VALGUD Koostas: Kerli Saluste Järvamaa Kutsehariduskeskus KM11 Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. VALKUDE JAOTUS Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Milleks on vaja valke? Valgud täidavad organismi ehituses ja talituses keskset rolli, osaledes kõigis organismi elulistes protsessides alates uute ainete sünteesimisest ja lõpetades laguproduktide eraldamisega. Nad on valdavateks komponentideks ensüümide koostises, milleta ei toimu ühtegi ainevahetusprot...
ANGERVAKS Angervaks on meil väga tavaline taim. Niisketel järve-, jõe- või ojakallastel moodustab ta sageli suuri padrikuid. Kuna angervaksametsad on kuni pooleteise meetri kõrgused, taime varte alumised osad puitunud ja kogu vars karedate soontega, siis on selline koht vahel raskesti läbitav. Tiheda asustustiheduse võlgneb angervaks oma heale paljunemisvõimele. Tal on väga palju seemneid ja lisaks ka pikk risoom. Kuid teised taimed tõrjub selline võimas puhmik välja ja seetõttu on angervaksaväljad liigivaesed ja vähehuvitavad. Kariloomad angervaksa ei söö ja seetõttu vähendab taime rohke esinemine karjamaa väärtust. Kuid siiski ei saa angervaksaväljadest märkamatult mööda hiilida, sest taime pikk õitseaeg teeb neist väljadest midagi meie kodumaa jaoks ainulaadset. Angervaksa õied on küll vähem kui sentimeetrisuurused, kuid nad koonduvad mitmekümne sentimeetri pikkuseks õisikuks. Nii paistab nagu...
Till Ladina keelne nimi: Anethum graveolens L. Kuidas kasvab till Eestis? Tilli kasutati juba 5000.a tagasi Egiptuse arstide poolt. Aedtill kuulub sarikalsite sugukonda ning on üheaastane rohtaim. Õied (kui õitseb) on kollased. Õitseb juulist septembrini. Tillil on spetsiifiline lõhn ning tavaliselt kasutatakse kogu taime. Eestis võib till kasvada 1,2 m pikkuseks. Tänapäeval kasvatatakse tilli kogu Euroopas, aga ka Põhja-Ameerikas. Till on väga tuntud maitsetaim, tal on ka hüüdnimi ,,supinoku", sest supp tillita, ei ole supp. Ravimataimena kasutatakse teda ka väga laialdaselt. Maitseainena kasutatakse kogu maapealset osa, ravimina peamiselt seemneid. Biokeemia Tilli seemned sisaldavad 2,5-4% eeterlikke õlisid, C-vitamiini, karotiini; flavonoide, fütontsiide, aniishappeid. Lehed ja vars on rikkad C-vitamiini poolest, karotiinist, flavonoididest ja eeterlikest õlidest. Farmaatsiatööstus toodab õlidest mitmesuguseid ravimeid, ekstrakte. ...
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduse teguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valiku...
Kildu Põhikool Okaspuud Referaat Koostaja: Sten Kabanen juhendaja: Viiu Toomigas Kildu 2009 Okaspuud Okaspuud (Coniferae) on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Tüüpilistel okaspuudel on pikad sirged tüved peatüve ja külgokstega. Okaspuude kasv toimub pikivõrsete abil. Osa puid kaotab elu jooksul oma sümmeetrilise kuju, muutudes vananedes pisut ebakorrapäraseks. Peaaegu kõik okaspuud ja põõsad on igihaljad, et nende lehestik püsib aastaring Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna...
Koola Koolapuu kasvab looduslikult troopilistes vihmametsades. Seda võib kasvatada kuivades piirkondades, juhul, kui leitakse põhjavesi. Kasvu tingimused 0-300 meetrit merepinnast; keskmine temperatuur 26-35 C-kraadi; keskmine sademete hulk 200-1800mm/aastas. Koolapuu kasvab 9-12 meetrit mõnikord kuni 27 meetrit. Kere läbimõõt on 1.5 meetrit. Õisik on- umbes 5-10 cm pikkune. Lilled on umbes 2cm ja 5cm läbimõõduga. Puu on seest püstkoda- 13x7 cm, roheline ja seemned on 4-10 tükki, mis on kas punased või valged. Seemneid nimetatakse kolapähklina. Koolapuud kasvatatakse väga laialdaselt Lääne-Aafrikas. Koola taimele on ette nähtud 10x10 m ruum. See kasvab aeglaselt- nelja aasta jooksul kasvab umbes kolm meetrit. Puu alustab õitsemist 4-5 aasta vanuselt. Pähklid on väga populaarne Lääne-Aafrika moslemite seas. Pähkel (seeme) sisaldab: 13.5% vett, 9.5% valku, 1.4% rasva, 45% suhkrut ja tärklist, 7% tsellulo...
Vürtsid Leevika Vilja Mirle Jants Vürtsi kaubanduse ajalugu Kasutati juba enne soola. Hiinas, Indias ja Egiptuses hakati kasutama maitseaineid juba 5000a tagasi. Kasutati toitude maitsestamisel,balsameerimistel ja meditsiinis. Kalgan Looduslikult kasvavad Lõuna- Hiinas ja Tais. Saadakse kalganijuurest mis lõigatakse kangideks ning kuivatatakse. Punaka värvusega. Aromaatsem kui ingver. Ingver Esimene Aasiast pärit maitsetaim mis transporditi Ameerikasse. Nüüdisajal tuntud ka kui kultuurtaim. Vürtsiks kasutatakse risoomi. Valge ingver on pestud, kooritud ja seejärel päikese käes kuivatatud risoom. Must ingver on tugevama lõhna ja kõrvetavama maitsega kui valge ingver. Kaneel Vürtsina kasutatakse kaneelipuu koort. Hiina kaneel e. Kassia. Valmis kaneel on kergelt kumer, sisepind veidi krobeline, punakaspruun hallikaspruunide laik...
