Leonid Brežnev (0)

Sündis Venemaal 19. detsember 1906
Ta oli Nõukogude poliitik ja riigijuht.
NLKP keskkomitee I sekretär 19641966,
peasekretär 19661982
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1960
1964 ning 19771982.
Sisepoliitikas oli ta konservatiiv. Välismaailmas
kinnistus NSV Liit Breznevi ajastul sõjalise ja
poliitilise üleriigina, kes laiendas oma mõjuvõimu
Aafrikas ja Aasias.
Ta sündis Jekaterinoslavi kubermangus Kamenskojes.
Aastal 1915 võeti ta vastu klassikalisse gümnaasiumi,
hiljem õppis ta edasi töökoolis, mille ta lõpetas aastal 1921.
alates 1921 aastast töötas ka Kurski võitehases, aastal 1923
astus ta aga komsomoli. Ta lõpetas Kurski Maamõõtmis
Maaparandustehnikumi, ta ka töötas mõni aeg Kurskis
maakorraldajana.
Aastal 1928 ta abiellus.
1930 aastal astus ta Kalinininimelisse Moskva
Masinaehitusinstituuti, aasta hiljem läks aga üle
Dneprodzerzinski Metallurgiaosakonna õhtusesse
teaduskonda.
1930ndatel alustas ta parteikarjääri Dnepropetrovskis
Breznev tuli aastal 1956 Hrustsovi toetusel tagasi
Moskvasse ning töötas 1960. aastani NLKP KK
sekretärina. Kui Hrustsovi arvustamine tugevnes, siirdus
Breznev 1960 aastal tseremoniaalsele Ülemnõukogude
Presiidiumi esikohale ja hakkas avalikult kritiseerima
Hrustsovi poliitikat.
1964 aastal valiti ta Hrustsovi asemel NLKP KK
peasekretäriks
Armastas väga autasusid
Paljude riikide medaleid ja
ordeneid anti talle kokku
114
Sealhulgas laskis ta endale
annetada 4 Nõukogude
Liidu kangelase aunimetust
ja Lenini rahupreemia.
Kaubandusvõrgus komplekteeritud ja peamiselt
asutuste kaudu turustatud toiduainete pakk.
Tavaliselt kuulus sinna väiksem osa parasjagu
defitsiitset ehk raskesti kättesaadavat kaupa
näiteks viinerid või oakohv.
Breznevi doktriin pärast Praha kevade
mahasurumist Nõukogude Liidus kasutusele võetud
välispoliitiline põhimõte: NLil on õigus sekkuda
kommunistlike riikide siseellu ja seda juhul, kui
kommunistliku partei ülemvõim on ohus
1968. aastast kuni 1989.aastani
Märtsisaprillis 1976 elas Breznev üle haiguse
(võibolla infarkti)
ta oli töövõimeline vaid kümmekond minutit päevas
Otsused tegi tema lähikond
Suri 10. novembril 1982
1970ndate keskel oli Breznevi lähimaks kaaslaseks
KGB õde, kes kindlameelselt söötis talle rohte, ilma
tema arstiga konsulteerimata
Selle tulemusena sai ta südameataki ja suri
Breznev oli austatud kõige suurema ja
muljetavaldavama matusega, mida Nõukogude
Liidus kuuldud oli.