Ida-Rooma keisririik Õpik lk. 13-21 Miks jäi Ida-Rooma püsima? · Soodsam geograafiline asend. · Rohkem ressursse. · Vabasid talupoegi oli orjadest rohkem, mis tagas riigile parema sissetuleku kui ka rahva lojaalsuse. · Iga aasta kogutav maks võimaldas ülal pidada hästitreenitud ja arvukat sõjaväge. · Õitsvad linnad. Rahvastik ja riigikorraldus · Tekkis 395. aastal. · Heterogeenne ühiskond. · Keiser ehk basileus. · Seaduslikul abielul rajanev võimupärimine kinnistus Komnenoste dünastia ajal. · Riiklik hoolekandesüsteem. · Kirik allus keisrile. · Bürokraatia (teenistusastmete tabel). 1 Sise- ja välispoliitika · Keiser Justinianus (527-565). Corpus juris civilis 532 Nika ülestõus Vallutused: · Itaalia · Põhja-Aafrika · Hispaania lõunaosa · Vahemere saared · Välisvaenlaste si...
Mis on keskaeg Kerly Saarkoppel 10A Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja võib jaotada kolmeks osaks: varakeskaeg (5-11saj), kõrgkeskaeg (11-14saj.) ja hiliskeskaeg (14-16saj.). · Varakeskajal ehk hilisantiikajal tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Esile kerkis katoliiklus(millest omakorda arenes romaani...
Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna "sanctus" ('püha') ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest. Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega. Selle päeva taga seisab varakristlik pühak Aleksa...
11. KLASSI KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED 1.Mida nimetatakse instrumentaalkontserdiks? Iseloomusta instrumentaalkontserti! Instrumentaalkontsert on konstert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Kolm osa, mis on järj vastavalt tempodele kiire aeglane kiire, kasutati topeltekspositsiooni: esimeses kõlab peateema ainult orkestrilt ja teises esitab seda olist orkestri saatel. Repriisi lõpus kõlab kadents. Populaarsemad soleerivad pillid olid klaver ja viiul. Tekkis virtuoosikultus. 2.Kes oli Nicolo Paganini? Nicolo Paganini (1782-1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja, kes jäi ajalukku enda virtuoosse viiulimängu oskusega ning vastavalt ka keerukate teostega. 3.Kes oli Johannes Brahms? Johannes Brahms (1833-1897) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent, üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. 4.Mis muutused toimusid sümfooniaorkestris 19. sajandil? Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju: vaskpill...
Sündis Venemaal 19. detsember 1906 Ta oli Nõukogude poliitik ja riigijuht. NLKP keskkomitee I sekretär 19641966, peasekretär 19661982 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1960 1964 ning 19771982. Sisepoliitikas oli ta konservatiiv. Välismaailmas kinnistus NSV Liit Breznevi ajastul sõjalise ja poliitilise üleriigina, kes laiendas oma mõjuvõimu Aafrikas ja Aasias. Ta sündis Jekaterinoslavi kubermangus Kamenskojes. Aastal 1915 võeti ta vastu klassikalisse gümnaasiumi, hiljem õppis ta edasi töökoolis, mille ta lõpetas aastal 1921. alates 1921 aastast töötas ka Kurski võitehases, aastal 1923 astus ta aga komsomoli. Ta lõpetas Kurski Maamõõtmis Maaparandustehnikumi, ta ka töötas mõni aeg Kurskis maakorraldajana. Aastal 1928 ta abiellus. 1930 aastal astus ta Kalinininimelisse Moskva Masinaehitusinstituuti, aasta hiljem läks aga üle Dneprodzerzinski Metal...
Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda 10. september 1985 PõhjaIirimaa, Bangor) oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 19111912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 19481981 Armagh' observatooriumis PõhjaIirimaal. 19501981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt; 20. märts 1898 Peterburi kubermang ...
Teadus ja kultuur 1789- 1849 Aurumasin 1782. aastal 1782. aastal valmistas inglise leidur James Watt esimese aurumasina. Aurumasinaid oli võimalik kasutada mitmel otstarbel. Aurumasinaid kasutati ka sõiduvahenditena. James Watt (1736-1819) Michael Faraday (1791-1867) Michael Faraday avastused panid 19.sajandil aluse nüüdisaja elektrotehnikale. Ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri Telegraafiaparaat 1837. aastal 1837. aastal leiutas Samuel Morse telegraafiaparaadi, millega sai vastu võtta ja saata kodeeritud sõnumeid. Igale tähele vastas kindel punktide ja kriipsude kombinatsioon mida hakati kutsuma morsemärkideks. Morsetähestik Samuel Morse (1791-1872) Klassitsism Klassitsism 1760-1830 Põhja-Ameerikas ja Euroopas levinud kunsti- ja arhitektuurisuund. Prant...
