ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Eluslooduse süstemaatika. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Sünergism. Kohastumine ja kohanemine. Limiteerivad tegurid. Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud. Ökomiss. Popultsiooniökoloogia. Populatsioonide määratlemine. Populatsiooni iseloomustavad tegurid. Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime. Populatsioonide tsüklilisus. Areaal ja levik. Elustrateegiad K ja r strateegia. Metapopulatsioonid. Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskoos...
Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioone ja lisaks nendele füüsikalise ja keemilise keskkonna. Ökosüsteemi elusa osa komponendid täidavad kolme põhiülesannet: 1) Produtsendid ehk tootjad autotroofsed organismid ehk fotosünteesivõimalised taimed 2) Konsumendid ehk tarbijad heterotroofsed organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest 3) Destruendid ehk redutsendid ehk lagundajad surnud orgaanilisest ainest toitujad Kultuurökosüsteemid Suurte maa-alade kultuuristamise ehk põllustamisega on loodud kultuurökosüsteemid, mille põhilisteks komponentideks on: 1) ühe- või mitmeaastased kultuurtaimed 2) looduslikes produktsiooni-, energiavoo- ja aineringe tingimustes kujunenud muld. Mulla elurütm ei pruugi olla lähedane inime...
Abiootilised Tegurid Üldiseloomustus · Abiootilised tegurid on eluta füüsilised ja keemilised komponendid looduses. · Abiootiliste tegurite alla kuuluvad: Valgus - hapniku hulk UV kiirgus - süsteemi pH Temperatuur - Õhuniiskus Õhuniiskus · Sisemaal on õhuniiskus üsna suur - üle 65% · Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist. · Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks. Infrapunane kiirgus e. temperatuur · Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur, mistõttu seal on ka temperatuur üsna kõrge. · Kõige paremini kasvavad mangroov siis kui Külmima kuu keskmine temperatuur ei lange alla 20 oC. Hooajaline temperatuuri kõikumine ei ole üle 10 oC Valgus Valgust on seal üsna palju, mis on hea taimede fotosünteesile. Ööloomad Cynopterus brachyotis ...
meetmete ja tegevuste eesmärk on tagada Läänemere merekeskkonna hea seisund ja jätkusuutlikkus, inimtekkelise mõju vähendades. Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine Mullastiku vaesumine ehk Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: karjastamine Otseselt mõjuvad tegurid: Abiootilised (eluta keskkonna) tingimused Biootilised (eluskeskkonna) tingimused erinevate tingimuste koosmõju SÜNERGISM Taluvusala ehk ökoamplituud Laia ökoloogilise amlituudiga liigid - eurütoopsed. Võivad elada erinevas biotoobis (mänd niiskus, tuvi...). Kitsa ökoamplituudiga liigid stenotoopsed (stenofaagid bambuskaru (hiidpanda) toit on limiteeriv tegur). Sünökoloogia - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tervik Koosluste vahetus e. Suktsessioon Kliimaks - suktsessiooni lõpp-aste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna;
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtiva...
, . . « » M , , . « » - , . , , , , . , , Ecological . Footprint? Ecological : Footprint WWF International 10 « », . ! Footprint Quiz « » , , « » , «The Footprint of Nations» RIO+5. . 4 2006 eisuga Eesti 6,5 ha/a, 7. kohal Araabia , Ühendemiraadid (11,9ha/a), Ameerika 0.8. Ühendriigid (9,6ha/a), Soome (7,6ha/a), Kanada (7,6ha/a), Kuveit (7,3ha/a), Austraalia (6,6ha/a). ? Leedu oli 24.kohal (4,4ha/a) ja Läti oli 44.kohal ...
