Ustav sõber Elas kord vana Vesirott ja ta kohtus pardiga, kes üritas oma poegadele kombeid õpetada. Vesirott avaldas enda arvamust ja lõpuks ütles, et tema arvates on sõprus tähtsam kui armastus. Seepeale küsis Kanepilind, et mida tema ka tõelisest sõprusest teab. Kanepilind jutustas järgmise loo: Elas kord üksik, aus mehike nimega Hans. Ta aias kasvasid kõiksugused lilled. Ta oli lihtne mees ja tema parim sõber oli rikas mölder nimega Suur Hugh. See rikas mölder käis koguaeg tema aiast mööda ja noppis sealt paar lille, selle põhjenduseks ütles ta, et tõelistel sõpradel peab olema kõik ühine. Kui saabus talv, jäi Hans üksi ja Suur Hugh ei külastanud teda. Hans oli külmas ja näljas. Sellepärast pidi ta oma asjad maha müüma(käru, hõbenööbid). Mitte külla tulemise põhjenduseks tõi Suur Hugh välja, et kui inimesed on hädas, siis ei tohi neid segada. Möldri naine kiitis terve aeg Hugh’i, et ta käitub väga õigesti. Mölder ootas ...
Kristiina Kass Koostasid:Moonika Haili Sigrid Tigane Sandra Aruste KELA Kristiina Kass 14.mai 1970 Tartu 1988 Tallinna Kunstigümnaasium (tollane 24. keskkool) kunstiklass Helsingi Ülikool Ema lastekirjanik Asta Kass ja isa humorist Kalju Kass Kristiina Nokelainen-soome lastekirjanik 1999 esimene lastelugu,Hyvinkään Sanomat - "Pönttösten perheen joulukuusi" Illustraator ja tõlk Arvukalt ilmunud jutte ajakirjades Inspiratsioon Tema kaks last on talle suureks inspiratsiooniks "Mida ulakamad nad on ja mida rohkem pahandusi teevad, seda huvitavamaid jutte ma kirjutan. See ongi mu ainuke lohutus. Tegelikult ma muidugi tahaksin, et nad oleksid kukupaid, aga kahjuks see alati nii ei ole." Tunnustus Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2010 ("Nõianeiu nöbinina") lastejuttude võistlusel ,,Minu esimene raamat" 1.koht 2005 ("Samueli võlupadi") Nu...
Relvadeta maailm Ühe kauge galaktika kõige kaugemas sopis oli kord täht, mille ümber tiirles planeet. Planeet oli tavaline, aga sellel elutses üks kummaline humanoidne rass nimega Rass. Isenditel oli kaks kätt ja kaks jalga, ning hulk igasuguseid muid elundeid. Neil olid kõik humaansed asjad, mis tavalistel humanoidsetel keskmise arengutasemega tsivilisatsioonidel oli: kaastunne, mõistmine, suhtlemine, armastus ja McDonald's. Siiski polnud päris kõike nende tsivilisatsioonil. Neil puudusid elementaarsed asjad nagu kurjus, vihkamine, sõimamine, kaklemine, haiget tegemine ja mis kõige hullem relvad. Kõik see oli nii päevani, mil sündis suure peaga beebi Mihkel. Mihkel oli täiesti normaalne humanoid, välja arvatud üks väike sünnidefekt, mis muutis kogu ta planeedi saatuse. Tema nimetissõrm ja pöial tõmbusid aega-ajalt tema tahtest olenemata tugevalt kokku. Tema vanemad üritasid seda Mihklist väl...
Veosport (koerterakenditega) Esimeseks kelgukoerte spordivõistluseks võib tõenäoliselt pidada 1908.a Alaskal NomeKennel Club'i poolt korraldatud All Alaska Sweepstakes nime kandvat võistlust. Distantsi pikkuseks oli408 miili ehk ligi 660 km. Aasta hiljem osalesid All Alaska Sweepstakes võistlusel William Goosak'I poolt Siberist toodud esimesed siberi huskyd. Goosak'i huskyrakend oli edukas, ning saavutas kolmanda koha.Kui algusaegadel harrastati kelgukoertega vaid kelguvedu, siis tänapäeval on kelgukoertegaharrastatavaid spordialasid hoopis rohkem. Kelgukoertega harrastatavad spordialad ja nendel spordialadel korraldatavad võistlused jagunevad vastavalt sellele, kas tegemist on talvel ja lumel toimuvate võistlustega või kevadel ja sügisel toimuvate lumeta alade ehk dryland võistlustega: talvised spordialad: dryland e. lumeta spordialad: kelguvedu ...
Sauga Põhikool Referaat Raplamaa Koostaja: Moonika Must Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2009 Sisukord · rahvastik · loodus · vallad · ajalugu · kokkuvõte Rahvastik Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimis Rapla maakonnas rahvastiku vähenemistendents, mis kaheksakümnendatel pööras väikeseks tõusuks. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga maakond kaotab aastas keskmiselt pool protsenti oma rahvastikust. Vaatamata suurenevale sündide arvule on loomulik iive endiselt negatiivne. Praeguseks on maakonnas elanikke 36 743 (01.01.2007), mis Eesti rahvastikust moodustab ainult 2,7%. Rapla maakonna soolis-vanuselist struktuuri iseloomustab kooliealiste ja eelkooliealiste suhteliselt suur osakaal. Alla 20-aastaseid on 25,2% (Eesti keskmine 22,5%). Tööealisi (15- 64) on maakonnas 67,8% Eesti 68,...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Kodutöö 3 Pöördpendli mudel, järgimissüsteem Rain Jõearu 040737 IASB Tallinn 2008 1. Mudeli lähteandmed - pendli nurk [rad] 0.2 rad x käru asend M käru mass [kg] m pendli mass [kg] kaugus pendli raskuskeskmeni [m] g raskuskiirendus [m/s2] F liikumise jõud (mudeli sisend) B= G X0 A olekumaatriks, B sisendmaatriks, G häiringu ülekandemaatriks, X0 olekuvektor 2. Vormistatud eksperimendi lühiselgitus Eksperimendi eesmärk on tasakaalustada käru peal asetsevat pöördpendlit, samal ajal käru mingist asendist teise liigutades. Maksimaalne lubatud pendli kõrvalekalle ei tohi ületada 0,2rad; maksimaalne juhttoime 40V. Lubatud viga ei tohi ületada 5% Xs valitud seadesuurus, XS Seekord kasutatakse süs...
