Indoeuroopa ülevaade MHG 10c Indo European Language Tree 10 Main Branches · Anatolian Languages Hittite · Hellenic Languages - Greek · Indo Iranian Languages- Hindu and Iranian · Italic Languages-Latin Romance Languages( Spanish, Italian, French) · Celtic Languages- Celtic (Rarely spoken now) · Germanic Languages- English and German · Armenian Languages- Armenian · Tocharian Languages- Extinct( Form of Greek) · Balto Slavic Languages- Slavic, Latvian, Lithuanian In Depth Look into Every Country with a Indo European Language Migration of Indo European Language Chronology · The origin of Indo European languages go back about 8500 years Hetiidid Väidetavalt esimene indo-euroopa rahvas ,kes jõudis riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele Kuningal aitas valitseda autoriteetne sõjaline ülikkond. Sõjaline ülikkond ...
KEELED Indoeuroopa keelkond *Germaani keeled: Põhjagermaani keeled: islandi, fääri, norra, taani, rootsi Läänegermaani: inglise, jidisi, afrikaani, saksa, hollandi, flaami Idagermaani: gooti (surnud keel) *Keldi keeled: bretooni, kõmri, iiri, gaeli, mänksi *kreeka keel *illüüria keel (surnud keel) *albaania keel *Balti keeled: leedu, läti, preisi (surnud keel) *Slaavi keeled: Lääneslaavi keeled:poola, tsehhi, slovaki Idaslaavi keeled: vene, ukraina, valgevene Lõunaslaavi keeled: sloveeni, horvaadi, bosnia, serbia, makedoonia, bulgaaria. *armeenia keel *Indoiraani keeled: bengali, mustlaskeel, hindi, sanskriti (surnud keel), kurdi, osseedi, pärsia, tadsiki *Romaani keeled: itaalia, prantsusmaa, hispaania, portugali, rumeenia, katalaani *Itali keeled: ladina romaani keeled Uurali Keelkond ...
INDOEUROOPA RAHVAD , INDIA JA H IINA Indoeuroopa rahvad Indoeurooplased asuvad maa-alal Indiast kuni Euroopani ning kõnelevad sugulaskeeli. Nende rändkarjakasvatajate algkodu oli Musta ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplaste liikumine: 1) u. 2000 eKr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemaid. 2) natukene hiljem jõudsid hetiidid Väike-Aasiasse 3) u. 1700 eKr. tungisid Iraani pärslased ja Indiasse aarjalased. 4) Kesk- ja Lääne-Euroopasse rändasid keldi, itali ja germaani rahvad. 5) 7. saj. liikusid Ida-Euroopasse slaavlased ja baltlased. Hetiidid Olid esimesed, kes jõudsid oma arengus tsivilisatsiooni tasemele (1700-1200 eKr.). Pealinn Hattusa asus praeguse Türgi aladel ning võitlusvõimeline kaarikuvägi tagas sõjalise üleoleku naabrite üle. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. Hetiidid olid tõenäoliselt esimesed, kes õppisi...
MAAILMA KEELKONNAD JA KEELED. INDOEUROOPA KEELED Keel tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi (mitte varem). Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Kuigi bioloogiliste liikide areng algab lihtsamaga ja suundub keerukama suunas, ei ole võimalik väita, et mingi keel on tervikuna lihtsam kui teine keel. Keelte võrdlus on kasulik mitmel põhjusel (teadmised varasema arengustaadiumi kohta, sugulaskeelte kohta, kontaktide kohta, mitmekesisuse kohta jne), kuid väita, et varasema ajastu keeled oleksid tervikuna lihtsamad või, vastupidi, keerukamad, pole võimalik. Pole selge, mis on keeles ,,keerukus" ja mis on ,,lihtsustumine". Keel muutub ja areneb kogu aeg. Tavainimeste hulgas võib olla arvamusi, et mõni keel on hästi keeruline, teine jällegi on ,,primitiivne", et kui keelt ei hooldata, muutub see ,,lihtsamaks" jne. Tavaliselt need on impressionistlikud väited, mis mõnikord võivad põhineda mõne kõnel...
1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: o Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rää...
Indoeuroopa keelkond Romaani allrühm Kristina Põldmaa 9b Romaani keelte hulka kuuluvad: Itaalia keel Prantsuse keel Hispaania keel Portugali keel Rumeenia keel Romansi keel Katalani keel Provansi kelle ehk oksitaani keel Galeegi keel Leoni keel Korsika keel Sardi keel friuuli keel Ladiini keel Itaalia keel Italiano Itaalia tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,z Võõrtähed: j,k,w,x,y http://www.youtube.com/watch? v=J1VnrTrKalM Prantsuse keel Français Prantsuse tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,j,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,x,y,z http://www.youtube.com/watch? v=DqwzvtjeYBQ prantsuse Hispaania keel Español Hispaania tähestik: a (a),b (b), c (tsee) ch (te), d (de), e (e), f (efe), g (hhe), h (ate), i (i), j (hota), k (ka), l (ele), ll (elje), m (eme), n (ene), ñ (enje), o (o), p (pe), q (ku), r (ere), ...
