Inglismaa Rasmus Roos Revo Karro Kartused Euroopa ees Prantsuse revolutsioonil oli sihiks saada parlamentaarseks monarhiaks nagu Inglismaa, kuid Inglased olid sellele vastu, sest arvati, et mäss võib tungida saarele. Inglased lõid mitmeid koalitsioone, et Prantslasi sõjaliselt võita. Kuna Inglismaal olid paljud Prantsuse demokraatia pooldajad, kes nõudsid kehtiva riigikorra uuendamist. Parlamendireform Inglismaa parlamendis olid kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust. Inglismaa valimissüsteem oli aegunud, peamiseks probleemiks olid inimtühjad piirkonnad, kuid ikka pidid need kohad saatma ühe esindaja parlamenti. 1832. aastal toimus parlamendireform tänu millele anti osa mahajäetud kohtade mandaate linnadele, enamarenendud põllumajanduspiirkondadele ning Iiirimaale ja sotimaale. Briti parlament 18. sajandil ...
Tähtsamad parteid revolutsiooni ajal Joanna Palginõmm Marie Roosalu Maria Kasepalu Tallinna Ülikool 2015 Žirondiinid ● Jacques Pierre Brissot ● Manon Jeanne Roland Montanjaarid ● Mäe rühmitus; ● Maximilien Robespierre; ● Jakobiinide klubi, 1792. aasta ● Pariisi ülestõus; ● Konvent ● võimuvõitlus žinordiinidega; ● Montanjaarid Kuninga hukkamine • Monarh kui kurjategija; • ässitustöö; • 21. jaanuar 1793 Prantsusmaa 1973. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini • Vasakpoolsete toetus; • Keskvalitsuse aktiivus; • Pariisi kommuun; • Montanjaaride ehk Jakobiinide diktaatorvõim • Montanjaarid Kuninga hukkamine Jakobiinid Jakobiinide režiimi olemusest • Revolutsiooni tipp; • „Kaht...
Ajaloo kordamis küsimused. 1. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? Prantsuse revolutsiooni põhjusteks olid kui Prantsuse kuningriik oli kriisis.Prantsuse majandus olukord üha halvemaks läks.Prantsusmaa oli suurtes võlgades ja Louis XVI pidi kokku kutsuma generaalstaadid keda polnud kokku kutusutud juba üle 175 aasta.Kui generaalstaatide vahel ilmnesid vastuolud.Kolmanda seiuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda.Kuna selles küsimuses üksmeelele ei jõutud siis lahkusid komanda seisuse esindajad ja kuulutasid end Rahvuskoguks.Rahvuskogu oli kogu rahva esindusorgan.Rahvuskoguga liitusid aadliku ja osa vaimulike saadikuid.Rahvuskogust sai Asutav Kogu.Asutava Kogu eesmärgiks oli uue põhiseaduse koostamine ja panema aluse uuele riigikorrale.Eriti rahutuks muutus rahavas Pariisis, kus rahavas relvastus ja hakkas looma rahvuskaarti.See toimus 14.juulil 1789,rahvas vallutas B...
Veebruarirevolutsioon Põhjused: · Rahvas nõudis sõja lõpetamist, rahutused armees · Majandusraskused-puudus oli leivas, küttest jne · Rahulolematus tsaarivõimuga. Veebruarirevolutsioon toimus 27. veebruaril 1917. Tsaar kukutati ja võimule tuli Ajutine Valitsus. Ajutine valitsus Duuma Nõukogu Rahvas Töölised ja sõdurid Kaksikvõim Enamlased(blosevikud) VSOPT-Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei(enamlased) Hästi organiseeritud maffia tüüpi partei, kelle eesmärgiks oli kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega sotsialismi ülesehitamine. Enamlaste juhiks oli V.I.Lenin. · Enamlased lubasid rahvale rahu,leiba,maad · Enamlasi toetas Saksamaa,kes lootis,et enamlaste võimule tulles astub Venemaa sõjast välja. 1917.a juulis üritasid ...
Louis XVI Louis XVI ● 23. august 1754 – 21. jaanuar 1793 ● Päris kuningriigi oma vanaisalt Louis XV-lt ● 1770. aastal abiellus Marie Antoinette'ga ●Usklik, õiglane ja kohusetundlik, kuid otsustusvõimetu Ainus Prantsusmaa kuningas, keda on hukatud ● ● Louis XVI ei omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi ● Rahapuudus ning riigivõlg ● Oli sunnitud kokku kutsuma generaalstaadid ● Revolutsiooni alguseks loetakse Bastille' vallutamist ● 1789. aastal sunniti neid kolima Tuileries' lossi ● 1791. aastal üritavad nad põgeneda ● 1792. aastal kukutatakse monarhia ning kuninglik perekond viiakse Le Temple'i vanglasse ● Louis XVI mõisteti süüdi riigireetmise eest ● Kuningas hukati 1793. aasta jaanuaris Marie Antoinette ● 2. november 1755 – 16. oktoober 1793 ● Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria Theresia tütar ● 14-aastaselt abiellus tu...
Riik ja ühiskond prantsusmaal suure revolutsiooni ajal Siim Hirse Reformikatsed absolutistliku monarhia raames · Jacques Turgot määrati rahanduse peakontrolöriks 1774. aastal; · Kuningas andis vilja- ja leivakaubanduse vabaks; · Kõik reformid tühistati peale Turgot´i erru saatmist; · Uus peakontrolör Jacques Necker; · Rahaline seis halvenes veelgi 1788. aastaks; · Kutsuti kokku seisuste esindus generaalstaadid; Revolutsiooni algus. Asutav kogu · Generaalstaatide istungid algasid 5.mail 1789. aastal; · 17.juuni kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks; · 9.juuli nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks; · 13.juuli algas ülestõus; · Loodi Rahvuskaart; · 14.juuli alistus Bastille kindlus; · Munitsipaliteedid rahva poolt valitud kohalikud haldusorganid. Tähtsaim nendest oli Pariisi omavalitsus; Bastill´kinlusvangla vallutamine Reformidelt konstitutsioonilisel...
Inglismaa 17.saj Parlamendil juba 13. saj. Alates kindel koht. Inglm. valitsemises. Kaks koda: ALAMKODA-selle valis piiratud arv valimisõigustega mehi, ja LORDIDE KODA, millel ülemkoja funktsioon. 17.sa j puhkes parl õiguste ümber uus võitlus, mis viis konfliktide ja kodusõdadeni. Siiski oli Ingl. parlamentarismi areng eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmalegi. 1603.- troonile Sotimaa kuningas James VI, kes saab Inglismaal nimeks James I. Ei mõistnud inglasi ega Inglise õiguskorda. Ta oli veendunud, et kuningas on Jumala saadik ja tema tahe on kõrgem kõigist seadustest. Parlamendi tüliõunad kuningaga: 1)kuningas müüs monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele. Parlament ei kiitnud seda heaks ja pidas ka maksude määramist oma põhiõiguseks. 2)James ! oli välispoliitikas orienteeritud Hispaaniale, parlament nägi teda aga Inglismaa suurima vaenlasena 3)Charles I proklamatsioon, et kuningavõim ei sõltu parlamend...
Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised olud ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal Nimi Tähtsamad seisukohad Independendid 1. Riigi valitsemisel juhtiv osa parlamendile 2. valimisõigus vaid maksumaksjatele 3. monopolide kaotamine 4. taotlesid südametunnistusevabadust 5. poliitiliseks eesmärgiks olemasoleva parlamendi laialisaatmine 6.monarhilt tuleb sõjaväe ülemjuhataja koht ära võtta. Levellerid 1. seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduse kindlustamine (sealhulgas usu-, isiku-, omandi puutumatuse- ja trükivabadus). 2. ideaaliks demokraatlik vabariik 3. üldine valimisõigus kõikidele meestele alates 21. eluaastast. 4. valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes 5. parlament pidi olema ühekojaline, kuningavõim tuleb asendada vabariigiga. 6. ...
15. Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Diplomaatiliste esinduste tekkimine. Tihenes riikidevaheline suhtlemine ja 16.-17. Sajandil hakati looma alalisi diplomaatilisi esindusi. Eeskuju pakkus Rooma paavst, kelle saadikud olid sajandite jooksul külastanud paljusid maid. Ka paavst Leo X määras oma alalise esindaja, kelleks oli nuntsius. Järjest hakkasid alalisi esindajaid ametisse nimetama ka ilmalikud valitsejad. Tekkis arusaam, et riikide alalised esindajad ei ole võrdväärsed. Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati suurriikide saadikuid nimetama suursaadikuteks ning erakorralisi suursaadikuid( tänapäeval erakorraline ja täievoliline suursaadik) peeti tähtsamateks kui alalisi diplomaatilisi esindajaid. Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused. Esialgu puudusid üldtunnustatud diplomaatilise suhtlemise tavad, mistõttu tekkisid ka arusaamatused riikide vahel. Pikkamööda kujunesid aga ühised seisukohad ja kinde...
Sissejuhatus Marie Antoinette oli Prantsuse ja Navarra kuningriigi kuninganna. Ta oli Maria Theresia ja Francis I viieteistkümnes ja eelviimane laps. Kui Marie Antoinette oli neljateistkümne aastane, peeti ta pulmad Louis-Augustega, kes oli Prantsusmaa troonipärija. 1774. aasta mais suri Louis-Auguste isa ning Louis-Auguste päris Prantsusmaa trooni. Ta hakkas valitsema kuningas Louis XVI nime all ja Marie Antoinette sai endale Prantsusmaa ja Navarra kuninganna tiitli. Pärast seitsme aastast abielu Louis XVI-ga, tuli ilmale nende esimene neljast lapsest, Marie Therese Charlotte. Prantsuse revolutsiooni ajal, selle kõrgpunktis, tõugati Louis XVI, Marie Antoinette'I abikaasa, troonilt ja kuninglik perekond vangistati. Marie Antoinette mõisteti süüdi riigireetmise eest ja 1793 viidi kohtuotsus giljotiiniga täide. Nooruspõlv ...
