Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hiina teadus (0)

1 Hindamata
Punktid
TEADUS
  • Hiinlased tegid hoolega taevavaatluseid. Kuna nad teadisid hästi taevakehade liikumist koostasid nad kalendri. Aasta koosnes hiinlastel 12 kuust kus igaühes oli 30 päeva.
  • Hiina meremehed tegid juba varajalt maakaardid ja et ka paremini merel orjeteeruda leiutasid nad kompassi.
  • Hiinlased on veel leiutanud paberi, siidi sallid , vihmavarjud, lukud ja võtmed.
  • Üks tähtis leiutis mida leiutas üks Hiina teadlane on seismoskoop, mis näitab kui kaugel tekkis maavärin .
  • Tuntud on ka püssiroht mida algselt kasutati kaljude lõhkumiseks ja iutulestike korraldamiseks.
  • 100 aastal leiutasid hiinlased üherattalise käru millest on tulnud ka meie transport.
    KOMPASS
  • Hiina teadus #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liina258 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Hiina kultuur
    18
    pptx

    Hiina kultuur

    Hiina kultuur Triin Kalmus 10H Suurehitused Üks suurim ehitis on meile tuntud Hiina müür. Müüri kogupikkus on umbes 4000 kilomeetrit. Müür ehitati selleks, et kaitsta Hiina piire põhjas elavate metsikute suguharude eest. Teine suurehitis on Suur Hiina kanal. Kanali eesmärgiks oli ühendada Põhja-Hiina lõunapoolsete riisikasvatuspiirkondadega. Kanali pikkuseks 1794 kilomeetrit. Hiinlased rajasid ka palju kaevandusi. Näiteks maa-alune soolakaevandus ja söekaevandus. Hiina müür Hiina kanal (Hangzhoust Pekingini) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Teine tase juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks

    Ajalugu
    Vana-hiina
    2
    rtf

    Vana-hiina

    Tema võim oli piiramatu.kui kuningas suri,tapeti tema haual palju teenijaid,et nad jätkaksid oma isanda teenimist ka pärast surma. ________________________________________________________________________ Hiina laguneb Kuningate võim hakkas nõrgenema.Linnade valitsejad,kes seni nende sõna olid kuulanud,muutusid nüüd iseseisvateks valitsejateks.Nii tekkisid Hiinas mitmed sõltumatud riigid,mille valitsejad olid olid üksteisega alatasa sõjajalal.Sõdadest hoolimata Hiina jõukus kasvas.tööriistu ja relvi hakati nüüd valmistama rauast.raud aeti nii kuumaks,et seda saadi valada vormidesse,Hiinlased olid esimesed malmi valmistajad maailmas. Jõudsalt edenes kanalite ja tammide rajamine.lisaks põlluharimisele arenes kauplemine maa eri osade vahel.Ülikute kõrval rikastusid nüüd ka kaupmehed. ________________________________________________________________________ Keisririik 221

    Ajalugu
    Muistne hiina
    3
    odt

    Muistne hiina

    Rakvere Gümnaasium 6.b klass Tim Leesnurm MUISTNE HIINA Referaat Juhendaja: Urve Peintjärv Rakvere 2011 Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul. Hiinat läbivat mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja suubuvad ja suubuvad Vaiksesse ookeani. Tähtsamad jõed on Huang He e Kollane jõgi ja Jangtse e sinine jõgi. Mägesid jõgede ümbruses kattis vanaajal mets. Põlluharimine

    Ajalugu
    Muistne India ja Hiina
    8
    doc

    Muistne India ja Hiina

    Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeaini rannikul. Lääne poolt piirab Tiibeti mägismaa ja põhja poolt Mongoolia tasandikud. Tiibeti mägismaalt saabuvad suured jõed, mis läbivad Hiina ja siis suubuvad ookeani. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge: Huang He ning Jantse. Huang He'd kutsutakse ka Kollaseks jõeks kuna ta suubub Kollasesse merre ja kannab vooluga kaasas kollast muda ehk lössi, mis on kasulik põlluharimisel. India riik ja muistsed linnad Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi

    10.klassi ajalugu
    Muistne India ja Hiina
    5
    doc

    Muistne India ja Hiina

    Sisukord 1.Põhiosa 1.1 India Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Kastikord Usk, Kultuur 1.2 Hiina Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Usk, kultuur 2. Kasutatud kirjandus Põhiosa India Asukoht Induse ja Gangese jõe ääres, Himaalaja mäestikust põhjapool. Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias Tegevusalad India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti

    Ajalugu
    Hiina
    16
    doc

    Hiina

    klass Rakke 2009 Sisukord Sissejuhatus lk 2 Üldine ülevaade lk 3 Keskaegne kool lk 45 Eksamite süsteem lk 67 Kultuur lk 89 Arhitektuur lk 1012 *** lk 10 Suur Hiina müür lk 10 Kindlustatud linnad lk 11 Lossikompleks lk 11 Koobastempel lk 11 Pagood lk 11 Matuseehitised lk 12 Elamuarhitektuur lk 12 Kultuuri kuldne ajastu lk 13 Kokkuvõte lk 14

    Ajalugu
    Hiina
    15
    doc

    Hiina

    Paikuse Põhikool HIINA Uurimistöö Kristo Ruuto 7a. Klass Juhendaja: õp. Mait Lind Paikuse 2009 Sisukord SISSEJUHATUS 1. 2. 3. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele ­ Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on

    Ajalugu
    Indoeuroopa rahvad-Hiina ja India
    3
    doc

    Indoeuroopa rahvad, Hiina ja India

    Põhja-Indias rajatud aarjalaste väikeriigid ühendati 4. saj. eKr. kogu Põhja-Indiat hõlmavaks suurriigiks. Antud ajajärku jääb ka Makedoonia Aleksanderi sõjakäik Induse jõe äärde 400. aastatel. Asoka Suur oli esimene, kelle valitsemisajal 272-232 eKr. ühendati suurem osa Indiast (Maurjate dünastia). Tänu temale levis Indias budism. 3-6. saj. pKr. valitses Põhja- ja Kesk-Indias asuvat suurriiki Guptade dünastia. Indias kuldajastu - teadus ja kultuur õitses India on kohaks, kus tekkis tänapäevane arvusüsteem ja esimestena maailmas võtsid indialased kastusele arvu ,,0". Keskajal said eurooplased selle araablastelt. Ka strateegiline mäng male on pärit Indiast, kus see tekkis u. 6 saj. paiku ja hiljem moslemite vahendusel Euroopasse jõudis (10-11 saj.). Islami sissetung sai Indias alguse pärast seda, kui moslemid oli kanda kinnitanud Afganistanis ja alustasid sealt 12. saj. Põhja-India vallutamist. Kujunes välja Delhi

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun