..............................) selg .................................. nimme ................................... (tuhar ..................................) ülajäse MEMBRUM SUPERIUS õlavööde CINGULUM MEMBRI SUPERIORIS vaba ülajäse: õlavars ..................................................... küünarvars .................................................... käsi ................................................. ranne ............................................ kämmal ...........................................
....................) selg .................................. nimme ................................... (tuhar ..................................) ülajäse MEMBRUM SUPERIUS õlavööde CINGULUM MEMBRI SUPERIORIS vaba ülajäse: õlavars ..................................................... küünarvars .................................................... käsi ................................................. ranne ............................................ kämmal ...........................................
Corpus Humanum inimese keha Nominativ Genitiv Tähendus Abdomen Abdominis Kõht Antebrachium Antebrachi Küünarvars Auris Auris Kõrv Brachium Brachi Õlavars Calx Calcis Kand Caput Capitis Pea Carpus Carpi Ranne Collum Colli Kael Coxa Coxae Puus Crus Cruris Säär Digitus pedis Digiti pedis Varvas Digitus Digiti Sõrm Facies Faci Nägu Femur Femoris Reis Frons ...
Sekundaarne immuunvastus ongi see, mis annab immuunsuse mõnede haiguste vastu, mis sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied
Sekundaarne immuunvastus ongi see, mis annab immuunsuse mõnede haiguste vastu, mis sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied
Esitlus teemale “Inimene” 2.klass Koostas: Tiia Salm Jäneda Põhikoolist INIMESE KEHAOSAD pea kael kere käed jalad otsmik kulm silm kukal nina põsk huuled lõug õlg õlavars rind küünarnukk kõht küünarvars ranne kämmal puus sõrmed reis põlv säär sääremari kand pöid varbad NAHK karvad marrasnahk
2.Mis on ,,küünarnukireegel" ? 3.Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? 4.Kas käsivarred peavad olema toetatud ? EI, JAH 5.Kas randmeliiges peab olema painutatud ? JAH, EI 6.Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? EI, JAH 7.Mis on randmeliigese sündroom ? 8.Millises asendis peab olema selg ? 9.Milline on ergonoomiline tool ?- kirjeldada 10.Kas jalad peavad olema toetatud ? EI, JAH Vastused: 1.) Keha asend peab olema vaba 2.) Laud peab nii asetsema, et õlavars ja käsivars oleksid 90 kraadise nurga all 3.) Randmeliiges peab olema otse 4.) JAH 5.) EI 6.) JAH 7.) Pidev ja korduv randme painutamine, millega kaasneb sõrmede pingutatud hoidmine teatud asendis pikema aja jooksul võib rannet painutavate kõõluste ülepinge ja ärritusetõttu kiiresti tekitada 8.) Selg peab olema toetatud 9.) Ergonoomiline tool on tool, mis aitab hoida selga õiges asendis. Samuti aitab toetada jalgu ning käsivart. Tänu ratastele kergendab liikumist. 10.) JAH
Esmaabi Koostaja: Claudia Juhendaja: Luumurrud Luumurd on vigastus, mille korral luu murdub või mõraneb. On kahte sorti luumurde: lahtine- ja kinnine luumurd. Lahtise luumurru tunnused: vigastatud nahk, verd jookseb, haavast näha luude otsi, jäseme tugev valu, turse, kuju muutus. Kinnine luumurd: tugev valu, vigastatud koha deformatsioon, turse, jäseme ebanormaalne liikuvus. Lahtise luumurru esmaabi Haavas võib olla võõrkehi, neid mitte välja kiskuda! Jalga ei tohi luumurru korral tõsta. Tuleb peatada verejooks: haavale steriilne side. Panna vigastatud kohale külma- vähendab valu ja verejooksu. Ära ise kannatanut liiguta, ta leiab endale ise kõige mugavama asendi. Kõige parem lahas on maa. Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutuse. Väldi soki teket. Teadvusekaotusel keera kannatanu püsivasse küliliasendisse. Toeta murrukohta tekirullide abil, kui võimalik. NB! Ä...