Keeled Keelesugulus.Maailma keeled Maailmas on ligi 7000 keelt, millest 200 on kultuurkeelde. Arenenud kultuurkeel: Ilukirjandus: romaanid, novellid, luuletused Kunstid: teatrietendused, ooperid, filmid Teadus: uurimistööd Haridus: lasteaiad, koolid, ülikoolid Ajakirjandus: ajalehed, veebiväljaanded, televisioon, raadio Arvutitarkvara: programmid, mängud Riiklik asjaajamine: dokumendid Keeleteadlased arvavad, et tänapäeval kõneldavad keeled on kujunenud kümneid tuhandeid aastaid tagasi kõneldud algkeel(t)est. Suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna, mis jaotub vastavalt keelte sugulusastmetele allrühmadeks. Suurte kõnelejate arvuga on Indoeuroopa, Hiina, Altai, Austroneesia ja Afroaasia keelkond. Eesti kuulub soome-ugri keelte hulka, mis koos samojeedi keeltega moodustavad Uurali keelkonna. Suurem osa Euroopas kõneldavate...
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid artikkel abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil üks auto; bilen konkreetne auto. aspiratsioon h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute jär...
Semiootika alused, 4 oktoober Saussure ja strukturalism Keel, milles me suhtelem iseendaga, see pole loomulik keel, varjatud, tsenseeritud meie mõistuse poolt. Unenägudes ma aga ei kontrolli - Freudi ideed. Kogu sotsiaalne aktiivsus on märgiline. Edastame märke. M rgiteadus võiks olla sotsioloogia aluseks, kuni ideoloogiani. Tähtsaim läbimurre tehtud aga keeleteaduses: seotud siis Ferdinand de Saussure'ga (1875-1913) Saussure: Vanast šveitsi aristokraatlikust perest, väljapaistev loodusteadlane, ka leiutaja. Alpinismi kui spordiala rajaja, esimene, kes vallutas Mont Blancki. Entomoloogia – putukateadus. „Üldkeeleteaduse kursus“ (Saussure raamat) avaldati pärast tema surma, seda tegid kaks tema kolleegi. See polnud otseselt Saussure kirjutatud, vaid raamat on kokku pandud tema suulistest materjalidest ja konspektidest. Mingisugust nähtust keeles seletame me selle k...
Maailmas on 40005000keelt. 1)Hiina keel(miljard) 2)inglise keel(350miljonit) 3)hispaania keel(250miljonit) Keeli liigitatakse: 1)tüpoloogiliselt(vormi moodustuse alusel) 2)geneetiliselt(keelte omavaheline sugulus) Omavahel suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna(200maailmas)Suurim on indoeuroopa 1.HÜPOTEES:Uurali algkeel, algkoduUurali mäe jalamil,8000aastat tagasi,väljaränne läände algrahva ja algkeelte argnemine. 2.HÜPOTEES:kõik keeled põlvnevad otse uurali algkeelest ilma vahepealse argnemiseta. Uuemad hüpoteesid väidavad, et Uurali rassi esindajad tulid~45000a tagasi Aafrikast põhjaEuroopasse. Eestisse saabusid~12000a tagasi. SOOMEUGRI KEELED. Ugri keeled(keelerühm): handi keel(~13000,ohust.), mansi keel(~3500,ohust.), ungari keel(~14miljonit,SUURIM 1). Permi keeled: komi keel(~350 000,ohust.), udmurdi keel(~500000,ohust.) Volga keeled: mari keel(~600 000,ohust.), mordva keel(~750 000,ohust.) Saami keeled: saami keel...
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
Indoeuroopa rahvad ja Hetiidi riik. · Indoeurooplased on Euroopa ja Aasia rahvad, kes räägivad indoeuroopa keeli (nt. Venelased, sakslased, prantslased). Pärinevad Musta mere ja Kaspia mere äärsetelt aladelt, millelt nad hakkasid liikuma umbes aastal 2000 eKr Euroopa aladele. Tegelesid nad kariloomade kasvatuse ja põlluharimisega. Hiljem segunesid indoeuroopa hõimud põlisrahvastega ja Väike-Aasias, tänapäeva Türgis tekkis esimene suurem riik Hetiidi suurriik. · Nimelt, aastal 1700 eKr ühenati sealsed maa-alad ühtseks riigiks, mille pealinn oli Hattusa. · Hetiidi kuningad polnud niisama tähtsad kui Mesopotaamia kuningad või Egiptuse vaaraod. Riiki valitses kuningas nõustajate abil. · Esimesena ajaloos hakkasid kasutama indoeurooplased sõjavankreid ning see tagas neile võidu vaenlase üle. Selle rahva sõjaväes istus sõjavankris kaks meest üks laskis nool...
Tartu Ülikool SÕNADE ARV EESTI KEELES JA SÕNAVARA AJALUGU Referaat Tartu 2014 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud eesti keeleteadlase Huno Rätsepa raamatu ''Sõnaloo raamat'' peatükkide ''Kui palju on eesti keeles sõnu?'' ja ''Eesti keele sõnavara ajaloo põhiprobleeme'' põhjal. Referaadi eesmärgiks on näidata, kas saab teada eesti keele sõnade arvu, mis probleeme tekitab sõnade üle lugemine ning kust eesti keele sõnavara pärit on. Referaat koosneb kahest erinevast teemast: sõnade arvust eesti keeles, kuidas ja kas üldse on võimalik teada saada täpne sõnade arv ning eesti sõnade ajaloo probleemidest. Sõnade arvu määramise probleemid Probleem ei seisne ainult selles, et sõnu on palju ning nende loendamine võtab palju aega, vaid enamasti selles, et sõnadel eesti keel ja sõna on erinev sisu. Keeleteadlased üritavad mõista, kas eesti keele all on mõeldud eesti kirjakeelt ehk raamatutes, meedias, koolis kas...
