Islam ja Araabiamaade kultuur Islam tuleneb araabiakeelsest sõnast aslama ehk ’allutab end‘. Tegemist on alistumisega Allahi tahtele, mis on ilmutatud inimestele prohvetite kaudu. Moslem on inimene, kes on Jumala tahtele alistunud (ka islamiusulised, muslimid või muhameedlased). Nad tunnistavad nii judaismi kui ka ristiusu prohveteid (Aadam, Abraham, Mooses, Saalomon, Jeesus). Kuid moslemite jaoks on kõige tähtsam viimane prohvet, Meka kaupmees Muhamed. Ta on ajalooline isik, kes sündis Meka linnas Araabia poolsaarel umbes aasta 570 paiku (varakeskajal). Allah ei ole moslemite jumala nimi, vaid Allah (al-ilah) ongi araabia keeles Jumal. ● Kirjuta islamiusu kõige tähtsam põhimõte: Vastus: Usutunnistus ehk "Shahada. "Ei ole teist Jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik" ● Miks on moslemite jaoks olulised Meka ja Mediina linnad (leia linnad ka kaardilt)? Me...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Leelia Kruusa NAISE ROLL ISLAMI KULTUURIS Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2011 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Islam ja Allah...................................................................................................................... 4 1.1 Moslem ja Koraan.........................................................................................................5 2. Naised islami kultuuris ja Koraanis.................................................................................... 7 2.1 Mosleminaise riietus..................................................................................................... 9 ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE INSTITUUT PEREKONNA JA NAISE ÕIGUSLIK KÄSITLUS KORAANIS Referaat Juhendaja Lea Leppik Maie Ruus Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................3 1.KORAAN.................................................................................4 2. PEREKONNA KÄSITLUS KORAANIS...........................................6 3. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS KORAANIS.........................9 4. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS TÄNAPÄEVAL....................13 KOKKUVÕTE............................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS......................................
Islami usk Ajalugu Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, Jumalad, prohvetid "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele Mainitud on veel prohveteid näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Pühakiri, pühakoda Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase ...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduse Instituut Kasvatus Hiina ja Islami kultuuriruumis Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................. ..................................3 I Hiina Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu .....................................................................4 Religioon, rituaalid ja sümbolid ...............................................................................5 Naine Hiina kultuuriruumis ................................................................................. .....6 Naudingukunst Hiina ühiskonnas ..........................................................................7 Hiina kasvatusmudel ................................................................................ ....................8 II Islam Kronoloogiline ülesehitus ja ...
Terrorism ei võrdu Islamiga Veronica Joller Lolita Ojasu 7.e Tänapäeval kasutatakse sõnu moslem ja terrorist sünonüümidena. Stereotüüp on juba nii laialt levinud, et keegi ei küsi enam endalt, kui palju selles väites ka tegelikult tõtt on. Islam on rahu religioon Seda võib juba mõista religiooni nimetust analüüsides. Sõna islam tähendus araabia keeles on end Jumala tahetele allutama, sisemist rahu leidma ning see on tuletatud sõnatüvest SLM, mis väljendab kõiksugust rahu. Enesetaputerrorism Oma usundit sügavuti õppinud moslem ei õhuta vaenu ega soorita enesetappu, kuna ta teab, et vaenutsemine on Jumalale vastumeelt ning enesetapp islami seaduse järgi rangelt keelatud – kellelgi ei ole õigust ise oma elu lõpetada, olgu põhjus milline tahes. Seega rikuvad enesetaputerroristid korraga mitmeid islami seadusi ja islamit selles süüdistada ei saa. Kuriteg...
Moslemite elulaad Käty Kuusemets 10 H Moslemite elulaad Elu isalmimaailmas on niisama mitmekesine, kui maailma mis tahes muudes piirkondades. Egiptuse või Bangladeshi väikestes moslemite külakestes töötavad talupidajad põldudel, kasvatavad teravilja, aedvilja ning kitsi, lambaid ja lehmi. Keskklassi ja rikaste elukvartalites on õued ja tänavad puhtad ning majad hooldatud. Vaeste linnaosas on tänavad ja hooned räämas, kõnniteed auklikud ning nälg ja kuriteod igapäevaseks probleemiks. Kodune elu Nii nagu mitteislamimaades, algab ka moslemite kodudes tööpäev toimekalt: tuleb lapsed toita, suuremad kooli saata ning pereisad peavad tööle jõudma. Kuigi moslemiperekondades on peaaegu alati peamiseks rahateenijaks mees, hakkab olukord tasapisi muutuma. Tavaliselt õhtustab pere koos ning pärast seda vaadatakse meelelahutuseks televiisorit, nagu see on kombeks mujal maailmaski. Nädalalõppudel ja pühadel naudivad moslemid erinevaid puhkus...