Ringliikumine Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f; pööret/sekunids; Pööret/s herts Hz Periood T sekund s Ringliikumine. Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused, nim ühtlaseks ringliikumiseks ehk ühtlaseks tiirlemiseks. Ringliikumisel asub telg, mille ümber lii...
Ringliikumine Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f; pööret/sekunids; Pööret/s herts Hz Periood T sekund s Ringliikumine. Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused, nim ühtlaseks ringliikumiseks ehk ühtlaseks tiirlemiseks. Ringliikumisel asub telg, mille ümber l...
Viljandi Kutseõppekeskus AMK16 naisgrupp TUNNITÖÖ 5. JA 9. SEPTEMBER 2016 AUTO KERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE JA KOOSTAMINE Aruanne Juhendaja: Andrus Küttä Vana-Võidu 2016 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 ALUSTAMINE........................................................................................................... 4 Töökoha ettevalmistamine................................................................................. 4 Chrysler 300 esistange eemaldamine.................................................................4 Chrysler 300 esistange osandamine...................................................................8 Esi- ja tagastange kokkupanek............................................................................. 10 KOKK...
1 Referaat Ladu Tallinna Transpordikool Janari Kristian LV1E Alused 2 Alus ehk kaubaalus on kauba transpordiks ja ladumiseks mõeldud kindlates mõõtudes raam või toestik. Aluste ajalugu, tunnustatud alusetüübid ja mõõtmed Alljärgnev annab väikese ülevaate mahtudest ja aluste tüüpidest mis on kasutusel maailmas ja euroopas. Lühidalt saab ülevaate organisatsioonidest ja regulatsioonidest ning arengust. Lühiülevaade Vajadus aluste järele tekkis majanduse ja tööstuse arenedes. Mahud kasvasid ja nii nagu muud majandusharud arenesid 20 sajandi alguses hakkas kasvama vajadus suuremate kaubakoguste liigutamiseks. Aluste areng võimaldas ökonoomselt liigutada suurtes kogustes kaupasid ühest kohast teise. Alus võimaldab hõlpsasti liigutada 1000 kg-seid aluseid ja koguseid. Igal aastal toodeta...
Tõste-transpordiseadmed Liigitus · Veoste ümberpaigutamise suuna järgi: horisontaalsuunas või väikese nurga all kaldu kärud, transportöörid, rullteed vertikaalsuunas virnastajad, talid, tõstukid, liftid, elevaatorid segasuunas akutõstukid, autotõstukid, autokraanad · Kasutatava energialiigi järgi : inimjõul töötavad kärud, talid, tõstukid, virnastajad mootoriga töötavad akukärud, transportöörid, tõstukid, kraanad raskusjõul töötavad rullteed, kaldpinnad Kärud kasutatakse kaupade teisaldamiseks horisontaal suunas ja väikese nurga all kaldu. Jagunevad : - lihtsad - spetsiaalsed (varustatud lisaseadmetega) Lihtsa ehitusega käsikäru koosneb raamist ja ratastest. · Raamile on paigutatud platvorm, mille kuju ja mõõtmed sõltuvad käru otstarbest. · Rattaid on 2...4, kusjuures osa on pöördrattad, et anda paremat manööverdust. · Kandevõime...
1. Moisted: · Inertsus keha voime sailitada oma kiirust, ka paigalseisu, soltub vordeliselt keha massist. · Impulss liikumshulk, p=mv (kg*m/s) · Impulsi jaavuse seadus vastastikmojus olevate kehade impulss on jaav. p1+p2 = p1'+p2' => m1v1 + m2v2 = m1v1' + m2v2' · Too A=F*s*cos (J) · Voimsus N=A/t (w), uhtlasel liikumisel N=Fv · Kineetiline energia liikuva keha energia, K=mv2/2 (J) · Potensiaalne energia vastasmoju energia, P=mgh · Tood tehakse energia arvelt, A=K, A=P. · Uldine energia jaavuse seadus energia ei teki ega kao, vaid muutub uhest liigist teise voi kandub uhelt kehalt teisele. · Energia jaavuse seadus mehaanikas kineetilise ja potensiaalse energia summa on jaav. Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk ...
PASCO scientific 1 P16: Impulsi jäävuse uurimine I Science Workshop Katse P16: Impulsi jäävuse uurimine I SW lnterfeis: 700 Windows® fail: c:sciwkshplibraryphysicsp16_con1.sws Töövahendid Science WorkshopTM interfeis, kaks statiivi, kaks liikumissensorit (Motion Sensor), kaks vankrikest, 2,2 m pikkune relss, kaal ja kaaluvihid. Eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks on uurida impulsi jäävuse seadust kahe vankrikese abil. (lmpulsi jäävuse seaduse eksperimentaalne kontroll.) TEOORIA Keha impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. Kuivörd kiirus on vektoriaalne suurus (tal on alati suund), siis on ka impulss vektoriaalne suurus. Suletud süsteemi kuuluvate kehade süsteemi impulss on jääv suurus -- süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektoriaalne summa on kehadevahelise kokkupörke käigus konstantne. See kehtib vaid juhul, kui süsteemile ei möju höördejöud vöi (öhu...