PÄEVALILL PÄRITOLU JA KASVUKOHAD Päevalill on pärit Ameerika mandrilt, täpsemalt Lõuna-Ameerika preeriatest. Ameerikas käinud hispaanlased tõid 1510. aastal päevalille Euroopasse. Päevalillede perekonda kuulub umbes 70-80 liiki Looduslikult on levinud peamiselt Põhja Ameerikas. Harilikku päevalille kasvatatakse peamiselt Euroopas ja Lõuna Ameerikas tööstustaimena, Eestis aga vähesel määral. KASVUKLIIMA Soe ja päikseline kasvukoht. Ei vaja palju niiskust. Mulla suhtes pole nõudlik, kasvab hästi nii liivastel, kui savikamatel muldadel. Kasvab parasvöötme ja sammuti ka lähistroopilise kliimaga aladel. Optimaalne temperatuur kasvuks on 21-26 kraadi. KUIDAS KASVATATAKSE JA SAAGIKUS Külv viiakse läbi aprilli lõppus- mai alguses avamaale, jäteks vaheks 20- 30 cm. Päevalille seemnete külvisügavus on 2- 3 cm. Idanemistemperatuur 16 kraadi. Annab ühe saagi aastas. MILLEKS KASUTATAKS...
Eesti metsad 6.a kontrolltöö küsimused- vastused 1.Mis on mets? 1.Taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades. 2.Nimeta Eesti metsarohked maakonnad. 2.Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa. 3.Nimeta ja järjesta meie metsade kolm levinuimat puud. 3.Mänd, kask, kuusk. 4.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 4.Nõmmemets: kuiv ja toitainetevaene muld. 5.Mis on selle metsa enamuspuuliigiks? Millisesse rindesse kuulub mänd? 5.Mänd, puurinne. 6.Kuidas on omavahel seotud mänd ja männiriisikas? 6.Vastastiku kasulik kooselu ehk sümbioos. Seen ammutab puu juurtele mullast mineraalaineid ja vett. Juurtelt saab seen talle vajalikke aineid. 7.Millisesse rindesse nõmmemetsas kuulub kanarbik? 7.Puhmarindesse. 8.Miks aurab kanarbiku lehtedest vähe vett? 8.Lehed on imetillukesed, igihaljad, paiknevad üksteise peal reas. 9.Millisesse rindesse nõ...
KT kordamisküsimused Geneetika teoreetiline osa 1. Monohübriidne ristamine ristamine, mille puhul uuritavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 2. Analüüsiv ristamine ainult isendi välimusele toetudes ei saa olla kindel, kas tegu on homosügootse või heterosügootse olendiga. Loomade ja taimede homo-või heterosügootsuse kindlaksmääramisel kasutatakse analüüsivat ristamist mille käigus ristatakse dominantse tunnuse kandja retsessiivse isendiga 3. Intermediaarsus geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. Nt: valge ja punaõielise lõvilõuasordi ristamise tulemuseks on roosaõeline lõvilõug. 4. Dihübriidne ristamine ristamine, mille puhul vanemvormid erinevad kahe tunnusepaari poolest. Kui Mendel kasvatas algselt kollasi siledapinnalisi ja rohelisi krobedap...
Kuidas erineb autotroofse ja heterotroofse organismi ainevahetus erinevatel temperatuuridel Nimed Püstitatud hüpoteesid • 1) 15°C juures ei toimu autotroofsel ainevahetust • 2.) Heterotroofne organismi ainevahetus ei sõltu temperatuurist • 3) Autotroofne organismi ainevahetus on 65°C juures kõige intensiivsem Katsete läbiviimine Katse 1 • Esimese katsega püüdsime välja selgitada, kas autotroofse organismi ainevahetus sõltub temperatuurist või ei sõltu • 1) Panime biokambrisse 150ml 15°C vett • 2) Lisasime sinna 5tl suhkrut ja 1/3 pärmi • 3) Mõõtsime 5 minuti jooksul CO2 taset • 4)Vahetasime vee ja pärmi • 5) sama katse 45°C juures Katsete läbiviimine Katse 2 • Teise katsega püüdsime välja selgitada, kas 15°C juures toimub autotroofsel organismil ainevahetus. • 1) Paneme biokambrisse 150ml idandatud seemneid • 2) Teeme 15...
LOOVTÖÖD Loovtöö · Loovtöö arendab lapse käelist tegevust. · Loovtöö arendab lapse fantaasiat. · Loovtöö arendab lapse iseseisvat mõtlemis- ja tegutsemisvõimet. · Läbi loovtegevuste saab lastele õpetada erinevaid ainevaldkondi. Loovtööd loodusõpetuses · Käelise tegevuse kaudu võime teha palju keskkonda säästvaid valikuid. · Jääkmaterjale saab kasutada mõeldes ja tegutsedes keskkonda säästval viisil. · Uued teadmised kinnistuvad lapsel läbi praktilise tegevuse. · Loovtööde kaudu saab huvitavalt ära kasutada kõike looduses leiduvat. Näited · 1. Näide: Loovtöö "Vahtraleht" Vahendid: värviline pliiats, harilik pliiats, vahtraleht, A4 formaadis paber Eeltöö: vaatleme õues vahtralehti ja võtame mõned klassi kaasa. Töö käik: Joonista hariliku pliiatsiga vahtraleht. Värvi vahtraleht värviliste pliiatsitega. Kujunda taust punkti ja joonega, kasuta ka kõverjooni. Eesmärk: Laps tu...