Üks tuntumaid etteheiteid islamile tänapäeval on naiste väärkohtlemine. Islamit peetakse sovinistlikuks usuks, mis teenib vaid mehe huve, kus naisel õigused puuduvad. Tegelikkuses aetakse tihti omavahel sassi islami seadus ja moslemiriikide kohalik kultuuripärand. Hästi levinud on arvamus, et naised ei ole islami ühiskonnas mitte keegi, nagu arvasin ka mina enne selle artikli lugemist. Tegelikult on islami algallikates (koraan, sunna) kirjas, et naine on indiviid, austusväärne ühiskonna liige, mitte kellegi isiklik omand, mängukann või iluasi. Seega tuleb naist kohelda suurima austusega. Islami ajalugu on näinud tohutul hulgal naissoost õpetlasi ja kõrgelt haritud naisi. Mina aga arvasin enne, et seal islamimaades on naised alati olnud ainult orjad ja meeste lõbustajad. Kohalik kultuuripärand mängib religiooni kõrval siiski nii suurt rolli, et naised õpivad reeglina vaid oma lõbuks, kuid abielludes jäävad siiski koduseks. Mina arvasin...
ISLAMI KUNST 7.sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon, mille ainujumalaks oli Allah ja prohvetiks Muhamed, kes oli sündinud islamiusuliste pühas linnas Mekas. Islamiks nimetatud usund liitis ja ühendas araablasi. Islam on alates oma sünnist jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islandi kunstis on olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, mistõttu on islami kujutavat kunsti väga vähe. Üheks erandiks on miniatuurmaal. Islami keraamika on ajavahemikus 7.17. sajandil islamimaailmas loodud keraamika. Kehtisid mõned piirangud: keelatud oli kujutada elusolendeid, soodustas keerukate ornamentide teket. Kasutada religioosses kunstis väärismetalle, mis lõi eeldused keraamika senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks. Keraamika arendamist mõjutas ka Siiditee kaudu i...
,,Jumala sõda. Ristisõdade uus ajalugu" Christopher Tyerman Nimede käsitlus igal maal erinev, vastavalt erinevaid aspekte tuleb käsitleda. Saksapäraste latinisatsioon (parem kui ingliskeelne variant). Von-id, van-id, de´d hilisemalt nimedele tulnud, pole algselt nimeosad olnud, näitasid päritolu paika. Periood kristliku aja XI saj lõpust, u 5. Saj edasi. Ristisõjad olid sõjad, mida õigustas usk ja mida peeti tegelike või ettekujutatud vaenlaste vastu, keda usu- ja poliitiline eliit määratles ohuna kristlastele. Neis sõdades otsustavat osa etendanud uskumused tõstsid võimsalt esiplaanile hirmuäratava, aga siiski julgustava üleloomuliku jõu, mida ometi oli võimalik väljendada väga konkreetsetes tegudes: palve, patukahetsus, almuste jagamine, usuteenistusel osalemine, palverännakud, vägivald. (lk 15) Väga levinud, aga ajaloole hukutav on mineviku pidamine tänapäevast turvaliselt erinevaks. Mineviku ühiskondi kuj karikatuurselt rumalate, ...
1. RÜHM 1. Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. Varakeskaeg (5.–11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14. sajand – 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Euroopa keskaja kestuseks loe...