Süit barokiajastul väga levinud instrumentaalmuusika vorm. Tekkis 16. saj. kahest teineteisele järgnevast tantsust pavana'st ja gagliarda'st. 17.saj. kinnistus 4 tantsust koosnev süit. Rütmilt ja tempolt vastandlikud, kuid helistik on sama. Tantse esitatakse kindlas järjekorras: allemande aeglane, 4-osalises taktimõõdus väärikas, majesteetlik tants. Courante(voolav) algul 2-osalises taktimõõdus kiire hüppetants, pärast tempolt mõõdukam ning 3-osalises taktimõõdus tants. Saraband aeglane, pidulik ja suursugune 3-osalises taktimõõdus tants. Gigue inglise päritolu hoogne kiires tempos tants, tavaliselt 6/8 või 3/8 taktimõõdus. Hiljem lisandusid ka teised tantsud: menuett, polonees, bourree ja passepied. Zanri õitseaeg oli 18.saj. mil klavessiinile kirjutasid süite j. Ph. Rameau, G.F. Händel ja J. S. Bach. Järgmine stiiliperiood klassitsism (18.jas II pool) toob kaasa polüfoonilise fuugaga ülesehituselt samalaadse vprmi tekke ...
Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus ? Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast bolsevike võimule tulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan (Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee). Kuid uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. Uus võimustruktuur kinnistus järk-järgult. 1918. aasta jaanuaris saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Mõne aasta jooksul likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) , pealinnaks Moskva. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabar...
Eesti talurahva õiguslik seisund Roosti ajal Rootsi võim kinnistus Eesti territooriumil pärast Liivi sõda: 1583. aastal Põhja-Eestis, 1629. aastal Lõuna-Eestis ja 1645. aastal Saaremaal. Rootsi võim püsis siinsetel aladel Põhjasõjani, kuid selle lühikese aja jooksul viidi läbi mitmeid reforme, mis mõjutasid ka talupoegade elu. Millised muutused leidsid aset 17. sajandi jooksul? Suure ja ohvriterohke sõja tagajärjel oli talupoegi Eestis väga vähe alles jäänud. Selle tõttu tahtsid 17. sajandi alguses baltisakslased, et talupojad õiguslikult maa külge seotaks, see tähendab kehtestataks sunnismaisus. Niisuguse kavaga oli ka Rootsi võim üldiselt nõus. Nii kinnitatigi 1632. aastal seadus, et mõisnikud peavad enda juurde põgenenud talupojad omanikule tagastama. Siiski peab ütlema, et Rootsi võim püüdis siinsete talupoegade õiguslikku olukorda ka vaatamata baltisakslaste vastuseisu tõttu kergendada, sest Eesti talupoegadest o...
Nähtused ja sündmused, mis mõjutasid uue modernse ajastu kujunemist 19. sajandi lõppu iseloomustab sõnapaar ,,ülemaailmne maailm". Vanemad tsivilisatsioonid nagu Mesopotaamia, Hiina, India ja Egiptus tekkisid üksteisest sõltumatult või vähemasti üksteist väga vähe mõjutades. Nendest tekkinud tsivilisatsioonijadadest tekkis hiljem Lääne kultuuriruum ning 19. sajandi lõpul mõjutasid erinevate tsivilisatsioonide suhtlust eurooplased. Kuidas? 19. sajandi lõpuks olid Euroopa suurvõimud maailma nö ära jaganud. Tekkinud olid suured koloniaalimpeeriumid, väljaspool Euroopat oli väga vähe iseseisvaid riike. Koloniaalvaldused andsid olulise tõuke moodsa ajastu kujunemisele, sest nendest voolas Euroopasse rikkus. See aitas Euroopasse luua hooneid, teid, sildu, sadamaid ning panustada haridusse ning kultuuri. Koloniaalimpeeriumide rajamise üheks tagajärjeks oli globaliseeruv majandus. Äri ja kaubandus muutusid rahvusvahelisesmaks ...
Kuidas kinnistus ristiusk Rooma riigi aladel? Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsa...
BALTI ERIKORD Õpik §15 1. Vasta küsimustele õpiku teksti põhjal (lk101) Miks vajas Venemaa baltisaksa aadli toetust? Venemaa võit Põhjasõjas kujundas põhjalikult ümber jõudude vahekorra Põhja-Euroopas, ei võinud Venemaa oma vallutuste püsivuses sugugi kindel olla. Seetõttu oli Vene võimule tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. 2. MÕISTED: seleta mõisted kasutades õpiku teksti Restitutsioon – s.t Rootsiu valitsusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Aadlimatriklid – Üksnes immartikuleeritud (aadlinimekirja kantud) aadlikud omasid Eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade priveleege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Asehalduskord (наместничество) – Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see ajajärk . Balti erikord (особый балтийский (ос...
AJALOO KT Pt 22-24 Mõisted: * Sotsialistlik sõprusühendus- Nii nimetas Moskva riike, kes jäid NSVLile kuulekaks./See võeti kasutusele 1960. aastatel, tähistamaks NSV Liidu ja Ida-Euroopa kommunistlike riikide kooslust. * Sotsialitliku orientatsiooniga riigid- Aafrika ja Aasia arenguriikides, kus aidati võimule Moskva-meelsed poliitilised jõud, kuid kes ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. (Kongo, Somaalia, Etioopia, Afganistan) * Vastastikuse majandusabi nõukogu- Üks olulisemaid majandusalaseid koostöö organisatsioone. See tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajägsetel aastatel Euroopale Marshalli plaaniga. VMN varises 1980. aastate lõpul kokku. * Varssavi lepingu organisatsioon- ehk Varssavi Pakt. Sõjaline ja poliitiline liit, mis moodustati 1955. aastal vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioo...
