kehaga, kus rõhk antakse edasi ainult mõjumise suunas. (nt naela seina läbimine) Pascali seadus: rõhk vedelikes ja gaasides antakse kõigis suunas edasi ühtemoodi. Kasutamine: hüdraulised pidurid. Õhurõhk sõltub kõrgusest mere pinnast. Mida kõrgemale me tõuseme seda väiksem on õhkurõhk (sp et õhukihi paksus väheneb). See väljendub nt mägedes ronimisel (verejooksud jne). Üleslükkejõud sõltub põhiliselt keha vedelikus oleva osa ruumaalast. Mida suurem on see seda suurem on üleslükke jõud. Kui keha on täielikult vedelikus siis üleslükke jõud rohkem ei muutu. Lisaks sõltub üleslükke jõudvedeliku tihedusest, mida tihedam on vedelik seda suurem on üleslükke jõud (nt surnumeres) üleslükke jõu valem: Fü: roo korda g korda V ( roo on vedeliku tihedus, g on 10N/kg). Keha ujub siis kui tema üleslükke jõud on suurem kui raskusjõud, Fü on suurem kui F. (Fü- üleslükkejõud ja F- raskusjõud. Keha ujub ka
g - raskuskirendus p - rõhk S - pindala h - kõrgus v - kiirus t - aeg s - teepikkus A - töö N - võimsus - kasutegur tihedus raskusjõud rõhk vedeliku samba rõhk üleslükke jõud keha mass kiirus töö võimsus kasutegur
Tähis: ρ (roo) Ühik: kg/m3 Mõõtühik: areomeeter. Tihedus: ainemassi ja ruumala jagatis. Üleslükke jõud: Tähis: Fü. Mõõteriist: Dünamomeeter. On jõud, mis tõukab kehasid vedelikus või gaasis ülespoole. Fü = ρ* V(tihedus)*g(gravitatsioonijõud 10). Fü sõltub vedeliku v gaasi tihedusest, mida tihedam on vedelik, seda suurem on Fü. Vedelikus oleva keha ruumalast ja mida suurem on ruumala, seda suurem on fü. (Tõus vedeliku pinnale lõpeb, kui raskusjõud (Fr = mg) = üleslükke jõuga (Fü) Mg=Fü – Ujumise tingimus. Kui Fü = Mg, r=r, siis keha on vees seal, kus ta pannakse. Mehhaaniline töö,energia ja võimsus. Füüsikalised suurused. Mehhaaniline töö:nimetatakse kehale mõjuva jõu ja selle jõul läbinud nihke korrutist. A = Fs. F=1N. S=1m. Mehhaaniline energia: E=J(džaul). Kui kehal on energiat, siis saab teha tööd. Mehhaanilist energiat on 2 tüüpi: potentsiaalne (ep) Ep=mgh (mass*gravitatsioon*kõrgus) ja kineetiline energia Ek = (m*v(ruudus)):2.
S - pindala h - kõrgus ! raskusjõud v - kiirus t - aeg ! s - teepikkus A - töö ! rõhk N - võimsus h - kasutegur ! r-tihedus ! vedeliku samba rõhk m - mass Q – soojushulk c – erisoojus m – mass ! üleslükke jõud t - algtemperatuur t - lõpptemperatuur ! l - sulamissoojus L - aurustumissoojus ! keha mass I – voolutugevus q – elektrilaengu suurus t – aeg U – pinge R – juhi takistus ! kiirus r - eritakistus ! l – juhi pikkus S – juhi pindala ! töö A – elektrivoolu töö
Nimetus Tähis Ühik Valem V.E.S.K.P.Ü Jõud F N F=m·g m=mass(g), g=9,8(N/Kg) F=Jõud(N) Töö A J A=f·s A=meh. Töö(J) S=teepikkus(m) Potensiaalne Ep J Ep=m·g·h h=kõrgus(m) Energia Ep= pot. Energia Kineetiline Ek J Ek=m·v²/2 v²=kiirus energia Võimsus N W N=A/t A=töö Kiirus v m/s v=S/t S=teepikkus Rõhk P Pa P=F/S S=Pindala(m²) P= rõhk(pa) Vedeliksamba p Pa p=·g·h V=Ruumala(m³) Rõhk ...
Tapa gümnaasium Õpilase nimi Lennumasinad Referaat Juhendaja:Õpetaja nimi Tapa 2012 Sisukord Sissejuhatus Lennumasinad on seadeldised, mis võimaldavad õhus püsida ja liikuda (lennata). Need püsivad õhus aerodünaamilise tõstejõu mõjul või aerostaatilise üleslükke jõul. Aerodünaamiline tõstejõud: kuna õhk on voolamisel võlvja profiiliga tiiva esiservast tagaserva poole erinevate teepikkuste tõttu sunnitud tiiva ülapinna kohal liikuma kiiremini kui kandepinna all, siis selliste voolamiskiiruste erinevuse tõttu tekib tiiva ülapinna kohal madalam õhurõhk kui tiiva-alusel pinnal. Rõhkude erinevuse tõttu tiiva üla- ja alapinna vahel tekib tõstejõud Aerostaatiline tõstejõud: Õhust väiksema tihedusega gaasiga täidetud ruumile mõjub
Pöörleva keha pinnal asuvad kehad tunnevad pöörlemisest (õigemini keha inertsist) tingitud tsentrifugaaljõudu, mis on suunatud piki raadiust pöörlemisteljest eemale ja see vähendab meie kaalu (maapinnale avaldatavat jõudu). Tsentrifugaaljõud on suurim ekvaatoril ja = 0 poolustel. ümbritsevast keskkonnast (nt õhk või vedelik). Miks? Kaalu vähendab ka keskkonna üleslüke. Tegemist on vedelikes tuntud efektiga, mida teame Archimedese seaduse nime all. Arvestades õhu üleslükke parandust kaalub üks kilogramm udusulgi vähem kui 1 kg rauda, mis justkui räägib Newtoni II seadusele vastu. Tegelikult vastuolu muidugi ei ole. Mass (ja raskus) on neil võrdne, erineb nende kaal ehk toele mõjuv jõud. Üleslükke parandus on seda suurem, mida lähedasemad on kaalutava keha ja väljatõugatava õhu tihedused, kuni selleni, et vesinikuga täidetud õhupall omab hoopiski negatiivset kaalu, jõud on negatiivne, s.t. suunatud üles).
KEHA UPUBPUMISEL oon üleslükkejõud raskusjõust väiksem. Keha upub vedelikus ja gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusest suurem. 39.Millal keha hõljub vedelikus? KEHA HÕLJUB VEDELIKUS, kui keha asub vedelikus või gaasis ja ei tõuse ega lange. Üleslükkejõud on võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha heljub, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusega võrdne. 40.Millal keha tõuseb vedelikus üles? KEHA TÕUSEB VEDELIKUS ÜLES siis kui üleslükke jõud on raskusjõust suurem. Keha tihedus on vedeliku tihedusest väiksem. 41. Millal tehakse mehaanilist tööd? MEHAANILIST TÖÖD TEHAKSE siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Tööd tehakse, kui mõjub jõud ja selle tulemusel keha liigub. 42. Millest sõltub töö suurus? Valem. Ühik. MEHAANILISEKS TÖÖKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega.
t - aeg s - teepikkus A - töö N - võimsus - kasutegur Valem Mille arvutamiseks kasutatakse Tähised tihedus raskusjõud rõhk vedeliku samba rõhk üleslükke jõud keha mass kiirus töö võimsus kasutegur Q soojushulk Soojushulk c erisoojus m mass - algtemperatuur - lõpptemperatuur l - sulamissoojus Erisoojus L - aurustumissoojus Sulamissoojus Aurustumissoojus I voolutugevus q elektrilaengu suurus
Miks paat ujub? Kuidas magnet töötab? Iga vaba keha on paigal, aga kui sa seda lükkad või tõmbad ehk teisisõnu mõjud kehale jõuga, siis hakkab see liikuma. Jõud põhjustab liikumise. Näiteks auto liikuma paneva jõu tekitab mootor. On palju erisuguseid jõude. Magnet tekitab magnetilise jõu, mille mõjul rauapuru tõmbub magneti külge, ja kummipaela venitamine elastsusjõu. Ka vedelikus asetsevale kehale mõjuvad mitmesugused jõud. Paat ujub sellepärast, et vee üleslükke jõud tasakaalustab paadi raskusjõudu. Veetilk säilitab oma kuju pindpinevusjõu toimel, mis hoiab vedelikuosakesi koos nii, nagu oleksid need elastses kestas. Kogu maailma, alates väiksematest aatomi osakestest kuni suurimate galaktikateni, hoiavad koos ülitugevad jõud. Üks neid jõude on raskusjõud, see hoiab sind Maa pinna. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ütleb: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju kompenseerumisel on keha kas paigal
Miks paat ujub? Kuidas magnet töötab? Iga vaba keha on paigal, aga kui sa seda lükkad või tõmbad ehk teisisõnu mõjud kehale jõuga, siis hakkab see liikuma. Jõud põhjustab liikumise. Näiteks auto liikuma paneva jõu tekitab mootor. On palju erisuguseid jõude. Magnet tekitab magnetilise jõu, mille mõjul rauapuru tõmbub magneti külge, ja kummipaela venitamine elastsusjõu. Ka vedelikus asetsevale kehale mõjuvad mitmesugused jõud. Paat ujub sellepärast, et vee üleslükke jõud tasakaalustab paadi raskusjõudu. Veetilk säilitab oma kuju pindpinevusjõu toimel, mis hoiab vedelikuosakesi koos nii, nagu oleksid need elastses kestas. Kogu maailma, alates väiksematest aatomi osakestest kuni suurimate galaktikateni, hoiavad koos ülitugevad jõud. Üks neid jõude on raskusjõud, see hoiab sind Maa pinna. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ütleb: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub
pinnase omakaalupingeks (´g). See pinge iseloomustab pinnase pingeseisundit enne ehitustööde algust. Loodusliku pinge suurus sõltub pinnase mahukaalust () ja vaadeldava horisontaalpinna sügavusest (H) ´g = H. Kui pinnas koosneb erinevatest kihtidest, siis ´g leidmiseks summeeritakse kõikide kihtide omakaalupinged vaadeldava sügavuseni. Allpool pinnasevee taset olevates kihtides vähendatakse dreenitud pinnaste mahukaalu vee üleslükke arvel. Dreenimata (vettpidavale) kihile loodusliku pinge leidmisel summeeritakse kõrgemal olevate kihtide omakaalupinged ja pinnaseveest põhjustatud pinge. Omakaalupinge sügavusel H1 : ´g1 = 1H1 ; (joon. a) H1 + H2 : ´g2 = 1H1 +(-v) H2; (joon. b) H1 + H2 + H3 : ´g3 = 1H1 + ( - v )H2+ vH2 + 2H3; (joon.c) Taoliselt mõjub pinnase omakaal ka vertikaalsele seinale. Pinnase omakaalust põhjustatud survejõud kasvab lineaarselt sügavuse kasvuga (kui pinnase mahukaal ei muutu). 16
Kaasneb ainevahetuse aeglustumine ja turgori vähenemine. Osaleb hüdrostaatilise skeleti tekkes. Omane nt solkmetele. Kehaõõs on täidetud vedelikuga, mis annab jehale kindla kuju. Kaitsefunktsioon : 1. H2O lahustunud kujul eraldab jääkained (uriin, higi jm); 2. H2O kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesvõie jne); 3. Loote areng toimub vees (tagatakse stabiilne keskkond, kompenseerib üleslükke jõuga raskusjõu mõju); 4. H2O sisalduvas keskkonnas leiab aset viljastamine. Funktsioonid ökosüsteemi tasandil: Peamine kliimat kujundav faktor oma 3 agregaatolekuga. 1. Nt. jää tihedus on väiksem kui vee. Seetõttu jää veekogu põhja ei vaju ja tagab elu võimalikkuse põhja piirkonnas. 2. Vee aur on maa energiabilanssi reguleeriv faktor, kutsudes esile nn kasvuhooneefekti.
Kaasneb ainevahetuse aeglustumine ja turgori vähenemine. Osaleb hüdrostaatilise skeleti tekkes. Omane nt solkmetele. Kehaõõs on täidetud vedelikuga, mis annab jehale kindla kuju. Kaitsefunktsioon : 1. H2O lahustunud kujul eraldab jääkained (uriin, higi jm); 2. H2O kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesvõie jne); 3. Loote areng toimub vees (tagatakse stabiilne keskkond, kompenseerib üleslükke jõuga raskusjõu mõju); 4. H2O sisalduvas keskkonnas leiab aset viljastamine. Funktsioonid ökosüsteemi tasandil: Peamine kliimat kujundav faktor oma 3 agregaatolekuga. 1. Nt. jää tihedus on väiksem kui vee. Seetõttu jää veekogu põhja ei vaju ja tagab elu võimalikkuse põhja piirkonnas. 2. Vee aur on maa energiabilanssi reguleeriv faktor, kutsudes esile nn kasvuhooneefekti. Kliima reguleerimisel on oluline osa nii veeringel kui hoovustel;
Kaasneb ainevahetuse aeglustumine ja turgori vähenemine. · Osaleb hüdrostaatilise skeleti tekkes. Omane nt solkmetele. Kehaõõs on täidetud vedelikuga, mis annab jehale kindla kuju. · Kaitsefunktsioon : 1. H2O lahustunud kujul eraldab jääkained (uriin, higi jm); 2. H2O kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesvõie jne); 3. Loote areng toimub vees (tagatakse stabiilne keskkond, kompenseerib üleslükke jõuga raskusjõu mõju); 4. H2O sisalduvas keskkonnas leiab aset viljastamine. Funktsioonid ökosüsteemi tasandil: · Peamine kliimat kujundav faktor oma 3 agregaatolekuga. 1. Nt. jää tihedus on väiksem kui vee. Seetõttu jää veekogu põhja ei vaju ja tagab elu võimalikkuse põhja piirkonnas. 2. Vee aur on maa energiabilanssi reguleeriv faktor, kutsudes esile nn kasvuhooneefekti.
ja antakse see projektis. Kui on vajalik tegevust kuni püsivustegur vastab normidega välja projekteerida vaiaparv, siis mõttekäik on nõutule. Lihet põhjustavad pinnase kaalust tingitud jõud analoogne 49. Kui sügavale peaks vaia alumine 65. Millest sõltub tugimüüri lihkumiskindlus? leitakse ilma vee üleslükke jõudu arvestamata. ots ulatuma erinevate pinnaseliikide korral? Nihutavaks jõuks on pinnase aktiivsurve Kinnihoidvad jõud leitakse allpool veepinda Harilikult peaksid vaiad läbima kõik palju horisontaalkomponent, lihkele vastutöötavad on oleva osa jaoks arvestades vee üleslükke mõju. kokkusurutavad pinnasekihid ja toetuma tugevale seinaesise pinnase passiivsurve ning hõõrdejõud 73. Loetlege, kirjeldage nõlva püsivust
levimise kiirus aines. Murdumise füs. Põhjus on kiiruse muutus üleminekul ühest keskkonnast teise. Maxwelli järgi n=εμ VEDELIKE MEHAANIKA Hüdromehaanika alused - Rõhk ( p ) on skalaarne suurus, mis näitab pinna ühikule mõjuva pinnaga risti oleva jõu suurust. p=F/S Rõhu ühikuks on paskal( Pa ). 2 1Pa = 1 N/ m 1atm = 1, 01 105 Pa Vedelikud( gaasid ) annavad rõhku edasi igas suunas ühte viisi (Pascali seadus). Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükke jõud on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga ( Archimedese seadus ). Ideaalse vedeliku statsionaarne voolamine - voolu kiirus v on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga Bernoulli vôrrand.Torricelli seadus: Bernoulli võrrand - Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega(ϑ) on staatiline rõhk(p), vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu(ϑgh) ja dünaamilise rõhu(ϑv2/2)summa jääv suurus. p1+ϑgh1+ϑv12/2= p2+ϑgh2+ϑv22/2; v-kiirus
R ( ci Li + Pi cos i tan i ) F= (9.25) R Pi sin i + W j x j Kuna vooluvõrgu konstrueerimine ja filtratsioonijõudude leidmine on väga töömahukas, siis on otstarbekam nõlva püsivuse kontrollimiseks kasutada teist võimalust nagu pika tasapinnalise nõlva korral. Lihet põhjustavad pinnase kaalust tingitud jõud leitakse ilma vee üleslükke jõudu arvestamata. Kinnihoidvad jõud leitakse allpool veepinda oleva osa jaoks arvestades vee üleslükke jõudu. 11 Valem püsivusteguri leidmiseks kujuneb Felleniuse meetodi puhul järgmiseks (joon 5.21) c i L i + ( P1i + P2i ) cos i tan i F= (9.26)
S/H, H alumise selise uppumisügavus arvestades veepinnast, m; v vee relatiivne kiirus m/s. m = 90 d/A / 6 (H/h -1) (11.6) Kus: H nooda seina kõrgus rakendatult, m; h nooda alumise selise uppumissügavus, m Vajaliku ülemise selise ujuvuse arvutamisel lähtutakse nõudest, et ülemine selis ei tohi uppuda. Kui noodalina on valmistatud veest raskema erikaaluga materjalist (näiteks polüamiidkiust, 1.14), siis peab ujukide üleslükke jõud Q olema: Q = Q1 Q2, kg (11.7) Kus: Q1 noodaosa mass vees, kg ja Q2 veesurve mõjul tekkiv uputusjõud, mis on võrdne kinnitusotsas tekkiva jõu (pinge) vertikaalse komponendiga T T = Rkl/cos , kg (11.8) Rkl T
Hüdrostaatiline rõhk: Rõhk, mida avaldab vedelik/gaas vedeliku sees gravitatsiooni tõttu Mida sügavamale keha panna, seda suurem rõhk talle mõjub Hüdrostaatika põhivõrrand: Kui vedelik on avatud atmosfäärile (välisele rõhule), siis P = P0 + ρgh P- rõhk P0 – rõhk vedeliku pinnal ρ0 – vedeliku tihedus g – raskuskiirendus h – vedeliku kõrgus Archimedese seadus: Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükke jõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedeliku kaaluga Kehale mõjuvad jõud vedelikus: Raskusjõud ja üleslükkejõud Pascali seadus: Kirjeldab rõhu edasi andmist vedelikes ja gaasides Kinnises anumas antakse vedelikes ja gaasides rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Rõhu muutus ühes vedeliku osas kandub edasi kogu vedelikule Rõhk vedelikus sõltub ainult vedelikunivoo kõrgusest, mitte anuma kujust Pindpinevus:
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või ve...
Kordamisküsimused ,,Puiduteaduse" eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? Eesti metsamaa kogupindala aastal 2010 oli 2 miljonit hektarit: 45% sellest eramets, 40% riigimets, määratlemata mets 15%. Puiduliigiti on metsamaa tagavara järgnev: mänd 30,3%, kuusk 23,4%, kask 22,9%, haab 7,4%, hall lepp 7,1%, sanglepp 4.9% ja teised liigid 4,0%. 2010 oli Eesti sisemaine tarbimine madal, küll aga kasvas nõudlus toorme järele. Raiete maht kasvas 40 % võrreldes 2009. aastaga. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3. Riigimetsa raiemaht kogu mahust oli 11%, erametsa maht 64% ja muudel aladel 25% 2010. aastal hakkas Eesti puidutööstus madalseisust taastuma. Puidutööstuse suurenenud nõudlus toorme järele ...
kahekümneks võrdseks lõiguks. Kaalujõudude epüür, mis näitab kaalu jaotust piki laeva. Eri lõikudes kantakse teatud maastaa- bis laeva jooksva meetri keskmine kaal selles lõi- gus. Epüüri pindala võr- dub teatud maastaabis laeva kogukaaluga (Joon. 3.45) . Joon. 3.45. Ujuvusjõudude epüür näitab ujuvusjõudude jaotust piki laeva. Selle epüüri pindala on võrdeline kogu veealuse osa üleslükkega, ehk laeva poolt välja tõrjutud vee kaaluga (Joon. 3.46). Laeva kaalu ja üleslükke võrdsuse tõttu peavad nende kahe epüüri pindalad olema võrdsed. Joon. 3.46. Koormuse epüür (Joon. 3.47) ehitatakse mõlema epüüri ordinaatide vahe järgi. See näitab summaarse, laeva üldpainet põhjustava koormuse jaotumist vaiksel veel. Kuna laev ujudes on tasakaalus, siis peab ülalpool olev pindala võrduma allpool olevaga. Koormuse epüüril on näha, et laeva erinevates osades mõjuvad jõud ei ole tasakaalus.
Need arvutatakse välja kreenikatse abil. Raskuskeskmel on kolm koordinaati VCG, TCG, LCG (vertical center of gravity, transverse center of gravity, longitudinal center of gravity). kehale mõjuvate raskusjõudude resultantpunkt Laev muudab enda asendit vees seni, kuni tuleb tasakaal, ehk G ja B on ühel vertikaalsirgel 10. Mis on laeva ujuvuskese? Ujuvuskese (Centre of Buoyancy) on laeva veealuse osa raskuskese veealuse osa raskuskese, on punkt kus kõik üleslükke momendid tasakaalustavad teineteist 11. Laev kui tala (põhimõte mida talaga võrdlemine tähendab) Kui võrrelda laeva talaga, siis sarnases olukorras on tala ülemised kiud venituses, alumised surve all Laeval on tekk venituse all, põhi surutud kokku Paindemomendid tekivad ka lainetuses sõites 12. Laeva vabadusastmed Surg: laeva edasi ja tagasi liikumine Heav: laeva vertikaalne üles ja alla liikumine, püstõõtsumine Sway: laeva küljelt küljele liikumine, õõtsumine, külgtriiv
Paindemomendi suurus on Maksimaalne paindemoment esineb kohas, kus põikjõud on null. Põikjõud sügavusel x on Tingimusest Q = 0 saame ruutvõrrandi Selle võrrandi lahend annab sügavuse, kus tekib suurim moment. Asetades selle momendi avaldisse, leiame seinas tekkiva Mmax. Sulundseina puhul on enamasti veetase seina taga ja kaevikus erineval kõrgusel ja seina arvutusel tuleb arvestada ka veesurvet (joonis 10.42). Pinnase mahukaal allpool veetaset tuleb võtta arvestades vee üleslükke jõudu = w. Veesurve seinale suureneb kuni veetasemeni kaevikus lineaarselt sügavusega. Sügavamal on summaarne veesurve konstantne, kuna kaeviku poolt mõjub samuti lineaarselt sügavusega suurenev veesurve. Seina üldstabiilsust kontrollitakse samuti kui gravitatsioonseina korral mingi nõlva püsivuse kontrollimise meetodiga. Seina ülemise otsa paigutus leitakse kolme paigutise summana. Joonisel 10.43 toodud skeemil s1 on kaeviku põhjast kõrgemale jääva seinaosa läbipaine
See pinge iseloomustab pinnase pingeseisundit enne ehitustööde algust. Loodusliku pinge suurus sõltub pinnase mahukaalust () ja vaadeldava horisontaalpinna sügavusest (H) ´g = H. Kui pinnas koosneb erinevatest kihtidest, siis ´g leidmiseks summeeritakse kõikide kihtide omakaalupinged vaadeldava sügavuseni. Allpool pinnasevee taset olevates kihtides vähendatakse dreenitud pinnaste mahukaalu vee üleslükke arvel. Dreenimata (vettpidavale) kihile loodusliku pinge leidmisel summeeritakse kõrgemal olevate kihtide omakaalupinged ja pinnaseveest põhjustatud pinge. Omakaalupinge sügavusel H1 : ´g1 = 1H1 ; (joon. a) H1 + H2 : ´g2 = 1H1 +(1-v) H2; (joon. b) H1 + H2 + H3 : ´g3 = 1H1 + ( 1 - v )H2+ vH2 + 2H3; (joon.c) Taoliselt mõjub pinnase omakaal ka vertikaalsele seinale. Pinnase omakaalust
arengurajale oli heliotsentrilise maailmasüsteemi loomine M. Koperniku poolt ja Galileo Galilei tegevus 16. sajandi teisel poolel. Galileist peale said füüsikas põhinõueteks loodusseaduste kvantitatiivne väljendamine valemite kaudu ja nende kontrollimine katsetes. Esimene suur murrang füüsikas sai alguse Galilei ajal. Antiikajast võttis füüsika kaasa palju väärtusliiku: Archimedese tööd kunagi tasakaalu ja kehadele vedelikes mõjuva üleslükke kohta, idee valguse sirgjoonelisest levimisest ja valguse peegeldumiseseaduse, mille tundmaõppimisega algab tänapäeval iga koolifüüsika kursus. Thaleselt 6. sajandist e. m. a. pärinevad magneti kirjeldus ja õpetus kehade elektriseerimisest hõõrumise teel; tulevasele elektromagnetimsiõpetusele need siiski märgatavat mõju ei avaldanud. Galilei pani klassikalise mehaanika vundamenti niisugused aluskivid, nagu on klassikalise
Pinnas on sellises osas võimeline ilma toestamata seisma vertikaalse nõlvana. Tegelik surveepüür on kolmnurkne (joonis 10.12). 2c K a - zc h + hK a + 2 c K a Joonis 10.12 Surve seinale nidusas pinnases Pinnasevee esinemisel tuleb allpool veepinda vertikaalpinge arvutada arvestades vee üleslükke jõudu, see tähendab kasutada heljundmahukaalu = -w. Kuna vertikaalpinge väheneb, siis väheneb ka pinnase horisontaalsurve seinale. Kuid pinnasesurvele tuleb lisada veesurve (joonis 10.14). h1 h1Ka Veepind h2 w h2 h1Ka + h2Ka Joonis 10.14 Pinnase aktiivsurve pinnasevee esinemise korral 24. Omakaalupinged pinnases. Vundamendi laiuse mõju. Geostaatilisteks nimetatakse pingeid pinnase omakaalust
Teatud piires on võimalik vundamendi mõõtmete muutmisega (nii talla mõõtmete, kui ka rajamissügavusega) võimalik ühtlustada ehituse vajumist. Vajumise arvutamise meetodid on esitatud pinnasemehaanika kursuses. Vajumite arvutamisel peab arvesse võtma: - vundamentide omavahelist kaasmõju; - ehitise ümbruse täite kaalu; - keldrist ja ehituse ümbrusest eemaldatava pinnase kaalu; - vee üleslükke jõudu; - pinnase, vundamendi ja ehitise koostööd Käesoleval ajal tehakse vajumi arvutused vastavate arvutusprogrammide abil, mis võimaldavad eelpooltoodud tegureid hõlpsalt arvestada. Vajalikud lähteandmed vajumite arvutuseks: 1. Vundamentide keskmete koordinaadid 2. Vundamentide mõõtmed 3. Koormused vundamentidele 4. Talla ja maapinna kõrgusmärgid 5. Uuringupunktide koordinaadid 6. Pinnasekihtide kõrgusmärgid uuringupunktides 7
teiste raadiuste ja pöördetsentritega saab leida samapüsivusteguri pinged pinnases ja seepärast ka surve pinnases asuvatele ehitise osadele. Pinnasevee esinemisel tuleb allpool veepinda vertikaalpinge arvutada jooned (jooned, millel asuva pöördetsentri korral on nõlva püsivustegur Vaatleme pinnase ja ehitise vahelisest kontaktpingest põhjustatud koormust. arvestades vee üleslükke jõudu, see tähendab kasutada heljundmahukaalu ühesugune) ja seejärel pöördetsentri asukoha, mis annab minimaalse Seega on probleem põhiliselt tugi- ja sulundseintele ning keldriseintele mõjuva ´= -w. Kuna vertikaalpinge väheneb, siis väheneb ka pinnase varuteguri (joon5.8). Tuleb arvestada, et ebaühtlase pinnase puhul võib koormuse määramisega. Kuna need on enamasti vertikaalsed või väikese horisontaalsurve seinale
Lõikudesse kantakse teatud maastaabis laeva jooksva meetri keskmine kaal (P) selles lõigus NB: Epüüri pindala võrdub teatud maastaabis laeva kogukaaluga Ujuvusjõudude epüür näitab ujuvusjõudude jaotust piki laeva. ( ) Selle epüüri pindala on võrdeline kogu veealuse osa üleslükke jõuga, ehk laeva poolt välja tõrjutud vee kaaluga 18. Laevaehituses kasutatavad materjalid. Kereehitus-, viimistlus- ja muud materjalid Laevaehituses kasutatavad materjalid Laevaehituses kasutatakse metalle ja mittemetalle. Metalle võib veel jaotada mustadeks ja värvilisteks ning sulamiteks. Nõuded laevaehitusmaterjalidele on: · tugevus ja sitkus, · vastupidavus väliskeskkonna mõjudele, · tulekindlus,
h3 Joo n is 7.3 S u m m eerim ism eetod i skeem 2. Arvutatakse elementaarkihtide eralduspindadel vundamendi koormusest põhjustatud tihendav vertikaalpinge pz = pt, ( 7.7) kus - rõhujaotustegur pt = p - d d on tihendav pinge, p - keskmine kogusurve vundamendi talla all arvestades ka vee üleslükke mõju, d - vundamendi süvis looduslikust maapinnast, d pinnase mahukaal d ulatuses. Pinge ja vajumi arvutamisel võetakse arvesse ainult ehitisest tulenevat lisapinget qt . Pinnase omakaalupinge d d on pinnast pika aja vältel juba tihendanud. Süvendi kaevamisel talla sügavuseni pinge selle suuruse võrra väheneb ja vundamendi rajamisel saavutab uuesti omakaalupinge väärtuse
ja paiknemisest. • Loodusliku jõe korral pinnase veed liiguvad läbi kalda jõkke kogu jõe pikkuses. Paisu korral tekib uus nähtus – filtratsioon paisu alt ja läbi kallaste alumisse bjefi. • Seda mõjutab hüdrosõlme survekõrgus H. Filtreeruv vesi liigub mööda pinnase poore ja pragusid. Sellega kaasneda ebasoovitavad nähud: • Tekib veekadu ülemisest bjefist alumisse • Filtreeruv vesi avaldab paisule alati üleslükke jõudu. Surub paisu vertikaalselt üles (ehk filtratsiooni vasturõhk, mis vähendab ehitise stabiilsust) • Filtreeruv vesi võib lahustada pinnases olevaid soolasid nõrgestades sellega pinnase mehhaanilist tugevust ehk pinnase keemiline sufosioon. • Filtreeruva vee toimel võib esineda aluspinnase osakeste edasikanne ehk pinnase mehhaaniline sufosioon, mis nõrgestab samuti pinnase mehaanilist tugevust.
Miks paat ujub? Kuidas magnet töötab? Iga vaba keha on paigal, aga kui sa seda lükkad või tõmbad ehk teisisõnu mõjud kehale jõuga, siis hakkab see liikuma. Jõud põhjustab liikumise. Näiteks auto liikuma paneva jõu tekitab mootor. On palju erisuguseid jõude. Magnet tekitab magnetilise jõu, mille mõjul rauapuru tõmbub magneti külge, ja kummipaela venitamine elastsusjõu. Ka vedelikus asetsevale kehale mõjuvad mitmesugused jõud. Paat ujub sellepärast, et vee üleslükke jõud tasakaalustab paadi raskusjõudu. Veetilk säilitab oma kuju pindpinevusjõu toimel, mis hoiab vedelikuosakesi koos nii, nagu oleksid need elastses kestas. Kogu maailma, alates väiksematest aatomi osakestest kuni suurimate galaktikateni, hoiavad koos ülitugevad jõud. Üks neid jõude on raskusjõud, see hoiab sind Maa pinna. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ütleb: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju kompenseerumisel on keha kas paigal
sisekeskkonna. 8. On stabiilse temperatuuriga, mis on vajalik, ainevahetusreaktsioonide kulgemiseks. Määrab ära raku ainevahetuse intensiivsuse. III Organismi tasand. Kaitseb ülekuumenemise eest- aurustumine erinevatelt pindadelt (higistamine). Kaitse funktsioon- lahustunud kujul eraldab jääkaineid (uriin, higi); kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesevõie); loote areng toimub vees (tagatakse stabiilne keskkond, kompenseerib üleslükke jõuga raskusjõu mõju). Sisalduvas keskkonnas leiab aste viljastamine. IV Ökosüsteemi tasand. Peamine kliimat kujundav faktor oma kolme agregaat olekuga- vee aur on maa energiabilanssi reguleeriv faktor, kutsudes esile nn kasvuhooneefekti. Kliima reguleerimisel oluline roll nii veeringel kui hoovustel. Paljudele organismidele elu, leviku ja paljunemise keskkonnaks. Nukleiinhapped Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliik...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
Kui me tõstame vees olevat kivi natuke ülespoole, kas siis kivi alla jääb tühi koht? Ei jää! Vesi voolab kohe sinna. Kui me kivi ei tõsta, siis ikkagi "tahaks" vesi keha alla voolata ja sellega keha ülespoole lükata. Miks aga vesi "tahab" kivi alla voolata? Ülemised kihid suruvad peale, sest Maa tõmbab vett enda poole ja see püüab Maa keskpunktile nii lähedale voolata kui saab. p0 Tuletame valemi üleslükke jõu kohta: h1 F1 Fü = F2 - F1 = p2 S - p1 S = (p0 + gh2 - p0 - gh1) = g (h2 - h1) S = g Vk . h2 F2 S Külgtahkudele mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist ja nende mõju ei ilmne. Ujumise tingimus : Fü P, kui kehtib võrdsus, öeldakse , et keha heljub. Näiteks kalad on vees heljuvas olekus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