Araabia ja Muhamedlik kultuur Islami kultuuri allikatest · Pärimuse järgi sai Muhamed 610.a paiku läkituse jumal Allahilt. · Kõrbekoopas, temast sai allahi prohvet ja läkituse levitaja. · Tekkis uus usund islam( vastuvõtnud inimesi nim muslimiteks e. Muhamedlasteks. · Suuliselt levitas, kirjutati üles alles pärast muh surma. · Koraan- islami pühakiri nõuab 5 kohustuse täitmist 1)tunnistada allahi kui ainujumalat ja muhamedi kui tema prohvetit. 2)palevtada 5 korda päevas. 3)annetada vaestele. 4)paastuda ramadaani ajal. 5) teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. · Sunna- koraani täiendav püha pärimus kujunes islami kultuuri põhiallikateks. · Lõhenes 7.saj (islami usk) 3 vooluks-haridziidi,sunniitideks,siiitideks. · Araablaste vallutused panid aluse islami levikule laiuti-hispaaniast kuni filipiinideni,volga aladelt roopilise aafrikani. · Isla...
Matemaatika Matemaatika (kreekakeelsest sõnast mathma 'õpitu, teadus') on teadus, mis uurib mitmesuguseid hulki arvuhulki, punktihulki ehk kujundeid, funktsioonihulki jms. Peatähelepanu ei osutata seejuures hulkade sisulisele tähendusele, vaid nende elementide seostele ja omadustele. Palju matemaatika mõisteid, näiteks arv, geomeetriline kujund ja funktsioon, on tekkinud tegelike hulkade, esemete või seoste kõrvutamisel ja võrdlemisel, kusjuures on jäetud kõrvale kõik need omadused, mis matemaatika seisukohast pole olulised. Näiteks arv 5 pole seoses ühegi tegeliku hulgaga, kuid teda saab seada vastavusse ühe käe sõrmedega, 5 õunaga jne. Kõigil sellistel hulkadel on elementide sisulisest tähendusest olenemata üks ühine omadus - nende elemente saab seada üksühesesse vastavusse. Matemaatika eripära teiste teadustega võrreldes on, et matemaatikas ei saa pidada ühtki väidet (peale aksioomide ja definitsioonide) tõ...
Rakke Gümnaasium Islami kunst Katre Pohlak X klass Mai 2011 Sisukord · Sisukord · Miks valisin selle teema? · Kust on saanud alguse Islami kunst? · Islami ehituskunst · Islami keraamika · Islami ornament · Kasutatud materjal Miks valisin selle teema? Nii, nagu igakord juba tavaks on saanud, trükkisin ka seekord kõik teemad rõõmsalt Google otsingusse ja vaatasin, mille kohta kui palju infot on. Pärast seda ,,rituaali" vajusid Merovingide ja Karolingide kunst kohe valikust välja. Sisetunne ütles, et ilmselt meeldib teisele teema ,,Sküüdid, keldid, viikingid" ning kuna ma polnud kindel, et see teema juba paari inimese poolt võetud ei ole, lükkasin ka selle kõrvale. Kaks esimest teemast Vanavene kunst ja arhidektuur ning Islami kunst meelidisd mõlemad nii teema kui ka materjali rohkuse poolest. Niisiis v...
AUMÕRVAD ISLAMIKULTUURIS näide Saksamaa põhjal Lühireferaat Autor: Keila 2014 1. TAUSTAINFORMATSIOON Mõnedes traditsioonilistes ja hõimutavadel baseeruvates ühiskondades annab komme mehele sellise dominantse rolli, et kui tema perekonna üks naistest on väidetavalt teinud midagi sündsusetut, isegi ilma tõenditeta või fakte kontrollimata, siis mehel on õigus ta oma au kaitseks tappa. Meedia on taolist olukorda enda jaoks vägagi soodsalt ära kasutanud, kuna ühed südametunnistuseta inimesed jätkavad seda barbaarset kommet ja teised lubavad sel jätkuda. Arvatakse, et kui taoline ebaõiglus leiab aset islamimaailmas, siis on see kindlasti islami seadusega nii sätestatud. Aga kas asjad on ikka nii? Esiteks, islami seaduse järgi ei ole inimestel ...
Audentese Spordikool Otepää filiaal ISLAM Selin Valk Adeele Arnek Kalev Ermits 10.klass Otepää 2008 SISUKORD LK. 3 Sissejuhatus LK. 4 - Islami tekkimine LK. 4 Jumal ja Muhammad LK. 5 Õpetuse põhimõtted LK. 5 Usukombed LK. 6 Pühad tekstid LK. 8 Moslemite käitumisõpetus LK. 9 Levik LK. 10 Pildid LK. 11 Kaart LK. 12 Kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadus...