Nii palju legende, laule ja luuletusi, nagu teame moonidest, on ära teeninud vähesed lilled. Kunstnikele on moonid olnud modelliks nii üksi kui ka punetavate väljade kaupa. Moonid teavad, kuidas väheste vahenditega muljet jätta. eestis tunti enne vaid aia- ja põllumoone. Punaste puhul on kasutusel olnud kukelotid, kuke-eldad ja tulililled, punane vupsakas ja litamoon. kasvatatakse Eestis üheaastaseid unimagunat (Papaver somniferum) ja kukemagunat (P. rhoeas). Väga harva võib näha ka tulpmagunat (P. glaucum), mis on meil aga niiskustundlikkuse tõttu väga kapriisne ega pruugi alati anda idanemisvõimelisi seemneid. Püsilillena kaunistavad meie aedu idamagunad (P. orientale), mis õitsevad juuni algusest juuli alguseni. Siberi magunad (P. nudicaule) on õies juunist septembrini. Püsilillepeenardel võib näha ka üheõielist magunat (P. monanthum), harvem kattelehist magunat (P. bracteatum) ja teisi liike. Põllu umbrohuna on Eestis metsikult kasv...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMA RAHVUSLIKU KÄSITÖÖ OSAKOND RAHVUSLIK TEKSTIIL PUUVILL Referaat Helen Priks Viljandi 2012 MIS ON PUUVILL? PUUVILLAPÕÕSAS ON SOOJALEMBENE PÕUAKINDEL TROOPIKATAIM. SELLE VILI ON KUBAR, MILLES OLEVAID SEEMNEID KATAVAD PIKAD ÜHEREALISED TSELLULOOSIKIUD. PUUVILLAPÕÕSAID KASVATATATI JUBA 3000 A. E.M.A. INDIAS, HILJEM KA EGIPTUSES JA HIINAS. EUROOPAS SAI PUUVILL TUNTUKS ARAABLASTE VAHENDUSEL 1000 AASTA PAIKU. PUUVILLA ON NELJA LIIKI: GOSSYPIUM HIRSUTUM TUNTUD KÕRGUSTIK PUUVILL VÕI MEHHIKO PUUVILL. KÕIGE LAIEMALT ISTUTATUD PUUVILLA LIIKE USAS, MOODUSTADES UMBES 95% KOGU PUUVILLA TOOTMISEST. PÄRINEB KESKAMEERIKAST JA MEHHIKOST. KOGU MAAILMAS PUUVILLA TOOTMISEST ON UMBES 90% KOGU TOOTMINE SELLEST LIIGIST. GOSSYPIUM BARBADENSE TROOPILINE, KÜLMATUNDLIK MITMEAASTANE TAIM, MIS TOODAB KOLLASEID LILLI JA MUSTI SEEMNEID. TA KASVAB NAGU VÄIK...
LUPIIN EHK HUNDIUBA LUPINUS VÄLIMUS · Õied: valged, kollased, roosad, punased, lillad,sinised · Kõrgus ulatub 75 kuni 100 cm · Õisikud kuni 60 cm pikad · Lehed sõrmjagused · Lehekesi 5-15 · Lehekesed terveservalised · Lehtede abilehed on leherootsuga sageli kokku kasvanud · Haprad varred · Õied paiknevad pikkades rohkeõielistes kobarates VILJAD JA SEEMNED · Viljad: kaunad, mis on lamedad, karvased ja läikivad · Seemned: suured, pruunikad ning kirjud · Seemned sisaldavad rohkesti proteiini(kuni 50%), mõnel liigil ka õli, kuid neis on ka 1 3% mürgiseid alkaloide ·Söödalupiinides on alla 0,1% alkaloide KÜLVAMINE Paljundamine: seemnetega Idanevad 15°C juures Külvata tuleks 10 päeva pärast esimest külvivõimalust või mai keskel Kahjustuvad oluliselt juba 13 miinuskraadi juures Külvis tuleks töödelda mügarbakteriga, muidu võivad taimed mügarbakterite puudusel kiratsema jääda Tänapäeval on aretamise juures suurim ...
Emu Välimus Emu on 1,5–1,9 m kõrge ja kaalub kuni 45–55 kg. Emu meenutab väliselt nandut, kuid on suurem. Tal on kohev pruunikashall sulestik, mis meenutab villa, ja kolmevarbalised tugevad jalad nagu teistelgi kaasuarlastel. Pea ja kael on mustad. Nokk on erinevalt kaasuari nokast lamenenud. Pea on sulgedega kaetud. Paljunemine Isalind ehitab maa peale okstest, rohust ja puukortest pesa. Ühte pessa muneb kuni 3 emaslindu,igaüks 5-15 muna.Üks muna kaalub 800 grami. Poegade eest hoolitseb ja haub isaslind. Haudumine kestab 53–60 päeva, mõnedel andmetel aga 66. Vahel muneb emane veel haudumise ajalgi pessa lisaks. Haub ainult isaslind. Ta võib käia pesalt ära toitu otsimas, kuigi sagedamini nälgib lind kogu haudumise aja jooksul. Eluviis Emu on lennuvõimetu, aga ta suudab joosta pikka maad. Lühikest aega suudab ta arendada kiirust kuni 50 km/h. Emu hingab kopsudega. Austraalias võib emu kõikja...