Arengupsühholoogiline analüüs lapse vaatluse kohta Vaatleja: Vaadeldav: Robert-Ruben S., 4-aastane poiss Vaatlus koht: Roberti kodu Vaatluse aeg: 31.10.2013, lõuna Analüüs on tehtud lapse kõne arengu kohta. Vaatlesin Robertit lõuna paiku tema kodus. Läksin tuppa, kus olid Robert ja tema ema ning istusin voodile. Esimene tegevus, mida jälgisin (15 minutit), oli mängimine. Robert mängis autodega. Roberti mängimist vaadata oli väga huvitav, sest ta tegi iga mänguasjaga mängides selle mängu asja häält, näiteks auto ''prõnn-prõnn'' ja kui mingi kokkupõrge toimus, siis ''tufffffff''. Mängides rääkis Robert väga palju oma emale, mida ta teeb. Ta näitas emmele, milline auto on ema oma ja milline isa oma. Tema jutt oli ladus, sorav ja ta hääldas ka kõiki häälikuid nii nagu peab, mis on 4- aastasele kohane. (Soopõld&Talvik, 2009) 4-aastasel lapsel peaks olema kujunenud monoloogi alged, st. laps räägib meelsasti oma ...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 16: RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMISEGA SEOTUD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUS-NÕUETEGA TUTVUMINE NING RISKI HINDAMINE TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kuidas on Eesti Vabariigis reguleeritud raskuste käsitsi teisaldamine 2. Tutvuda põhimõtetega mille alusel hinnatakse terviseriske raskuste käsitsi teisaldamisel TÖÖVAHENDID Käesolev juhend Sotsiaalministri määrus "Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 1" Vastu võetud 27.02.2001 nr 26 (RTL 2001, 35, 468) Veebikeskkond ,,Tööelu" ,,Töökeskkond" ,,Raskuste käsitsi teisaldamise ohutegurid". http://tooelu.ee/et/Tookeskkond/ohutegurid/raskuste-teisaldamine TEOREETILINE OSA Raskuste käsitsi teisaldamise puhul kohaldatakse erinõudeid 5kg ja r...
TEADUS Hiinlased tegid hoolega taevavaatluseid. Kuna nad teadisid hästi taevakehade liikumist koostasid nad kalendri. Aasta koosnes hiinlastel 12 kuust kus igaühes oli 30 päeva. Hiina meremehed tegid juba varajalt maakaardid ja et ka paremini merel orjeteeruda leiutasid nad kompassi. Hiinlased on veel leiutanud paberi, siidi sallid, vihmavarjud, lukud ja võtmed. Üks tähtis leiutis mida leiutas üks Hiina teadlane on seismoskoop, mis näitab kui kaugel tekkis maavärin. Tuntud on ka püssiroht mida algselt kasutati kaljude lõhkumiseks ja iutulestike korraldamiseks. 100 aastal leiutasid hiinlased üherattalise käru millest on tulnud ka meie transport. KOMPASS
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Robert Schumann Sünniaeg 08.06.1810 Sünnilinn Zwickau, Saksamaa Elukoht Inselstraße 18, Leipzig, 04103 Telefon +341 5893 6543 E-mail [email protected] Perekonnaseis Abielus, 7 last HARIDUSKÄIK 1817-1828 Zwickau Gümnaasium 1828–1830 Leipzigi ja Heidelbergi Ülikool- õigusteadus TÖÖKOGEMUS 1834-1844 Ajalehe Uus Muusikaleht toimetaja 1844 Nelja kuune klaveri kontsert tuur, Venemaal KEELTEOSKUS Saksa keel Emakeel TÄIENDAV INFO Tugevad küljed musikaalsus, kirjanikuanne Nõrgad küljed põletikulised sõrmed, psüühikahäire, Huvialad muusika, kirjandus, Hobusejuhiload B-kategooria (alates 1832), isikliku hobuse kasutamisvõimalu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehhatroonikainstituut Praktikaaruanne Koostaja: Marek Lend MAHB61 030885 Tallinn 2006 Sisukord 1 Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 2 Firmast ........................................................................................................................... 4 3 Täitmisele kuuluvad ülesanded ..................................................................................... 5 4 Tootmisliini asendiplaani väljatöötamine...................................................................... 6 5 Protsessi flow-chart ....................................................................................................... 8 6 Kvaliteedidokumentatsiooni ettevalmistamine ........................................................... 10 7 Operatsioonikaart .......
ROOTSI LAUA KASUTATAVAD SEADMED JA TÖÖVAHENDID Iseloomustus Kuumkärusid kasutatakse toidu soojas hoidmiseks Külmkärusid kasutatakse toidu jahedas hoidmiseks Külmkäru asemel võib ka kasutada vaagnaid Samuti kasutatakse taldrikujagajaid Ehitus kõrgus koos 1160-1365mm 2-3* GN-1/1 nõusid, sügavusega 160mm ülatasapind on valmistatud karastatud klaasist Ülatasapind on valgustuse- ja piisakaitsega tugev teraskorpus Kärudel on kergelt veerevad rattad diameetriga 125 mm, millest 2 lukustatavad. Külmkärud on samasuguse ehitusega nagu kuumkärud Taldrikujagajad võivad olla soojendusega või soojenduseta. Valmistatud roostevabast terasest, kahe taldrikusilindriga Seadme tööpõhimõte Lisades kuumakäru süvendisse vett ning lülitades seadme sisse, soojeneb süvendis olev vesi. See hoiab kuumi toite soojas. Kui lülitad külmkäru sisse, siis hoiab see toitu j...
Keskaeg Keskaeg jääb antiikaja ja renessansi vahele.See on pikk ajajärk,mis kestis umbes 10 sajandit.Keskaeg oli segaduste ajastu:piirid tekkisid ja kadusid,alailma puhkes suuremaid ja väiksemaid sõdu.Pärast viiendat sajandit hakkasid kuningad,paavstid ja keisrid oma mõju maksma panema.Ajavahemikus 10.-14.sajandi lõpuni toimus tehnika arnegus suur hüpe.Tehti mitmeid olulisi avastusi ning leiutusi, mis soodustasid põllumajanduse ja kaubanduse arengut.Kõige õilsamaks materjaliks oli kivi.See pidas vastu sajandeid ning kiviehitis oli jõukuse märk.Põllumajandus oli keskajal liikumapanev jõud.Kasvatati sigu, kitsi, eesleid, kanu, lehmi, hanesid, hobuseid, härgi, lambaid.Käsitöölistel oli elu edenemises tähtis osa:nad valmistasid esmatarbekaupu. Rändkaupmehi oli mitut masti:rändkaubitsejad, väikepoodnikud ja suurkaupmehed.Tol ajal kaubeldi peamiselt kangaste, rõivaste, toiduainete ning puust ja rauast tarbeeseme...