SISUKORD: SISSEJUHATUS Keele tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi. Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv ja sümboleid kasutav loom. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Maakeral arvatakse praegu olevat ligikaudu 6000 keelt. Ühe maailma suurima keelkonna moodustavad indoeuroopa keeled, mille keeli kõneleb kokku üle kahe miljardi inimese. Indoeuroopa keelkonda kuuluvad sellised maailmakeeled nagu inglise, hispaania, saksa ja prantsuse. Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi, mis ulatus Põhja-Indiast Euroopasse. Vanimad indoeuroopa tekstid pärinevad hääbunud hetiidi keelest (18. 16.sajand e.m.a.). Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled j...
Tartu Ülikool Soome-ugri filoloogia osakond EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Seminaritöö Juhendaja Tõnu Seilenthal Tartu 2010 SISSEJUHATUS Antud seminaritöö teemaks on eesti keele sõnavara ajalugu ja selle põhiprobleemid. Töö eesmärgiks on välja selgitada millist päritolu on sõnad meie emakeeles? Koostamisel kasutasin Huno Rätsepa artiklit ,,Eest keele sõnavara põhiprobleeme" tema kogumikus Sõnaloo raamat. Seminaritöö jaguneb kaheks peatükiks, millest esimeses uurin kes on eesti keele sõnavara ajaloo uurijad. Teises peatükis uuritakse, millised on suurimad sõnavara ajaloo uurimise probleemid ning peatükk jaguneb kolmeks alapeatükiks, milles uurin kolme põhiprobleemi lähemalt. 1.EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Kahjuks pole suurt tähelepanu saanud eesti keele päritolu uurimine. Oleme ü...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Merilin Viigimäe ARMEENIA JA KREEKA KEELED Referaat Juhendaja Pärnu 2010 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................... 2. ARMEENIA KEEL.............................................................................................................. 3. KREEKA KEEL................................................................................................................... 3.1 Uus kreeka keel............................................................................................................. 3.2 Vana kreeka keel........................................................................................................... 4. KOKKUVÕTTE.................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME Referaat Juhendaja Tartu 2015 Sisukord KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU?........................................................................1 PROBLEEMID SÕNADE TÄPSE ARVU MÄÄRAMISEGA KEELES................................1 KUI PALJU SÕNU TUNNEB JA KASUTAB TAVALINE KÕNELEJA?...............................2 KUI PALJU ON SIIS SÕNU EESTI KEELES?..............................................................3 EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME.................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 KUI PALJU ON EESTI KEELE...
Jaan Pühvel Võrdlev mütoloogia Vana Kreeka Kreeka on võrdlevale mütoloogiale erijuhtum, sest kreeka müüt kipub olema ebavõrdselt kaalukas ükskõik millises võrdluses. Näiteks pigem võrreldakse ,,Orpheuse müüdist Põhja-Ameerika" kui ,,Coyote moodi vembutajast Kreekas". Selles raamatus üritab autor võrrelda Kreeka mütoloogiat tema erandlikust kõrvale jättes. Kreeka lihtsalt juhtus olema keskel, eelajaloo ja ajaloo ristmel, Aasia ja Euroopa piiril, paigas, kus manner ja saarestik, maismaa ja merelisus teineteist mõjustasid, kus Vahemere ürgrahvas, põhja poolt asustaja ja idamaine kaubitseja põimusid keerukasse sümbioosi. Kreeka kultuuris on otsustav mitte samasks jäämine, vaid teiseks saamine, mitte lävimine, vaid sulam, lühidalt uus süntees. On veel teist laadi tsüklilikkust. Vastandina Indiale ja Iraanile le...
Keele funktsioonid 1) Kommunikatsioonivahend inimesed suhtlevad üksteisega keele abil ja jagavad enda mõtteid 2) infoedastaja uudiseid jagatakse keelega. Telekas uudised, ajalehed 3) suhete hoidja suhtled inimesega ja väljendad sõnadega, kuidas sa hindad teda 4) loitsumisvahend vanasti usuti, et osadel sõnadel on väge, võlusõnad 5) mõtlemisvahend peas arutat iseendaga asju 6) kultuuri hoidja ja peegeldaja keelel on arenenud need sõnad, mis on vajalikud. Nt veekogude ääres elavatel inimestel on rikkalik sõnavara kirjeldamaks vett ja veeloomi 7) idenditeedi hoidja ja kuuluvuse väljendaja kindalal rahval on oma keel, mida nad kasutavad suhtlemiseks. Ühine keel tekitab ühtekuuluvustunde 8) emotsioonide väljendaja saad rääkida, mis sul mureks on või karjuda kellegi peale seda, mis ta valesti tegi Keelemärgid 1) ikoonid aluseks on sarnasus: näu, auh, viuh 2) indeksid aluseks on loomulik seos: nemad, seal, sinna 3) sümboli...