Islami meditsiin keskajal Keskaegne islami meditsiin oli mõjutatud mitmetest eelnevatest meditsiini traditsioonidest. Näiteks Muhamedi aegsest araabia meditsiinist, hellenismi unani meditsiinist, Hippocratese ja Galeni õpetustest, India Ayurvedast ja Pärsia meditsiinist (eriti Gunsishapuri akadeemia). Islami traditsioonis peetakse esimeseks moslemi arstiks Muhamedi ennast. Ka olevat mitmed sahabah'id (Muhamedi kaaslased) teatud haiguseid Muhamedi nõu kuulates ravinud. Kolm peamist ravimeetodit, mis Muhamedi poolt on mainitud, on: meega ravimine, kuppude panemine ja kauteriseerimine. Muhamed ise oli üldiselt kauterisatsiooni vastu, väljaarvatud juhtudel kui see haiguse jaoks sobiv meetod oli. Väidetavalt ei meeldinud see meetod Muhamedile sellepärast, et see oli patsientidele valurikas ja ohtlik. Sel ajal veel anesteesiat ei tuntud. Muhamedile omistatakse ka seda, et ta olevat esimene kes väitis, et ig...
KESKAEG Keskaja alguseks peetake Lääne-Rooma lagunemist 476.a ning Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lagunemist 395.a. Keskaja lõpuks peetakse a) 1453.a- türklased vallutavad Konstantinoopoli, b) 1492- Kolmbus avastas Ameerika ja c) 1517- reformatsiooni algus Saksamaal. 1. FRANGID *Frangid olid germaani hõimud, kelle üks esimesi valitsejaid oli Merovech. Frangi riik kujunes 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa aladel ning eksisteeris 5.-9.sajandini. *Chlodovech oli Merovechi pojapoeg, üks esimene ametlik Frankide kuningas. Tema ajal tehti mitmeid ümberkorraldusi. Laienes riik, Chlodovech võttis vastu ristiusu (sellega ühendas Frankide rahvad) ning Pariis muudeti pealinnaks. *Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid. *Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja kogenematud kuningad. *Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Ma...
Lääs versus islam – tsivilisatsioonide kokkupõrge Kaisa Kamenik 20. sajandi teise poole maailma illustreerivaks mõisteks oli bipolaarsus. Selles vastandusid ühelt poolt Ameerika Ühendriigid kui kapitalismi ja demokraatia kants ja teiselt totalitaarne ning sotsialistlikku majandusmudelit praktiseeriv Nõukogude Liit. 1991. aastal viimane aga lagunes ning USA ja laiemas tähenduses Lääs paistsid jõudvat oma hegemoonia tippu, millele enam konkurente ei leidu. 1993. aastal aga raputas politoloogiamaailma Samuel P. Huntingtoni ajakirjas Foreign Affairs ilmunud artikkel „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“, kus tema peamiseks ideeks oli, et tuleviku konfliktid pole enam ideoloogilist laadi, vaid tekivad religiooni ja kultuuri taustal. Eelkõige pidas ta silmas Lääne ja islami konflikti. Tema kolm aastat hiljem ilmunud samateemalisest raamatust on nüüdseks ...
Kool Keskaja Relvad Referaat Koostaja(d):.................. Juhendaja:............................ koht aasta Sisukord Sissejuhatus.........................................................................3 Keskaegne relvastus............................................................4 Mõõk...................................................................................5 Pistoda...............................................
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelaevade ehitus Argo Pihtjõe Aatomifüüsika Referaat Juhendaja: Õp. Ain Toom Kuressaare 2011 2 SISUKORD: SISUKORD:................................................................................................................................3 1.Ajalugu.....................................................................................................................................5 1.1Antiikaja atomistika........................................................................................................... 5 1.2 Uusaja atomistika.............................................................................................................. 5 1.3 Aatomifüüsika...............................................
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse valdkond KASVATUS ISLAMI KULTUURIS Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Islami ajalugu ...................................................................................................................... 4 2. Koraan kasvatajana ............................................................................................................. 6 3. Perekond ja kodu................................................................................................................. 7 4. Janitšarid ja haarem ............................................................................................................. 8 5. Kool ja õppimine...........................................................
Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati merer...