Lääne- Euroopa ristiusukiriku kujunemine 1. Teema olulisemad mõisted: Cinstantinius Suur, Milano edikt, misjonärid, Patrick, Püha Bonifatius, piiskop, kateeder, katedraal, kaanon, kanoonid, toomkapiitli, visitatsioon,preester, kümnis, piibel, Vana Testament, Uus Testament, munk Hieronymus, kirikuisad: Ambrosius, Hieronymus ja Augustinus. Sakremendid, Petrus Lombardus, missa. Paavstiriik ehk Kirikuriik, Gregorius I Suur. 2. Panus kultuuri: Kristluse keskusteks olid peamiselt linnad, enamiks maapiirkondi aga ristiusustamata. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus. Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja kooliati misjonäre, paljud misjonärid suundusid mandrile Euroopa hõime ristiusku pöörama ja asutasid nende maal kloostreid. Jumalateenistuse tähtsus suurenes. Kujunesid katoliku kiriku organisatsioonid ja vaimulikkonnad. Tekkis katoliku...
Tagtronics´i Active Guard kontrollringkäigusüsteem turvafirmadele Patrullteenus Patrullteenust kasutatakse enamasti alternatiivse lahendusena mehitatud valvele, kuna teenus on kliendile soodsam. Patrullteenus seisneb patrullekipaazide kontrollreidides valvatavale objektile. Patrullteenuse eesmärk on hoida ära kinnistus olevale omandile ning kinnistule endale suunatud vägivalla jms juhtumeid ning avastada tekkida võivad kahjud võimalikult kiiresti. Kontrollringkäikude kvaliteedi ja läbipaistvuse tagamiseks kasutavad turvaettevõtted ainulaadset Active Guard kontrollringkäigusüsteemi. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fif...
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia tähendab tõlkes rahvavõimu. Demokraatiat iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu. Diktatuuris valitseb isik või rühm inimesi, kellel on piiramatu võim. Rahval diktatuuris sõnaõigust ei ole. Itaalias oli peale sõda raske olukord. Valitsus vahetus pidevalt ja parteivaheliste erimeelsuste tõttu oli neil raske otsuseid langetada. Itaali linnades suurenes tööpuudus ja see omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis tühmitus nimega Võitlusliit. Selles oli sõjaväelased ja töötud. Neid kutsuti Fasistideks. Mõne aja pärast muutus see Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, milel etteotsa sai Benito Mussolini. Usuti et Mussolini on mees, kes viib Itaalia raskest olukorrast välja. 1921. aa...
Kohila Gümnaasium EDUARD WIIRALT Oliver Saare 9C Kohila 2008 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................................................2 2. Kronoloogia..................................................................................................................3 3. Elukäik..............................................................................................4 4. Looming.............................................................................................5 5. Näitused.............................................................................................6 6. Lisad.................................................................................................7 ...
Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) Kunstnik Eduard Viiralt, temast ma kahjuks kuulnud pole, kuid tema joonistatud pildid „Lamav tiiger“ ja „Absindijoojate“ on mulle kuidagi väga tuttavad. Eduard Viiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate Anton ja Sophie-Elisabeth Wiiralti pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Kunstniku ja tema vendade Oskari ja Augusti koolitee algas Koerus haridusseltsi koolis, mille juhatajaks oli kriitik ja kirjandusharrastaja Johannes Söster. Vanemate soovil, kes lootsid pojast kantseleiametnikku, läks Viiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läbis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle aktiklassi. Kolme aasta jooksul, mis ta kunsttööstuskoolis õppis, oli Viir...
Kogu inimühiskonna ja -kultuuri aluseks võime lugeda perekonda ja abielu. Maailmas ei eksisteeri ühtegi funktsioneerivat riiki, mille inimesi ei kasvatataks perekondlikult. Sellel on oma kindel põhjus. Inimese järglased on pesahoidjad, mis tähendab, et nad vajavad pidevat hoolitsust ning kaitset. Perekonna ülesehitus ja kooselu väärtustamine muutub ajas pidevalt, ent samas teatud alustalad jäävad. Millised trendid aga valitsevad tänapäeval? Algelistes ühiskondades, mille moodustasid kütid-korilased, oli perekonna lõpu ning hõimu alguse piir ähmane. Kõik elasid koos ning üritati metsikus looduses ellu jääda, mistõttu üksikisiku tähtsus ei pruukinud väga suur olla. Lapsigi kasvati kollektiivselt. Meile tuntud perekond ei olnud veel juurdunud, sest lähisuhete ja emaduse vahel ei osatud sageli seost luua. Kultuuri arenedes kinnistus aga traditsiooniline peretüüp, mis koosneb mehest, naisest ja nende lastest. Abielust oli saanud elu tavaline...