Lk 68-Taimerakk 1. Millised organellid on taimedele ainuomased? Rakukest, vakuoolid (leidub ka teistes rakkudes pisikesi vakuoole), plastiidid. 2. Kirjeldage rakukesta ehitust. Rakukest koonseb tselluloosist. 3. Selgitage rakukesta ülesandeid ja tooge näiteid. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad saavad samuti toitaineid, mida juured maapinnast võtavad). 4. Kirjeldage kloroplasti ehitust. Kloroplastid sisaldavad klorofülli ja on sarnased mitokondritele- neil on sise ja välismembraan ja on lamellide kogumik, samuti sisaldavad DNA ja RNA molekule ning muid valgu...
Lähenemas on valimised. Riigijuhid üritavad hääli saada, maksku, mis tahes. Tegelased : Savisaar, Ansip, Laar, valija ja Ansipi naine. Ansip: Kuule valijamees MINA olen valimind-mees. Valija: Tere, tere! Aga mul oli hoopis keegi teine mõttes valida. Ansip: Oi, aga kui sa mind valid, teen ma meie riigi nii ühtseks, et ta on kohe rikkuselt viiendal kohal. Valija: Aga miks mitte esimesel. Ansip: No jäägem ikka mõistlikkuse piiridesse. Valija: Ei ma valin parem Laari või Savisaare. Ansip: Kuule, aga ma luban sulle,et ...(kratsib pead ja pingutab midagi välja mõelda) eeee.... no mida sulle lubada....eeee.... (tuleb tema naine)... kuule ma annana sulle oma naise... no, nii kuuks ajaks. Ansipi naine: Ah, mida? Misasja?! Ansip: Oh, mis sa nüüd, see ju kõik meie riigi nimel Naine: (vaatab valijameest ülevalt alla) Nooo..... (aeglaselt ja meelitavalt)... kui just riigi nimel, siis, kuule valijamees anna oma hääl Ansipile, ma olen kuu aeg...
Ukraina põllumajandus 1) Ukraina looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks. Ukraina erinevate maa tüüpide suurus 14% Haritav maad Rohumaad 17% Metsamaad 56% Muud 14% Ukraina on kaetud viljakate tasandikutega ja steppidega. Umbes 70% riigi territooriumist hõlmavad madalikud, 25% - kõrgustikud ja ainult 5% - mäestikud. Territooriumi keskmine kõrgus on 175 meetrit. Ukraina asub peaaegu täiesti parasvöötmes, selle tõttu on Ukrainas mandriline paraskliima. Aasta keskmine õhutemperatuur muutub +5,5°...+7 °C Ukraina põhjaosas kuni +11°...+13 °C riigi lõunaosas. Jaan...
Taimede paljundamine Voltveti koolituskeskus Marje Kask 2016 Paljunemine · Paljunemine (sigimine, autoreproduktsioon) organismide enesetootmine. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi, seepärast järglased ei ole 100 % identsed. · Mittesugulisel paljunemisel (vegetatiivselt, eostega, jagunemisel) lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Järglased kannavad edasi ühe vanema (emataime) geneetilisi omadusi. · Paljundamine - taimede paljunemine inimtegevuse sekkumisel. · Puukool on maa-ala, kus kasvatatakse puude ja põõsaste istikuid. 27.04.2016 Marje Kask 2 Paljundamiseks kasutatavad t...
Osula Põhikool LINA- JA KANEPI- KIUD SAADAKSE VASTAVATE TAIMEDE VARTEST Referaat Koostaja: Pille Villakov 9. klass Osula 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................... 3 1.LINA.................................................................................................................................................... 4 1.1. LINA AJALUGU EESTIS.................................................................................................................... 5 1.2. LINA LEVIK JA KASVUKOHT...........................................................
Aeduba ehk Türgi uba Phaseolus vulgaris Iseloomustus · Kuulub liblikaõieliste sugukonda, aedoa perekonda. · Üheaastane rohttaim. · Pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerikast ning Mehhikost. · Aedoa kaunu kasutatakse aedviljana. · Ehituse järgi: a) kiududeta aedoad e suhkruoad - nahkjas sisekile puudub, kaunaõmblused on kiududeta b) poolkiulised e poolsuhkruoad - nahkjas sisekile on nõrk või areneb hilja, kaunaõmblused kiududega c) kiulised e poetisoad - kauntes on pärgamentjas sisekile, kaunaõmblused on kiududega ·) Suure toiteväärtusega - seemned on valkude sisalduselt lähedased lihale ja ületavad kala. ·) Euroopa suurimad kasvatajad on Rootsi, Inglismaa, Holland, Itaalia ja Prantsusmaa. Taime ehitus · Hästi arenenud, põhiline juuremass asub pindmises kihis. · Juured võivad tungida ka kuni 1 m sügavusele. · Varre pikkustest eristatakse: 1) Puhmikulisi (25-...