Haagise tüübid 1. Bokstreiler Suletud koormaruumiga, jäikade külgseinte ja katusega poolhaagis, mis omab laes valgustust ja seintel ning põrandal hulgaliselt kinnituskohti lasti kinnitamiseks koormarihmadega. 2. Kardintreiler- tenttreiler, mille külgi on võimalik avada ka kardintreileri katust. Kardintreilerid hõlbustavad külg- ja pealtlaadimist. Katusematerjal laseb läbi päevavalgust, mis hõlbustab laadimistöid päevavalguses ja suurendab tööohutust laadimisel. 3. Külmutustreiler- 4. Megatreiler- Poolhaagis kõrgusega 3,0m, mille koormaruumi maht on ca 100m3. Megatreileri haakesadula kõrgust teepinnast on 960mm ja selle all kasutatakse tavatreilerite omadest väiksema läbimõõduga rehve. 5. Tenttreiler- Poolhaagis, mille koormaruum on kaetud veekindla katte- tendiga. 6. Termotreiler- Külmutus- ja jahutusseadet omav poolhaagis, millega saab vedada laste külmutuskapi temperatuuril...
Balti kett Balti kett 23.augustil 1989 Balti kett oli 620km pikk Ulatus Tallinnast Vilniuseni Osales 2 miljonit inimest (Eestist oli 400000 inimest) Balti kett loodi kolme balti riigi vahel Eesti, Läti ja Leedu, et näidata Balti riikide olemasolu ja vabadusetahet Põhjus V.Molotov ja J.v.Ribbentrop sõlmisid Stalini ja Hitleri käsul lepingu(MRP), see leping ja sinna juurde kuulunud salalepe paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu. Mistõttu selline kett korraldatigi Rahvustunne Õhtul kell 19.00 hakkas Läti ja Eesti piirilt mööda Balti ketti Tallinna ja Vilniuse poole liikuma sõna "Vabadus" Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks valmistatud Organisaatorid ja juhid Idee väljakäijaks oli Edgar Savisaar Eestvedajad olid Baltikumi rahvarinded ja Balti nõukogu Andrus Öövel oli kordineerijaks korraldustöödel Marsruut Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala ...
Kõrvemaa Kallavere Keskkool Jana Smirnova 9.klass Kõrvemaa Pindala: 3130 km2 kõrgeim punkt: 107 meetrit üle merepinna kõrguv Valgehobusemägi Edelasihiline pikk (110 km) ja kitsas (40 km) maastikurajoon Piirneb põhjas Soome lahe rannikumadaliku, lõunas Liivi lahe rannikumadaliku, läänes Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madaliku, idas Viru lavamaa, Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavatasandiku, Sakala kõrgustikuga Kõrvemaa asend Kõrvemaa pinnamood Mitmesugused mandriliustiku- ja sulamisveetekkelised pinnavormistikud jääjärvetasandike keskel Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Suurim Epu-Kakerdi soostik (364 km²) Kesk- ja kirdeosas mõhnastikud (Lelle-Viitna-Paide kolmnurk), edelas Paluküla mõhnastik Kõrvemaa veestik Järvi 120, maastikurajooni lõunaosa on järvedevaene Põhjaosa veestavad loode...
Hiina leiutised Vanad hiinalased otsisid alati probleemidele praktilisi lahendusi. Põllumehed riputasid aedadesse kotte eriliste sipelgatega, et need hävitaksid kahjureid, kes muidu oleksid rikkunud mandariini saagi. Muistse Hiina leidurid olid kaugemal ees ülejäänud maailmast. Näiteks leiutasid nad rataskärud 1300 aastat enne seda, kui eurooplased sellele mõttele jõudsid. Paberi ja trükkimise, kompassi ja püssirohu leiutamine on mõjutanud maailma arengut rohkem kui ükski teine leiutis. Algne kompass, mida nimetati ka ,,lõunasse näitavaks kalaks", oli tehtud puust ja kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles ujus metallitükike. Püssirohtu, mida tehti salpeetrist, puusöest ja väävlist, kasutasid alkeemikud ja arstid enne, kui seda hakati kasutama relvades. Märkimis väärsed leiutised on ka tikud, malemäng ja mehaaniline kell. Arvatavasti olid hiinlased esimesed, kes panid midagi õhus lendama. Esimesed tuulelo...
Meenutusi Balti ketist Õpetaja: Võttis ise Balti ketist osa. Õpetaja oli sel ajal üliõpilane ja umbes 20 aastane Balti ketist sai teada sedasi, et kõik rääkisid sellest, olid suures eufoorias ja tahtsid vene võimust vabaneda. Balti ketile sõitis Ziguliga, koos ema, isa ja vennaga. Vanaema ei saanud kaasa tulla, sest oli liiga vana. Seisid kuskil Käru ja Lelle vahel. Inimesed olid piirkonnati ära jaotatud, kes kuskil seisma peab. Inimestele öeldi, mis kellaajal peab kätest kinni võtma. Väga kihvt oli, emotsioonid olid head ja uhke tunne oli. Hiljem sai telekast vaadata, kuidas see kõik välja nägi. Ema: Võttis samuti Balti ketist osa. Oli siis 23 aastane. Läksid sinna koos minu isa, õe ja vanaemaga. Vanaema võttis väikse Eesti lipu kaasa ja hiljem hoidis Mairit seda kärus olles käes. Läksid sinna jala. Seisid Viljandi maantee ääres, näoga Tohisoo mõisa poole. Inimesi oli väga tihedalt. Ilm oli il...
KUMU Retsensioon LEPO MIKKO Kairi Kas e m a a Tallinna Täiska sv a n ute Gü mn a a siu m 11.A TALLINN 2008 Täna 23.07.08 käisin KUMU Kunstimuuseumis. LEPO MIKKO Maalikunstnik Lepo Mikko (Leonid Mikk) sündis 01.12.1911 Viljandimaal Arukülas taluniku perekonnas. Suri 06.12.1978 Tallinnas. 1. Pildi pealkiri on ,,Perekond´´ 1942 a. (Õli) Pildil on näha naist sülelapsega, meest kes tõmbab piipu ning tagapool on näha meest kes teeb tööd. Tundub nagu naine riidleks mehega kes piipu tõmbab. Tegevus toimub maakohas. Naisel on peas valge rätik, seljas valge pluus ning jalas pruun seelik. Lapsel on seljas ...