1. Millised olid prantsuse revolutsiooni põhjused?- Prantsuse revolutisoon puhkes selle pärast: * ühiskondlik kriis * poliitiline kriis * rahandus kriis * majandus kriis * talupoja rasked koormised 2. nimeta seisused prantsusmaal enne revolutsiooni- 1.seisus, 2.seisus, 3.seisus 3. Kes kuulusid nimetatud seisustesse ja millised olid nende privileegid ja ülesanded? vaimulikud(1.seisus), aadlikud,mantliaadel(2.seisus), ülejäänud rahvas nt: talupojas,töölised jne (3.seisus) 4.miks oli kuningas sunnitud 1789.a kokku kutsuma generaalstaadid? Finantskriis, rahvaolekuolematus 5.Millal ja millise sündmusega algas Prantsuse revolutsioon? 14.07.1789 ja algas Bastille vallutamisega 6. Nimeta 5 muudatust, mis viidi ellu 1789. juulisündmuste järel. Agraarseadusandlus, inimese ja kodanikuõiguste deklaratsiooni vastuvõtmine 7. Millised oli Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed? Võimude lahutamise teooria seadusandlik,täidesaatev ja kohutvõim,...
EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu ...
Merli Sims Mai 2013 Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopa arengule Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1780 1799, mille peamiseks põhjuseks oli rahva rahulolematus absolutismiga, seda eriti kolmanda seisuse seisukohalt kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad, linnlased, kodanlus. Sel ajal oli ka vilets majandus ja finantsolukord, riigi raha läks peamisel sõdimiseks, riigivõlgade tasumiseks ja õukonna ülal pidamiseks. Revolutsiooniga hävitati keskkaegne ühiskondlik süsteem ja pandi alus uutele õigunormidele ja väärtustele. Suurele Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleon'i ajastu aastil 1799 1814/1815 Noore keisri Napoleon Bonaparte edukate sõjakäikudega, mis toimus Euroopa riikide koalitsioonide vastu a...
1) uusaja algus ja lõpp - Uusaeg algas umbes 1500.aastal ning lõppes umbes 1914-1918. 2) viis uusaja tunnust - Uusaja tunnused: Tekkisid rahvusriigid, tekkis absolutism, teaduse arengul tuginev maailmapilt, tekib kapitalistlik majanduskorraldus, tööstusühiskonna teke tekkisid ühiskonnagrupid(töölised ja kodanikud) 3) absolutism - Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). 4) millega põhjendati absolutistlikku valitsemisviisi? - Öeldi, et kuningas sai oma võimu jumalalt 5) millised ühiskonnagrupid olid kun...
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Revolutsiooniks nimetatakse muutust kultuuris ja ühiskondlikus elus, see on järsk üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. See tekib kellegi või millegi rahulolematusest, midagi on valesti ja ei toimi hästi ning see vajab muutust. Prantsusmaal oli absolutistlik monarhia ja seda valitses kuningas Louis XVI. Kuningakoja eluviis Prantsusmaal oli toretsev ja luksuslik ning riigi üldine majanduslik seis halvenes seetõttu kiiresti. Ühiskond jagunes seal kolmeks seisuseks, nendeks olid eelistatud vaimulikud ja aadlikud kes ei pidanud makse maksma ning kolmandaks seisuseks kellele langes kogu maksukoorem. See polnud minu arvates just parim ja oli ebaaus, et teatud inimesed pidid makse maksma kuid ,,tähtsamad" mitte. Prantsuse revolutsiooni põhjusteks olid suured riigivõlad, kehv viljasaak, kolme seisuse erimeelsused, kuningakoja kergemeelne eluviis jne. Ma arvan, et need olid piisavad põhjus...
Prantsuse revolutsioon(1789-1799) ja selle mõju Prantsuse revolutsioon toimus aastal 1789-1799. See on Euroopa ajaloos üks tähtsamaid sündmuseid. Revolutsiooni käigus kuulutati Prantsusmaa vabariigiks ning kuningavõim kukutati. Sündmus hõlmas kogu ühiskonda ning sellel ajal toimus pidev võimu vahetus. Revolutsiooni põhjuseks oli ebavõrdsus ühiskonnas. Ühiskonnas oli tekkinud kaks erinevat klassi, kus alamklassid ei taha ning ülemklassid ei saa endist moodi elada. Tolleaegse hierharia moodustas kolm seisust. Esimeseks seisuseks olid vaimulikud, kelle ülesandeks oli maksude kogumine. Teiseks seisuseks olid aadlikud, kes tegid vaimulikega koostööd. Kolmanda seisuse moodustas lihtrahvas, kes vaevlesid kõrgete koormiste ning ebaõigete elutingimuste all. Lihtrahvas moodustas kogu rahvast 95% , see tähendab seda, et ainult 5% rahvast olid aadlikud ning vaimulikud. Aadlikele ja vaimulikele kuulus 20% riigimaad, 50% kuulus...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa kaotada, asendades selle uue ebaõiglusega. Sisukord: Prantsuse revolutsiooni põhjused............................lk 4 Suur Prantsuse revolutsioon....................................lk 6 Suur Prantsuse revolutsioon ja Euroopa.................lk 1...
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekke põhjused Üks põhjustest oli kindlasti majanduskriis, mis oli tingitud sellest, et eelistatud seisused vaimulikud ja aadlikud ei pidanud maksma makse ning terve maksukoorem oli kolmanda seisuse õlgadel. Ri...
