADA : SUGULUSABIELUDEST HOIDUMINE MUTAGEENIDE VÄLTIMINE SÜNNIEELNE DIAGNOSTIKA SÜNDIDE VÄHENDAMINE ÜLE 40 AASTASTEL NAISTEL JA RISKIGRUPPI KUULUVATES PEREKONDADES PÄRILIKE HAIGUSTE RAVI: ASENDUSRAVI- Organismis puuduvate ensüümide või hormoonide viimine organismi DIEETRAVI- Spetsiaalne dieet, mis määratakse pärilike ainevahetushäirete korral GEENITERAAPIA- Haige geeni asendamine tervega ERIÕPETUS Eriõpetust vajavad Downi sündro...
Ülenurme Gümnaasium LYSSAVIIRUS Referaat Koostaja: Tanel Altement Klass: 11.b Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme 2009 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on marutaud...................................................................................................................... 4 1.1 Haigestunud looma(ka inimese) sümptomid.....................................................................4 1.2 Kuidas teada saada, kas loom/inimene oli ikka marutaudis?............................................ 4 2.Kui...
Antikoodon on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare. Fenotüüp---isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Geen---DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia---geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika---teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Geneetiline kood---mRNA molekul 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis Genoom--- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp--- Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum. Initsiaatorkoodon---mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid--- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate K...
VIIRUSHAIGUSED Koostas: Kristel Mäekask Nakatumine viirushaigustesse piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine PUNETISED Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteperiood: 10 – 28 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine MUMPS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: pl...
Viirused Mario Mäeots 2006 NB! Materjal on koostatud õppeesmärgil Viiruste avastamine 19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele valgus- mikroskoop, mis lihtsustas oluliselt mikro- organismide (bakterid, protistid, seened) uurimist. Kolm teadlast, Adolf Mayer, Dimitri Ivanovski ja Martinus Beijerinck uurisid tubaka mosaiik-haigust ja leidsid, et selle taimehaiguse tekitaja on oluliselt väiksem kui bakter, sest ta ei olnud nähtav valgusmikroskoobis. Algul nimetati seda nakkushaiguse tekitajat nakkavaks elusaks vedelikuks. Termin virus (eesti keeles viirus) võeti kasutusele hiljem. Viroloogia on teadusharu, mis uurib viirusi. Kas viirused on elus? Viirused asuvad elusa ja elutu looduse piiril. Viirused kui elusorganismid Omavad pärilikkuseainet. Arenevad aja jooksul. Omavad võimet muutuda. Miks ei saa viirusi lugeda elusorganismideks? Puudub rakuline ehitus. ...
Poliomüeliit Mis on poliomüeliit? Äge viirusinfektsioon, mida iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus, mis avaldub lõtvade halvatustena. Tunnused Enamikel inimestel ei ole üldse haigusnähtusid. Mõnedel inimestel võivad aga tekkida sellised nähud nagu palavik, peavalu, oksendamine, kõhukinnisus, kaelakangestus ja jäsemete valu. Vaid väikesel osal poliomüeliiti nakatunutest tekib halvatus. Levikuviisid Inimeselt inimesele või fekaal-oraalsel teel, pesemata käte kaudu. Nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained. Nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu. Peiteperiood Peiteaeg keskmiselt 11 päeva, kuni 23-35 päeva. Viimane inimene haigestus Eestis lastehalvatusse 1961. Ennetamine Kätepesu Organismi vastupanuvõime tõstmine Tasakaalustatud dieet Organismis peab olema piisavalt kaltsiumi, joodi ja B-vitamiine. Vaktsineerimine (plaaniline, Vaktsineerimine tehakse 3; 4,5 ja 6 kuu, 2 aasta ja 6-7 aasta vanuselt...
HEPATIIT A hepatiit - levib fekaaloraalsel teel või otsese kontakti kaudu - eriti ohtlik on korduv kontakt puhangu olukorras (koolis,suvelaagris,sõjaväes ) - enam levib sooja kliimaga aladel ( nakkusallikaks võib saada vesi ja toit seal) - sagedamini põevad lapsed ja noorukid - peiteperiood 15- 50 päeva - tunnused: iiveldus, isutus, oksendamine, kõhuvalu, palavik, võib ka pea-ja lihasvalu ning vastikus tubakasuitsu vastu - diagnostika: antikehade leid verest ( IgM ja IgG ) - ravi: reeglina iseparanev , haiglasse vaid raske vormi korral - ennetamine hügieenireeglite järgimine, vaktsineerimine vaid epideemia olukorras või reisimisel "riski"alale, ka osade elukutsete esindajatel E hepatiit - levib enamasti arengumaades ( ! 10 aastased intervallid ) fekaaloraalsel teel - enam põevad 15- 40 aastased, eriti mehed - rasedatel kõrge suremus verejooksude tõttu (20- 25 % ) - peitep...