Inglismaa 17.-18. saj. Probleemid 17. saj. algul · Usulised pinged Anglikaani kirik (piiskopid, kuningas) Katoliiklased Puritanismi lai levik (independendid, levellerid ja digerid) // puritanism kujunes ühiskondlik-poliitiliseks liikumiseks ! Puritanismi mõiste, tekkimise põhjused, iseloomulikud jooned, toetajad, voolud, levik · Majanduslikud probleemid Tarastamised Tööstuse areng takistuseks piirangud (tsunftikord) Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglis...
KUMB ON ANDNUD MAAILMALE ROHKEM, KAS KREEKA VÕI ROOMA? Nii Kreeka kui Rooma on minu arust andnud maailmale väga palju. Neilt on pärit saavutused kultuuris, arhidektuuris, poliitikas jne. Et öelda kumb on siis andnud maailmale rohkem läheb raskeks, sest neil on suhteliselt võrdselt palju uuendusi ja omapärasusi igas eluvallas. Tänapäeval kasutatakse palju tolle ammuse aja teadmisi spordi-, õigusteaduse-, riigikorra-, religioonivaldkonnas ja teisteski valdkondades. Selle arutluse käigus üritangi välja selgitada kummast on meile siis rohkem kasu olnud. Üks suuri erinevusi nende kahe vana riigi vahel oli nende keel. Kui kreeka keelt tõesti ei kasutata ülemaailma suhtluskeelena, siis on kreeka alfabeet kasutusel matemaatikas, kus enamus tähistusi on pärit kreeka tähestikust. Samas kasutatakse ladina kirja variante tänapäeval sadade erinevate keelte ülesmärkimiseks ning nüüd on ta saanud maailma kõige levinu...
1. Mis on katastriüksus? Katastris iseseisva üksusena registreertud maatükk 2. Mis kantakse kinnistusraamatusse? Kinnisasi(maatükk) Hoonestusõigus Korteriomand Korterihoonestusõigus 3. Kuidas muudetakse maatükile määratud sihtotstarvet? Detailplaneeringuga 4. Kes kinnitab detailplaneeringu? KOV 5. Mis esitatakse ehitusprojektis? Hoone asend (asendiplaan) Hoone mahulised näitajad (pindala, ruumala) Kasutatavad materjalid Arhitektuurilised parameetrid(korruste arv, kõrgus, katus) Ruumijaotus Kütte- ja elektrisüsteem Energiaklass Muud vajalikud parameetrid 6. Kes kooskõlastavad ehitusprojekti? Omanik/tellija KOV Arhitekt Päästeamet Tervisekaitsetalitus Eriprojektides vastutav asutus(elekter, gaas,lift) 7. Mis dokumendid esitatakse ehitusloa taotlemisel? Ehitusloa taotlus Ehitusprojekt Andmed riigilõivu tasumise kohta 8. Kes väljastab ehitusloa? KOV ametnik- ehitusnõunik 9. Kus registreeritakse ehitusluba? Ehitusregistris 10. Mis märgitakse...
1. Klassitsismi ja romantismi erinevused + näited: Klassitsism: Tähistab kindlate vormitunnustega stiili. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja võimaldasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse ja harmooniasse. Kindlustunne ühiskonnas - väärtustati välismaailma. Seal levisid üldised reeglid. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Rõhutas valgustusajastut. Näited: *Inimesed: Prantsuse kirjanik Voltaire (1694-1778), poliitiline mõtleja Charles de Montesquieu (1689-1755) ja kirjanik, filosoof Denis Diderot (1713-1784). *Voltaire' Jean-Antoine Houdoni skulptuur, Madeleine'i kirik Pariisis, Antonio Canova - Paolina Borghese. (Vt.õp. lk 182-195 kõik need pildid on näited). Romantism: Võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Inimesed tundsid endid kriisis viibivatena ega suutnud uskuda vanu ja uusi ühiseid detaile, seega eemaldusid nad teineteisest ning tundsid end üksikuna. Omapärane ellusuhtumine...
Eluslooduse süstemaatika Vajalik orienteerumiseks elusolendite mitmekesisuses. Aristoteles jagas eluslooduse loomadeks (verega ja veretud) ja taimedeks. Loomad on liikumisvõimelised ja neil on ,,aistiv hing", ülejäänud on taimed. Selline jaotus püsis 19. sajandini. Teaduslik süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega. Hakkas arenema 17. sajandil. John Ray tahtis koostada loomulikku süsteemi (pidi kajastama loomise jumalikku korda). Võrdles taimi ehituslike tunnuste õite, seemnete, viljade, juurte järgi. Liigimääratlus: ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem kui ühe vanemapaari järglased. Karl von Linné (18. saj) nimetas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse kategooriates. · Takson ühte süstemaatika kategooriasse kuuluv rühm. Hierarhiline süsteem (iga takson kuulub ühte t...