ORAV Referaat Sisukord 1. Orava tutvustus................................................................................... lk. 3 2. Eluviis ja käpajäljed............................................................................ lk. 4 3. Toitumine............................................................................................ lk. 5 4. Paljunemine......................................................................................... lk.6 Orava tutvustus Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades.Kunagi oli harilik orav püügiloom - tema talvekasukas oli kõrges hinnas. Kui harilik orav puult puule hüppab, aitab kahar saba tasakaalu hoida. Orav saab saba kasutada ka signaalide edastami...
Ilmatsalu 2015 Sinikael-part Referaat Jah ma piidin seda tegema Sissejuhatus Sinikael-part on Eestis kõige levinuim veelind. Ta on hinnatud jahimeeste seas. Elab veekogude läheduses, eelistab taimevõsasid. Inimesed tunnevad ta eksimatult ära, kuna asulates võivad ja jääda ka talvituma. Levik Sinikael-part ehk Anas Platyrhynchos on väga levinud haneline, kes pesitseb paljudes kohtades või täpsemalt Euraasias ja ja Põhja-Ameerikas.1 2 Välimus Isasel sinikael pardil on rohekas ja sinikas pea prunnikas rind nagu emasel, ning hall keha samas emasel on pähkelpruuni tähnidega pea ja keha.3 Tüvekõrgus on isastel partidel 26-30 cm ja emastel 24-27 cm.4 Isaslinnu pea on metalselt läikiv tumeroheline, rind on kastanpruun. Tihti on isaspartide kaela ümber kitsas va...
Sojauba Janely Tilk Sojauba ... ehk põld-sojauba karvane sojauba kultuur-sojauba soja. Levivus Kasvatatakse peamiselt Ida-Aasias, kuid on levinud jõudsalt ka mujale. Õli ja tärklist sisaldavaid seemneid kasutatakse väga erinevate toiduainete valmistamisel (nt. sojaõli, sojapiim, sojajogurt, tofu jne.). Väga tervislikud, kuid tekitavad sagedasti allergiaid.
Ananass Mirelle Vainonen Ananass Ananas comosus troopiline Lõuna-Ameerika 1,5m toidu-, ravim-, äri- ja tarbetaim Arenemine üks magus vilikond A- ja C-vitamiin lehekodarik või tütartaimed Kasvuhooned ananassiahjud valged seinad 52 kraadine nurk kroonklaas Huvitavat seemneid pole vaja vili purgis looduslik ravim Aitäh kuulamast
Maitseained mida põhiliselt kasutatakse Indias Tugevad ja põletavad maitseained ongi see, mida võib lugeda kogu India köögi ühiseks teguriks. India või oma kodukoha India rahvusrestorani külastaja teadvustab endale vaid roogade põletavat ja põnevat maitset ja võtab seda kui rahvuslikku omapära. Üheks maitsestamise eesmärgiks on inimorganismi tegevuse mõjutamine. Tshillipipar ja mitmed põletavad maitsesegud kiirendavad ainevahetust ja tekitavad higistamise, kergendades kuumuse talumist. Teine, eluliselt veelgi tähtsam on toiduainete säilitamine toidubakterite surmamise abil ning sellega elanikkonna ellujäämise tagamine. Parimateks bakterisurmajateks on sibul, küüslauk, pune ja vürtspipar ehk piment. Neist nõrgemad on tüümian, tshilli, kaneel, estragon, nelk, sidrunrohi, vürtsköömen, pipar, muskaat ja ingver. Põhjapoolsed, teistega võrreldes suhteliselt jahedama kliimaga osariigid eelistavad aromaatsest basmatiriisist valmistatud j...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Kristian Talviste Puuviljad Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus Füüsal 4 Passion 5 Viigimari 6 Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus Puuviljad on ühed kõige toitaineterikkamad viljad terves maailmas. Nad sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid jne. Puuviljad on välimuselt väga värvikirevad ja erisuguste kujudega. Enamasti kasvavad puuviljad soojemates maades ja troopilistes piirkondades. Oma referaadis kirjutan ma füüsalist, passionist ja viigimarjast. Füüsal Füüsali tuntakse meil teise nimega ka juudikirsi all. Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Meil täidab ju...
Hernes- ja põlduba Iseloomustus kaunviljad kuulvad liblikõieliste sugukonda kaunu ja proteiinirohkeid seemneid tarvitatakse toiduks ning söödaks Kasvupind Eestis Saak Eestis Saagikus Eestis Erinevate riikide kasvupinna võrdlus ...saagi võrdlus ...saagikuse võrdlus kasutatud kirjandus http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/ 2013/pollumajandussektor-ylevaade-2013-04.pdf http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/trykis_taimekasvatuse_areng_2012.pdf http://www.estonica.org/et/Maamajandusest_2001_aastani/Taimekasvatus/
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K KÖÖMNED Referaat Juhendaja: Kristi Tüvi Tallinn 2011 SISUKORD 1. TUTVUSTUS...........................................................................................................................3 1.1 KASUTAMINE..................................................................................................................3 1.2 KÖÖMNED........................................................................................................................3 2. HARILIK KÖÖMEN...............................................................................................................4 3. PILDID.....................................................................................................................................6 4. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................
