Kalevipoeg - hiiu jõuga mõtlematu tegutseja või tõeline rahva kuningas? Kalevipoeg oma välimuselt ning olemuselt oli väga suurt kasvu, heledate juuste ning lihaselise kehaehitusega. Ta oli valitseja ning teda austati. Kalevipoeg paistis teiste seast silma oma suure kasvu tõttu, ta oli hiiglane. Minu arvates olid Kalevipojal olemas kõik eeldused, et olla tõeline rahva kuningas. Tema suurimateks ning olulisemateks tegudeks võib pidada põrgus käimist ning põrgupiigade päästmist, mis näitas välja tema julgust ja heatahtlikkust. Lisaks põrgus käimisele võib tähtsaks pidada ka Soome sepa juures käimist, mis nii mõnesgi mõttes ei olnud positiivne (poja tapmine jm), kuid siiski oli oluline etapp Kalevipoja elus. Peale eelnimetatute tõi Kalevipoeg oma rahvale ka palju kasu. Näiteks tuues Peipsi tagant laudu. Laudadest ehitati linnad ja majad. Rahva jaoks oli Kalevipoeg kindlasti väga oluline, rahvas uskus temasse ning tema võimetesse. ...
Near far wherever UML are 1. Tarkvara Nõuete analüüs Äri(...tegelt ka või see on kuradi esimene vastus??)modelleerimise (distsiblinni) tulemused annavad konteksti ning “keele” (põhimõistestiku) tarkvara nõuete püstitamiseks. Iteratiivses arendusprotsessis UP toimub tarkvara nõuete püstitamine ja analüüs põhiliselt tarkvara kasutusjuhtude kirjutmise, modelleerimise ja analüüsimise kaudu. 2. Kasutusjuhtude mudel ehk (kui te olete inglise keeles väga sitt juhuslikult) Use Case Model UP defineerib Use Case mudeli nõuete analüüsi distsiblinni sees. Use Case mudel on kõikide kasutusjuhtude hulk: süsteemi funktsionaalsuse(kasutusjuhud) ja keskkonna(tegutsejad) mudel Eesmärgid ja kasutuslood Tellijad ja lõppkasutajad omavad eesmärke (goals, UP-s needs, sest UP on needy motherfucker) ning soovivad, et süsteem aitaks neid täita. Kasutusjuhud on jutustused süsteemi kasutamisest nende eesmärkide täitmiseks. N...
1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? +mõlemad on võrdselt tähtsad Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" E-POOD Üliõpilane: Õpperühm: Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2016 Sisukord SISUKORD..............................................................................................2 1 ÜLDVAADE...........................................................................................3 1.1 TAUST................................................................................................................. 3 1.2 EESMÄRGID........................................................................................................... 3 1.3 PÕHIPROTSESSIDE LOETELU.........................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” LOGISTIKAFIRMA Üliõpilane: xxxxxxxxxxxxx Õpperühm: EALBxxx Matrikli nr.: xxxxx Juhendaja:xxxxxx Tallinn 2015 SISUKORD 1 ÜLDVAADE ........................................................................................................................................ 3 1.1. TAUST ........................................................................................................................................... 3 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID ......................................
Sisukord 1. ÜLDVAADE.....................................................................................................................3 1.1. TAUST........................................................................................................................3 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID........................................................................3 1.3. PROTSESSIDE LOETELU........................................................................................3 1.4. TOIMIMISOBJEKTIDE LOETELU..........................................................................4 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU.......................................................................................4 1.6. INFOVAJADUSTE LOETELU..................................................................................4 2. INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID...............................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” EHITUSKAUPADE HULGIMÜÜGIFIRMA Üliõpilane: Õpperühm: Matrikli nr.: Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2014 SISUKORD TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL........................................................................................................1 INFORMAATIKAINSTITUUT.............................................................................................................1 INFOSÜSTEEMIDE ÕPPETOOL.........................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” TORUTÖÖDEGA TEGELEV ETTEVÕTE Üliõpilane: Õpperühm: Matrikli nr.: Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2014 0 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................1 1 Üldvaade...............................................................................................2 2 Infosüsteemi eesmärgid.......................................................................4 3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade........................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Fototellimus Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ………………………….. (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 2 Sisukord 1. Iteratsioon I.............................................................................................................................6 1.1 Visioon...............................................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" Forum Cinemas' infosüsteem Üliõpilased: Tallinn 2011 Sisukord 1. Üldvaade......................................................................................................................................3 1.1 Taust.......................................................................................................................................3 1.2 Lausendid...............................................................................................................................3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid.....................................................................................................3 1.4 Põhiprotsesside (põhiteenuste) loetelu..................................................................
TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 1 (19) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU0090 "Juhtimise infosüsteemid" Deklareerimisprotsessi modelleerimine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2008 TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt...
1. Modelleerimise üldteemad 2. UML keel ja diagrammitüübid üldiselt 3. Kasutusjuhud a. Kasutusjuhtude diagrammi tegemine b. Kasutusjuhu kirjeldamine lühiformaadis 1. Keerukaid näiteid käsitletakse mudelite kaudu. Mudel on reaalse maailma eesmärgipärane lihtsustatud esitus. esitab Mudel Vaade Mudel on lausete hulk uuritava Valdkonna (semantikavaldkond ehk kontekst mudeli jaoks) kohta kindlas modelleerimiskeeles. Mudeli lausetele annab tähenduse Intepretatsioon, mis loob vastavuse Mudeli elementide ja Valdkonna elementide vahel. 2. UML Unified Modeling Language. Üldotstarbeline standardiseeritud modelleerimiskeel tarkvaratehnika alal. Kasutatakse tarkvaramahukate süsteemide visuaalsete mudelite loomiseks. Loodi 90ndatel. Grady Booch, Ivar Jacobson, James Rumbaugh – Rational Software. Haldab alates 97ndast Object Management Gro...
Modelleerimine 1 KT 1. Mis on mudel? Mõne reaalse elu sündmuse/nähtuse/objekti lihtsustatud kujutamine. Peidab detaile, keskendub olulisele, teeb kergemaks. Esitab vaate e. ühe võimaliku interpretatsiooni. Mudel esitab reaalse maailma vaate, e mingi valdkonna x interpretatsiooni. On lausete hulk uuritava valdkonna kohta kindlas modelleerimiskeeles. Lausetele annab tähenduse interpretatsioon, mis seob mudeli elemendid valdkonnaga. 2. Erinevaid mudelitüüpe? Midgetite BMW, gloobus, nukud, 3. (Mu lemmik kordamisküsimus, otse slaididelt) Miks on hea/kasulik osata modelleerida? 4.Valdkonna ja interpretatsiooni seos? Interpretatsioon seob elemendid valdkonnaga. 5. Mudeli ja konteksti seos? Tähtkuju suur vanker vs ostukäru näide. 6. UML trivia!!!! Loodi 90ndatel (1800) Booch, Jackobson, Rumbaugh poolt (valged mehed?), Rational Software firmast 97ndal Object Management Group (OMG) poolt standardiks võetud keel Praegun...
Mis aastal ja kelle poolt loodi Zachmani tugiraamistik? Founded in 1990, Zachman International® is the education and consulting firm started by John A. Zachman, author of the Zachman® Framework Milleks (mis eesmärgil) kasutatakse ZACHMANi tugiraamistikku? It allows for multiple perspectives and categorization of business artifacts Kas Zachmani raamistik on mudel? Kui jah, siis millele (missugustele kontekstidele) me saame seda mudelit rakendada? Zachmani raamistik rakendub igale ärivaldkonnale Millistele põhiküsimustele vastavad ja mida kirjeldavad/modelleerivad Zachmani raamistiku veerud? Mis? Objektid, andmed Kuidas? Funktsioonid, protsessid, tegevused Kus? Asukohad, võrk Kes? Inimesed, rollid, vastutused Millal? Aeg, sündmused, stsenaariumid, elutsüklid Miks? Eesmärgid, strateegiad, nõuded - Motivatsioon Mida kirjeldavad/model...
Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava 1. Erialagrupid infojuht (Chief Information Officer) infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer) infosüsteemi projektijuht infosüsteemi rühmajuht süsteemianalüütik süsteemiarhitekt ja -disainer süsteemi administraator andmebaaside spetsialist / administraator programmeerija 2. Süsteem on omavahel seotud osade (komponentide) organiseeritud kogum mis töötab ühise eesmärgi nimel teisendades süsteemi sisendeid väljunditeks millega toimub süsteemi soovitud eesmärgi saavutamine tervik, mis on midagi enamat kui selle elemendid eraldi võetuna Ntx: bioloogilised süsteemid: taim, loom, inimene, vereringe mehhaanilised süsteemid: auto, mootor ökoloogilised süsteemid: loodus sotsiaalsed süsteemid: organisatsioon, grupp, sõprus, pakkumine-nõudlus 3. Süsteemi üldine mudel organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, rutiinide j...