Elulugu Margaret Thatcher sündis vürtsipoodniku tütrena. Tema sünninimi oli Margareth Hilda Roberts. Ta sündis 13.oktoobril 1925. aastal Granthamis, Lincolnshire krahvkonnas Inglismaal. Õppis Oxfordi Ülikoolis keemiat ja Londonis õigusteadust. Tudengina oli Oxfordi Ülikooli Konservatiivide Ühenduse president. 1951. aastal abiellus ärimees Dennis Thatcheriga. 1953. aastal sündisid neil kaksikud Carol ja Mark Thatcher. Ametikohad 1947 - 1951. aastal töötas keemikuna, hiljem oli kolm aastat advokaat. 1959. aastal valiti Briti alamkotta, kus oli saadik aastani 1992. 1961 - 1964. aastal oli pensioni- ja sotsiaalkindlustuse parlamendisekretär, hiljem aga kuus aastat konservatiivide varikabineti (ase)minister. 1970 1974. aastal oli Edward Heathi valitsuses haridus- ja teadusminister. Seejärel varikabineti liige ja parlamendi opostisiooni juht. 1975. aastal valiti ta Konservatiivse Partei juhiks. 1976. aastal valiti Suurbritannia peaministri...
Eesti kunstnikud Heleri Melsas Katrin Seervald Sündis 1981 aasta talvel väikeses linnakeses nimega Saue, siiski veetis enamuse oma lapsepõlve vabast ajast Raplamaal Keava külas, kus rabades, metsades ja niitudel jalutades õppis tundma loodust ja selle ilu. Linnas koolis käies, paneelmajas elades, meenusid talle pildid looduses nähtust ning nii ei läinudki palju aega kui ta sirutas käe pintsli järele, et need mälupildid nähtavaks teha. Sedamoodi joonistades ja maalides on ta oma oskusi täiendanud ja kvaliteeti lihvinud. Pea alati jääb rõhuma tunne, et saaks veel paremini, kuid enamasti on aega nii vähe! Tema jaoks on oluline, et kunst pakuks silmale ilu ja oleks võimalikult realistlik. Tema maale Tema tehtud plakatid Evald Okas Sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas on tänaseni tegev Eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Okas alustas oma kunstnikukar...
Praktikum 3 maakasutuse raskuskeskme määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 25.10.2011 Töö eesmärk: Käesoleva töö eesmärgiks on õppida leidma erineva kõlvikulise koosseisuga maaüksuse maakasutuse raskuskeset, et teada saada, kuhu oleks otstarbekas rajada talu tootmiskeskust. Selleks kasutatakse järgnevas töös erinevaid matemaatilisi võtteid. Kasutatud töövahendid: Töövahendeiks on erinevat värvi pliiatsid maakasutuse raskuskeskmete märkimiseks, joonlaud, kalkulaator ning arvuti vastava tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tulemused: Töö arvutuslikud tulemused on esitatud neljas ülevaatlikus tabelis. Koostatud talu plaan on esitatud ruudulisel paberil, mis on lisatud põhitööle. Tabel 1. Kõlvikute kirjeldus Kõlviku nr Pindala S (ha) Koordinaadid Kõlviku liik (m) X Y 1 ~28 ...
Millised ühiskondlikud muutused võimaldasid üles ehitada heaoluühiskonna? Turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Inimestel tekkis rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks. Soetati isiklike autosid. Keynesi idee 1960. ja 1970. mis rõhus võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suur tähelepanu vaestele, töötutele, mustanahalistele ja toimus ressursside ümberjagamine. Vaesust jäi vähemaks. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Saavutati võrdlemisi pikk majanduslik õitseng ning tööpuudus kadus ajutiselt. Loetlege ühiskondlikke probleeme, mis kutsusid esile rahutusi 1960.aastatel. Millistes rahutustes oleksid oma veendumuste järgi osalenud? Noorte ra...
Paide Ühisgümnaasium Adolf Hitleri elulugu Referaat Koostaja: Egon Hermanson 9b klass Paide, 2008 Sissejuhatus Adolf Hitler sündis 20. aprill 1889. Austrias, Braunau linna ligidal, ta oli Austriast pärit Saksa poliitik . 1921. aastast alates sai tast Natsionaalsotsialistiku Saksa Tööpartei juhiks. Pärast ei läinud kaua kui temast said 1934. füürer. Hitler oli karismaatiline kõnemees, teda peetakse ajaloo üheks silmapaistvamaks kõnemeheks ja suurepärasesks juhiks maailma ajaloos. Hitler valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suur osa Euroopat Adolf Hitleri elulugu: Adolf Hitler sündis 1889. Ülem-Austria piirkonnas Braunaus , tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara neljanda lapsena kuuest.Kahjuks jõudis kuuest lapsest kaks last täiskasvanu ikka. Adolf ja tema noorem õde Paula. Palj...
BAR.AJASTUL poliitiline elu rahutu. Ususõjad prot,kat. vahel. FRA priiskav abs. monarhia (raha õukonnale). Kolooniatest rikkus Euroopasse. Monarhiavastased kodanlikud rev. Inglismaal ja Madalmaades. Bar ajastu muus dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne, tugevalt emo. Puudus muus.sisemine areng. Muusik.bar. kodumaa Itaalia (enamik uusi zanre). Senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.Muusika pingsaks kuulamiseks.Kujunes välja prof. muusikute klass. Vok.muus.varjust tuli instrum.muus. Pillide areng(Amatid, Guarnierid,Stradivari). Uued puhkpillid (põikflööt, fagott), haamerklaver. Tavaline ansambel: barokktrio. Orkestrimuusika buum (esinesid igal pool). Bar.triost kasvas välja bar.orkester. Võitis populaarsust homof.mitmehäälsus. Vok.muus. kasvas teksti osatähtsus. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. UUED ZANRID Ooper: 1.op.JacopoPeri"Daphne"(1597). Eelkäijad: vanakr.trag., keskaegsed liturg.dr.ja müst.,renes.õukonna...