1. Iseloomustage revolutsiooni tähtsamaid etappe. Revolutsiooni algus Ühiskonnas oli kasvanud rahulolematus ja rahavpoliitiline aktiivsus, rahvas hakkas looma kodnikukaitset rahvuskaarti. Pariisis vallutati rahva hulgas vihatud monarhia sümbol Bastille kindlus. Sellega algas revolutsioon. Ümberkorraldused Levisid monarhiavastused väljaastumised koalikul tasandil toimus munitsipaalne revolutsioon. Kaotati seisuslikud eesõigused. Kiriku maad pandi oksjonile, vaimulikud hakkasid kindlat palka saama. Kaotati aadliseisus. Monarhia kukutamine Seadusandlikus kogus ja riiis tugevnesid monarhia vastased meeleolud. Eriti aktiivsed olid selle koha pealt jakobiinid. Väljaastumisega vallutati kuningaloss, Louis XVI suleti perega vangi. Vabariigi väljakuulutamine Koostati uus põhiseadus. Rahvahääletuste põhjal kuulutatiPrantsusmaa vabariigiks. Jakobiinide diktatuur Revolutsioon sattus ohtu ja sell...
Miks hindab tänapäeva Euroopa Prantsuse revolutsiooni ja kas see on õigustatud? Suur Prantsuse revolutsioon kestis ligi 10 aastat ja selle ajajooksul toimus Euroopas mitmeid muudatusi. Kui enne toimis feodaalsüsteem ehk minu arvates sotsiaalne ebavõrdus, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused, siis Prantsuse revolutsioon kaotas selle. Võeti vastu mitmeid ühiskonda paranevaid muudatusi, mis on tänaseni Euroopas jõusse jäänud. Üks olulisi kindlasti, mis Prantsusmaal vastu võeti oli ,,Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon". See muutis inimesed võrdõiguslikeks ning tugines vabadusel. Teine selline oli ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Kõik need muudatused, mis tollal ajal vastu võeti olid head, kuna kui elu enne seda Prantsusmaal oli kriisis siis need muudatused parandasid ühiskondlikku korraldust. Tänu sellele leidis see palju vastukaja ka Euroopas ja hiljem...
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tulemused Revolutsioon on riigipööre, valitsuse vahetumine ja riigikorra muutmine. Riigpööre algab tavaliselt sellepärast, et inimesed ei ole riigikorraga rahul, näiteks puudub võrdsus, igale ühele ei jagu toitu jne. Revolutsioon Prantsusmaal algas 1789 aastal ja lõppes 1799 aastal ehk kestis 10 aastat. Püüan anda ülevaate, mida Prantsuse revolutsioon kaasa tõi. Positiivseteks tulemusteks oli see, et kaotati kuninga absoluutne monarhia ja tekkis vabariik. Kaotati seisused ja inimesed olid nüüdsest võrdsed ja vabad. Talupoegadest said maaomanikud ja riigis tekkis rahvustunne. Valgustusideede levikuga hakati väärtustama inimese mõistust ja põhinema katsetel. Vähenes kirikumõju ja hakati haridust tähtsustama. Negatiivseteks tulemusteks oli see, et oli palju vägivalda ja rahva ülestõusu, kus tapeti väga paljusid inimesi, isegi kun...
Prantsuse revolutsiooni pärand XIX sajandi kultuuris, majanduses, poliitikas. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioontoimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Vana korra vihkamise tõttu lihtrahvas hakkas hävitama erinevaid kunstiteoseid, isegi hooneid ja katedrale. Selleks, et säilitada ja kaitsta kunstiteoseid, raamatuid ja erinevaid dokumente rajati kunstimuuseume, raamatukogusid ja Rahvuslik Arhiiv. Uuendati vana korra väliseid avaldumisvorme. Muudeti soengustiile, parukaid enam ei...
Prantsuse revolutsiooni lõpp Terror · 1793. tapeti Jean Paul Marat · Jakobiinid tahtsid tema mõrva eest kätte maksta · Revolutsiooni päästmiseks kehtestati diktatuur · M.Robespierre eesvedamisel hakkas poliitiliste vastaste karistamine · Jakobiinide diktatuuri ajal hukati umbes 40 000 inimest · Ka jakobiinide endi seas tekkisid vastuolud ... · Paljud inimesed arvasid, et selline poliitika on üleliigne · 1794. arreteeriti Robespierre ja tema lähedased · Nad hukati järgmisel päeval Direktooriumi aeg · Peale jakobiinide kukutamise järgnes revoulutsiooni taandumine · Tühistati põhiseadus ja kuulutati välja poliitiline amnestia · Peale uue põhiseaduse vastuvõtmist jäi Prantsusmaa vabariigiks · Seadusandlikku võimu hakkas teostama Seadusandlik Korpus ... · Seadusandlik Korpus valis omakorda Direktooriumi e. Valitsuse · See tugines uusrikastest, kes olid endale varandust...
Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid. Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda. Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadiku...
PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1. Prantsuse revolutsiooni põhjused (TV 56) ja algus. · 1788. aasta ikaldus, halb elatustase · Ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud, jagunemine 3ks seisuseks · Rahulolematus kõrgete koormistega · Rahulolematu rahvas hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789 vallutati monarhia sümboliks olnud Bastille'i kindlus 2. Generaalstaatidest Asutava Koguni. Asutav kogu koosnes 3st seisusest: · I vaimulikud · II aadlikud · III kõik muud (lihtrahvas) Kuna III seisus moodustad 98% rahvastikust, kuulutas ta end 17. juuli 1789. a Rahvuskoguks, osad saadikud teistest seisustest ühinesid ning moodustati Asutav Kogu (töötas välja põhiseaduse). 3. Ümberkorraldused revolutsiooni esimestel aastatel. TV 59 · Kuningas tunnistas Asutava Kogu poolt välja antud seadusi · ,,Inimeste ja kodaniku õigluste deklaratsioon" anti välja · ...