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus ...
sündroomiks ehk hiirehaiguseks. 8. Milline on ergonoomiline tool? kirjeldada 4-5 lausega. Ergonoomiline tool: 1. Aitab hoida selga õiges asendis 2. Aitab toetada käsivart 3. Aitab toetada jalgu 4. Rattad tooli all kergendavad liikumist Ergonoomilise tooli seljatugi aitab hoida lülisammast õiges asendis. Inimene peab oskama ise reguleerida ergonoomilise tooli seljatuge ja tooli kõrgust. 9. Millise nurga all peavad õlavars ja käsivars olema vastavalt küünarnukireeglile? 90 kraadi 10.Kas selg töötamisel arvutiga peab olema ... Sirge
vältida painutusi ette, vältida äkilisi liigutusi, vältida pikajalist lihaspinget, vahetada sageli keha asendit, teha sageli lühikesi puhkepause, vältida tööd painutatud randmeliigesega. 2. Mis on ,,küünarnukireegel" ? Vastata paari lausega ,,Küünarnukireegel" tähendab seda, et randmeliiges peab otse olema, selg ja jalad peavad olema toetatud. 3. Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? Vastat paari lausega. Arvuti taga peavad inimesel käed olema nii, et õlavars ning käsivars oleksid 90 kraadise nurga all. 4. Kas käsivarred peavad olema toetatud ? JAH 5. Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? JAH 6. Mis on randmeliigese sündroom ? Kirjeldada paari lausega. Randmeliigese sündroom on pidev ja korduv randme painutamine. Randme painutavate kõõluste ülepinge ja ärrituse tõttu võib kiiresti tekkida mediaannärvi mehaaniline vigastus. Lõpptulemusena areneb inimesel välja nnkarpaalkanali sündroom. 7
Muinas - Kreeka MARI PRESS 11C Naise rõivastus: Põhielemendiks Peplos, mille laius oli 180 cm ja pikkus u pool kandja pikkusest Riidetükk keerati ümber keha ja kinnitati õlal fibula abil Peplost kasutati peamiselt vöötatult, mis tekitas ka pluusi ja seeliku mulje Kitoon: nelinurkne villast kangatükk, dapeeriti keha ümber nii et vasak õlavars oli kaetud, parem katmata; koos hoidis fibula Rõivas ulatus põlvini või pahkluuni; sõltus seisusest Himationi kanti kitooni peal kaitseks külma eest;värvus varieerus klassikalisest valgest kuni punaseni Himation muinasajal: Mõjutus tänapäevale: Meeste rõivastus: Meeste kitoonid olid naiste omadest palju avaramad Osa kanga laiusest võis pruukida käsivartele langevate varrukate moodustamiseks Et jätta muljet et tegu oleks pluusi ja seelikuga,
proximalis- lähimine Costa- roie Gingiva- ige sinister- vasak Crista- hari Glandula- nääre superficialis- pindmine Lamina- leste, plaad Retina- võrkkest ventralis- kõhtmine Lingua- keel Palpebra- silmalaug acromion- õlanukk Mandibula- alalõualuu Plica- kurd, volt articulatio- liiges Maxilla- ülalõug Commissura- nide brachium- õlavars Orbita- silmakoobas Glandula suprarenalis- canalis- kanal, toru Raphe (kr.), es- õmblus neerupealis cingulum- vööde Scapula- abaluu clavicula- rangluu Spina- oga, hari coccyx- õndraluu Vena- veen costa- roie Vertebra- lüli dens- hammas Patella- põlvekeder fissura- mulk Sutura- õmblus 1
KROOLI UJUMINE Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. · Asend on voolujooneline/veepiir kulgeb juuste joone otsmikul · Jalalöök algab puusast/tavaliselt on 6 löögiline, kasutatakse ka 2 ja 4 löögilist, pööra pöiad sissepoole · Hingamine on õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev/ hinga välja suu ja nina kaudu · Käelaba jõuab vette enne õlga/ käsi vette sõrmed ees, sõrmed on koos, küünarnukk kõrgemal kui käelaba · Käsi sirutub õlavööst ja samaaegselt vastaskäsi lõpetab tõuke · Haare veest on hea/ soorita haare vajutades käelaba veidi välja-alla. Haara kohe kui vastaskäsi on lõpetanud · Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega/ hoia küünarnukk kõrgel, tõmbe lõpus küünarnuki nurk on 90 kraadi, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel · Tõuke faasis küünarliiges...