TAIMETOIT Esimesed märkmed taimetoidu kohta pärinevad iidsest Indiast ja Kreekast 6. sajandist eKr. Mõlemal juhul oli taimetoitlus tihedalt seotud loomade kaitsmisega vägivalla vastu. Vahepeal jäi taimetoitlus Euroopas unarusse, kuid muutus jälle populaarseks 18. ja 19. sajandil. Tänapäeval võivad taimetoitluse põhjusteks olla religioon, tervislikud kaalutlused, eetilised ja filosoofilised tõekspidamised, keskkonnasäästlikkus või majanduslik toimetulek. Põhjuseks võib olla ka lihtsalt kergemini süüa, kaalust alla võtta või soov olla trendikas. Lihtsustatult võib taimetoitlased jagada kaheks – veganid ja vegetariaanid: Vegan on taimetoitlane, kes on täielikult välistanud kõik loomset päritolu saadused ehk ta on nn täistaimetoitlane. Vegani menüüsse kuuluvad teraviljad, puu- ja köögiviljad (sh kaunviljad ja seened), marjad, seemned, mandlid, pähk...
Olelusvõitlus ja looduslik valik. 1. Olelusvõitlusest Olelusvõitlus on organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest Olelusvõitluse põhjuseks on organismide paljunemine. Too näiteid paljunemise intensiivsusest a. taimedel : võilillel on palju seemneid, seda just sellepärast, et ainult vähestest seemnetest läheb kasvama uus taim, paljud seemned hävivad lihtsalt. b. loomadel: Konna kudu koosneb paljudest munadest, kuna paljudest ei arene kulleseid ja paljudest kullestest ei saa ka konnad. Kudu ja kullesed võivad keskkonnas hävida ja toiduks sattuda, seetõttu peabki olema neid palju. Konnasid areneb neist suhteliselt vähe Olelusvõitluse vormid: a. liigisisene näit: võideldakse tihti just toidu ja elukohtade pärast(hundikari- tugevamad saavad kõhu täis nõrgemad tõrjutakse karjast välja) b. erinevate liikide vaheline näit: Talvel näeme erinevat liiki linde, ...
Eesti pisiimetajad Autor: Harilik siil *okkaid keskmiselt 16 000 Click to edit Master text styles *armastab vaheldusrikkaid elupaiku - Second level metsaservi, leht- ja segametsi, Third level Fourth level puisniite, parke, aedu, kalmistuid Fifth level *meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. *ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. *pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. *suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal, talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Orav Click to edit ...
Minu Eestimaa Kolletavad kased, punavad vahtrad, rohevad kuused, sinavad kadakad. Kui palju teate? Kui palju vestate? Aegadest iidsetest, uutest või kesksetest. Ei ole palju palutud või suurelt Isalt anutud. Sa hoia lindu, liblikat ja last, kui kõige väetimat. Nüüd prii oleme ikkestki ja dogmast nii mõnestki. Mu mõtted ja lapsed on seal, et elame oma kodumaal. Las lendab lind ja õitseb lill ja pihku tuleb vesivill. Kui õitsev lill ka seemneid annab, siis kodumaa ka noorust kannab.
MANGO Mango on mangopuu vili. Botaaniliselt on mango luuvili. Viljaliha on väga mahlane ja selle värvus varieerub helekollasest oranžini. Maitse meenutab virsikut ja võib olla väga magusast kuni poolhapuka või väga hapuni. Mangosid tarbitakse peamiselt värskelt, küpsena ja pooltoorelt. Neist valmistatakse salateid, mahla, marmelaadi, džemmi ja karrit. Tärkliserikkaid seemneid süüakse röstitult või keedetult, neist valmistatakse jahu ja tärklist ning neid kasutatakse loomasöödana. 100 grammi mango kalorsus on 60kcal, see sisaldab kiudaineid (1,6g), glükoosi (2g), süsivesikuid (14,98g) , valke (0,82g), vett (83,46g) ja ka tuhka (0,36g).
Hõimkond Liikide arv Iseloomulikud Paljumine tunnused Sammaltaimed 20000 Eestis umbes Neil on varred, lehed Eostega 530 liiki. kuid pole juuri. Sõnajalgtaimed 12000 Eestis 50 liiki. Neil on varred, lehed Eostega ja juured. Paljasseemnetaimed 600 Eestis 4 pärismaist Neil varred, lehed ja Isas ja emas liiki. juured. suguorganid on lahksugulistes käbides. Tuultolmlejad, seemnetega. Õis ehk 225000 Eestis 1500 Kõ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE1 “EKSOOTILISED VILJAD” Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1.EKSOOTILISED VILJAD................................................................................................... 3 1.2 Cherimoya või annoona............................................................................................ 3 1.8 Artisokk..................................................................................................................... 6 1.9 Küdoonia................................................................................................................... 7 1.10 Passion.................................................................................................................... 8 1.11 Roheline ja valge spargel........................................................................................ 8 1.12 Longa...
KOORIKLEIVAD Laura Toim ja Kelian Kondas OMADUSED Väikesed leivad, mis koosnevad kahest koorikust, mille vahel on õhuke, mahlakas sisu. Koorikleibu valmistatakse samuti pehmemast taignast, kuid taigna käärimisaeg on lühem ja juuretise ning pärmi osakaal suur. Koorikleibadel on palju maitseid. Erinevaid maitseid saadakse seemnete ja linnasejahu lisamisega. 2 TOOTJAD EESTIS Eesti Pagar Leibur Fazer 3 SORTIMENT Rukkitasku Rehe koorikleib Teratasku Rukkipala Rännumees Kaerasüda 4 KOOSTISOSAD Rukkijahu Kuivpärm Soe vesi Soovi korral ka seemneid või köömneid 5 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.eestipagar.ee/tooted/leiva-saiat ooted/koorikleivad http://www.leivaliit.ee/wp-content/upload s/2011/11/11...