Ma hakkasin kirjutama seda tööd ja avastasin, et viimasel ajal ei ole mul vaja olnud õppida selgeks midagi sellist, mida ma ei vaja. Kuigi vahel tundub teisiti eelarvamused ainest! 1. Võte! Mulle sobib selliste ainete puhul süvalähenemine, püüan aru saada seoseid eelnevate ainetega ja mõista, mis on oluliseim mida juurde õppida. Minu eas toimub kindlasti juba teadmiste kristaliseerumine ja nii on mul võimalik luua seoseid juba elu jooksul kogetud, kuuldud ja omandatud teadmistega. Süvalähenemise puhul lülitan end kohe loengu alguses ainult loengu lainele. Selleks üritan istuda võimalikult esimestesse ridadesse ja ei ava arvutit. Nii ei teki ahvatlust loengus millegi muuga tegeleda ja tähelepanu on ainult õppejõul ja ainel! Ma olen üldiselt tajutüübi järgi auditiivne õppija. Mulle meeldib kuulata loenguid ja reeglina ma ei konspekteeri. Mõned faktid panen kirja kas siis selleks, et pärast samat teemat uu...
Hamlet inimesena ja inimesest Hamlet on äärmiselt mitmetahuline tegelane. Kuna ta on palju läbi elanud, on tal elukogemus, mis väljendub ka tema tegudes ja suhtumises inimesena ja inimestesse. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti. Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. Prints ei olnud alguses kindel, kas vaim, keda ta nägi, oli tema enda ettekujutus või tõepoolest tema isa rahutu hing. Seda kontrollis ta nä...
Mõisted ja teemad kordamiseks 1. Infosüsteemi valdkond- Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: probleemide lahendamist otsuste vastuvõtmist vajalike tegevuste sooritamist arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega ettevõttes/organisatsioonis – teiste sõnadega, probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. 2. Infosüsteemi mõiste- Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 "Kontseptuaalne süsteemianalüüs" e-deklaratsioonide haldamine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2011 2 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ................................ (kuupäev) (töö esitaja allkiri) ...
Andres sarnasused Pearu Töökas Sihikindel Omakasupüüdlik Tahtejõuline Kadedus Kaval Endassetõmbuv Hoolimatud oma pere suhtes Õrnahingeline (Krõõda vastu) Järjepidev Kangekaelne Norija ideerikas Otsekohesus Kiuslik Mure tuleviku pärast Ärpleja Kõrge enesehinnang Pearu Oli tegutseja tüüp, kuid Andres mõtleja.
JUHILE VAJALIKUD ISIKSUSEOMADUSED Koostas: Sissejuhatus Gordon Allport: isiksuse määravad kesksed (esmased ) ja teisesed tunnusjooned; inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga Raymond Cattell: 16 isiksusefaktorit Hans Eysenck : 3 põhimõõdet- ekstravertsus- intravertsus, neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) ning psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) Suure Viisiku kontseptsioon ( Costa, McCrae ) neurootilisus ekstravertsus sotsiaalsus meelekindlus avatus Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Neurootikul on soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Alamskaalad: ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, impulsiivsus, haavatavus. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid em...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT ERPLY KASSASÜSTEEMI TESTIMINE Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autor: Esitatud: Juhendaja: Jekaterina Tšukrejeva TALLINN 2016 Sisukord 1. Ülesande püstitus. Organisatsioon, süsteem, metoodika......................................................4 1.1 Organisatsioon (ja süsteem)..............................................................................................4 1.2 Süsteem (ja organisatsioon)..............................................................................................5 1.3 Metoodika.........................................................................................................................5 2. Nõuded süs...
Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Oma olemuselt on organisatsiooni puhul tegemist inimeste grupiga, mille liikmed annavad oma kohustuste/vastutuspiirkonna raames panuse mingi ühise eesmärgi täitmiseks teevad koostööd mingi tulemuse saavutamiseks. Organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke. Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside eesmärgipärast kombinatsiooni. Ettevõtte/organisatsiooniga seotud huvigrupid omanikud raha vm mõõdetava väärtuse teenimine; kliendid vajaduste rahuldamine läbi väärtuse omandamise; juhid minimaalsete kuludega maksimaalsete tulemuste saavutamine; töötajad turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond. Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja a...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” MEDITSIINILINE LABOR Üliõpilane: Natalia Novak Õpperühm: YAMB51 Matrikli nr.: 142487 Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2016 SISUKORD 1 ÜLDVAADE...........................................................................................................................................3 1.1 TAUST...............................................................................................................................