Rinnuli krool: Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead.. Kui hingatakse välja vasakule, on vees parem põsk, paremale hingamisel vasak põsk. Hingata tuleb 2 sekundit ning seejärel välja hingata 4 sekundit. Käed peavad järgima üksteist, oluline on tuua nad kõrgelt õlgade laiuselt pea kohalt ette. Mida väiksema sulpsatuse käsi vette jõudes teeb, seda parem. Jalalöögid toimuvad vahelduvalt, pöiad peavad olema suunatud sissepoole, põlved pisut kõverdunud. Selili krool: Kehaasend sirge, puusad veepinna ligidal. Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal, seejuures hingamine on tugev. Rütm peab õige olema ja käte liikumine vastassuunaline. Jalalöök peab algama puusast ning põlved ei tohiks veepinda rikkuda. Löök peab olema tugev ja terav, veidi sissepoole surutud, pöiad lõdvad. Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees. Haare alustatakse küllalt sügavalt ning tõmme algab ...
Seliliujumisel on oluline painduvus – sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Kehaasend peab olema sirge, puusad veepinna lähedal, õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib pinnal, väljahingamine on tugev, rütm peab olema õige ja käteliikumine vastassuunaline. Jalalöök algab puusast ja põlved ei riku veepinda ja jalalöök on tugev ja terav, veidi sissepoole surutud. Pöiad on lõdvad, käsi asetatakse vette järsult ja haaret alustatakse küllalt sügavalt, tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, käelaba peab olema õiges asendis ja juhtima liikumist. Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub. Tõuge lõppeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja. Üleviimine sirge käega, suunaga üles- taha-alla. Kõige tähtsam on voolujooneline asend, käte vastassuunaline liikumine, pöörlemine, hästi liikuvad hüppeliigesed. Start toimub veest ja võistlejad...
LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu, - jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaabi: - hoiduda rangelt liigsetest liigutustest ( "las laps istub lombis" või sääre-reieluu murru korral istugu mees metsas kasvõi 5 tundi, aga ei liiguta - kiirabi ütlused ) - NB! Jalga luumurru korral TÕSTA EI TOHI, võib veeretada maas, sest on rasvemboolia oht , see võib viia kudede kärbumiseni !!! - näiteks luumurru kindlaks tegemiseks toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema) , kui jalg terve - võimalusel panna KÜLMA ümber vigastatud koha - katta kannatanu soojalt - vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - anda juua - kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud, veri jookseb - haavast näha luude otsi - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID R...
KT III ÜLAJÄSEME LIHASTIK 64. Õlavööde (9) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette viimine õlavarre lihas köbruke Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu suur Õlavarre lähendamine, sisse köbruke pööramine Abaluualune lihas Abaluualune pind Õlavarreluu väike Õlavarre lähendamine, taha köbruke viimine, sisse pööramine Suur ümarlihas Abaluu tagumine pind Õlavarreluu väike Õlalvarre sisse pööramine, köbruke lähendamine ja taha viimine Seljalailihas Viis alumist rinnalüli, ...
külg vastu voodit, näoga jalutsi poole. Asetada käed patsiendi peatsi poolt padja alt abaluude kohale ning küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg ettepoole Tööergonoomika konspekt Maie Timm (voodist kaugem põlv on patsiendi õlaliigese joonel) ehk võtta tõmbamise lähteasend (pilt 5). Teine abistaja on patsiendi puusade joonel, asetada käed patsiendi mõlema tuhara alla ja küünarvarred voodile (õlg ja õlavars vastu patsiendi reie tagakülge). Asetada voodist kaugem jalg ettepoole ja võtta tõukamise (lükkamise) lähteasend (pilt 6). Pilt 5 Pilt 6 4. Nihutamine tõmmates/lükates abistajatel üheaegselt nihutada patsienti voodi peatsi suunas (pilt 7, 8). Kui patsient on väga raske või on väga jalutsisse vajunud, siis sooritada nihutamist mitu korda.
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti riietada, libista käega ...
Referaat selili krool Tallinn 2008 Kui räägime ujumisharrastusest, siis alustuseks võib märkida kahte raudset tõsiasja. Esiteks sellega saab tegeleda 365 päeva aastas. Sest kui varem hakati kuuldavalt rääkima ujumisharrastusest välisvete soojenemisel, siis hoogne ujulate ehitamise buum annab meile võimaluse alustada kasvõi homme, siis, kui lähim ujula uksed avab. Ja teiseks ujumisharrastus ei sõltu vanusest ettenägelikumad alustavad ujumist koos emaga juba enne sündi ning tegelevad sellega elutee lõpuni. Ujulate puudus polnud ja pole ka praegu ainuke põhjus, miks ujumisharrastus pole nii levinud kui ta oma tervislikkuse poolest võiks olla. Siin on takistuseks olnud, kas liigne tormamine ujumiskunsti ja ujumistehnika õppimisel või siis tihti ka võimete ülehindamine. Tagajärjeks ebameeldivad mälestused ja loobumine kogu harra...