1. Keele ülesanded Keele ülesanne on olla, kui suhtlusvahend, väljendamaks ennast, oma mõtteid, tundeid. Keel on kommunikatsioonivahend, mõtlemisvahend ehk kõige polüfunktsionaalsem suhtlemisvahend, mida teatakse. 2. Kuidas on keel märgisüsteem? Keelemärk on kokkuleppeline märk, mis koosneb tähendusest ja sellega seotud signaalist. Ikooniks nimetatakse sellist märki, mille tähistaja on sarnane objektiga või tegevusega, millele ta viitab. Indeksiks nim. sellist märki, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab. Sümbol on keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava seos on arbitaarne ja konventsionaalne. Enamik inimkeele sõnu on sümbolid. 3. Maailma keelte arv Maailmas on kokku umbes 6000-8000 keelt, täpset arvu pole võimalik kindlaks määrata. 4. Suurimad keeled (5) Keelkonnad: Uurali keeled, Indoeuroopa keeled,Altai keeled, Afroaasia keeled, Kaukaasia keeled, Hiina-Tiibeti keeled. Suurimad on: hiina, hispaania, inglise, ar...
1. Kui palju on maailmas keeli? - 6000-700, kuid on pakutud ka 3000 ja 10000. 2. Missugune on eesti keele koht ja tähtsus? - Maailma mastaape arvestades on eesti keel suur keel. 1985. aastal arvas Ameerika Ühendriikide valitsus eestikeele 169 maailma kõige tähtsama keele hulka. 3. Kuidas keeli liigitatakse? Mis on aluseks? - Kõnelejate arvu, kultuurilise tähtsuse põhjal. Keeleteaduses: tüpoloogiline ja geneetiline. 4. Kui palju arvatakse olevat keelkondi? - Umbes paarsada, see arv on ligikaudne. 5. Nimeta keelkondi, mis on kõnelejate arvu poolest suuremad. (3) Indoeuroopa (üle 2miljardi); hiina-tiibeti (üle 1miljardi 40miljoni); uurali (23miljonit). 6. Kuidas uurali keelkond jaguneb? (2) Mitmeks haruks. 7000a. Tagasi tekkis 2 uut algkeelt: soome-ugri ja somajeedi. 7. Kuidas soome-ugri keelkond jaguneb? (5) Viieks: ugri, permi, volga, lapi ja läänemere keelteks. 8. Nimeta läänemeresoome keeled. (7) Soome, karjala, vepsa, isuri, v...
Poola keel Jüri Gümnaasium Indrek Taal 10R Üldiselt Poola keel kuulub indoeuroopa keelkonda, lääne-slaavi keelte hulka. Poola keelt kõneletakse enamasti Poolas kuid ka USAs, Leedus, Valgevenes ja mujal. Poolas on 38mln kõnelejat aga üle maa räägib poola keelt 50 mln inimest Poola keel Kirjakeel kasutab ladina tähestikku. Vanimad mälestised pärinavad 14. sajandist Sõnarõhk asetseb eelviimasel silbil. Tähestik: Aa Bb Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Ll Mm Nn Oo Óó Pp Rr Ss Tt Uu Ww Yy Zz Keelesugulus Keelesuguluses on indoeuroopa-, baltislaavi-, lääneslaavi keeled Juba varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud Suurim usk on katoliiklus II maailmasõda Poola osales II maailmasõjas alates 1 sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat, kuni 1945 1939 sõlmisid NSVL ja Sak...
Hispaania keel Audentese Spordigümnaasium Ranet Kaljola 10.D Hispaania keel ● Indoeuroopa keelkond, romaani keele rühm ● Hispaania keel on suguluses itaalia, iberoromaani, indoeuroopa ja romaani keeltega. ● Kõnelejate arv on umbes 417 miljonit. Keele levikala ● Hispaania keele levikala ulatub Lõuna- ja Põhja Ameerikasse, Aafrikasse ja Euroopasse ● Hispaania keelt kõnelevaid riike on 21 Hispaania keele ajalugu ● Hispaania keel kujunes Pürenee poolsaarel välja Rooma mõjuvõimu ajal ● Hispaania keele Kastiilia murre levis laialdaselt ning sai 15. Sajandil kogu Hispaania riigikeeleks Keele struktuur ja eripära ● Eessõnad kuuluvad abistavate muutumatute sõnade hulka ● Hispaania keeles jaotatakse ebareeglipärased tegusõnad kolme gruppi: AR-, ER- ja IR- lõpulised ● Kui eesti keeles on mitmuse tunnuseks enamasti –d, siis hispaan...
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Teenindusjuhtimise eriala Kultuurikeskkond ja selle mõju organisatsioonile Venelased... Millised nad on? Täiendatud kodutöö Katrin Sillamäe PS -2-S-E-tal Tallinn 2009 Sissejuhatus Venelased... Millised nad on? Kuigi nad elavad juba aastasadu meie kõrval, pole sellele hoopiski lihtne vastata. Venelased ja eestlased kultuuri kaudu seotud hoopis tihedamini, kui esmapilgul ehk arvatagi oskame. Sarnaseid sidemeid võib aga leida ka ajaloos ja teaduses, hariduses ja spordis. Igapäevaelust rääkimata. Sest kui kahe rahvuse esindajad elavad päevast päeva teineteise kõrval oma kaaslastelt õppides ja samas neile midagi ka omalt poolt vastu andes ei saa see teisiti ju ollagi. Venemaa on maailmas esikohal nend...