Balti Kett Kristi Lember Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium XIÕA Sisukord · Balti kett · Juhid, organisaatorid · Põhjus, rahvustunne · Balti keti marsuut · Balti keti loosungid · Tagajärjed · Pildid · Kasutatud materjal Balti Kett · Oli rivi mis loodi kolme Balti riigi vahel Läti, Leedu ja Eesti, et näidata Balti riikide olemasolu ja vabadusetahet · Toimus 23.08.1989 · See oli 620 km pikk · Selles osales 2 milj. inimest kellest 400000 olid Eestist · See ulatus Tallinnast Vilniuseni Juhid, organisaatorid · Eestvedajad olid Baltikumi rahvarinded (Eesti rahvarinne, Läti Tautas Fronte ja Leedu Sajudis) ja Balti nõukogu · Idee väljakäija Edgar Savisaar · Korraldustõid kordineeris Andrus Öövel Põhjus, rahvustunne · V.Molotov ja J.v.Ribbentrop sõlmisid Stalini ja Hitleri käsul lepingu(MRP), see leping ja sinna juurde kuulunud ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus PALKMAJA RENOVEERIMINE Õpilane: Juhendaja: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus...................................................................................3 Esmane ülevaatus..........................................................................4 Tööriistad ja vahendid...................................................................5 Vundamendi ja sokli taastamine ning kõrgemaks ehitamine, aluspalkide vahetus........................................................................6 Palkmaja laiali võtmine, taastamine..............................................7 Akna- ja ukseava tenderpostid.......................................................8 Kokkuvõte......................................................................................9 Sissejuhatus: Referaadi teemaks on palkmajade renoveerimi...
Aurupritsist päästeautoni. Kunagi ammu, kui tuletõrje tegutsema hakkas, polnud neil sellist varustust nagu tänapäeval. Sel ajal, kui maja põles, polnud tuletõrjest eriti kasu, ainult väiksematel tulekahjudel. Neil oli ainult hobused, kes vedasid pumbaga vankrit, ja nad ei jõudnud õigeks ajaks kohale. Esimesed tuletõrjeautod olid nahkkõrvadega natid ehk hobused, kes vedasid suurt ja rasket käru. Tavaliselt oli kaks hobust. Meeskonda kuulus üks sõitja, kes juhtis hobuseid põlengu juurde, neli pumbameest, kes pumpasid suurt pumpa, et vesi jooksama hakkaks, ja pritsimees, kes suunas vooliku otsa tule poole. Niimoodi see asi käis, sest neil polnud selliseid asju nagu tänapäeval. Siis kui leiutati aurumasinad, võeti kasutusele aurupumbad. See asi oli vähe tõhusam, sest sellel oli tugevam surve ja oli vähem inimeste jõudu. Sellele viskasid ainult puid kattlasse ja vesi jooksis. Aga sellel oli üks viga, e...
DAF Parkla Käisime reede veaauto firmas DAF. Kus esimesena silma hakkas suur parkla ja korralik töökoda. Parklas seisid veokad, sõiduautod, ja treilerid. Treilereid oli mitmeid näiteks autode vedamiseks kuhu mahtus umbes 6-9 sõiduautot. Oli ka teisi treilereid näiteks üks suur, mis oli mõeldud suurte ja raskete veoste vedamiseks seda sai muuta pikemaks ja lühemaks sellel oli 8 silda ja selle maksumus on umbes 6 miljonit. Parklas ol ka tavalis kast haagiseid ja ka paak haagiseid aga neis eriti ei räägitud. Pesula Pesulas oli tööl naiste rahvas, kes kandis veokile peale pesu ainet, sest pesemine oli automaatne. Ühe auto pesemiseks kulub 2 kanti vett ning autod kuivavad ise, sest kuivatamine on liiga kallis. Äravoolu peab puhastama iga 10 päeva tagant, sest Eesti teed on mustad ja äravoolu koguneb kõik mustus, mis on 4 kantmeetrit. Vett läheb väga palju aga ka sellele on mõeldud ja on tehtud...
Õuna, apelsini ja ananassi ettevalmistamine teenindamiseks, banaani flambeerimine Apelsini ja õuna serveerimine 1) Lõigata üks ots terava noaga maha 2) Seejärel tuleb maha lõigatud lõikeserva poolt ots kahvli otsa torgata 3) Ja seejärel tuleb torgata maha lõigatud ots teisele poole nii, et koore pooles on vastakuti. 4) Tuleb teha ringiratast sisselõige nii et apelsini/õuna tippu koore sisse ei lõika ja nii kuni viljalihani välja. 5) Koore maha lõikamist tuleb alustada maha lõigatud otsast kahvli poole. 6) Seejärel tuleb hoida apelsini/õuna taldriku või lõikelaua kohal ja hakata välja lõikama viljalihast sektoreid. 7) Teise kahvliga võib abistada mahla välja pigistamist. 8) Asetada õunad/apelsinid meelepärastelt taldrikule ja kaunistada sobivate lisanditega (tuhksuhkur, marjad, kastmed, maitseroheline) Ananassi serveerimine 1) Ananassi tuleb hoida kinni lehtedest puhta riidest salv...
Kuupäev: Nimi: Oliver Saare 06.05.2014 Kellaaeg: Raskuste Käsitsi teisaldamine Kursus: MATB 16:00 Variant 10 Tööohutuslikkuse vajadus Antud töö vajaks riskiabinõusid. Kui töötaja seda sooviks , siis tal on õigus seda ka küsida. [§2.3 RTL 2001, 35, 468] Inimene tõstab 45-50kg ning piltidelt on näha, et ta peab nendega kõndima nii mõnegi meetri-igasugune eksimus võib tuua tervisekahjustusi. Mees on 38 aastane, mis tähendab, et ta läheneb suurema riskigataseme gruppi ja tal võib tekkida kergemini ülekoormus. [§6.6 RTL 2001, 35, 468] Ülekoormus võib põhjustada eksimusi. Riskihinde arvutus Massihinnang+ Asendi hinnang+ Tingimuste hinnang= R 10 + 2+ 0= 12 R x ajahinnang = Riskihinne 12 x 2 = 24 (Riskihinne) Riskitaseme määramine Riskihinne oli 24, see tähendab, et see kuulub riskitaseme teisse gruppi(Riskihinde vahemikku 10-25). Selle tööpuhul on m...