Piia Maria Nahkur T11 HT ISIKUTAJU Mis on taju? Taju on inimesetundmise alus Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Taju töötleb meelte kaudu saadud infot Taju omadused on püsivus, valivus, mõtestatus Taju sõltub meie hoiakutest, ootustest Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine) Identifitseerimine (samastamine) Empaatia (kaasaelamine) Projitseerimine (ülekandmine) isikutaju vead Esmamulje efekt Oletatav sarnasus Loogiline järeldamine Kontrasti efekt Vaatleja-tegutseja erinevus Eelnev info (vale info) Miks on isikutaju oluline Tajumisel kujuneb vastast...
Lauseliige Ülesanne Kuidas ära tunda Kasulik teada OLEMASOLU Liitaeg lauses kus, mis, millal -nud; -tud Öeldis Väljendab Tegevussõnaga ja selle Liitverbid ja Saab ära tunda N: tegevust pöördevormiga ühendverbid siis, kui vastab Sünnipäev N: Sajab. Koidab. mitmesõnalised küsimusele: mis? on ära (on läinud) kus? millal? ununenud N: Mul on sünnipäev Alus Alus Vas...
Mina pooldan Eesti Reformierakonda Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja ja Eesti eduloo kandja. Reformierakond seisab vaba ja võimalusterohke keskkonna eest, kus saavad sündida meie kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Meie poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Esikohale seame inimese vabaduse Reformierakonna eelkäijaks oli Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei, millest 13. novembril 1994. aastal arenes koostöös uute liberaalide algatusrühmaga Eesti Reformierakond. Mõiste "liberalism" pärineb sõnast "vaba" (ladina keeles - 'liber'). Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia. Täpsemalt inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes. Liberaalidena usume, et iga inimene on parim otsustaja omaen...
Käitumisstiilid Domineeriv ja aktiivneD D Kuidas Sa kaldud käituma? Oled üldiselt tugeva tahtejõuga isik, kes pürgib pidevalt uute eesmärkide poole. Olles enesekindel ja sõltumatu nii mõtetes kui tegudes, meeldib Sulle otsida omapoolseid lahendusi mistahes probleemidele. Sa kaldud käituma sirgjooneliselt ja otsekoheselt. Oled tavaliselt iseseisev ja julge. Kõige paremini tunned Sa end keskkonnas, mis pakub Sulle pidevalt uusi tegevusi, võimalusi ja vaheldust. Sulle meeldivad uued väljakutsed ja Sa ei karda riskida. Sa naudid, kui saad olukorda kontrolli all hoida ja Sulle võib tunduda, et kui Sa ei ole olukorra peremees, ei lähe asjad hästi. Oled iseteadlik ja tulemustele orienteeritud. Sulle ei meeldi takistustele ja teiste vastuväidetele alla anda. Tavaliselt on Sul energiat ja julgust rohkem kui teistel, mistõttu võib teiste aeglane otsustamine ja tegutsemine Sind kärsituks muuta. Sulle meeldib saavutada eesmärke kiiresti tegutsed...
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL¨ Informaatikainstituut Infos¨usteemide o ˜ppetool Projekt aines ”Sissejuhatus infos¨ usteemidesse” Moeateljee ”ANADI ” ¨ opilane: Ana Linnam¨ Uli˜ agi-Elmanova ˜ Opper¨ uhm: IASB 30 Matrikli number: 146586CTF Juhendaja: lektor Karin Rava Tallinn 2014 SISUKORD ¨ 1 ULDVAADE 2 1.1 TAUST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 1.2 ORGANISATSIOONI EESMARGID ¨ . . . . . . . . . . . . . . 2 1.3 PROTSESS...