VIIRUSED Koostas: Kristel Mäekask VIIRUSTE AVASTAMINE · Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped Evolutsioneeruvad Ei paljune...
KUIDAS END VIIRUSTE EEST KAITSTA Sinu nimi Kuidas levivad viirused? • Piisknakkusena Näiteks: köha, leetrid, mumps, gripp • Vere ja muude kehavedelike kaudu Näiteks: HIV, HPV, B-hepatiit, C-hepatiit • Saastunud vee ja toidu abil Näiteks: A-hepatiit, salmonelloos, sooltepõletikud • Loomade kaudu Näiteks: puukentsefaliit, marutaud Piisknakkusena levivad viirused • Piisknakkused levivad õhu ja kontakti teel Vältimiseks: • Hoia puhtust, pese käsi • Ära aevasta ega köhi avatud peopessa või rusikasse • Gripihooajal vältida rahvarikkaid kohti • Mõnda piisknakkust saab ennetada vaktsineerimisega • Vältida kontakti haigega Vere ja muude kehavedelike kaudu levivad viirused Vältimiseks: • Kasutada kaitsevahendeid • Kasutada ühekordseid süstlaid • Protseduuridel kasutada kummikindaid • Vaktsineerida Nt. papilloom viiruse vastu • Vältida alkoholi ja uimasteid Saastunud vee ja toidu kaudu leviva...
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi. Lümfisõlmed Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põletiku korral lümfisõlmed suurenevad Põrn Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrj...
B-hepatiit Kristin Kaskema B-hepatiit Teine viirustüüp Kahjustab maksa Peiteperiood kuni aasta Võib muutuda eluagseks krooniliseks maksahaiguseks (mida noorem, seda suurem tõenäosus) Diagnoositakse vereanalüüsi põhjal, kroonilist biopsiaga ka viiruslik maksapõletik; kollatõbi Hepatitis viralis (lad.k.) Acute viral hepatitis (ingl.k.) Tunnused Isutus Iiveldus ja oksendamine Väsimus Liiges- ja lihasvalud Maksapõletiku korral: 1. nahk ja silmavalged kollaseks, 2. uriin muutub tumedaks 3. väljaheide heledaks, 4. võib tekkida kogu keha sügelus Salapärane nakatumine Otsese kontaktiga nakatunud verega Kehavedelikega 1. Sülg 2. Rinnapiim 3. Sperma 4. Tupevedelik . Sünnituse käigus Ravi Alguses ravitakse ainult sümptomeid Kroonilise B-hepatiidi ravi eesmärk on saavutada püsiv viirusehulga vähenemine veres ja maksapõletiku või -kah...
F1 Töötervishoiu kordamisküsimused: 1) MÕISTED Töö - vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha Töötervishoid - kompleksne teadusharu, mis uurib töö ja inimorganismivahelisi suhteid. Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt ...
Viirused 1796-esimene vaktsineerimine. 1880-esitati haiguse ,,Idu teooria". 1885-esimene inimese vaktsineerimine marutõve vastu. Organism toodab viiruse vastu antikehi. Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin-surmasud või nõrgestatud viirus. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumitega. Elusorganismi tunnused-ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, muteeruvad. Eluta objektid-puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus. Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk visioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirus-bioloogiline objekt. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ained elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia-teadus, mis uurib viirusi. Viiruse uurimise tegi võimalikuks mikroskoob. Genoom-nukleiinhapped sõilitavad pärilikku infot. Kapsiid-kaitseb geenomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab ...
Hepatiit Hepatiit on maksapõletik, mille põhjuseks on nakatumine ühega viiest viirusetüübist: A, B-, C-, D- või E-hepatiidi viirusega. Kõik need viirused võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu. Mõned viirused, nagu B-või C- hepatiidi viirused, võivad põhjustada ka kroonilist nakkust. B-hepatiit on viiruslikest hepatiitidest kõige tõsisem. A- ja B- viirushepatiiti saab vaktsineerimise teel ära hoida. Tüüpilised haigusnähud on naha kollasus, väsimus, kõhuvalu, iiveldus. Haigusel on pikk peiteaeg ning haiguse kulg võib olla sümptomiteta. Tüsistused ja surmaga lõppevad juhud on siiski harvad. Raskelt võib haigus kulgeda eeskätt immuunpuudulikkusega inimestel ja nendel, kellel on juba eelnevalt maksahaigused. A-hepatiiti nakatumine toimub sagedamini toidu ja veega, mis ei ole piisavalt puhastatud või õigetes tingimustes säilitatud. Tegu on mustade käte haigusega, sest viirus kandub edasi otses...