Kordamisküsimused Keel ja keeled 1. Defineeri mõisted a) ikoon- keelemärk sarnasuse alusel b) indeks- keelemärk loomuliku seose c) sümbol- keelemärk kokkuleppe alusel d) arbitraarne- meelevaldne e) konventsionaalne- kokkuleppeline f) sugulaskeeled- keeled mis põlvnevad ühisest algkeelest ja kuuluvad seega uhke keelkonda. g) isolaatkeel- keel millel ei ole sugulasi h) keelekontakt- keelte kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt ja selle tulemusel muutuvad keeled sarnasemaks. i) lingua franca- keel, millel on piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelisel suhtlusel. j) substraatkeel- väljasurnud keel, mis on jätnud seda asendanud keelde jälgi k) pidžinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelisel suhtlusel aga see pole kellegi emakeel. l) kreoolkeel- pidžinkeel, mi...
Keeled 1) Keele olemus Keele ülesanded: olla vahend info jagamiseks, luua ja hoida suhteid. Milles need väljenduvad: keel kommunikatsioonivahendina - inimestega suhtlemine keel kui suhete hoidja keel kui mõtlemisvahend identiteedi kandja emotsioonide väljendamine DNA kood maagia kultuur ja keel (nt eskimote sõnavaras on palju lumega seonduvaid sõnu, kuid mitte troopiliste taimede kohta; rääkimise kiirus, hääldus; zestikuleerimine) Emotsiooniline laeng sõnal sõimusõnad, tabud Tehiskeeled on inimese loodud keeled, et infot edasi anda, nt matemaatika, keemia, liiklusmärkide süsteem. 2) Keel kui märgisüsteem Mõtte edastamiseks peab tundma koodi ehk keelt(reegleid). Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse reeglite abil. Keelemärk on põhiühik, mis koosneb tähendusest (tähistatav) ja sellega seotud si...
Eesti keele ajalugu Kordamisküsimused eksamiks, sügis 2015 1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks: ... – 1200 13. – 15. sajand ...
MÕISTED 1. Struktuur - erinevad keeleüksused, süsteemi osade vaheline seos (häälikud, käändelõpud; sõnu omavahel kombineerides saame lause) 2. Süsteem häälikusüsteemi ülesanne on määratleda, milliseid häälikuid antud keel kasutab. Need võivad eri keeltes olla erinevad. 3. Keele struktuuri tasandid: semantika tähendusõpetus süntaks lausemoodustus morfoloogia vormimoodustus (õiged tunnused ja lõpud) leksikoloogia sõnavara foneetika häälikusüsteem 4. Keele funktsioonid: info edastamine emotsioonide edastamine suhtlemine mõtlemisvahend kuuluvuse väljendaja 5. Esimese eesti keele grammatika kirjutas Heinrich Stahl (1637). 6. Keelemärgid sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil peab olema tähendus ja häälikuline kuj...
[email protected] 31.aug. 2016. Sissejuhatus. Kuidas, millal ja miks tekkis religioon. Mis eristab inimest loomast? (Mitte mõtlemine, sest ka teised kõrgemad loomad mõtlevad - mõtlemine on ülesannete lahendamine) Sotsiaalne mälu, mentaalne võime ajas rännata, oskus luua eesmärgipäraselt tööriistu, püstitada küsimusi ja otsida nendele vastuseid. Religioon on üks võimalikke vastuseid. Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neandethalensise poolt ca 100 – 40 tuhat a tagasi. Varajasim matmisviis – surnukeha peitmine ehk laibamatus Ürgaja usundites ei olnud veel jumalaideed. Ilmselt vanim religioonivorm: animatism (lad. animatus - elusolev) – kogu ümbritsev on elus Selle erikuju: preanimism (lad. pre+anima enne hinge) ehk ka surnukeha pidamine elusaks Sanuti vanimad religioonivormid: Animism (lad. anima – hing) – hingeusk Manism (lad. manes – esivanemad) – esivanematekultus Totemism (odžibve-indiaani k. totem) –...
Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o-aste, nt IE pod – podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid. Sõnajärg lauses range Boy ate soup- vaid 1 võimalus! artikkel – abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil – üks auto; bilen – konkreetne auto. aspiratsioon – h-häälik, mis tekib vahel...
Keeleteadus: Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Sünkrooniline uurimine selgitab probleemi teatud ajahetke seisukohal, teeb ajalise läbilõige, võtmata arvesse käsitleva ajahetkeni viinud ajaloolist arengut. Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi, näiteks eesti kirjakeele arengut ärkamisajast tänakus päevani. Diakroonilist uurimist nimetatakse sageli keeleajalooks. Keele sünrroonia on tema hetkeseisund, keele diakroonia aga ajalooline areng. Teareetilene eesmärk on keelesüsteemi või kasutamise teooria ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Keeleteaduse harud ja seosed muude teadusharudega. 1.filoloogia. Uuritakse keele ja kultuuri vahelisi seoseid. Filoloogia uurimisobjektiks on eri aegade tekstid, kus nii keel kui sisu räägivad oma aja ...
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – Ablaut on vokaalivahetus. Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „t...