Metsloomad Metsloomad on loomad, kes elavad metsas ning neile iseloomulikuks jooneks on see, et metsloomad elavad vabalt, hoolitsevad ise oma toidu ja järglaste eest ning kaitsevad end. Kõik metsloomad kuuluvad imetajate hulka. Eesti metsloomad Pruunkaru kaalub kuni 750 kg pikkus 2,5 m karvastik tumepruun segatoiduline pesa tuulemurrus või puujuure all poegi 2-3 magab talveund Eesti metsloomad Rebane kaalub 6- 10 kg pikkus 60- 90 cm, saba 40-60 cm selg punakaspruun, kõht valge kiskja pesa urus, koopas, puuõõnsuses pesas 4-6 kutsikat Eesti metsloomad Hunt kaalub 32- 50 kg pikkus 105- 160 cm hallikas kiskja eelistab avamaastikku pesa puujuuure all, tormimurrus, koopas hundipaaril 5- 6 kutsikat Eesti metsloomad Metskits kaalub 20- 37 kg pikkus 100- 135 cm karv talve...
Lahe koolipäev 2014 12. novembril toimus Tallinnas Nordea kondserdimajas konverents "Lahe Koolipäev 2014". Meie koolist läksid sinna Rando Aav ja Jürgen Lee. Kolmapäeva hommikul hakkasime Rapla jaamast Balti jaama sõitma rongiga. Sealt läksime rongkäiguga Nordea konserdimajja suunduma läbi vanalinna. Tee peal leidsime uusi sõpru ja tegime ühispildi, kujundades inimteksti "ELAD ISE OMA ELU?". Jõudes Nordea kondserdimajja, võeti meid väga hästi vastu. Oli väga palju rahvast. Enne konverentsi sai süüa, juua ja lahedalt olla. Esimesteks esianeteks olid raadio- ja telemees, kirjanik, koolitaja, õppejõud, konverentside vedaja, unistaja, tegutseja ja tulevane mõttekoja moodi turismitalu pidaja Märt Treier; MTÜ Lilleoru kommunikatsioonijuht ja noortele tuttav esimese “Eesti otsib Superstaari” saatejuht Aigi Vahig ja erinevate idamaiste võistluskunstidega tegelev Ville Jehe. Nemad rääkisid üldteemal "Taevas",...
Naise ja mehe roll ühiskonnas Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. Juba ammustest aegadest, inimkonna tekkest saati, on naise ja mehe vahel olnud silmnähtavad erinevused. Mõlemal on pika ajaloo vältel tekkinud ühiskonnas oma kindel roll. Need on aja jooksul küll muutunud, sest ühiskonnas tekivad paratamatult arenemise käigus uued mõttesuunad, mis mõjutavad ka mehe ja naise rolli. Traditsioonilistest rollidest peetakse kinni ka tänapäeval. Muidugi on maailmas ka selliseid paiku, kus mõlema roll on jäänud justkui seisma, arengut ei toimu. Lähemalt kirjutan kaasaegse ühiskonna mehe ja naise tähtsustest. Lisaks bioloogilisele soole on inimesel ka sotsiaalne sugu, ehk ühiskonna poolne ootus, milline peaks olema naine või mees. Tavaliselt nähtakse naist abikaasa või ema rollis. Naine kasvatab kodus lapsi ja hoolitseb mehe eest. Soolise võrdõiglusluse revolutsi...
LK 37. 1. Miks suutis Iisrael 1948. aastal araabia maade rünnaku tõrjuda? Palestiinlaste toetus oli nõrk, samal ajal Iisraelis olid kibutsites ühiskassad, mille eest sai relvastust osta, ehk Iisraelil oli parem varustus. 2. Nimeta vähemalt 3 põhjust, miks on Iisrael suutnud Lähis-Ida sõdades oma riiklust kaitsta. Iisrael üllatas vastaseid hävitades nende lennuväe enne sõda. Hea sõjaline strateegia. Araabiamaad toetusid NSVL abile, kuid Iisrael oli tugev iseseisvalt. 3. Kuidas on terrorism aidanud palestiinlastel oma eesmärke saavutada? Kuna NSVL toetas sõjategevust, said araablased NSVL-lt abi sõjaliselt. LK 43. 1. Mis aitas kaasa Ühendriikide tõusule lääne-maailma etteotsa peale teist maailmasõda? Ühendriikide aladel ei toimunud väga sõjategevust teise maailmasõja ajal, majandus sai rahus kasvada. Samuti laenas USA väga palju sõja ajal Euroopa riikidele. 2. Mille poolest erines John Kennedy eelmistest presidentidest? Kenne...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoologia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Stones Health spordiklubi infosüsteem Julia Visnapu 094244IABB Vassilina Matvejeva 094076IABB Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2012 Sisukord Esimene Iteratsioon 1.1 Taust................................................................................................................................................................3 1.2 Lausendid .......................................................................................................................................................3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid ..........................................................................