GJKLSHNSLOS TRANSPORTES Ambulancia Autobús Avión Avioneta Barca Barca Bicicleta camión carrito coche Furgoneta Globo Helicoptero Metro Moto Patinete Piragua Submarino Tren 1. SÕNAD: Ülesanne: paiguta puuduvad sönad piltide alla. Tölgi pildi järgi sönad tabelis. Ambulancia - kiirabi Coche auto Autobús - buss Furgoneta furgoon (kaubaauto) Avión - lennuk Globo öhupall Avioneta - purilennuk Helicóptero helikopter Barca praam Metro metroo Barco - anum Moto mootorratas Bicicleta - jalgratas Patinete tõ...
Tarbimise mõju globaalsel tasandil Viimasel ajal on maailmas hakatud palju tähelepanu pöörama globaalprobleemidele ja nendega kaasnevatele kahjudele. Juba praegu on näha kliimamuutusi, mille üheks põhjuseks on ka meie endi tarbimisharjumused. Me tahame küll elada võimalikult heas keskkonnas, kuid heaolu nimel oleme keskkonda kuritarvitanud ning tekitanud kahju oma planeedile. Igaüks peaks oma tarbimisel silma peal hoidma ning üritama tarbida võimalikult säästlikult. Üleliigne tarbimine on meid viinud selleni, et on tekkinud oht globaalseks energiakriisiks. Koguni 40 % kogu energiast kasutatakse koduses majapidamises, seega peaksime pöörama tähelepanu oma igapäevastele tegemistele. Näiteks kasutama energiaefektiivseid elektriseadmeid või lihtsalt kasutada energiat säästlikult. Arenenud riikides kulub kliima- ja külmutusseadmetele 15% kogu tarbitavast energiast. Seega on tähtis majade korralik soojustus, kuna...
Noored tulid külalistemaja juurde. Sissekäigu juures seisis uhke must s-klassi Mercedes. -'hea vinge käru! Ainult miks on see sellises jubedas seisundis?' mõtles Andres. Kui sõbrad tulid tuppa , Natasa kortsutas kulmu. -sul on kõik nii korras, Andres.- Andres vaatas ümberringi, ise vaevu oma tuba ära tundes. Kõik oli ümber pööratud, laiali pillutud. Riided, paberid, vihikud, raamatud vedelesid põrandal. Voodilina ka. Siit oli midagi otsitud. Ta jooksis öökapi juurde. -Laegast pole. Varastati ära! -Mis sa nüüd! Noored jooksid koridori. Koridoris kõndis toateenija -Vabandage, kas te nägite, kes sisenes tuppa 238? -Ainult teie sõber -Missugune sõber? Kust te võtsite, et see on minu sõber? -Ta ütles -Kuidas ta välja nägi? -Tavaline. Kas te olete unustanud, kuidas teie sõber välja näeb? -Jaa, ma pole teda ammu näinud- ütles ärritatult Andres -Kummaline, ta ütles, et ta on teie parim sõber. Seepärast ma avasingi talle ukse. -Kas te ise tegit...
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
Numbritoa igapäevane koristus Enne koristamist peab kokku korjama vajaminevad koristus tarvikud ja muu. Näiteks: tualettpaber, paberkäterätid, seep, prügikotid, üldpuhastusvahend, wc-puhastusvahend, lapid, põrandamopp, vajadusel tolmuimeja, lambipirnid kui tohid ise vahetada. Puhastustarvete jaoks võta korv või käru. Voodipesu võta ka kindlasti kaasa. Tegevusjärjekord: 1. Vaata kas uksel pole silti "Ära sega". 2. Koputa kolm korda magamistoa uksele (isegi kui tead, et seal kedagi pole). Oota vastust. Sisene ruumi öeldes "toateenindus" (room service). Kui külaline on toas, vabanda ja ütle, et tuled hiljem tagasi. Mine järgmisse tuppa. 3. Koristamise ajal jäta toa uks lahti. Vahendid jäta ukse juurde. 4. Ava aknad, et tuba tuulduks. 5. Pane kõik tuled põlema kontrollimaks läbipõlenud pirne. Vajadusel vaheta pirnid ning puhasta kuppel. 6. Tühjenda kõik prügikotid ja ...
Eluloo tutvustus Kristiina Kass on Eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlkija. Ta on sündinud 14.05.1970 Tartus, kus ta elas oma elust ainult 4 aastat ning ta elab hetkel Soomes. Pärast Tartut elas ta Kadriorus. Ta kodu oli kägisev ja nagisev, talvel külm kahekorruseline puumaja, kus polnud selliseid mugavusi nagu isiklik köök või vannituba. Kadriorus Rohelise aasa tänava majas elas koos meiega mitu peret, kellel oli ühine köök, vannituba ja WC. Lapsena teda sellised asjad eriti ei häirinud, sest oli tore, kui oli palju huvitavaid naabreid. Kristiinal endal polnud kaminat, aga seina peal oli hiigelsuur maailmakaart, mida talle ja ta õele meeldis uurida. Ta on hetkel 46-aastane. Kristiina Kassil on kaks tütart, Petra ja Liisa, ja väike must koer Milli. Kristiina oli juba väiksest saati kirjutanud ise jutte ning talle meeldis ka joonistada. Ta lõpetas 1988.aastal Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi. Ta kandideeris Kunstiülikooli, k...