Kui palju on maailmas keeli?- täpset arvu ei tea keegi, kuid enamik teatmeteoseid väidab, et u 6000-7000, kuid on pakutud ka 3000 ja 10 000. suur kõikumine on tingitud sellest ,et keeli on väga raske kokku lugeda. Kõigub ka avastatud keelte arv, sest väiksemaid keeli sureb märkamatult välja. Kui palju on eri keeltel kõnelejaid?- keelte enamiku kõnelejaskonna suuruse kohta puudub igasugune informatsioon. Valdav enamik maailma keeli on väikesed, nende kõnelejate arv ei ulatu üle 100 tuhande. Kuidas keeli liigitatakse?- kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: tüpoloogilist ja geneetilist. Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused, geneetilise liigituse aluseks keelesugulus. Keelesuguluse tuvastamine- keelesuguluse tuvastamiseks otseseid andmeid on väga napilt. Algkeeled on palju varasemad, et nendest mingeid kirjalikke andmeid säilinud ei ole. Seetõttu keelesuguluse tuvastamiseks kasutatakse põhiliselt võrdlev-ajaloolist meeto...
KEELEAJALOO KT 1. Mis on inimkeele funktsioonid? Kommunikatsiooni vahend Emotsioonide väljendamise vahend Inimsuhete hoidja Indentiteedi kandja 2. Mis on tehiskeel? Kirjelda ja iseloomusta tehiskeeli, too näiteid? Tehiskeel- ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel. Tehiskeelele vastandub loomulik keel. Tehiskeel on keel, mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. Tehiskeelt, mis on loodud eri keelte oskajate vahelist suhtlust kergendava eesmärgiga, nimetatakse abikeeleks. Basic English blaia zimondel blissymbols budinos Earth Language esperanto Folkspraak idiom neutral ido interlingua ehk latino sine flexione ...
Poseidon. Vee jumal. Poseidon Üks peamisi Olympia jumalate on mere jumal Poseidon, poja Kronose ja Reja, vend Zeus ja Hades, kellega ta jagas maailma valitseda. Esimesed esindatuse Poseidon on seotud maa viljakusega alkoholiga niiskust, nii nime Poseidon võib mõista oma Doric vormi "abikaasa maa" nimetavas käändes (Poseidon Kretschmer) (Poteidan) Teisest küljest vana indoeuroopa Poseidon on seotud viljakuse zoo deemon, rääkimine kuju hobune või härg, ja seega lähedasele teeniva ammendamatu vägi subsurface ja seetõttu veega element. Seega nime kehastus Poseidon vaata sisuliselt viljakandmist vedelikku, mis on väljendatud külmutatud kujul rituaalse ravi, "isand vetes."Poteidan pinnalaust: potei "Issand" on vokatiivis ja omadussõna daon, "vesi", "vesi" on vokatiivis saadud indoeuroopa tüvi da-, Danu-, juhtides ...
UURALI KEELTE TEKE JA ARENG Me räägime eesti keelt, mis kuulub uurali keelte hulka. See kõlab sarnaselt soome keelega, kuid mitte läti või leedu keelega, mida rääkivad rahvad on samuti balti riikide elanikud, nagu meie. Hiljutise uurimuse kohaselt on meil nendega peaaegu identne geenifond. Ometi mõistan ma lätlase kõnest ainult ,,saldejumps"'i. Miks on see nii? Uurali keelkond koosneb soome-ugri ja samojeedi keelerühmast, millest viimane on väga väikese kõnelejaskonnaga võrreldes soome-ugri rühmaga. Soome-ugri rühma kuuluvad kolm ainukest keelt, mida kõneleval rahval on õnnestunud moodustada oma riik: eestlased, soomlased ja ungarlased. Enamik teised uurali keeled on kasutusel Skandinaavia poolsaare põhjaosas ja Vene Föderatsiooni läänepoolses osas. Uurali keeled moodustavad saarekesed keset indoeuroopa keeli. Uurali keeled, mida räägitakse Venemaal on suures hävimisohus kuna nendega puudub noortel Venemaal läbilöögivõime. ...
Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil (nn viikingiaeg). Kõige põnevam ja väljakujunenum oli germaani kultuur Põhjamaades, kus see sai kõige kauem rahulikult areneda. Kuna siinseid elanikke, kes tegelesid 8.-10. saj. meresõidu, röövretkede ja ka rahuliku kauplemisega hakati nimetama viikingiteks, võime seda kultuurinähtust tinglikult nimetada ka viikingikultuuriks. Selle suurim saavutus oli viikingilaev, mis oli kasutatav nii sõitmiseks igalpool (Norra fjordidel, ookeanil jne). Laeva vorm on väga praktiline, kuid samas esteetiliselt mõjuv. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise j...
Kordamisküsimused Keel ja keeled õp lk 6–65 1. Defineeri mõisted a) ikoon – märk, mis on tekkinud sarnasuse alusel b) indeks – märk, mis on tekkinud loomulikul teel c) sümbol – märk, mis asendab objekti kokkuleppe alusel d) arbitraarne – meelevaldne e) konventsionaalne – kokkuleppeline f) sugulaskeeled – keeled, mis on omavahel suguluses g) isolaatkeel – keel, mis ei paista ühegi maailma keelega suguluses olevat h) keelekontakt – erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel, selle tulemusena muutuvad keeled sarnasemaks i) lingua franca – keel, mida eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses j) substraatkeel – väljasurnud keel, mis on uuele keelele avaldanud pöördumatut mõju k) pidžinkeel – abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses, see ei esine kellegi emakeelena l) kreoolkeel – pidžinkeel, mida on hakatud kõnelema emakeelena m) keelkond – rühm keeli, mis on arenenud ühisest a...