Vana hea Rootsi aeg Rootslased said Eestimaal võimule järk-järgult. Esmalt 1561. aastal ajasid rootslased poolakad Toompealt välja ja niimoodi alistades Põhja-Eesti. Järgmisena, 1629. aastal sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altmargi vahe-rahu, millega Poola loovutas Lõuna-Eesti Rootsile. Sellega oli 70- aastane sõdade ajajärk lõppenud. Aastail 1643-1645 peeti Taani ja Rootsi vahel järjekordne sõda, mille järgselt taanlased, kui kaotajad loovutasid Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile ja Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ajaloos räägitakse tihti Rootsi ajast, nimetades seda ,,vanaks heaks Rootsi ajaks". Kuid kas see aeg oli tõesti nii hea võrreldes talle eelnenud Ordu aja ja järgnenud Vene ajaga, et seda perioodi saaks nimetada ,,vanaks heaks"? Rootsi ajal toimusid rahvastikus suured muudatused.17.sajandi alguses hinnati rahvaarvu vähemaks kui 10...
Vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Vastlapäev on päev enne seitsmenädalast paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi peale talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid s...
Tallinna Tehnikagümnaasium Margus Karu ,,Nullpunkt" referaat Kirjaniku CV: Raamatu autor Margus Karu on sündinud Tallinnas, ning veetnud seal ka oma lapsepõlve. Nagu ka tema raamatu ,,Nullpunkt" peategelane, käis esialgu koolis Llasnamäel, keskkooli läks ta Noarootsi Gümnaaasiumisse, kuid sealt llahkus ta siiski ning lõpetas Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Haridusteed jätkas ta Tallinna Ülikoolis õppides filmirezissööriks. Preagu on Margus Karu 25 aastat vana. Interneti andmete järgi on ta töötanud filmistuudios ,,Kuukulgur" ning praegu teeb koostööd Rakvere Teatriga. Kuna Margus on nii noor inimene ning tuntuks sai ta oma esimese ja praeguseks ka viimase avaldatud raamatu järgi, siis tema kohta on raske teha mingisuguseid üldistusi. Raamatukaart: Põhiline tegevus toimub raamatus kolmes kohas: Tallinna elamurajoonis Lasnamäel, Vanalinna Rootsi Gümnaasiumis ning üldiset Tallinnas. Peategelaseks on noor poiss,...
UUSAJA FILOSOOFIA Koostaja: Merili Rohulaid 17. Sajand Lõppesid ususõjad Kinnistus uus territoriaalriikide süsteem Paavstivõim kaotas oma tähtsuse Esikohale tõusis valitseja Prantsuse valitsejad kõige tähtsamad Kasvas linnakodanluse osatähtsus Filosoofias hakkas olulist rolli mängima mõistus Olulised on ka loomuõigluslikud käsitlused Tähtsaks muutusid loodusteaduslikud meetodid Tähtsamad Filosoofid Rene Descartes Galileo Galilei Francis Bacon Isaac Newton Rene Descartes Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Ta oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane Teine tase Ta oli 17. sajandi ratsionalismi Kolmas tase Neljas tase isa. Viies tase Ta kirjutas filosoofiast, geomeetriast ja hinge loomusest. Tema väide: "Kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab se...
Kärdla Ühisgümnaasium EDUARD WIIRALT Referaat Anett Roosa 9. a Kärdla 2011 Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) oli eesti graafik. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta ...
Balti ristisõda 1. Ristiusu jõudmine Läänemere äärde a) Ristiusus nähti võimalust normannide tsiviliseerimiseks ja põhjast lähtuva ohu likvideerimiseks b) Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavias käis käsikäes riikide tekkega - kuningad nägid ristiusus vahendit enese ainuvõimu kindlustamisel : Taanis võttis ristiusu vastu ja lasi oma rahva ristida kuningas Harald Sinihammas 960.a paiku. Norras kinnistus ristiusk kuningas Olav Püha valitsemisajal (1016 1028). Rootsis liitis maa ühtseks riigiks Olav Sülekuningas (valitses 995 1022), kes lasi ennast ka ristida. Kindlamalt juurdus ristiusk Rootsis alles 12.saj. Samal ajal alustasid Rootsi kuningad ka Soome allutamist ning kristianiseerimist. c) 9.saj lõpul kujunenud Vana-Vene (e Kiievi-Vene) riik suhtles tihedalt õigeuskliku Bütsantsiga: kaubanduslikud kontaktid ja ühised vae...