Kodune ülesanne Vasta küsimustele oma sõnadega, viita seaduse sättele ja too juurde ka näiteid (üks, kaks). 1. Mis on õigussüsteem ja õigusharu? Õigussüsteem on väljakujunenud õiguse teaduslik struktuur, õigusharude kaupa, selle jagunemine mingisuguseks loogiliseks süsteemiks. Näiteks jaguneb õigus avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Õigusharu on osa või kogum õigussüsteemist, mis korraldab mingisuguse kitsa ala või rühma õigussuhteid. Näiteks haldusõigus, mis reguleerib ametivõimude tegevust. 2. Nimeta 2 eraõiguse ja 3 avaliku õiguse õigusharu? Eraõigus on see osa õigusest, mis reguleerib eraisikutevahelisi õigussuhteid, näiteks pärimisõigus ja perekonnaõigus. Avaliku õiguse osapooleks on riik, kes on alati jõupositsioonil (sest loob ju seadusi, kehtestab ja kontrollib nende täitmist jne), näitena võib tuua kriminaalõiguse (riik kehtestab seadustega piirid, mis on ühiskondlikult aksepteeritava...
Usundite mõju toidukultuuril Juhendaja: Marge Leimann Koostas: Gristi Adrat Rühm: TTP-10 Judaism ja Kossertoit Uskilikud juudi kogu elu on allutatud usundilis- rituaalsetele ettekirjutustele ja keeldudele. Need puudutavad: toitu rõivaid,päevareziimi, palveid, pühade pühitsemist, näitavad, millal mida võib teha ja mida mitte. Süüa tohib ainult kossertoitu, mis on lubatud juudi seaduse e halahha poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu, mille uksed on kaitstud mezuzaga. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Paasapüha Pesah e paasapüha (märtsis-aprillis, kestab 7 päeva Iisraelis, 8 päeva mujal), tuletab meelde lahkumist Egiptuse o...
VANAANTSLA KUTSEKESKKOOL EGIPTUS KAIRO Referaat VanaAntsla 2011 SISUKORD: 1. Sissejuhatus lk 1 2. Kairo lk 23 3. Religioon ja keel lk 4 4. Kliima ja riietus lk 5 5. Majutus lk 6 6. Hotellisoovitused lk 7 7. Raha ...
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...
Referaat Islam Sisukord: 1. Islami tekkimine lk 3 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad lk 3 2.1 Abu Bakr, esimene kaliif lk 4 2.2 Umar lk 4-5 2.3 Uthman lk 5 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg lk 6 3. Umayyad-i dnastia lk 6-7 3.1 Umayyad-i impeeriumi kokkuvarisemine lk 8 4. Revolutsiooni-jrgne islam 4.1 Abbasiidid lk 8-9 4.2 Fatimiidid lk 9 4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15 1. Islami tekkimine Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles thendab islam alamhendust, hendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga henduses, kutsutakse moslemiks. Lne kirjanikud refereerivad islamit mnikord kui muhamedlust, mis kigile moslemitele ei meeldi -olevat...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kollez Ettevõtlus osakond Aivar Silm (EP1) ISLAM: LEVIK JA MÕJU INIMESTELE Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu2009 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Islami ajalooline ülevaade ja tekkelugu.............................................................................. 4 2. Koraan ja usuelu..................................................................................................................8 3. Islami mõju inimeste käitumisele ja elule.........................................................................13 4. Islam ja terrorism.............................................................................................................. 16 Kokkuvõte..................................
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Pärsia impeerium referaat Joanita Janson 11A 2008/09 õa Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Iraanlaste-eelne periood.................................................................................4 Mitanni riik (1500-1360 eKr)...........................................................................5 Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid.....................................................5 Iraanlaste saabumine Iraani aladele..............................................................5 Meedia (728-550 eKr)....................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Anneli Kritsmann-Lekstedt IISRAELI RIIGI AJALOOLISED TAGAMAAD PALESTIINAS Kursusetöö Juhendaja: dotsent Tiiu Pohl Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu.............................................................................. 5 2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid.................................................................................. 8 2.1 Rooma impeerium ja Bütsantsi keisririik................................................................... 8 ...
ÜLDINE USUNDILUGU Õppejõud Ringo Ringvee 11. sept 2007 C. Partridge ,,Maailma usundid" T. Kulmar ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik" Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline a...
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, v...
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA......................................
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