Use case: Actor Tegutseja Collaboration Koostöö Dependency Sõltuvus Generalization Üldistus Note Märge System Süsteem Association Ühing Constraint Kitsendus Extend Laiendus Include Sisaldus Realization Realiseerimine Use Case Kasutus juhtum Component: Aggregation Koondamine Component Komponent Constraint Kitsendus Generalization Üldistus Interface Liides Note Märge Realization Teostus Association (Without Suh...
Tänapäeva perekond Eestis Perekonda defineeritakse kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Perekonna liikmed jagavad kodu, ühiseid väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust üksteise suhtes. Tänapäevases ühiskonnas on Euroopa perekonnasuhted ja -struktuur muutunud tohutult. Nimelt pere alustamise aeg on liikunud hilisemaks ja abiellumisi on harva, kuna pigem lepitakse vabaabieluga. Ilmselge on see, et riigiti on perekonnasuhete ja -struktuuride muutused erinevad. Võin julgelt väita, et Eestis on keskmine kodust lahkumise vanus nii meestel kui naistel ca 25 aastat. Siinkohal ei loe õpingute tõttu kolimine, kuna koduga ollakse ka koolis käies tihedalt seotud. Üldiseks kodus püsimise põhjuseks on majanduslik seis, hariduse omandamise pooleli jätmine, töökoha leidmise ja eluaseme soetamise keerukus. Tänapäeva noorte jaoks, kellel puudub kindel sissetulek, on kõige tähtsam...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Infosüsteemide õppetool SPORDIASUTUSEPROTSESSI MODELLEERIMINE Tallinn 2009 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev iseseisev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem esitatud. ........................ ........................... (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 2 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................3 Diagrammid....................................................................................................................4 1. Olemasolevad protsessid............................................................................................5 1.1.Protsessi taust...............
Teleoloogiline eetika teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk). Utilitarism. Ladina keeles kasulikus Õige tegu on see, mis toob suurima kasu ning võimalikult vähe kahju võimalikult paljudele inimestele. On olemas naudingud ja kannatused ehk ebameeldivused. Alati tuleks valida rohkem t...
Missuguste printsiipide alusel moodustatakse rühmi ja meeskondi? Karoliina Anier MKIII, Liisa Sylvia Karu VEII... Grupp vs meeskond · Meeskond moodustab grupi, kuid iga grupp ei ole meeskond. · Grupiks ehk sotsiaalseks rühmaks nimetatakse igasugust inimeste kogumit, mida seob omavahel ühine sotsiaalne võrgustik. · Meeskond on ühiste eesmärkide saavutamise nimel koos tegutsev rühm inimesi. Meeskonda iseloomustab kindel rollijaotus ning koostöösuhted. · Meeskonnatöö on üks töövorm, mida kasutatakse kindlate eesmärkide saavutamiseks, ning mida on võimalik teha ka grupitööga. http://grupidynaamika.weebly.c om/ Meeskonnal on ühine eesmärk Meeskond VS Grupp Rühmas on igal ühel individuaalne eesmärk http://successimg.com/team-vs-group/ Rühma arengu etapid ...
Minu autori lugu Kerttu Rakke Rodny Verner Reeder 12D Võru Gümnaasium 2017 Kerttu Rakke On sündinud 16.septembril 1970 Võru linnas > 46-aastane Kodanikunimega Kadi Kuus Haridustee Lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele filoloogina Kerttu Rakke õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris Ilukirjandusliku tegevuse algus Kerttu alustas raamatute kirjutamisega aastal 1987, mil ta kirjutas loo "Let's go" Sealt sai ta ka oma kirjanikunime Kerttu on töötanud reklaami- agentuurides korrektori ja copywriterina > Postimees (2005-2008) > Oma Maitse (2005-2007) > Delfi (2011) Kuulsust toonud teosed ja/või ülesastumised Suurema tuntuse saavutas Rakke "Kodu keset linna stsenaristina" (2003- 2010) Sellest on ta ka kirjutanud oma raamatus "Seitse aastat seebiselt" 2004.aastal teenis Kerttu16235 Eesti krooni (~1040) 2005. aastal päl...
,,Hamlet" kas lugu maailma või Hamleti hullusest? ,,Hamletit" on tõlgendatud mitmeti ning Hamlet on karakterina muutunud justkui prototüübiks teatud inimlikele omadustele ja probleemidele. Igikestev tõe otsing, sisemise tegutseja ja intellekti vastuseis, moraalsed kaalutlused kõike seda esindab selle Shakespeare'i kuulsa tragöödia nimikangelane. Inimese üldistavale loomusele kohaselt on siingi üle vaadatud näidendi tegelikust äärmuste mängust ja hullusest. ,,Hamleti" kui ühe kuulsaima kurbmängu probleemistik on kõigile üsna tuttav juba lugematagi. Kahtlemata on see üheks põhjuseks, miks olin isegi niivõrd valmis otsima raamatust inimlikkust või tavapäraseid vastuolusid ja konflikte. Kui aga murda välja sellest iganenud lugemismudelist, kerkivad esile hoopis teistsugused mõtted. Küsimustele, miks Taani prints kahetses tegemata tegusid ning unustas tehtu või miks oli niivõrd varmas unustama kättemaksu nimel Ophel...
EESTI VABARIIK LÄBI 90 AASTA Meie taasiseseisvunud riigi ajaloos on toimunud hulgaliselt sündmusi, uuendusi ja muutusi. Ajaloolistel sündmustel ma siinkohal pikemalt ei peatu vaid panen pearõhu inimelude pahelisele muutusele ning tehnika arengule, mis järjepidevalt mugavdab meie elusid Tihti on mainitud tänapäeva inimeste egotsentrilisust. Kõikjal näevad indiviidid vaid iseend ja hoolivad ennekõike enese heaolust. Eestlaste ühtekuuluvustunne, mille saavutasime taasiseseisvudes, on hakanud hääbuma. Üha enamates telesaadetes, ajakirjades, -lehtedes on artiklid, mis teatavad õudusega pidevatest varastamistest ja petmistest. Kõik toimub kindlal eesmärgil tegutseja tahab korraldatust saada kasu ning sellest, mis ohvrist saab, suurt ei hoolita. Saates ,,Saladused" jutustati lugu, kus meheeas noormees viskas oma vanemate kodust välja ema, et tema asemel majja elama asuda. Telesaates ,,Võsareporter" rääkis vanah...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" Arvuti Tehnika e-pood Juhendaja: Evi Arais Tallinn 2010 Üldvaade Taust Klient valib omale AS Arvuti Tehnika e-poest sobiva kauba mida ta soovib osta, valib kauba kättesaamise aja ja viisi ning teostab makse internetipangas. Süsteemi administrator haldab ettevõtte infosüsteemi. Ta kontrollib, et paki ja kliendi andmed oleksid korrektsed ja et need saaksid automaatselt kullerile edastatud. Administraator ostab tooted tarnijalt välja ja ka sisestab seed infosüsteemi, või vastavalt vajadusele kõrvaldab sealt tooteid. Laohoidja võtab vastu ja väljastab kaupa kulleritele. Laohoidja haldab laoseisu jooksvalt. Tema vastutab laoseisu korrektsuse eest, et infosüsteemis kuvatavad andmed kaubaseisu koh...
Euroopa ideede ajalugu Mida see tähendas ideede ajaloole? -avastati autor kui tegutseja -kes on dialoogis oma kaasajaga, mitte ei osale ajatus diskursuses -ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused (Collingwood: ,,küsimuse ja vastuse loogika") Kuidas peame uurima? Seetõttu vaja uurida: -autorit ennast -tekste, millele autor vastas -konkreetseid kaasaegseid probleeme -konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine are...
Kontseptuaalne süsteemianalüüs KT küsimused ja vastused 1. Milline järgnevalt nimetatud analüüsitulemustest on objektorienteeritud analüüsis kõige tähtsam? (Objektorienteeritud analüüsi all on siin mõeldud mitte kogu analüüsitegevust UP nimelises protsessis, vaid objektorienteeritud mõtteviisi selles tegevuses) kasutusjuhtude mudel protsessi mudel eesmärkmudel domeenimudel 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Jah, kindlasti on Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte 3. Kas RUP Äri Objektmudel (Business Object Model) võib sisaldada dünaamikavaadet? Valige täpselt üks õige vastus: Ei või Jah, võib küll Oleneb asjaoludest 4. Millise allpool nimetatutest võiks olla (ainekonspekti ning C. Larmani raamatu õpetuse järgi) korrektse ning kasuliku skoobiga tarkvara kasutuslugu (use case)? Ainult üks vastusevariantidest vastab korrektse kasutuslo...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines "Andmebaaside projekteerimine" Kaabel-TV teenusepakkuja infosüsteem Teostajad: Pärtel Lias (010617) Martti Remmelgas (010635) Eero Ringmäe (010636) Õpperühm: LAP41 ja LAP42 e-mail: [email protected] Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2003 Autorideklaratsioon Kinnitame, et käesolev projekt on meie iseseisva töö tulemus ning selle põhjal ei ole enne arvestust taotletud. Eero Ringmäe..................