KUIDAS MÕJUTASID ARAABLASTE TRADITSIOONILISED USKUMUSED NING KRISTLUS JA JUDAISM ISLAMI KUJUNEMIST? 1) ARAABLASTE USK OLI POLÜETISTLIK; 2) PEAMISELT LOODUSJÕUDE KEHASTAVATELE JUMALATELE PÜSTITATI AUSTUSOBJEKTIDENA KUJUSID; 3) AUSTATI PALJUSID LOODUSOBJEKTE, KA KIVE; 4) MEKASSE KORRALDATI IGA-AASTASEID SUURI PALVERÄNNAKUID JA SEEGA MUUTUS MEKA TÄHTSAIMAKS USUKESKUSEKS; 5) JUDAISMI JA KRISTLUSE MÕJUL TÕUSIS PALJUDE JUMALATE SEAS ESILE ÜKS PEAJUMAL, ALLAH; 6) MEKA KAUPMEES MUHAMED HAKKAS KUULUTAMA RANGET MONOTEISMI, KUS NÕUDIS ARAABLASTELT ALLAHI AUSTAMIST AINUJUMALANA NING SELLEST TULENEVALT SAI MUHAMEDI KUULUTATUD USK NIMETUSE ,,ISLAM ". MILLISTEL PÕHJUSTEL KÄISID ARAABLASTE VALLUTUSED KÄSIKÄES ISLAMI LEVIKUGA? MIS TAGAS ARAABLASTELE KIIRE SÕJALISE EDU? KUJUNES ARUSAAM, MILLE KOHASELT KOGU MAAILM JAGUNEB KAHEKS SUUREKS PIIRKONNAKS: ISLAMI KOJAKS JA SÕJA KOJAKS. KINNISTUS VEENDUMUS, ET PÜHAS SÕJAS LANGENUD PÄÄSEVAD TAEVASSE, OOTAMATA ...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Kaarel Ird Referaat Koostas: Juhendaja: Tallinn 2013 Kaarel Irdi elulugu (27. august 1909 Riia 25. detsember 1986 Viljandi) Kaarel Ird sündis 27. augustil Riias, perekonna kolmanda pojana. Isa oli maalermeister. Ema pärines vürtspoodnike suguvõsast. Ema suri poisi varases noorukieas, 1915. aastal. Kunstihuvidega isalt ja vanematelt vendadelt tekkis noores Irdis juba varakult armastus teatri vastu. 1917. aastal kolis perekond Kilingi-Nõmmele, kus võttis osa ka kohaliku näiteringi tegemistest. 1926. aastal lõpetas KilingiNõmme algkooli ja läks edasi Saare kihelkonna Kõrgemasse Algkooli. Tema õpetajaks sai Jaan Parts, keda Ird meenutab hiljem kui tema vaimsetele huvidele alusepanijat. Olles 18-aastane, suri Irdi isa, ning noorukil tuli kool pooleli jätta ja tööle asuda. Lootes parematele majanduslikel...
Asjaõigus Asjaõigus sätestab omandi valduse ja omandi ulatuse, omandi ülemineku ja koormamise nõuded. Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata. Omandi kasutamine tähendab õigust saada omanilt tulu. Omandi käsutamine tähendab selle juriidilise saatuse otsustamist ehk müümist. Omandi valdamine tähendab, et isik võib teisi välistavalt omandit kasutada. Vallasasjade puhul eeldab omand tegelikku võimu asja üle ehk valdust ning kinnisasjade puhul võib omand ekisteerida ka ilma valduseta. Omand võib olla seaduslik või ebaseaduslik, omandi tekkimise aluseks on üljuhul tehing va. 1) leid – vallasasi, mis on omanikuta või mille puhul võib eeldada, et omanik on omandist loobunud. Leiuga ei teki omand ainult sel juhul, kui leiu hulka kuuluvad arheoloogilised esemed. 2) igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vältel. Igamine toimub ainult vallasasjadega. Asjaomanikuks saa...
REFERAAT Ludwig van Beethoven(1770-1827) Mary-Liis Moorbach Kullamaa Keskkool 11 klass Elulugu Beethoven sündis Bonnis Jõulukuu 16. päev aastal 1770. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Tema vanaisa oli Belgia maalt pärit. Vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Selle läbi noor Ludwig vanaisa ja isa läbi juba muusikalises ringkonnas oli sirgunud, ei ole siis imeks panna, kui toonide riik ja võim talle juba kõige õrnemas lapsepõlves tuttavaks sai. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Ta pidas oma esimese kontserdi 7-aastselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi end Ludwigil teenistustel asendada. Täna temale sai Beethovenist klavessiinimängija õukonnas. Käis vabakuulaj...
Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? 1) araablaste usk oli polüetistlik; 2) peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid; 3) austati paljusid loodusobjekte, ka kive; 4) Mekasse korraldati iga-aastaseid suuri palverännakuid ja seega muutus Meka tähtsaimaks usukeskuseks; 5) judaismi ja kristluse mõjul tõusis paljude jumalate seas esile üks peajumal, Allah; 6) Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi, kus nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ning sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse ,,islam". Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga? Mis tagas araablastele kiire sõjalise edu? kujunes arusaam, mille kohaselt kogu maailm jaguneb kaheks suureks piirkonnaks: islami kojaks ja sõja kojaks. Kinnistus veendumus, et pühas sõjas langenud pääsevad taevasse, ootamata ä...