Kuusalu Keskkool SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI JUHTKUJUD Referaat Annaliisa Ande Adler 8a klass Kuusalu 2015 Suur Prantsuse Revolutsioon toimus 1789-1799 Prantsusmaal. See on üks tuntumaid revolutsioone. Revolutsiooni eesmärgiks oli teha lõpp absoluutsele monarhiale ja tagada kõigi inimeste põhiõigused. Ajaloos enim mainitud juhtkujud on olnud Louis XVI, Jean-Paul Marat, George Jacques Danton ja Maximilien Robespierre. Louis XVI Louis XVI oli revolutsiooni puhkemise ajal Prantsusmaa kuningas. Louis XVI abiellus 1770.aastal austrialasest hertsoginna Marie-Antoniette’iga. Louis XVI oli ükskõikne ja otsustusvõimetu riigivalitsemise suhtes ega suutnud sellega toime tulla. Feodaal-absolutistliku Prantsusmaa valitsemiskorra kriis jõudis tema ajal haripunkti ning vi...
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Aafrika pakkus eurooplastele huvi kuna meretee leidmine Indiasse ümber aafrika lõunatipu ning esimene ümbermaailmareis näitasid kätte uued võimalused ülemaailmse kaubavahetuse arendamiseks. Aafrika rahavd olid saavutanud kõrge arengutaseme oma aja kohta. Aafrikas ei teatud enne eurooplastest midagi. Eurooplased võeti hiinasse vastu umbusklikult .Eurooplastel õnnestus rajada väike kaubapunkt Aomeni poolsaarel Lõuna-Hiinas . Sellest sai peagi Hiina merevärav kauplemisel eurooplastega. Jaapanisse võeti eurooplased vastu hoopis sõbralikumalt. Jaapanlasedõppisid portugallastelt muskettide valmistamise ja kasutamise oskust ning tutvusid katoliku kirikuga. Võimule tulnud Tokugawa väepealikute dünastia, algas eurooplaste väljatörjumine jaapanist. Eurooplastel oli raskusi ka Hiinas peale tokugawa. Hiinat häiris ka euroopa misjonäride tegevus, venelaste edasiliikumine Siberis Amuuri aladele ja üha la...
1.Miks puhkes Prantsusmaal revolutsioon? Kuninga toretsev elulaad nõuab üha rohkem kuulutusi. Tõestatakse makse, riigivõlg kaob. Majanduskriis Oli priiskav eluviis ja suured võlad. Vastuolud ühiskondlikes suhetes. Ühiskondlikud vastuolud: priviligeeritud seisus(vaimulikud, aadlikud) ei maksa makse. Tekkiv kodanlus soovib võrdseid poliitilisi õigusi. Valgustusfilosoofide mõju- propageeritakse võrdsust, loomulike õigusi, valitsuse kukutamist. Ameerika revolutsiooni mõju Absolutistlik valitsemisviis 2. Millist sündmust loetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks? Miks? Prantsuse revolutisooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist,sest see oli rahva hulgas vihatud ja seda peeti monarhia sümboliks. 3. Miks otsustas Rahvuskonvent kuninga Louis XVI kukutada? Kuningas Louis XVI pööras vähe tähelepanu riigiasjadele ja raiskas suuri summasid toretsevale elustiilile...
1. Reformikatsed absolutistliku monarhia raames Jacques Turgot kavatses kaotada tsunfid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadel ja kirik. 1776. Aastal saadeti Turgot erru ja kõik tema kavandatud reformid tühistati. Teine reformaator oli Jacques Necker, kes püüdis seada piiranguid õukonnale, keelates neil priisata, pidutsda ja käskis kokku hoida. Ka tema ebaõnnestus, seega reformid Ei saavutanud edu! 2. Generaalstaatide valimised finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolemattuse vaigistamiseks kutusti generaalstaadid taas kokku. Viimati 175 aastat tagasi. Seisuste esindajad tulid 5.mail 1789. Aastal Versaille´s kokku. Kolmas seisus lahkus üksmeele puudumise tõttu ja nimetas end rahvuskoguks kuningal polnud õigust nende otsusied tühistada. 3. Bastille´ vallutamine 14.juuli 1789 vallutas relvastunud rahvas e. rahvuskaart monarhistliku sümboli Bastille` vangla/kindluse Pariisis. See sü...
1. Mis on imperialism? Iseloomusta seda. Imperialism- suurriigid püüavad saavutada mõjuvõimu kogu maailmas *koloniaalimpeeriumite teke *laienes suurriikide majanduslik võim maailmas *sovinism- marurahvuslus 2. Mida kujutasid endast monopolid? Miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist? Mida tegid ettevõtjad, et endale monopoli saada? Monopol on turuseisund, kus mingi toote- või teenusepakkujaid on ainult üks. Monopol oli ettevõtjale kasulik, kuna siis sai ise hinda dikteerida. Ettevõtjad alandasid hindu, kui mõni teine ettevõtja tahtis turule tulla ning seetõttu läksid noored ettevõtted pankrotti. 3. Millised olid maailmamajanduse iseloomulikud jooned 20. s alul? *tekivad monopolid *maailma majandus globaliseerub *tööstuse kiire arengutempo 4. Millised olid 1905. a. rev. põhjused Venemaal? *taheti rajada emakeelseid koole *talupojad tahtsid maad *rahvas tahtis demokraatlikke vabadusi (rahulolematus tsaari ainuvalitsemisega) *töölised nõu...