Jaak Timberg Tartu, 2011 Rhabdoviirus Sugukond: Rhabdoviridae Perekond: Lyssaviridae Ümbrisega üheahelaline RNA viirus 7 serotüüpi, Euroopas sagedaseim 1. serotüüp Epidemioloogia Zonoos Urbaanse marutaudi korral on 90% nakkusallikaks koerad ja kassid. Metsamarutaudi korral rebased ja kährikkoerad (70%) Ülekanne: Haigete loomade süljega (hammustus, lakkumine) Kornea transplantatsioon, organtransplantatsioon, aerosoolide sissehingamine Marutõbi Eestis 2003 aastal tuvastati 814 marutaudi surnud looma metsloomade suukaudse vaktsineerimise programm 2009. aastal registreeriti kolm marutaudi juhtu loomadel ( kolm rebast) 2009 aastal registreeriti 2332 loomahammustust 2008. aastal vajas kaitssüste 577 inimest, kolm neist said lisaks immunoglobuliini 1986. aastal suri 10aastane tüdruk Kliinik 1. Inkubatsiooni periood 14-60 päeva ( 10 päeva - 20 aastat) 2. Prodromaal...
mis suunas veri liigub? Veri liigub ainult ühes suunas. EKG See on elektrokardiogramm, millega saab iseloomustada südame talitluslikku seisundit. Elektrokariogramm on südamelihaste kokkutõmmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline üleskirjutus. Veresoonte võrdlus Arterid: kõige suuremad veresooned, vere liikumiskiirus kõige suurem, vererõhk kõige kõrgem, elastsete seintega. (ül. Viib vere südamest kudedesse) Veenid: keskmise suurusega, vererõhk kõige madalam, õhukeste seintega, seinte lihaskiht on õhuke. (ül. Toob vere kudedest südamesse) Kapillaarid: peened veresooned, õhukeste seintega, lihaskiht puudub, vere liikumiskiirus kõige aeglasem, neid toimub gaasivahetus. (ül. Kannavad verd elundite ja kudede vahel) Suur- ja väike vereringe (vere liikumine, ülesanne jne) Väike vereringe: parem vatsake, kopsuarter, kopsud, verekapillaarid, kopsuveenid, südame vasak koda. Suur vereringe: vasak vatsake, arter, kapillaarid, veenid, südame...
Immuunsüstee m Koostajad: Immuunsussüsteem on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Võõrkehad võivad olla pärit: väljaspoolt organismi organismi seest Eesmärk: kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus Tähtsamad osad on: adenoid mandli d lümfi- Valgeliblede hulka sooned harknäär kuuluvad lümfotsüüdid e lümfi- ja makrofaagid ehk sõlmed põrn (õgirakud) tüümus Lümfisõlmed peensoole lümfikude Põrn ...
Turismimajanduse tööleht 4 1. Kes on reisijad, külastajad, turistid? Reisijad on inimesed, kes mis tahes põhjusel reisivad oma tavaelukohast teistesse paikadesse. Külastajad jaotuvaf turisteks ja ekskursantideks( risti- ehk kruiisituristeks, ühepäeva külastajad, välisriikide laeva- ja lennumeeskondade liikmed), kes viibivad riigis alla 24 tunni. Turistid on ööbimise ehk majutusega turimistatistikas kajastuvad külastajad, kes viibivad riigis vähemalt 24 tundi, sh välismaalased, oma riigi välismaal reisivad kodanikud, välisriikide laeva- või lennumeeskondade liikmed, jne. 2. Millised on turistide peamised reisimotiivid, ootused, vajadused, soovid? Tooge näiteid järgmiste külastajarühmade soovide kohta: hotellis toimuvast seminarist osavõtjad; mugavus, konverentsisaal, kohvipausid, suupisted, öömaja, vabaaja programm: liikumisega seotud tegevused, kuurorthotellis...