Ringhlingumuuseum Sisukord 1) Sisukord 2) Sissejuhatus 3) Sisu 4) Kokkuvte 5) Kasutatud materijal Sissejuhatus 1999. aasta novembris alustasime kogumistga ja sama aasta detsembris avasime esimese ajutise nituse. 2000. aastal kolis seni ajutistes ruumides tegutsenud muuseum uude hoonesse, mille renoveeris Tri linn, ning rahvusringhlingu 75. aastapeval (18. detsembril 2001) avasime psinituse esimese osa klalistele. Muuseumi kogudele on aidanud aluse panna kik inimesed, kes ajakirjanduses avaldatud leskutsetele reageerisid ning meile oma raadio- ja televisioonivastuvtjaid kinkisid. Tnaseks on muuseumi kogus lisaks vastuvtjatele mitmesugust stuudio-ja saatetehnikat, reporterite tvahendeid, ringhlinguajalugu kajastavat kirjandust, dokumente ning arvukalt fotosid. Sisu Pildilise kujutise edastamisest eetri kaudu kirjutati ajakirjas Raadio 1920. aastatel, kasutusele veti sna tele...
Barokk Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See termin tähendab itaalia keeles rõõmsat tähendust. Barokk ongi pärit Itaaliast. Sellel ajastul valitses Prantsusmaal äärmiseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid, ühiskond kääris. Barokk:kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Selle aja muusikat ja kunsti iseloomustabki dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Muusika oli õukonnakesksem, tekkis kontsertstiil. Vastupidiselt renessansiajastu muusikale oli see mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Tekkis instrumentaalmuusika. Pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ning basso continuo, mis kujutas endasid katkematut bassihäält. Viiul muutus tähtsaks ansambli-ja soolopilliks. Veel võeti kasutusele ha...
Ludwig van Beethoven Referaat Tartu 2009 Sisukord Elulugu............. ...........................................................................................4 Periodiseering.. ..........................................................................................5 Looming.................................................................................... .................6 Kasutatud materjalid.................................................................................7 Elulugu Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mo...
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven ei olnud Haydni ega Mozarti eakaaslane. Kui Mozart suri, polnud Beethoven veel midagi erilist kirjutanud, ja kui Beethoven jõudis küpsesse loomeperioodi, ei kirjutanud Haydn enam peaaegu midagi. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema ja...
Ludwig van Beethoven Referaat Sisukord Beethoveni elulugu.......................................................................................................................3 Periodiseering...............................................................................................................................4 Looming.......................................................................................................................................4 Missa Solemnis............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................7 Beethoveni elulugu Ludwig van Beethoven (1770-1827) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tem...
I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Asutav kogu Vabadussõjalaste poolt selleks kokku tulnud Koostas, võeti vastu 15.06.1920 koostatud 14 16 okt 1933, Rahvuskogu (Jüri Uluots) jõustus jõustus 21.12.1920 referendumil heaks kiidetud. võeti vastu 13.08.1937 Jõustus 24. jaanuar 1934 jõustus 01.01.1938 Riigipea puudub. Ülesandeid riigivanem President kinnitati täitis riigivanem. valiti otse rahva poolt 5-ks ametisse 24. aprillil 1938 Riigipea aastaks K.Päts õigus Riigikogu laiali saata; valiti 6-ks aastaks ...
Kreeka Paulina Pähn Loodus: mägine, raskestiläbitav maa; liigendatud rannajoon (sadamakohad); peamine ühendustee meri; poliitiline killustatus; vähe maad põlluharimiseks varajane kaubandus I Kreeta e. Minoiline tsivilisatsioon (loodud tundmatu rahva poolt) 2000-1500 eKr · Keskus Knossos · Oma kiri lineaarkiri A (desifreerimata) majapidamisaruanded · Lossid keskused, linnadega tihedalt seotud; labürinditaolised, puuduvad kaitseehitised, rahumeelsed maalid (härjad, tähtsal kohal naised ja naisjumalannad); Knossos · Europe röövimine, Minotaurus · Domineerisid Egeuse merel, tihedais sidemeis Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega II Mükeene e hellaadiline tsivilisatsioon (loodud kreeklaste e. ahhailaste poolt) · Indo-Euroopa rahvaste hulka kuuluvad ahhailased tulid Balkanile u. 2000 eKr, tsivil...
Risto Sulu Neitsitorni nimekuju transformeerumisprotsessi analüüs Tallinna vanemate reisijuhtide põhjal Probleemiasetus: Neitsitorni nimekuju on tänapäeval nii iseenesest mõistetav ja rahva seas ehk suulises pärimuses ning ametlikes kirjalikes dokumentides üldlevinud. Vähe on juureldud selle üle, kuidas selline nimekuju võis muutuda ajas ja milline oli torni nimekuju vahepealsel ajal. Paljud inimesed ei tea, et esialgne Neitsitorni nimekuju erines oluliselt praegu juurdunud nimekujust. Selline transformeerumisprotsess on ajaloolastele tõeliseks maiuspalaks, kui leidub ainult piisavalt allikaid, mille põhjal oleks see protsess jälgitav. Seega, kas see protsess oli kuidagi jälgitav mingisuguste allikate alusel, kuidas nimekuju muutus, ja viimaks veel üks tähtsamaid probleeme milline osakaal oli nimekuju tõlkimisel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