Tähtsad isikud uusajal. Louis XIII- Prantsusmaa kuningas aastatel 1610-1643. Louis XIV- Prantsusmaa kuningas aastatel 1643-1715. Tema käsul ehitati Vesaille´s loss. on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 5aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani.Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne. Richelieu- oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Charles I - oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas 16251649. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimet...
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Revolutsioon on riigipööre, valitsuse vahetumine, riigikorra muutmine. Prantsusmaal toimus revolutsioon seetõttu, et Prantsusmaa oli suurtes võlgades ja seepärast pidi makse pidevalt tõstma, üks peamiseid põhjuseid oli ka inimeste võrdõiguslikkuse puudumine, 3 seisus polnud rahul sellega, et kogu maksukoorem lasus nendel. Prantsusmaal algas Suur revolutsioon 1789. aastal ja kestis kuni 1799. aastani, kuni Napoleon Seadusandliku Kogu hoone hõivas. Järgnevalt kirjutan Prantsuse revolutsiooni tagajärgedest. Prantsusmaa revolutsioonil oli palju positiivseid tagajärgi. Üks neist oli, et kaotati absolutistlik valitsuskord ja asendati demokraatliku korraga ning esimese põhiseaduse väljakuulutamisega Prantsusmaal kuulutati kõik inimesed ka võrdseteks. Samas levisid ka valgustusideed revolutsiooni tulemisel ja seetõttu hakati veel rohkem uskuma in...
KUIDAS MUUTIS SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON MAAILMA? ARUTLUS Maailma tuntuim ülestõus, mille käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord, kestis aastatel 1789-1799. Tegemist on maailma tuntuima ja suurima revolutsiooniga. Enne revolutsiooni oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis ning aastani 1789 valitses kuningas parlamendist ja konstitutsioonist lahus. Kuid kui riigis hakkasid levima valgustusideed, hakkas ühiskond muutuma ja paratamatult viis see mingisugusele revolutsioonilisele tagajärjele. Põhiliseks ajendiks revolutsiooni puhkemisele oli kindlasti Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid, kui tegelikeks põhjusteks, mis riiki revolutsioonini juhtisid olid hoopis lisaks eelmainitud valgustusest tingitud despootiale veel sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kulutused ja majanduskriis, mis hakkas iganema sõdade ja inimeste toretseva ja prii...
Ajaloolased nõustuvad üksmeelselt, et Prantsuse revolutsiooni oli pöördelise tähtsusega sündmuseks, mis muutis Euroopa lõplikult pärast jälgedes Ameerika revolutsiooni, mis tekkis just kümnendi varem. Põhjuste Prantsuse revolutsiooni, ehkki on raske pin down: põhinevad ajaloolised tõendid, et on olemas, üsna veenvat argumenti, võib teha võimalike mitmed tegurid. Rahvusvahelisel tasandil võib öelda, et mitmete suurte sõdade aset leidnud nelikümmend aastat, mis viis revolutsiooni ja Prantsusmaa osales teatud määral enamikul neist. Seitse aastat sõda Euroopas ja Ameerika revolutsiooni üle ookeani oli sügav mõju Prantsuse psüühika ja tegi Lääne maailma lenduvate üks. Peale laadimist kuni Prantsuse riigi, selle sõja keskkonna võttis üsna tabanud Prantsuse riigikassa. Kulud sõda, toetades liitlasi, ja säilitades Prantsuse armee kiiresti kahanenud Prantsuse pank, mis oli juba nõrgenenud Royal liialdus. Lõpuks, aega väga secularized valgustumis...
RIIK JA ÜHISKOND PRANTSUSMAAL SUURE REVOLUTSIOONI AJAL Suure Prantsuse revolutsiooni põhjustasid kokkuvõttes mitmed tegurid. Neist tugevaimad ja mõjukamad olid Ameerika iseseisvusõja mõju, majandusraskused riigis ning laialdane valgustusideede levik. 5. mail 1789 kutsus kuningas kokku generaalstaadid, mis olid viimati koos olnud 1614. Seda selleks, et vaigistada rahva rahulolematust ja otsida teid riigi finantskriisi lahendamiseks. Generaalstaatides oli esimesel ja teisel seisusel võrdselt mõlemal 300 esindajat, kolmandal seisusel oli 600 esindajat. Kokkuvõttes ei omanud need numbrid siiski mingit tähtsust, sest hääletama valmistuti seisuste kaupa. 17. juunil 1789 kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks ja andis vande mitte minna laiali enne, kui on koostatud ja vastu võetud konstitutsioon. 9. juulil 1789, kui Rahvuskoguga on liitunud osa aadlikke ja vaimulikke, nimetab see end ümber Asutavaks Koguks (koos 9. juuli 1789 30. september ...