Lastehalvatus Lastehalvatus ehk poliomüeliit on äärmiselt nakkav viiruse poolt tekitatud haigus. See tungib närvisüsteemi ning võib halvata kogu keha vaid mõne tunniga. Sellesse võib nakatuda igas vanuses, kuid eelkõige ründab see alla kolme aastaseid lapsi (üle 50% kõigist juhtumitest). Viirus siseneb kehasse suukaudu ning paljuneb soolestikus. Iseloomulikud sümptomid polioviirusele on palavik, väsimus, peavalu, oksendamine, kaela kangesus ning valu jäsemetes. Üks kahesajast juhtumist viib pöördumatu paralüüsini ehk poliomüeliidini (tavaliselt jalgades). Polioviirus võib laialdaselt levida enne, kui väljalöönud haigusjuhtumid üldse tekivad. Enamikul polioviirusesse haigestunutest ei esinegi mingeid sümptomeid ja nad ei pruugi kunagi teadagi, et nad nakatunud on. Enamasti nakatutakse polioviirusesse inimeselt-inimesele kontakti teel. Viirus siseneb ühiskonda nakatunud inimeste fekaalide läbi ja siis l...
MARUTÕBI A N N A-M A R I A B E LO U S OVA 12. KL HAIGUSE KIRJELDUS • Marutõbi - äge kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev inimeste nakkushaigus, millesse võivad haigestuda loomad ja inimesed. • Loomade haigust nimetatakse marutaudiks. • Haiguse tekitajaks - marutõve viirus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi. • Nakkusallikas – haige loom. HAIGUSTEKITAJA • Enamasti saadakse nakkus koeralt. • Haige loom käitub omapäraselt - on arg, keeldub söömast, neelab mittesöödavaid esemeid, muutub sõnakuulmatuks, uriseb, raevuhoogude ajal püüab hammustada, haugub kähedalt ja venivalt. • Tahab juua, kuid juba vee nägemisel tekivad tal neelamislihaste krambid • Haiguse hilisemas järgus on koeral suu lahti, keel väljas, saba sorgus ja käik vankuv. • Algul on tõvest tabandunud tagumine kehapool, hiljem järgneb üldine halvatus, mille tagajärjel loom sureb. HAIGUSTEKITAJA LEVIK • N...
Ülenurme Gümnaasium EMAKAKAELAVÄHK Referaat Sisukord Sissejuhatus Viimasel ajal on väga aktuaalseks kujunenud emakakaelavähi tasuta uuringud.Võimalusi sellest osa saama reklaamitakse igal pool. Eestis ja ka mujal maailmas kutsutakse naisi emakakaelavähki varakult ennetama,avastama ning avastamise tulemusena ka ravima. Tänu meditsiini kiirele arengule on paljudes piirkondades suremus emakakaelavähki märgatavalt vähenenud, kuid on ka kohti, kus selle ohtlikusele ei pöörata suurt tähelepanu. Koostajana valisin just selle teema, kuna mind on hakanud huvitama selle ohtlikus ning see võib ohustada ka mind. Käesolevas referaadis on autori peamiseks eesmärgiks kirjeldada emakakaelavähi ohtlikust ning selle ravi tähtsust. Referaadi koostamisel on kasutatud peamiselt interneti allikaid, kuid ka mõnda teaduslikku raamatut. Referaadis on kaheksa peatükki, mis omakorda on veel jagatud alapeatükkideks....
Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolm...
Marutaud (ka hüdrofoobia) on püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Mis on marutaud? ● Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus ● Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks. ● Haigustekitaja levib nakatunud isendi süljega, tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. ● Harvemini võib viirus üle kanduda ka marutaudis looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale ● Juhul, kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus ravitav, vaid lõppeb alati nakatunud looma või inimese surmaga. Lemmikloomade vaktsineerimine marut...
Kordamine Viirused ja bakterid 1. Millistest osadest viirus koosneb? Millised geenid viiruse genoomis peavad olema? Miks mõnel viirusel on ümbris? Vastus: Koosneb virioonidest. Genoomis peavad olema kolme tüüpi geenid: Replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise/DNA replikatsiooni Regulaatorgeenid: panevad peremeesraku enda heaks tööle Struktuurgeenid: määravad viirusvalkude sünteesi Mõndedel on ümbris, mis on tekkinud peremeesraku membraanis 2. Viiruste sarnasused ja erinevused võrreldes elusorganismidega. Vastus: Erinevused: ei ole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, ei ole rakulist ehitust, ei kasva ega arene Sarnasused: ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped, muteeruvad, evolutsioneeruvad 3. Viiruste paljunemine. Lüütiline ja lüsogeenne tsükkel. Transduktsioon. Vastus: Väljaspool rakku puudub viirusosakestel paljunemiseks v...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