Väike vesiroos Nymphaea candida Sinu Nimi Ehitus Mõlemasugulised õied, peaaegu lõhnatud Vili on suur ja munajas, sisaldab arvukalt seemneid Lehed on suured ja ovaalsed, pikkuseks 10 kuni 30 cm, laius kuni 25cm Vars on veesisene, pikkuseks 0.5 kuni 1.6m Levik Levinud Euroopas, Kesk-Aasias, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis Kasvab enamasti magevees Kasvab kalda lähedal, 0.5 kuni 1.6m vees. Kasvab kas väikse vooluga või vooluta veekogus Huvitavat Sarnaneb valge vesiroosiga Kasutatakse tihti tiikide kaunistamiseks Mürgine, vahest ka surmav Kuulub vesiroosiliste sugukonda, vesirooside perekonda Õitseb juunist augustini Tuntud ka kui jõeain, jõekobraleht, järvekanad, järvekupp, lõmmeleht Tänan kuulamast!
Mänd (Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Perekonnas on umbes 115 liiki, kuigi eri autorite järgi on liikide arv 105 kuni 125. Eestis kasvab neist looduslikult ainult harilik mänd. Männid on enamasti puud, kuid on ka põõsaid. Mändidel on pehme puit, mida kasutatakse mööbli valmistamiseks. Mäenduses on männipuit väga tähtis, sest ta on pikakiuline ja teeb suure koormuse all häält, hoiatades kaevureid, enne kui ta murdub. Laevaehituses on männipuit üks enimkasutatuid Eestis. Levik Hariliku männi (Pinus sylvestris) leviala Männid on pärismaised suuremas osas põhjapoolkerast. Leviala ulatub metsapiirist Põhja- Norras kuni troopika liivaaladeni. Euraasias ulatub nende levikuala Portugalist ja Sotimaast idas Venemaa Kaug-Ida, Jaapani ja Filipiinideni, lõunas Aafrika põhjaotsani, Himaalajani ja Kagu-Aasiani. Üks liik (Pinus merkusii) kasvab Sumatral ka pisut lõuna pool ekvaatorit. Põhja-Ameerikas ulatub mändide leviala...
SOSNOVSKI KARUPUTK - heracleum sosnowskyi ISELOOMUSTUS Taim kasvab tihedate, kohati kuni viie meetri kõrguste kogumikena. Lehelabad on kuni meeter pikad ja umbes sama laiad. Õitsevate taimedevarre läbimõõt võib suve lõpus maapinna lähedal ületada 10 cm. Ta on mitmeaastane taim, millel olenevalt kasvutingimustest võib kuluda kolm kuni neli aastat õitsema hakkamiseks, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, milledest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelistena 710 aastat. Mõju inimesele Sosnovski karuputk sisaldab furokumariini ja mõningaid eeterlikke õlisid, mis lehtedest ja vartest aurustuvad ning on nahka kahjustava ning ärritava toimega. Taime puudutamisel ilmnevad tüüpilised põletikunähud nagu kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse, villid. Villid tekivad teisel või kolmandal päeval ning paranevad kaua, kahjustused võivad ulatuda kuni tei...
Sõnajalgtaimed Millised on sõnajalgtaimed? Sõnajalgtaimedel on lehed, varred ja juured, paljudel esineb risoom. Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad kollad, osjad ja sõnajalad. Koldadel: - on hulgaliselt pisikesi lehti. - Eoslad on koondunud varre tippudesse, eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes. Osjadel: - on lehed taandarenenud. - Maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. - Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel: - on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad. Sõnajalgtaimede paljunemine: Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Millised sõnajalgtaimed kasvavad Eestis? Sõnajalgadest on Eestis kõige sagedasemad ohtene sõnajalg ning kilpjalg. Levinumad osj...
Karamboola Malai saarestikust (kusagil Austraalia ja Aasia mandri vahel) pärit karamboola ehk tähtvili on müügil enamikes supermarketites. Tähtvili on ristipidi viiludeks lõigatuna ideaalne kookide kaunistaja. Kuigi vilja maitseomadused pole küll nii huvitavad kui välimus, on tegemist siiski värskendava ja mahlase suupistega. Mõni karamboola on maitsvam kui teine, kuid välimuse järgi seda kahjuks kindlaks teha ei saa. Vali poes ilma plekkideta kollaseid vilju ning looda parimat! Tähtvilja ei koorita, seda süüakse viilutatuna ning lisatakse puuviljasalatitesse. Cherimoya või annoona Huvitav südamekujuline vili on pealt roheline. Koore all aga ootab kreemjasvalge, pudingilaadne, suuri pruune seemneid sisaldav ja ülihea viljaliha. ...