Kas prantsuse revolutsioon tõi prantsuse rahvale pigem kasu või kahju? Suure Prantsuse revolutsiooni alguses levisid monarhiavastased väljaastumised üle Prantsusmaa. Arvatavasti pani see ka aluse kõigele järgnevale. Toimus mitmeid ümberkorraldusi erinevates valdkondades , kus osa neist olid positiivse ja osad negatiivse mõjuga. Nimelt sisaldas see revolutsioon muutusi nii religioonis, majanduses ,ühiskonnas , poliitikas jne. Revolutsioon kui selline puhkes tulenevalt riigi ebastabiilsest olukorrast ning vana korra ja tavade eitamisest ning tahtes neid muuta . Rahvas mängis suurt rolli kõige algatamisel ning tegelikult nad ka saavutasid üht-teist. Hakati mõtlema üha rohkem kodanikele ning nendele kui riigi tulevikule. Rõhku pandi haridusele millega kaasnes mitmete koolide rajamised. Täpsemalt siis iga 1000 elaniku kohta tuli asutada kool , kus on õpetus tasuta ning mille õpetajad saavad palka riigilt. Nii võimendati riigi tööjõud...
Prantsuse kuningriik on kriisis 18. sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud. Nende käes olid kõik tähtsamad riigiametid, ligi 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. 1787. ja 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas. Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus rikkad kaupmehed, arstid, advokaadid jt soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Revolutsiooni a...
Tartu Kunstigümnaasium REVOLUTSIOONI TAANDUMINE Referaat Katrin Lepp 11.a klass Tartu 2010 Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Termidoorlaste poliitika kuni Direktooriumi loomiseni 4. Prantsusmaa valitsemine fruktidoori riigipöördeni 1797 5. Egiptuse sõjakäik ja Direktooriumi süsteemi läbikukkumine 6. 18. brümääri riigipööre 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus 9 termidoori pöördega algas revolutsiooni taandumine. Konvendis said ülekaalu jakobiinidevastased poliitilised jõud. 1795 võeti vasta uus põhiseadus Prantsusmaa jäi Vabariigiks, kus seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus. Täidesaatev võimuorgan oli 5-liikmeline ehk valitsus. 2/3 konvendi liikmetest said automaatselt Seadusandliku Korpuse saadikuteks. Kuna toimus riigipööre, mis oli Napoleoni poolt. Saadeti laiali direk...
Kordamine: Eesti 1850. aastail kuni 20. sajandi algusaastateni Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? 1) vabana sündinud põlvkond 2) alanud talude päriseksostmine 3)kujunenud haritlaskond 4) Venemaal oli troonile asunud Aleksander teine, kes oli vaadetelt piisavalt vabameene. 5) hõõrumised siinsete baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel. 1. Milline oli Eesti koolisüsteem? * vallakool(3 aastat ) > kihelkonnakool > kreiskool> gümnaasium> Tartu ülikool 3. Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu? *Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed * valla eesotsas oli vallavanem ning tal oli eelarve *eelarvet käsutas volikogu 4. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises? * oskusi majandada valda * õppisid esindajaid leidma/valima * õppisid koosolekuid pidama *õppisid kohut mõistma *õppisid oma huve kaitsma 5. Iseloomusta Jannseni, Hurta ja Jakobsoni peamisi seisuko...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Suur Prantsuse Revolutsioon- uusaegse riigi verine algus Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kriisi põhjused............................................................................................................................ 4 Revolutsiooni käik...................................................................................................................... 5 Jakobiinide diktatuur...........................................................................................
Kas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid Euroopa riikide arengule positiivse või negatiivse mõjuga? Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid üheks Euroopa uusaja mõjukamateks sündmusteks, kui mitte isegi kõige mõjukamateks. Kuid kas need sündmused olid pigem head või halvad? Selleks tuleb kõigepealt vaadata nende ajendeid ja mis asjaolud viisid nende sündmuste tekkeni kas elu enne neid sündmuseid oli parem? Esiteks, mida üldse mõistetakse revolutsiooni all? See on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. Suure revolutsiooni põhjusteks on aga paljud erinevad punktid, esiteks kindlasti tol ajal Prantsusmaad valitsenud kuningas Louis XVI, kes ei pööranud riigi juhtimisele piisavalt tähelepanu ja seetõttu kasvas riigivõlg, majanduslik olukord ja elatustase langes ja tekkis ikaldus (viljasaagi hävimine). Oma mõju andis kin...
Eesti poliitiline areng 1905-1918 a. Referaat Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. 1905 aasta revolutsioon...........................................................................................................4 2. Olukord pärast revolutsiooni...................................................................................................5 3. Esimene maailmasõda.............................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 Sissejuh...
Kuidas mõjutas Prantsuse revolutsioon kultuuri Prantsuse revolutsioon algas 1789.aastal. See on jätnud Prantsusmaa ajalukku suure poliitilise kui ka kultuurilise jälje. Kultuuris hävitati, kui ka võeti vastu uuendusi, sellel ajal. Revolutsiooni aeg hävitati mitmeid maale, skulptuure ja epitaafe. See juhtus tänu sellele, et toimus rüüstamisi üle riigi. Notre-Dame´i katedraalis visati alla 90 kuju. Paljudes kirikutes rüüstati kunginglikke sarkofaage. Et säilitada kunstiteoseid loodi kunstimuuseumeid. Kuulsaim neist Louvre, mis on säilinud veel tänapäevani. Rüüstamiste käigus sattusid tule alla ka raamatukogud ja arhiivid. Raamatuid hävitati nende sinu pärast, mille vastu revolutsioon võitles. Suuremate kahjude ära hoidmiseks loodi avalike raamatukogude võrgustik. Vanade dokumentide säilitamiseks loodi Rahvuslik Arhiiv. Revolutsioon tõi kaasa muutusi ka igapäeva elus. Koatati aupaklikud väljendid nagu ...
Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1799 10.klass Kriisi põhjused · Halb majanduslik olukord lihtrahval suured maksud, valitsejate suur raha raiskamine luksuslikule elule, tööpuudus, toiduainete ja riigivõlade kallinemine. · Ebavõrdsus seisuste vahel. I ja II seisusel polnud kohustusi riigi ees ainult õigused. III seisusel polnud mingeid õigusi, ainult suur maksukoorem. Revolutsiooni algus · 5.mai 1789 kutsub Louis XVI kokku generaalstaadid, et tõsta makse · III seisuse esindused lahkuvad koosolekult ja kuulutavad end Rahvuskoguks, millega liitub ka osa aadlike ja vaimulikke. Bastille vallutamine 14.juulil 1789 · Rahva seas tekib viha kui Louis XVI lõpetab liberaalsete reformide toetamise. · 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille kindlusvangla vallutamine kaks päeva hilje...
Prantsuse revolutsioon Toimus 17891799 Prantsusmaal Kukutati kuningavõim ja feodaalkord Maailma tuntuim revolutsioon Põhjused: Riiki juhiti halvasti (kuninglik võim ei tulnud toime) Sõjaline ebaedu (kaotused,kulutused) Majanduskriis Bastille' vangla vallutamine 14. juulil 1789. Pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa Kehtestasid diktatuuri Tõid terrori Hirm (palju inimesi tapeti) Kaasnes terror Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasi Kõige äärmuslikumad reformid Efektiviseeriti riigivalitsemine Veriseim ja julmeim periood Analoogsus Lenini ja Stalini valitsemisega Jakobiinide võimu tõeliseks algusesks loetakse ühe nende looja tapmist,JeanPaul Marat (püüti selle eest kätte maksta Loodi institutsioone: eesmärk muuta terrorit efektiivsemaks Üldine Julgeoleku Komitee (repressiiv organ) Rahvapää...
1) generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal 2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1...
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa I Revolutsiooni vastukajad ja revolutsioonisõdade algus (lk 78-80) Revolutsioonisõda see on sõda, mille ülesandeks on revolutsioonisaavutuste kaitsmine välisvaenlaste eest aga ka revolutsiooni eksportimine teistesse riikidesse. KORDAMISKÜSIMUS NR 15: 1) Millega seoses esitati üleskutse ,,Isamaa on hädaohus"? Kas üleskutse täitis oma eesmärgi? Ülekutse esitati seoses Prantsusmaa halva olukorra tõttu sõjas, mille Seadusandlik Kogu kuulutas Austriale. 1792. aastal reageerisid tuhanded vabatahtlikud üleskutsele astudes sõjaväkke. Üleskutse täitis oma eesmärgi, sest Prantsusmaa jaoks lõppes sõda võiduga ning rahvas oli kaitsnud oma maad. 2) Kuidas saad aru hüüdlausest ,,Rahu hurtsikutele, sõda alleedele"? Hüüdlause ,,Rahu hurtsikutele, sõda alleedele" tähendab minu jaoks, et Prantsuse armee soovis kukutada hirmuvalitsejad ning seetõttu oli valmis abistama neid rahv...
Kuidas mõjutas Prantsuse revolutsioon kultuuri Suure Prantsuse revolutsiooni algusega toimusid põhjalikud muutused inimeste suhtumises kultuuri. Vahetult peale revolutsiooni algust hakkasid inimesed eitama kõike mis oli seotud vana korraga. Hakati hävitama erinevaid kultuuriväärtusi , eelkõige sattusid inimeste viha alla erinevad kunstiteosed mis kujutasid vana korra aegseid kuningaid ja kõrgfeodaale. Lõhuti erinevaid skulptuure, maale ja löögi alla sattusid ka kirikud ja katedraalid kus asusid need kunstiteosed. Peale kuningaid ja feodaale kujutavate kunstiteoste said kannatada ka muud vana korda meenutavad esemed, näiteks raamatud ja erinevad dokumendid.Kultuuriväärtuste säilitamise nimel loodi mitmeid organisatsioone mis kaitsesid erinevaid teoseid ja dokumente. Näiteks loodi otsustamaks kultuuriväärtuste hulka kuuluvate monumentide saatuse üle, 1790.aastal Monumentide Komisjon. Veel loodi ka kunstimuuseum , avalike...
REFERAAT Suure Prantsuse revolutsiooni aegne eluolu Revolutsioonisõda see on sõda, mille ülesandeks on revolutsioonisaavutuste kaitsmine välisvaenlaste eest aga ka revolutsiooni eksportimine teistesse riikidesse. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon. (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, tore...
5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekutValgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Selle tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Ta rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus." Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned Inimõistus; tulevane ühiskond pidi kujunema mõistuspäraseks; Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all, kuid kelle teglik nimi oli Francois Marie Arouet. Ta oli mka kirjanik, poeet, drama...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