I Karbonaatsed ja analoogsed soostunud mullad Põhja-Eestis ja saartel. aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimiks valkjashall rähkmoreen. Domin muldadeks karbonaatsed ja analoogselt soostunud mullad. Mullad ei ole väga hea viljakusega. jaguneb: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa (Kõige koreserikkamad, rähksemad ja põuakartlikumad) Ic Hiiumaa (suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin väga palju gleimuldi, liiga palju märgi muldi) Id Varbla-Tõstamaa (anormaalne, mittetüüpiline sest lisaks rähksetele ja karbonaatsetele muldadele levib ka leetunud ja happelisi muldi) II Leostunud ja leejad ning analoogsed soostunud mullad Kesk-Eestis. valdavaks aluspõjaks Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad. Eesti viljakamate muldade piirkond. IIa Pandivere do...
Kendi Paet TAH-10 II.Inimestevahelised suhted Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga maa viljelemisel? Kuna Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada. Pearu üritas neist lahti saada kiusamise teel, ning sellepärast ebaõnnestus ka koostöö. Veel proovisid mõlemad üksteist koguaeg üle lüüa erinevatel viisidel, ning see takistas koostöö tegemist. Vahel leppisid ka Pearu ja Andres ära, kuid see ei kestnud kaua. Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli terve elu talus elanud ja ta isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud, ning see päriti hiljem Pearule. Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt, ning see käis ka maaharimise kohta. Pearu võttis kõike rahulikumalt ja mängulisemalt, kui Andres. Pearul oli ka maa parem kui Andresel, mis tähendas, et...
1. Doseering: 25ml/5l kohta.vaja 2l puhastuslahust. Kui palju tuleb lisada puhastusainet? 25ml-5000ml x ml-2000ml x = 25*2000/5000 = 10ml 2. Koristuskulude vähendamine: 3. Ohtlikud jäätmed: inimtegevuse need jäägid mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist ja keskkonda õlijäätmed,värvi ja laki ja liimijäätmned,elektrijuhtmed,päevavalguslambid,puidukaitsevahend,puhastusained ja lahustid, 4. Koristusruumi tingimused: puhas, avar, ventilatsiooniga ( õhurikas ), ainetel sildid ja eemal teistest ruumidest, päike ei tohi peale paista, ruum peab olema kuiv. 5. Koristusmeetodi valikut muudab pinnakattematerjal ja mustuse liik. 6. Koristusmeetodid kuivpuhastus ( pühkimine, kloppimine, harjamine, tolmuimemine, vahend korjab, harjab mustust, mehaaniline osatähtsus väike ) väheniiske puhastus e. kergelt niisutatud pühkimine ( kõige soovituslikum, pind tal...
REFERAAT „VESI“ Martin Vooremäe 1. VESI Vesi on kõige muutlikum, kõige liikuvam loodusvara. Kord langeb ta vihma või lumena, siis tungib läbi pinnase, täiendades põhjaveevarusid, väljub allikaina, toites soid, järvi, jõgesid, aurab ning koguneb uuesti sajupilvedesse. Sademete ning auramise ja vee äravoolu vahekorrast olenevalt koguneb maapinnale rohkem või vähem vett, mis moodustab omavahel enam-vähem seotud, vastastikku reguleeritud eri tüüpi veekogude süsteemi, nn. hüdrograafilise võrgu. Järved on seisuveekogud, mis tekivad maapinna lohkudesse ja nõgudesse, kus sademete hulk ja ümbritsevailt aladelt valguv vesi on tasakaalus kadudega auramise, äravoolu ja pinnasesse imbumise näol. Kui ümbrusest valguvad veed ja sademed ületavad nõgudesse mahtuva veehulga, siis tekivad vooluveed ehk jõed, mis juhivad vee kaugemale, merre. Meie niiskes kliimas, kus sademed ületavad loodusliku äravoolu enam kui kaks k...
Kunstiretsensioon Maarja Pannel 10c Käisin 11. mail Kuressaare Raegaleriis vaatamas Aet Maasiku mälestusnäitust. Näitus on koostatud Maasiku tütre Anna-Liisa Pärdi poolt ja koosneb Aet Maasiku poolt aastatel 1962- 2012 valminud eskiisidest ning akvarellidest. Tööde esmakordne esitlus oli Tallinnas Mustpeade Majas 2014. aasta veebruaris. Raegaleriis saab näitust vaatamas käia 9. mai-11. Juuni. Aet Maasik sündis 8. juulil 1941. aastal Tallinnas ning suri 20. augustil 2013. aastal. Kunstnik oli eesti sisearhitekt. Ta lõpetas aastal 1959 Tallinna 22. Keskkooli ja aastal 1965 sisearhitektina. Ta töötas aastatel 1966–1969 "Eesti Projektis" ,aastatel 1969–1977 Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses, aastatel 1978–1985 "EKE Projektis", aastatel 1985–1992 "Eesti Ehitusmälestistes" ja aastast 1992 aktsiaseltsis "Vana Tallinn". Ta oli...
Pärnu jõgi Paiknemine Pärnu jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist ning voolab edelasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul.Jõgi suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte ning kuulub liivi lahe vesikonda. Suurus Pärnu Jõgi on Eesti üks suurimaid jõgesid. Jõe pikkuseks on 144 km, langus on 76,2 m, lang on 0,53 m/km ning valgala pindala on 6920 km². Selle jõgikond katab umbes kuuendiku Eesti pindlast. Aluspind Alamjooksul voolab jõgi Devoni liivakivi- ja Siluri paasaluspõhja piiri lähedal, enamasti moreeni-, savi- ja liivakuhjatistes. Jõeorg on seal üldiselt laiem ja sügavam ning kive ja kärestikke on jõesängis kohati Pärnu jõe ülemjooksul. Jõesäng on Järvamaal enamasti madal, kivine ja uuristunud aluspõhjaga. Elustik Pärnu jõgi on Eesti üks liigirikkama kalast...