Neo klassitsism. Vastukaaluks impressionistlikule klõlavärvi kujundile. Pärast 1. maailmasõda tekkiv nähtus. Tagasi tulevad 17. 18. sajandile iseloomulikud jooned. Palju polüfooniat vormid fuuga kaanon vanad tantsud. Harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad teoste piiramine. Sümfoonia kestab 10-20 min. Väärtustatakse selget meloodilist joonist ja täpset vormi. Huviks on eluprotsessid inimene kui mõtleja ja tegutseja. Kujutavas kunstis iseloomustab seda perioodi kubism. Igor Stravinski- eitab tunde muusikat. 1882-1971. vene juut ja venekoolkonna mõju o selgesti tunda. 1910 aastast elab pariisis ja 30 aastast USAs. Looming avaldub tavaliselt ballettides. Kassi hällilaulud. ,,Tulilind" 1910 ,,pühakevad" 1930 ,,petruska"- nukuteatri nukkude olevus võitlus. kõigile ootamatult siirdub dodekafooniasse. Ekspressionism Tähelepanu on ühiskonna inetutel külgedel. Tekib 1920 aastatel. Kujutaval kunstis värvide intensiivsus ja...
Neoklassitsim e neobarokk. 17.-18- sajand iseloomulikud jooned tulevad tagasi, kogu muusikas lihtsustab nii vorm kui orkestratsioon, meloodiad on lühikesed, huviks on eluprotsessid üldse, inimene, kui tegutseja ja mõtleja, suur huvi Bachi muusika vastu, eelistatakse selget meloodilist joont selget kontuuri, geomeetrilised kujundid- kujutavas kunstis. Igor Stravinski 1882-1971, eitab tundemuusikat, eitab romantismi. 1910 aastal elab Pariisis ja Sveitsis. Sergei Djagilev ta on Vene ballettmeister, Stravinski kirjutab esimese balletti- Djagilevi tellimisel. 1910 valmib ballett ,,Tulilind" 1913 ,,Püha kevad" 1911 valmis ,,Petruska", kasutab oma teostes palju folkloori ehk rahvamuusikat. ,,Sõdurilugu"- üks tema tuntumaid ja huvitavamaid. 1927 valmib ooper-oratoorium ,,kuningas Oidipus". 1951 valmib ,,Elupõletaja tähelend." Peale selle ka instrumentaalteoseid. Tal on terve tsükkel kassi hällilaule. 1937 saab Stravinski Nobeli helilooming...
Tootsi õpihimu Paunvere koolis ei käinud just väga suur hulk inimesi, võib-olla vaid klassijagu õpilasi. See aga ei tähendanud, et Paunvere koolis elu igav või üksluine oli. Suurem osa klassist oli õpihimukaid lapsi täis. Nad tegid tublisti rehkendamistöid, lugesid piiblijutte ja luuletusi ega lasknud ennast õppides mitte kellelgi segada. Teine pool lastest veetis aga rohkesti aega möllates ja elu nautides ning allesjäänud ajal püüdsid mõningad ka paar koolitükki ära täita. Kuid selles koolis käis poiss, keda ei ole võimalik liigitada ühtegi rühma, sest ta oli omapead tegutseja. Ta pürgis suuremate tarkuste poole mitte koolitükkides, vaid välismaailma teadmistes. Poiss, kelle jaburatest väljamõeldud juttudes ning tegevustest huvitusid pea kõik, oli Joosep Toots. Tema kireks oli indiaanlaste elu uurimine ja ka oma teadmistega teiste ees uhkeldamine, sest ta ju tundis, et ta paljudest klassikaaslastest laiast maailmast rohkem teadis ja ...
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; turukonkure...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
