Hispaania keel Audentese Spordigümnaasium Ranet Kaljola 10.D Hispaania keel ● Indoeuroopa keelkond, romaani keele rühm ● Hispaania keel on suguluses itaalia, iberoromaani, indoeuroopa ja romaani keeltega. ● Kõnelejate arv on umbes 417 miljonit. Keele levikala ● Hispaania keele levikala ulatub Lõuna- ja Põhja Ameerikasse, Aafrikasse ja Euroopasse ● Hispaania keelt kõnelevaid riike on 21 Hispaania keele ajalugu ● Hispaania keel kujunes Pürenee poolsaarel välja Rooma mõjuvõimu ajal ● Hispaania keele Kastiilia murre levis laialdaselt ning sai 15. Sajandil kogu Hispaania riigikeeleks Keele struktuur ja eripära ● Eessõnad kuuluvad abistavate muutumatute sõnade hulka ● Hispaania keeles jaotatakse ebareeglipärased tegusõnad kolme gruppi: AR-, ER- ja IR- lõpulised ● Kui eesti keeles on mitmuse tunnuseks enamasti –d, siis
Llamarse nimetama yo me llamo nosotros nos llamamos tu te llamas vosotros os llamais el se llama ellos se llaman Ser olema yo soy nosotros somos tu eres vosotros sois el/ella es ellos son Estar olema(ajutine olukord) yo estoy nosotros estamos tu estas vosotros estais el/ella esta ellos estan Dedicarse ennast pühendama( eessõna 'a') yo me dedico nosotros nos dedicamos tu te dedicas vosotros os dedicais el/ella dedica ellos se dedican Trabajar töötama yo trabajo nosotros trabajamos tu trabajas vosotros trabajais el/ella trabaja ellos trabajan Comer sööma yo como nosotros comemos tu comes vosotros comeis el/ella come ellos comen Vivir elama yo vivo nosotros vivimos tu vives vosotros vivis
42 KUULA & KORDA GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 44 Umbmäärane artikkel - UN / UNA 44 Määrav artikkel – EL, LA 44 ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51
arenema tänapäevane Hispaania keel. ( Austin: 20-21 ) Keele üldiseloomustus. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Keel on kujunenud Pürenee poolsaarel rahvaladina keelest ning see sisaldab keldi-ibeeri segakeele jälgi. Samuti on keeles palju araabia laene, mida on umbes 4000 sõna kandis. Enamus araabia laensõnu algavad liitega a-/al-/az-, mis viitavad araabia keele määravale artiklile. Näiteks: ,,azucar" suhkur; ,,almacen" kaubaturg. Eristatakse ka Ameerika Hispaania keelt. Ameerika Hispaania keel erineb vähesel määral Hispaanias kõneldavast. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning ka Lõuna-Hispaanias hääldatakse z ja c enne täishäälikuid e ja i nagu s tähte: ,,cocer" keetma ja ,,coser" õmblema kõlavad ühte moodi. Samuti hääldatakse ll (lj) ja y sageli nagu z. Mõnes Ameerika osas, eriti Argentiinas ja Kesk-Ameerikas kasutatakse sinatamiseks sõna tu asemel sõna vos
Lauka Põhikool 8.klass Angelina Silk Hispaania Uurimustöö Töö juhendaja: Siret Lahemaa Lauka 2011 SISUKORD SISUKORD...........................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................2 1. PEATÜKK ÜKS..............................................................4 1.1 Peatükk üks kaks.......................................................4 1.2 Peatükk kaks üks..........................................................4 2. PEATÜKK KAKS................................................................5 KOKKUVÕTE.......................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................7 2 SISSEJUHATUS Hispaania on üks Vahemere riike
Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................... 1 Riigi üldandmed ...................................................................................... 2 Riigi geograafiline asend ............................................................................ 3 Ülevaade looduslikest tingimustest ................................................................ 4 Ülevaade rahvastikust ................................................................................ 5 Ülevaade majandusest ............................................................................... 6 Riigi iseärasused ...................................................................................... 7 Kokkuvõte ............................................................................................. 8
EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi.
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6
Kõik kommentaarid