Hotelliruumide puhastamine Hotelliruumid jagunevad · Üldkasutatavad ruumid o Nt. koridorid, fuajeed, vestibüülid, puhkenurgad, suitsetamisruumid, trepikojad, rõdud, verandad, terrassid, toitlustusruumid jt. · Klientide kasutuses olevad ruumid o Nt. numbritoad, saunad jt. · Töötajate kasutuses olevad ruumid o puhketoad, tualett- ja dusiruumid, riietusruumid, köök, laoruumid jne. NUMBRITUBADE KORISTAMINE Erinevad toatüübid · Standardtuba kõige tavalisem number milles on voodid ja hügieeniruum · Äriklassituba (executive tuba, business room) äritegelastele mõeldud tuba, ruumikas kaheks jagatud tuba: magamistuba ja tööruum · Peretuba (family room) o Tuba ühe laia voodiga ja lastele mõeldud voodi(te)ga (nt. nari) o Tuba kahe üheinimesevoodiga ja lahtikäiva diivaniga · Ühendatavad toad ehk kombitoad (connectin...
Sissejuhatus Õpimapi eesmärk on väga lihtne. Seda läheb vaja meil nii õpingute ajal kui ka tulevikus. Õpimapis on kogu hotelliruumide hoolduseks vajalik informatsioon ja seda saame kasutada milla iganes vaja. Et saada ülevaatlik õpimapp tuleb kindlasti otsida täpseid andmeid ja pilte. Peame teadma täpselt millest rääkida ja kui täpne peab olema meie informatsioon mingi kindla teema kohta. Õpimapis võiksid olla ka erinevad pildid mis meie pilti asja juures rohkem seletaks. Veel tuleb ka seda tähelepanna et õpimapp peab olema korralik ja seal peab olema mitmeid erinevaid teemasid. Korrastustööde tähtsus ja teostamine majutusettevõttes. Koristamine ehk siis puhtus on hotellis väga oluline asi, sest kes ikka tahab viibida majutusettevõttes kus valitseb täielik mustus. Muidugi oleneb puhtuse tähtsus ruumi eesmärgist ( Fuajee, köök, koridor, tualettruum, majutusruum). Sujuv töö: · Tagab normaals...
Linnakultuur ja geograafia Rapla RAPLA MAAKONNAST Rapla maakond asub Loode-Eestis, kuulub pindala 2779 km², elanike arvu 40 000 (1. jaan. 1995) ja majandusnäitajate poolest vabariigi keskmiste hulga. Rapla maakonna asulastik koosneb 1 linnast, 3 linnalisest (Järvakandi, Kohila, Märjamaa) ja 201 maa-asulast (10 alevikku, 191 küla). Põhilised ühendusteed kulgevad põhja- lõuna suunas läbi maakonna: Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi maantee ning mõni aasta tagasi valminud Tallinn-Pärnu laiarööpmeline raudtee (ehitamisel on teelõik Lelle-Viljandi). Maakonna ida- ja läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk, mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla, Märjamaa ja jõuab Koluveres Tallinn-Virtsu magistraalile. Kihelkonnad Rapla Kohila Juuru Käru Kehtna Raikküla Märjama Vigala Loodna LOODUS Maakonna geoloogilise aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi ja siluri lubjakivid ning dolomiidid, mis lasuvad kambriumi li...
Maailma keeled Maailmas on loendatud 2500-4000 keelt. Keeli ühendatakse keelesuguluse alusel (ühisest algkeelest põlvnemise järgi) keelkondadeks. Viimaseil sajandeil võib maailma keelte arenemises märgata kaht põhisuunda. Ühelt poolt sugulaskeelte ja -murrete piirid muutuvad, sest kujuneb uusi rahvusi ning luuakse kirjakeeli rahvaile, kel seda varem polnud. Teiselt poolt palju väikekeeli ja -keelkondi hääbub suurkeelte survel (näit. Austraalias ja Põhja- Ameerikas inglise keele, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas hispaania ja portugali keele mõjul) Keelkonnad Uurali keeled I samojeedi keeled (neenetsi, nganassaani, sölkupi ja kamassi keel) II soome-ugri keeled 1) läänemeresoome rühm. Lõunarühma kuuluvad liivi, eesti ja vadja keel ning põhjarühma soome, isuri, karjala ja vepsa keel. Liivi keele kõnelejaid on Lätis üksikuid. Vadja keelt oskab kümmekond in Peterburi oblastis. Isuri keelt kõneleb alla 1000 in Peterburi oblastis. Karj...
Hiina kultuur Triin Kalmus 10H Suurehitused Üks suurim ehitis on meile tuntud Hiina müür. Müüri kogupikkus on umbes 4000 kilomeetrit. Müür ehitati selleks, et kaitsta Hiina piire põhjas elavate metsikute suguharude eest. Teine suurehitis on Suur Hiina kanal. Kanali eesmärgiks oli ühendada Põhja-Hiina lõunapoolsete riisikasvatuspiirkondadega. Kanali pikkuseks 1794 kilomeetrit. Hiinlased rajasid ka palju kaevandusi. Näiteks maa-alune soolakaevandus ja söekaevandus. Hiina müür Hiina kanal (Hangzhoust Pekingini) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Teine tase juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kolmas tase ase Neljas tase Kolmas tase ...
1 aastaste laste mänguasjad on: 1 a. lastele pakutakse igasuguseid mänguasju.Nende mänguasjad põhinevad selles,et see mänguasi oleks vastupidav, ohutu ja mis kõige tähtsam need arendavad last juba väiksest peale.Neile tehakse igasugusest materjalist ja einevateks otstarpeteks mänguasju.1 a. lapsele tehakse arenevaid mänguasju.Mänguasjad on väga erineva tegumoega.Mänguasjad mida pakutakse 1 aastastele lastele on muusikaga rong,mängulauad,noa laev(muusikaga),loomakäruga safaritraktor,pealeistuv auto,pealeistuv vedur,lõbus kaelkirjak(heli-ja valgusefektidega,arendab lapsi),kaasaskantav mängukeskus(arendab),loomabändiga klaver,loomadega rong,klotsikilpkonn,kiik- käru,valgusega tool,klaver,printsessisõiduk,pealeistuv lennuk,ratastel kiik,õpetlik kilpkonn muusikaga,õpetlik sõiduk muusikaga,haamripink "pallid",püramiid ,,kloun", vankrikõrin,arendavad topsikud(pilteidega),mängumatt,muusikaga mobiil,suurte piltidega raamat,kõristid,kummipart,k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