Orava käpajäljed näevad välja sellised: ORAV Oravat hüütakse ka käbikuningaks. Orav on imetaja. Ta on 20-25 cm pikk ja kaalub 170-400 grammi. Orava saba on kohev ja kaetud pikkade karvadega. Orav on suvel punakaspruun ja talvel hallikaspruun. Talvel on oraval ka ,,kõrvapintslid". Orava kõht on valge. Orava vaenlased on metsnugis, kanakull, kassikakk ja varesed. Oravad elavad kuni 10- aastaseks. Oravad on väga head ronijad. Ühelt puult teisele minemiseks teevad nad pikki hüppeid, mitte ei tule puu otsast alla ja ei roni järgmist puud pidi uuesti üles tagasi. Oravad on segatoidulised. Nad söövad seemneid ja pähkleid, marju ja seeni. Aga neile maitsevad ka teod, linnumunad ja isegi linnupojad. Orava pesa asub puuõõnes. Oraval sünnib keskmiselt 4 poega ja nad on sündides pimedad ja ilma karvadeta. Oravat võib kohata metsas, linnaparkides ja aedades.
Kadrina Keskkool HÕIMKOND: ÕISTAIMED (Anthophyta) Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 SISUKORD ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Millised on õistaimed? Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Kus kasvavad õistaimed? Õ...
KT nr. 9 1. Mendeli seadused: Mendel elas 19saj. Ta õpetas loodusteadust. Seejuures ka matemaatikat, ning kasvatas kloostriaias taimi (herneid) jt köögivilju, lilli. Tegi katseid. Katsete analüüsil avastas Mendel geenid, kui pärilikkuse püsivad ja segunematud tegurid, ning avaldas esimesed pärandumise seaduspärasused euroopas. Katse põhi meetodiks oli hübridiseerimine e. ristamine. Ristamist kus jälgitakse ühe tunnuse pärandamist nim. monohübriidseks ristamiseks. Kahe dihübriidseks ja mitmete e. paljude polühübriidseks ristamiseks. Mendeli I ja II seadus on monohübriidse ristamise kohta ja III dihübriidse kohta. Mendel ristab hernetaimi, jälgib nende värvust nii seemnete kui õite osas. N: ristab ta kahte aedherne vormi, millest üks annab kollaseid ja teine rohelisi seemneid. Hernes on ise tolmneja aga ta ristas need vormid. Esimeses põlvkonnas andsid kõik taimed kollaseid seemneid. Siit esimene järeldus, et geeni erivorm = alleel...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaisa Kamenik Jooksiklased (Carabidae) Referaat aines PK.0397 Eesti putukad Tartu 2015 Sisukord Carvalho, C. (2015) Ground and Tiger Beetles (Coleoptera: Carabidae).....................................8 Sissejuhatus Jooksiklased (Carabidae) on röövmardikaliste suurimaid sugukondi (veebipõhine EE, 2006), kuhu kuulub üle 40 000 liigi. Umbes 2000 liiki on esindatud Põhja-Ameerikas. Inglismaal on neid aga umbes 350 ning seal leidub ka Carabus intricatus, kes on üks suurimad isendeid ning väga haruldane ja kohtab ainult mõnes kohas Dartmooris (Carvalho, 2015). Eestis on kirjeldatud ligikaudu 270 liiki (vikipeedia, 2014). Tuntumad liigid on süsijooksik (Pterostichus sp.), ajajooksik (Carabus nemoralis), põllujooksik (Carabus cancellatus) ning nõmmliivakas (Cicindela hybrida) (Tamm). 1 Tä...
Harilik orav Orav on kõigile hästi tuntud. Seda sellepärast, et nad elavad meelsasti inimeste läheduses ja ei karda inimest eriti. Orav on pika koheva sabaga, suhteliselt ümara peaga, püstiste kõrvadega ja eesjalgadest pikemate tagajalgadega nõtke loomake.Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Saba on oraval tüürikas puult puule hüppamisel. Kõrva otstes on karvatutid, mis talikarvastikus on pikemad ja mõrgatavamad. Varbaid on kõigil jalgadel viis, kuid eesjalgadel on viies varvas vähe arenenud. Oraval on 12 lõikehammast, mitte ühtegi silmahammast, 18 purihammast ja kokku 222hammast. Orava keha on 2025cm pikk, saba, aga 2030cm. Orav kaalub umbes 170400g. Suvel on orava karvastik ülapoolelt erkpunakaspruun, kahkjas või koguni hallikas.Selja keskel karv tumeneb. Alapoolelt ehk kõhu alt ja käpa sisekülgedelt määrdunud kollakasvalge. Talvel on orav ülapoolelt mitut tooni hall...
Sisukord 1. Kõrvitsa eluloost 2. Kasvust ja liikidest 3. Millena kasutatakse ja retseptid 4. Kasutatud kirjandus -1- Kõrvitsa algseks kodumaaks loetakse Ladina-Ameerik at, sest Mehhikos kasvatati neid vilju juba 9000 aastat tagasi, kohalike indiaanlaste toidulaual oli kõrvits oluline kõhutäide. Euroopasse jõudis see taim alles 16. sajandil.Botaa nilisi lähisugulasi on kõrvitsal palju: kõrvitsa perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab kasutada ka lehti ja õisi. Kõrvitsa vili on oma olemuselt tegelikult mari. Kõrvitsaliste perekond - Harilik kõrvits ehk Cucurbita pepo on suur üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk- Euroopas ja mujal parasvöötmes, sealhulgas ka Eestis. -2- Kõrvits...
Räpina Aianduskool aianduse eriala Harilik köömen referaat Koostas: 2008 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Botaaniline ja bioloogiline iseloomustus....................................4 Keemiline koostis ning kasutamine..........................................4 Kasvatamine ning paljundamine.............................................4 Saagi koristamine............................................................... 5 Realiseerimine...................................................................5 Säilitamine........................................................................5 Kokkuvõte........................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................6 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