Ujumine 1.Mis on ujumine? Ujumine on spordiala, kus võisteldakse vees ujudes. 2.Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finišis seina mõlema käega üheaegselt. Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult ...
1.RINNULIUJUMINE EHK KONNAUJUMINE Asend peab olema sirge, õlad ühekõrgusel, rütm õige ning hingamine, tõmme ja jalgade löök ajastatud. Jalalöök on sümmeetriline ja terav. Käed ja õlavöö tuleb hästi ette sirutada. Tõmbe alguses peavad käelabad olema pööratud väljapoole. Tõmme on kaarjas, käelaba juhib kogu liigutust. Küünarnukid peavad kogu tõmbe vältel olema kõrgel. Käed viiakse ette korraga kas veepinna peal või selle all. Kõige tähtsamad neist on: · õige rütm · käelabade õige asend · käte sirutus ette · jalgade löögitaoline liigutus Rinnuliujumine e. konnaujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finisiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätet...
ESM A A BI MIS ON ESMAABI? • VIGASTATULE VÕI HAIGELE ÕNNETUSKOHAL OSUTATAV VÄLTIMATU ABI • SELLEGA PÜÜTAKSE TAKISTADA PATSIENDI SEISUNDI HALVENEMIST SENI, KUNI SAABUB LISAABI • SINU TEGUTSEMINE ESIMESEL 5 MINUTIL PÄRAST ÕNNETUST OTSUSTAB KANNATANU SAATUSE! ESMAABI PÕHIMÕTTED • ENNE MÕTLE, SIIS TEGUTSE! • SÄILITA RAHU! • OLE TÄHELEPANELIK, HINDA OLUKORDA • HINDA OHUTUST EHINDA OHUTUST ENDALE, KANNATANULE JA JUURESOLIJATELE • TÕSISEMATEL JUHTUDEL HELISTA 112 • ÄRA JÄTA ABIVAJAJAT TÄHELEPANUTA • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMISEGA ESMAABI VEREJOOKSU KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • KONTROLLI ELULISI NÄITAJAID • PANE KANNATANU LAMAMA • SUURE VEREJOOKSU KORRAL TULEB VEREJOOKS KIIRESTI PEATADA. SURUDES HAAVALE • KAITSE KANNATANUT KÜLMA NING VÕÕRKEHADE (MUSTUS) EEST • HOIA KANNATANU SOOJAS • HOOLITSE, ET KANNATANU EI LÄHEKS ŠOKKI • KUI VEREJOOKS ON KONTROLLI ALL, SEO HAAV KINDLALT, KUID MITTE LIIGA TUGEVALT KINNI. E...
väikesele kõbrukesele), õlavarre taha viimine, lähendamine ja sise rotatsioon TAGUMINE RÜHM Harjaülene (harja ülesest august suurele kõbrukesele), eemaldab õlavart Harjaalune (harja alusest august Küünarvarre lihas suurele kõbrukesele), eemaldab õlavart Väike ümarlihas (abaluu külgservalt suurele kõbrukesele), õlavars taha, lähendamine ja välisrotatsioon Deltalihas (rangluult, õlanukilt ja abaluuharjalt õlavarreluule), eemaldab õlavart EESMINE RÜHM: Kaarnajätke õlavarrelihas (kaarnajätkelt õlavarrele), toob õlavart ette Õlavarre kakspealihas (abaluu liigese ülemiselt kõbrukeselt ja
võrdne füsioloogilisega. Lihaskiudude sulgja paigutuse korral on aga füsioloogiline ristlõikepindala tunduvalt suurem anatoomilisest. 30.SELGITAGE MÕISTE: LIHASE PARADOKSAALNE TÖÖ Lihase paradoksaalne töö tähendab, et lihas põhjustab liigest ületades selle liikumise. Kaudsel teel võib lihas mõjutada ka temast nii proksimaalselt kui ka distaalselt paiknevaid liigeseid. Nt küünarliigese painutuse korral toimub õlaliigeses sirutus õlavars viiakse taha. Sirutus õlaliigesest võimaldab vaba ülajäseme raskuskeskme jäämist õlaliigese alla. Küünarvarre painutuse korral toimub õlavarre- kolmpealihase venitus kontraktsioonieelne venitus. 31.MOTOORIKA KOORDINATSIOONI MÕISTE Motoorika koordinatsioon liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel. 32.LIHASTEGEVUSE JUHTIMISES TAGASISIDE KINDLUSTAVAD STRUKTUURID ON:
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