Saksa keel Anna Dvornik 10B - Saksa keel kuulub indoeuroopa keskkonna germaani rühma. - Seda kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest. - Koos võõrkeelena kõnelejatega on saksa keele rääkijaid üle 120 miljoni. Saksa keelt peetakse riigikeeleks järgmistes riikides: Saksamaa, Austria, Belgia, Liechtenstein, Luksemburg, Sveits. Saksa keele levik maailmas Kasutatus allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/German_language
Kõik maailma keeled pärinevad ühest 50 000 aasta eest IdaAafrikas räägitud keelest, mille kõnelejad lahkusid Aafrikast ja seadsid end sisse igal kontinendil, väidab lingvist Merritt Ruhlen, lisades, et ürgkeele jäljed on alles kõigis Maa keeltes. Tarkade Klubi: Mitokondri DNAd uurides saab ajas tagasi minna rohkem kui 100 000 aastat, Y kromosoomiga umbes 60 000 aastat. Keeltega pole nii palju vist võimalik? Merritt Ruhlen: Minu pakutav idee, mida olen kajastanud raamatus «The Origin of Language» («Keele päritolu») on see, et kõik praegu räägitavad maailma keeled ulatuvad tagasi ühe keeleni, mida kõneldi IdaAafrikas 50 000 aastat tagasi. Sel ajal tekkis täiesti tänapäevane inimkeel. 50 000 aastat tagasi toimus inimese evolutsioonis suur muutus: ilmus kunst, nad hakkasid valmistama palju viimistletumaid tööriistu, millest mõned on isegi kunstipärased. 200 000 aastat oli kasutatud pea muutumatul kujul ühetaolisi kivitööriistu...
Maailma keeled Maailmas on loendatud 2500-4000 keelt. Keeli ühendatakse keelesuguluse alusel (ühisest algkeelest põlvnemise järgi) keelkondadeks. Viimaseil sajandeil võib maailma keelte arenemises märgata kaht põhisuunda. Ühelt poolt sugulaskeelte ja -murrete piirid muutuvad, sest kujuneb uusi rahvusi ning luuakse kirjakeeli rahvaile, kel seda varem polnud. Teiselt poolt palju väikekeeli ja -keelkondi hääbub suurkeelte survel (näit. Austraalias ja Põhja- Ameerikas inglise keele, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas hispaania ja portugali keele mõjul) Keelkonnad Uurali keeled I samojeedi keeled (neenetsi, nganassaani, sölkupi ja kamassi keel) II soome-ugri keeled 1) läänemeresoome rühm. Lõunarühma kuuluvad liivi, eesti ja vadja keel ning põhjarühma soome, isuri, karjala ja vepsa keel. Liivi keele kõnelejaid on Lätis üksikuid. Vadja keelt oskab kümmekond in Peterburi oblastis. Isuri keelt kõneleb alla 1000 in Peterburi oblastis. Karj...
Mõisted · Linnriik poliitiline üksus, mis koosnes linnast ja seda ümbritsevast küladest koos põllumaaga · Hammurapi seadused- Babüloonia kuninga Hammurapi korraldusel koostatud suur seaduste kogumik, mis raiuti suurtesse kivitulpadesse. · Paabeli torn- Babüloni linna keskele rajatud jumal Marduk'i tempel, üks seitsmest vanaaja maailmaimest, mida hiljem hakati kutsuma Paabeli torniks. · Babüloni rippuvad aiad- Babüloni kuningalossi katusele ha müüridele rajatud nn. Rippuvad aiad, kus kasvasid lilled ja viljapuud. Üks seitsmest maailmaimest. · Kiilkiri- kirjasüsteem, millemärgid koosnesid savitahvlitele vajutatud kiilukujulistest jälgedest. Kiilkirja osatakse tänapäeval lugeda. · ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningast Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; ,,Gilgames" on arvatavasti van...
Iiri keel Keelest Iiri keel on indoeuroopa keelkonna keldi keelte gaeli rühma kuuluv keel, mida kõneldatakse pealmiselt Iirimaal. Emakeelena kõneleb seda hinnanguliselt 40000-80000 iirlast. Iiri keel on Iirimaa riigikeel ja esimene ametlik keel (teine on inglise keel) ning on Iirimaa koolides kohustuslik õppeaine. 1. jaanuarist 2007 on iiri keel üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Ajalugu Umbes 5.6. sajandist pärit tekstid vanagaeli keeles, millest iiri keel pärineb, on kirjutatud ogamites puutükkidele ja kivide servadele. 7.8. sajandil hakati iiri keelt kirjutama ladina kirja erivormis iiri kirjas. Vanaiiri kirjakeele norm oli kasutusel 8.17. sajandil. Vanaiiri verbisüsteem oli väga keerukas. 18. sajandi lõpus rääkis iiri keelt umbes 3,5 miljonit iirlast Kasutatud kirjandus Vikipeedia Google
1. keele nimi singali keel 2. keelkond Indoeuroopa keelkond 3. täpsem piirkond, kus seda keelt kõneldakse Sri Lanka 4. kõnelejate arv - 15,568,750 5. numbrid 1-10: 1 - eka - 2 - deka - - 3 - tuna 4 - hatara - 5 - paha - 6 - haya - 7 - hata - 8 - ata - 9 - navaya - 10 - dahaya - 6. Muu keele näide: Mis su nimi on? - Oyaaghe nama mokka'da? Appi! - Aaneh!/aayoh!/amboh! Puuvili - Palaturu 7. Kirjaviis singali kirjaviis 8. Veel huvitavat keele kohta: · Singali keele kirjapildis puuduvad üldjuhul vokaalid, need märgitakse teatavate krõnksude abil konsonantide külge. · Singali keeles on 58 tähte: 16 täishäälikut ja 42 kaashäälikut. · Kõnekeeles kasutatakse 37 tähte. · Kirjakeel ja kõnekeel erinevad teineteisest suurel määral.