Õlavööd olgu rööbiti, s. t. õlgadevahelised kaugused peavad olema võrdsed. Mehe vasak ja daami parem käsi ühendatagu täpselt partnerite vahekohas umbes daami silmade kõrgusel. Õlavars suundugu seljaga enam-vähem ühel joonel õlaliigesest veidi allapoole. Ühendatud käed peavad olema randmest sirged, kusjuures labakäsi olgu tantsijast kaugemal kui küünarliiges. Mehe parem labakäsi peab hoidma daami vasaku abaluu alt. Parem õlavars olgu võimalikult samas asendis kui vasak. Kätt ei tohi panna liiga kaugele daami seljale, siis liigub parem õlg ülearu madalale ette. Daami vasak käelaba toetugu kergelt mehe paremale õlavarrele, sõrmed koos. Kontrollida, et mõlema käe küünarnukid oleksid ühekõrgusel. Kui tantsupõrandal on vähe ruumi, võib käed langetada allapoole, kuid mitte nii madalale, et õlavars oleks surutud vastu keha. Vältima peab õlgade tõstmist. Lihased ei
Oluline on tööriista käepideme kujundamisel, et töötaja ranne jääks neutraalsesse asendisse. Sageli seda ei jälgita isegi selliste laialt levinud tööriistade puhul nagu käärid, kruvikeerajad ja haamrid. õlapiirkonna väsimuse ärahoidmiseks oleks üldiselt vaja töötaja kätega mitte kõrgemal kui talje ja kere lähedal. Kui käsi on vaja tõsta õlgadest kõrgemale, siis ei tohiks õlavars tõusta suurema nurga alla kui 35o horisontaalpinnast ning olla üleval kauem kui 20 sekundit iga tööaja minuti kestel. Samas on otstarbekas, et kätt tõstetakse mõni kord tunnis. arvutite klaviatuuri kasutamisel tuleks teha vahetevahel erinevaid töid. Kui kirjutusmasina puhul tuli iga rea järel teha käega teistsuguse trajektooriga liigutus, siis arvutil on suurem arvu ühetaoliste liigutuste tõttu kirjutamine tunduvalt monotoonsem,
Inimese anatoomia. Inimese anatoomia on õpetus inimkeha kujust ning ehitusest. Anatoomia uurib kõiki kehaosi ja elundeid, seoses nende funktsioonidega, arenemisega ning väliskeskkonna tingimuste mõjuga. Anatoomia pärineb kreeka keelsest sõnast anatome e. k. lõikan lahti, osadeks. Inimkeha õppimiseks on mitu võimalust : · Süstemaatiline ehk kirjeldav anatoomia. - käsitleb elundite kuju, struktuuri ja paiknemist elundsüsteemide kaupa. · Topograafiline ehk kirurgiline anatoomia. - käsitleb organeid, mitte elundsüsteemide vaid keha piirkondade kaupa. Uurides elundite asetust ja omavahelisi suhteid organismis. · Plastiline anatoomia. - käsitleb keha välisvormi selle muutumist seoses keha asendi ja liigutustega. 2 väljundit meditsiiniline ja esteetiline. · Dünaamiline anatoomia. - tegeleb põhiliselt liikumisaparaadiga. · ...
väga tugeva küünarvarre painutuse korral õlavarre-kakspealihas) 6) Väljavenitatud lõdvestusseisund – peaaegu võimatu saavutada kuna väljavenitatult avaldub lihase elastsus. 12. Lihase paradoksaalne töö Lihas põhjustab liigest ületades selle liikumise. Aga on ka võimalik, et kaudsel teel mõjutab lihas ka temast nii proksimaalselt kui ka distaalselt paiknevaid liigeseid – paradoksaalne töö. Näiteks küünarliigese painutuse korral toimub õlaliigeses sirutus – õlavars viiakse taha. Sirutus õlaliigesest võimaldab vaba ülajäseme raskuskeskme jäämist õlaliigese alla. Küünarvarre painutuse korral toimub õlavarre-kolmpealihase venitus – kontraktsioonieelne venitus. 13. Lihase jõud. Jõud, mida suudab lihas oma kinnituskohtadele tekitada. - Selle sõltuvus kolmest faktorist: 1) Töösse kaasatud lihaskiudude arv - Mida suurem on töösse rakendatud motoorsete ühikude arv, seda suurem on summaarne jõud.
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.RINNULIUJUMINE 4 2. KROOLIUJUMINE 5 3. SELILIUJUMINE 6 4.LIBLIKUJUMINE 7 5. UJUMISOSKUS 8 6. UJUMISE AJALOOST 9 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUD KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida heas füüsilises vormis kõrge eani, kuna tervist aitab paremini säilitada koormusevaba ujumine. Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordia...
________________________________________________________________________ Kere ,,külgmised" lihased: 1. Harkseis, painutada kõrvale käepuutega vastu seina. Lükata aeglaselt välimist külge väljapoole. Harjutust sooritada mõlema küljega. ________________________________________________________________________ 11 Õlavöötme õlavarre lihased: 1. Seistes hoida küünarvart kukla taga kõrval. Viia tõstetud õlavars abistava käega kukla tagant küljele võimalikult kaugele. 2. Põlvituses või kõhulilamangus mõlemad käed küünarnukist kõverdatud põrandal, kanda keharaskus kandade suunas 3. Väikeses harkseisus painutada rindkere ette, sirutada selja taga asetatud sõrmseongus sirged käed üles. ________________________________________________________________________ Rindkere lihased: 1. Küünarvarrest kõverdatud käsi hoida vastu seina. Suruda
KT I ÜLDMÕISTED 1. Kude Ühesuguse päritolu ja talitslusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: 1. epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Kiire regeneratsiooni võime. Rakkudevahelist ainet min., põhiliselt vaid rakud. 2. tugi-toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. 3. lihaskoed neile omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Elastsus. 4. närvikude võimeline erutuma ja erutust edasi andma. Moodustab närvisüsteemi. 3. Kudede liigid: Epiteelkude Katteepiteel katavad keha välispinda, moodustavad naha ja siseelundite pindmise kihi Näärmeepiteel sekreedi valmistamine Sensoorne epiteel...
maakoha seismilisus) • Territooriumi rekreatiivne väärtus ( loodusmälestiste, loodukaitseala, turismiobjektide, kuurortide ja teiste puhkeasutuste, supelrandade ja taoliste asjade olemasolu. 14)A 15)Organisüsteemid: Karvkate ja nahk, hingamisorganid, seedeorganid, meeleorganid, suur- ja väike vereringe Kehapiirkonnad: eesmine ja tagumine osa (5/9 täku massist langeb esijäsemetele. Kereosa ja jäsemete osa. Jalad algavad randmeliigesest, esijäse algab abaluust (abaluu ->õlaliiges -> õlavars -> küünarliiges -> küünarvars -> randmeliiges -> kämmal -> kabi) Hobused Jalgade märgised 1-vasakul eesjalad piire, parem eesjalg poole sõrgatsini valge 2- vasak eesjalg eest randmeni ja tagant poole kämblani valge, parem eesjalg sõrgatsiliigeseni valge 3-vasak tagajalg pöiani, parem tagajalg poole pöiani valge 4- vasak tagajalg säärem, parem tagajälg kannaliigeseni valge, parem kabi kirju. Pea märgised 1-kübe 2-täpp 3-täht 4-laik 5-kriips 6-lauk 7-päits
küünarnukid, põlved ja peanahk, Rinnavähk Rinnavähki soodustavad geenid BRCA1, BRCA2, BR Akondroplaasia 4p16 kromosoomi Peale sündi lapsel suur piirkonnas paikneva pea, kõrge otsmik, madal fibroblastide selg, lühikesed jäsemed, kasvuretseptori 3 geeni õlavars väga lühike mutatsioon, peaaegu alati punktmutatsioon Neurofibramatoo Tegemist on geeni peamiseks sümptomiks NF-i ei ole alati sI kahjustusega 17. on neurofibroomide teke lihtne diagnoosida, kromosoomis (NF1, nahas. On oluline teada, eriti kui esinevad mille alusel toodetakse et üksikud vaid üksikud
Anatoomia 4 Kt. LIIKUMISELUNDKOND 1.Liikumiselundkonna struktuur. Inimese kehaosad pea,kael,kere, ülajäsemed, alajäsemed. Kere jaotatakse rinnaks ja kõhuks, tagumist poolt seljaks. Jäsemed jaotuvad vöötmeks, vabaosaks. Ülajäseme moodustavad õlavööde, vabaosa, mille koosseisu kuuluvad õlavars, küünarvars, käsi. Alajäse koosneb vaagnavöötmest ja vabaosast, mis koosneb:reis, säär, jalg. Diafragma abil jaguneb kere 2 õõneks rindkere ja kõhuõõneks.-selle alumist osa nim.vaagnaõõneks. Inimese keha on bilateraalsümmeetriline: vasak ja parem pool on sarnased. Kehaehituse struktuuris on oluline,kuidas on elundite paigutus,omavaheline asetus,kuidas reageerivad keha pinnale.Keha üksikosade määramiseks kasut.orientiire
kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi. Koerte põlvnemislugu (skeem) : (), The genealogy of the dog(1) 4 2.KOERA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Koera välimik. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siint), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba. Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama. (1) Üldandmed (Sulgudes inimese näidud) Kehatemperatuur 37,5-39,0°C (36,2-37,4°C), pulsisagedus 100-130 (60-80) lööki minutis
Palavik Kuni 38,0 kraadini on organismi kaitsereaktsioon Palaviku krambid – tekivad kõige sagedamini 6.elukuu ja 4.eluaasta vahel mil aju on palaviku tõusule tundlikum kui hilisemas eas. Alla 8aastane ei higista palaviku välja. Kui lapsel on halb või kurdab peavalu ,hakake palaviku alandama juba varem. Mobiilikõne häirekeskusesse ei omanda palaviku alandavat toimet.Samuti ei alanda palaviku ka kraadiklaas. Külmavärinate aeg palavik tõuseb. Füüsiline jahutus (jääkülmad linad,märjaks ja ümber lapse keerata) (niisutada jaheda veega). Mida külmemad on jalalabad,. Seda kindlam on krambi teke. Haige inimene võiks käija vannis, vesi jahutab keha. Tuuletõmmet ei tohi olla.40kraadise viinaga mis on vees lahustatud,hõõruda üle keha.Väljaarvatud pea, käelabad ja jalalabad. + ...
pöörlemine ümber frontaaltelje. 28. Õlaliiges: On keraliiges, mille moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluu-pea. Liigesepea on väiksem kui pool kerapinnast, liigeseõõnsuse servale kinnitub võrukujuline liigeseõõnsusemokk, mille tõttu liigeseõõnsus süveneb. Õlaliiges on kõige liikuvam liiges. Liikumine toimub ümber kolme telje: Ümber frontaaltelje - õlavars ette-taha. Ümber sagitaaltelje - eemaldamine-lähendamine. Ümber vertikaaltelje - õlavarre pöörlemine. 29. Küünarliiges: On liitliiges milles ühenduvad kolm luud: õlavarreluu, küünar- ja kodarluu. Selle koostisesse kuulub 3 liigest: Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges. Õlavarre-küünarluu liiges on tigu- ehk vintliiges.
Käsi on vette asetamise ajal täiesti sirge ja nii lähedal kõrvale kui võimalik. - Tõmbe alguses surutakse vett nii peopesa kui ka küünar- ja õlavarrega alla. Seejärel käsi väheke kõverdub küünarnukist ja peopesa hakkab liikuma jalgade suunas. Kui käsi on jõudnud õlavööga ühele joonele, läheb tõmme üle tõukeks. - Käe etteviimine. Kõigepealt tõuseb veest õlg ning seejärel täiesti sirge käsivars. Sirge käsi viiakse pea taha vette (käe etteviimisel puudutab õlavars kõrva), peopesa keeratakse väljapoole ning käsi asetatakse vette, väike sõrm ees. Hingamine: - Sissehingamine toimub alati suu kaudu, käe etteviimisliigutuse lõpus, s.t kui üks käsi on ülal ja teine all vastu jalga. - Väljahingamine toimub alati suu ja nina kaudu, sama käe tõukefaasi lõpus, s.t kui teine käsi liigub üles (5). Olümpiamängudel on kavas 100 m ja 200 m distants.
ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pöö...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau ÜLEKOORMUSTRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE Referaat Juhendaja: Einar Potter Väimela 2012 SISUKORD: 1. ÜLEKOORMUSTRAUMADE TEKKIMISE PÕHJUSTEST 3 2. JUHEND ÜLEKOORMUSTRAUMADE VÄLTIMISEKS 3 3. TÖÖTAMINE ISTUDES 6 4. TÖÖTAMINE SEISTES 7 5. TÖÖÜLESANNETE VAHELDUS JA PUHKEPAUSID 7 6. OHUTUSNÕUDED ENNE TÖÖ ALUSTAMIST 8 7. OHUTUSNÕUDED TÖÖ AJAL 8 8. OHUTUSNÕUDED PÄRAST TÖÖ LÕPETAMIST 8 9. MÜRA JA HÄÄLED 9 10. RISKIANALÜÜS 9 11. ESMAABIKORRALDUS 12 12. KOKKUVÕTE 13 13. KASUTATUD KIRJANDUS ...
väga palju muutunud, siis kahel vanemal sõitjal, Mati Tagaperel ja Elmet Varblasel, ei 11 ole esinenud peaaegu ühtegi vigastust, see-eest aga noorimal, Juss Laansool on esinenud neid väga palju. Jussil on olnud palju vigastusi, millest paljud on tekkinud sõiduvigadest ja osad ebaõnnest. Üldnarkooose on tal olnud umbes 20 ja ainsad terved luud on vasak reis ja vasak õlavars ning mõni sõrm ja varvas on ka puutumata. Matil ei esinenud tema sportlaskarjääri juures ühetegi luumurdu, välja arvatud mõne näpuluu mõra, kõik tema vigastused on tekkinud tänapäeval võisteldes. Elmetil ei ole samuti peale kannaluu mõra olnud ühtegi suuremat vigastust, kuigi kukutud on ikka piisavalt ja kõvasti. Kõigi kolme näite puhul saab teha aga järelduse, et mootorrattasport on väga ohtlik spordiala. 3.8 Seotus motokrossiga tänapäeval
1. SISSEJUHATUS BIOMEHAANIKASSE Biomehaanika · Biomehaanika on teadusharu, mis uurib mehaanilise liikumise nähtusi bioloogilistes süsteemides (kudedes, organites ja organismis) · Biomehaanika on biofüüsika haru · Biomehaanika on bioloogia ja füüsika piiriteadus: -uurimisobjektilt (elusorganism ja selle struktuurid) kuulub ta bioloogia valdkonda -uurimismeetoditelt kuulub aga mehaanika valdkonda Biomehaanika jaotus · Inseneri biomehaanika- uurib bioloogiliste objektide ehitusprintsiipide kasutamise võimalusi inimesele vajalike tehniliste vahendite (robotid, manipulaatorid jt.) valmistamisel · Ergonoomiline biomehaanika- käsitleb tööprotsessi ratsionaliseerimise probleeme · Meditsiiniline biomehaanika- käsitleb proteesiehituse, traumatoloogia, ortopeedia, füsioteraapia jt. Probleem · Inimese liikumise biomehaanika- uurib inimese liikumisaparaadi ja liigutustegevuse biomehaani...
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide? - Lameluu (koljulaeluu, rinnak) - Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud) - Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu) - Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud - Sõrmeluud (14) toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? - Sidemed, sünoviaalpaunad, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad - Kõigis liigestes on sidemed 4. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad (3) ja luud 1. Kand - kannal...
meri on sügav (vähemalt mõnisada meetrit), siis liigub kõige pindmine veekiht 45° paremale sellest suunast, kuhu puhub tuul (kõrvalekalde põhjuseks on Coriolisi jõud). Pindmine veekiht tõmbab liikuma järgmise veekihi, kiirus väheneb, suund jällegi paremale jne (Ekmani spiraal). Mõnekümne meetriga on suund vastupidine, Ekmani kihi kogupaksus ca 100m. 5. Inimkeha biomehhaanikast. · Inimkeha kangsüsteemid. o Näiteks õlavars ja küünarvars. Kaotatakse jõus, võidetakse teepikkuses. Jõu rakenduspunktides (seal, kus lihased kinnituvad luude külge) on jõud ja mehhaanilised pinged väga suured. · Keemiline ja mehhaaniline energia. o Kütuse keemiline energia muudetakse mootoris mehhaaniliseks energiaks. Kasutegur 20%. · Lihaste kasutegur. o Lihaste kasutegur (toitainete keemiline energia) on 40%. · Kütuseelement.
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad........................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