Hollandi keel Anneli Rego 10A Keelesugulus: Kõneldatakse: • Indoeuroopa keeled • Hollandis • Germaani keeled • Belgias • Läänegermaani • Surinames keeled • Arubal • Hollandi Antillidel • Indoneesias • Prantsuse Flandrias • Saksamaal Hollandi keelt Ametlikuks keeleks: kõneleb üle 20 • Arubas miljoni inimese. • Belgias Emakeelena: • Hollandis 22 miljoonit • Hollandi Antillidel • Surinames • Beneluxis • Euroopa Liidus • Lõuna-Ameerika Liidus Sarnasus saksa ja inglise keelega Hollandi keel Saksa keel dank u danke Goedemorgen! Guten Morgen! twee zwei Hollandi keel Inglise keel pan pan huis ...
1. Keele ülesanded Keele ülesanne on olla, kui suhtlusvahend, väljendamaks ennast, oma mõtteid, tundeid jne. 2. Kuidas on keel märgisüsteem? Keelemärk on kokkuleppeline märk, mis koosneb tähendusest ja sellega seotud signaalist. Ikoon Indeks Sümbol 3. Maailma keelte arv Maailmas on kokku umbes 700 keelt, täpset arvu pole võimalik kindlaks määrata. Suurimad on: Mandariini Hispaania Araabia Hindi Portugali Vene Jaapani Saksa Pärsia 6. Keelte jagunemine rühmadesse kahel alusel, selgita. Tüpoloogiline-liigitamine sarnasuse järgi Genealoogiline- liigitamine päritolu järgi Isolaatkeeled 7. Algkeel, keelkond Eesti keel pärineb Läänemeresoome keelkonnast , mis omakorda pärineb Uurali keelest. Eesti keele sugulaskeeled on Liivi Vadja Isuri Soome Karjala Vepsa 8. Uurali algkeel, jagunemine Uurali keel jaguneb kaheks : Soome-Ugri ja Samojeedi keelkonnaks. 9. Eesti keele kuulumi...
Uurali keeled Veel enne suurt rahvasterändamist kõneldi Ida- ja Kesk-Euroopas peamiselt uurali keeli. Kõige laiemalt on levinud seisukoht, et Uurali algkeel paikneb kuskil Volga lisajõgede vahelisel alal Uurali mäestikust läänepoole. Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30 keelest. Uurali keeli kõnelevad rahvad on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Ainult kolmel uuralikeelsel rahval on tänapäeval olemas oma iseseisev riik, kus vastav uurali keel on elanikkonna enamiku ning ühtlasi riigikeeleks: Ungari, Soome ja Eesti. Uurali keel on indoeuroopa keelkonna kõrval teine keelkond, mille keeli kõneledakse Euroopas. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis. ...
1) Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. 2) Viljakas Poolkuu oli viljakas ala, mida läänest piiras Niilus, idast aga Eufrat ja Tigris. 3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisi...
Maailma keeled ja keelkonnad Oliver Saare Janeli Orgmäe Caisa Sell Rauno Puks Kuidas keel tekkis? Kas keel on arenenud mingist madalama astme signalisatsioonisüsteemist? Kas keelevõime on seotud inimesele ainuomase organiga? Millal keel tekkis? Kuigi tänapäeval on teadus arenenud, ei ole võimalik leida vastuseid nendele küsimustele. Kui palju on keeli ja nende kõnelejaid Väidetatavalt on keeli umbes 4000-5000 Keelte arv on muutlik 80% keeltest on valdavalt väiksed keeled ( alla 1000 kõneleja) Eesti keel on suur keel! Keelte liigitamine Keelteteaduses kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: · Tüpoloogiline · Geneetiline Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused, geneetilise liigituse aluseks keelesugulus. Keelesuguluse tuvastamine Otseseid andmeid on vähe. Võrdlev ajalooline me...
Soomeugri keeled Koostajad: Soomeugri keeled Soomeugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas kui ka LääneSiberis. Ühe keeleteadlaste hulgas levinud, kuid otseselt tõestamata teooria kohaselt on kõik soomeugri keeled tekkinud ühestainsast aastatuhandete eest räägitud soomeugri algkeelest selle hilisema mitmekordse jagunemise tulemusena. Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soomeugri keeled indoeuroopa keelte hulka. Peale soomeugri keelte kuuluvad uurali keelte hulka ka samojeedi keeled. Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soomeugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. SOOMEUGRI RAHVAKULTUUR Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keele...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