eurütermne(temperatuur) Steno eesliide kitsas. Tähistab kitsast ökoamplituuti. Liebigi reegel Tünnilauareegel, miinimumireegel seaduspärasus, mille kohaselt organismi kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element ( või muu ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väiksem. Schelfordi reegel Ehk tolerantsuse reegel, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud limiteerivate tegurite suhtes. - Lai ühe teguri suhtes, kitsas teise - Lai paljude tegurite suhtes, lai levik - Üks faktor mõjutab teist - Looduses levimine ei ole seotud ptimaalsete aladega - Paljunemisperioodid on tavaliselt organimidele kriitilised Aineringe Alkimatisatsioon ja naturalisatsioon Aklimatsisatsiooniks nim Inimorganismi kohanemiust uute elutingimustega
perekondades ja sugukondades on külmade alade liikide kehamõõtmed suuremadcommoner-kõik on omavahel seoses;kõik peab kuhugi sattuma;midagi ei saa võita looduseta;loodus teab kõige paremini liebigtaime kasvu piirab eelkõige see toitumisex vajalik element,mille konsentr. on väiksem mitscherlich-taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri max. ja antud väärtuse vahegaschelford-liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorit walter-kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub,asustab liik sellise kasvukoha,milles kohalikud tegurid kliima muutuse korvavad
Kraapijad/grazers- kinnituvad veealusele taimedele, millest ühtlasi nad ka toituvad (teod). Peenestajad "Imejajad"- toituvad teiste organismide rakkusid tühjaks imedes (lutikalised) Põhjaelustiku tähtsus · Oluline osa veekogude aineringes, eriti põhja sadenenud orgaanilise aine lagundamisel · Majanduslik tähtsus: otseseks toiduks inimesele või inimese poolt kasutatavatele organismidele · Bioindikatsioon paiksus; erinev ökoamplituud? · Oluline roll veekogude isepuhastuse võimes biofiltraatorid. Filtreerijad eemaldavad veest sestonit paraneb vee läbipaistvus Mere põhjaloomastik e. zoobentos...ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, mitmesugused ussid, koorikloomad, ämblikulaadsed, putukate vastsed, sammalloomad, okasnahksed, poolkeeliksid, selgroogsed (kalad). Joonis 1.Liikide arvukus Läänemeres Eluviisi poolest ollakse ka
toksikoloogiaga. · Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. · DL50 on poolletaalannus so murkkemikaali annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, ms surmab 50% katseloomade isenditest · Sünergism on keskkonnamuutuste erinevate tingimuste koosmõju · taluvusala(piirid) on erinevate liikide talumine füüsikalisi ja keemilisi muutusi · optimaalala e taluvusala · ökoamplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. · Eurütoop on elupaika vähevaliv organism · Stenotoop on elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv organism · Atsidofiil happelembeline taim · Kaltsifiil neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikkail muldadel kasvavad taimeb · Oligotroofne on vöhetoiteline, toitevaene(veekogu või soo)
POPULATSIOON Populatsiooniökoloogia Populatsiooniökoloogia Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus) keskkond Lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased Populatsioon · Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas · liigi eksisteerimise elementaarvorm · vabalt ristuvate isendite kogum · teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud, võivad geneetiliselt lahkneda Populatsioon · Geograafiline populatsioon paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul (taiga) · Ökoloogiline populatsioon on seoses kindla ökosüsteemiga (mets) · Lokaalpopulatsioon liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (kuusetukk metsas) Looduslikud populatsioonid koosnevad tavaliselt mingist arvust lokaalpopulatsi...
Keskkonnakaitse ja säästev areng, EKE0140 SÜGIS 2015 /kaugõpe 1. Mis on ökosüsteemiteenused? Loetlege neid. Ökosüsteemiteenused- hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub nt. varustusteenused (toit, vesi, puit, kiudmaterjalid), reguleerimisteenused (kliima reguleerimine, sademete hulk, jäätmete lagundamine, haiguste levik), tugiteenused (mullateke, fotosüntees, toitaineringlus, tolmendamine), kultuuriteenused (ilu, inspiratsioon, lõõgastumine) 2. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Igas ökosüsteemis saab eristada selle elusat ehk biootilised komponendid (produtsendid nt rohelised taimed, makrokonsumendid nt peamised loomad, mis tarbivad valmis orgaanilist ainet, mikrokonsumendid nt redutsendid) ja eluta osa ehk abiootilised komponendid (anorgaanilised ained nt vesi ja lämmastik, orgaani...
Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Tal...
ÖKOLOOGIA Ökoloogia uurib organismide ja kekskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Populatsioon on rühm sama liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. (Tähtvere pargi jänesed) Kooslus kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas (kõik elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene) populatsioon( tähtvere pargi jänesed) kooslus ( puud, seened, jänesed tähtvere pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht ANATOOMIA inimese siseehitus MORFOLOOGIA ...
Tallinna Tehnikagümnaasium Järv troopikas Victoria järv Referaat Eesnimi Perekonnanimi 10a Õpetaja: Bioloogia õpetaja Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus 2. Abiootliste tegurite iseloomustus · VValguskiirgus · Ultraviolettkiirgus · Infrapunane kiirgus · Hapniku hulk · Happelisus · Kitsa ökoamplituudiga organism · Laia ökoamplituudiga organism 3. Biootilised tegurid · SSümbioos · PParasitism · KKisklus · KKonkurents · TTaimtoidulisus 4. Energia liikumine · TTootjad · EEsmased tarbijad · TTeisesed tarbijad · TTipptarbijad · ÖÖkopüramiid 5. Ökosüsteem kui tervik · TToiduahelad · TToiduahelate võrgustik · TToiduahelate katkemine 6. Populatsiooni iseloomustus · PPopulatsiooni arvukus ja selle muutus ajas · PPopulatsiooni ti...
ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka. Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia teadusharud: Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru Demökoloogia ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid Geoökoloogia- uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana. Üldökoloogia uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Populats...
sugulased. Liebigi seadus seadus, mille kohaselt taime kasvu piirab eekõige see toitumiseks vajalik element, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim Mitscherlichi seadus seaduspärasus, mille kohtaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega Shelfordi seadus seaduaspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud ja maksimum, st. Tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada Walteri seadus kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asustab liik sellise kasvukoha, milles kohalikud tegurid kliima muutuse korvavad
Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Biosfäär Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasaka...
moodustuvate toitainetega ning taimekaitse tagamine pestitsiidideta) põhjendamine ja arendamine. Agroökosüsteem kultuurökosüsteem, mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saaamiseks. A. iseloomustavad lühiealisus, üherindelisus, väike kohanemisvõime, mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle, isereguleeruvuse puudumine ja kultuurtaimeliikide (v.a. suurema osa kõrreliste heintaimede) suhteliselt väike ökoamplituud. Aianduslik looduskaitse s. o. unikaalsete aianduslike monumentide, vanade puude ja haruldaste taimekollektsioonide säilitamine. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg.
6. Liigi levikust ja arvukust mõjutavad asjaolud Charles J. Krebs Liigi levimisvõime (liik puudub saartel) Liigi käitumine (üks ja sama liik mingis linnakeskkonnas puudub, teisel muutunud püsivaks linnaliigiks) Biootilised (eluskeskkonna) tingimused Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused Antropogeensed (inimene võib mõjutada nii elus- kui elutut keskkonda) 7. Mis on taluvusala? Taluvusala ehk ökoamplituud. Taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. Piiravad keskkonna tingimused kitsendavad isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil. Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist. 8. Mis on optimaalala? Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast 9. Nimeta vähemalt 3 füüsikalist keskkonnategurit valgus temperatuur gravitatsioon
alal (Charles Krebs): Liigi levimisvõime Liigi käitumine Abiootilised tingimused (füüsikalised ja keemilised) Biootilised tingimused Antrobiogeensed (inimtegevusega seotud) Füüsikalised - valgus, temperatuur, gravitatsioon, rõhk, tuli, vesi jne Keemilised - niiskus, atmosfääri gaasid, soolsus, toitained, happelisus Tavaliselt mõjutavad tegurid koos - SÜNERGISM Taluvusala ehk ökoamplituud - toimeväli, milles piires liigi isendid taluvad muutusi Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist Optimaalala - antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Määratakse katseliselt. Füüsikalised keskkonnategurid: Päikesekiirgus - energiaga varustaja, loob eeldused eluks maal, tingib maakeral vööndite tekke. Tagab fotosünteesi Tuli (prahti tohib põletada varakevadel, sest siis taastub fotosüntees ja co2 puhastamine)
1. Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani - Atlandi, India ja Vaikse ookeani Antarktise-lähiseid osi. Vaikse ja Atlandi ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid. Asukoht: 1) Vaikne ookean eraldab Aasiat ja Ameerikat ning on suurim ookean Maal. Asub Ameerikast läänes ja Aasiast ning Austraaliast idas. Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed va. polaarne kliimavööde ning ka ekvatoriaalset kliimavöödet on ainult väike osake. 2)Atlandi ookean e...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted. 1. Demograafiline plahvatus- rahvastikuplahvatus, rahvaarvu kiire kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas lühikese aja jooksul. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. 2. Urbanisatsioon- ehk linnastumine on linnade pidurdamatu kasv 3. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppeline suurenemine 19.sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Tööstusrevolutsioon sai toimuda tänu ostuvõimelise turu , kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arenemisele. Tööstusrevolutsioon algas 1760-1780. A. Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses (tänu orjatöö kasutamisele oli ka puuvill odav). Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. 4. Teadus-tehniline revolutsioon- algas 20.saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks üh...
Commoneri seadus – kõik on kõigiga seotud, kõik peab kuhugi kaduma, loodus teab ise kõige premini, mitte midagi ei anta niisama Liebigi e miinimumi reegel – seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille konsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrrekdes väikseim Shelfordi reegel- seaduspärasus, mille khaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes Mitscherlichi reegel – seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiidse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdne teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega Aljohhini reegel – seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline kosseis oleneb mesoreljeefsist Bergmani reegel – seaduspärasus, mille kohaselt põsisoojaste loomade
Otsene: · Organismide kasutamine ja hävitamine kalandus, jahindus, · Organismide viljelemine ja kodustamine organismi viimine kultuuri, · Introduktsioon ja aklimatsioon organismi sissetoomine alale, kus seda varem polnud, · Selektsioon valikarendus. 2. Kaudne: · Abiootiliste ja biootiliste tegurite mõju muutuste läbi maaharmine, kuivendamine, vee-õhu saastamine. Taluvusala e ökoamplituud toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Ökoniss mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. Biotsönoos - üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad. Ökotoop - taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid Abiootiline - on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. Abiootilistele teguritele vastanduvad biootilised tegurid, mis tulenevad elusloodusest. Aerotank - õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist Aineringe - on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Albeedo - on pinna peegeldumisnäitaja. Allelopaatia - on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste...
reegel Kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asutab liik sellise kasvukoha (biotoobi), milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. r-i erijuht on ennetamis-e Aljohhini reegel. Liebigi miinimumseadus seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim. Schelfordi reegel- seaduspärasus mille kohaselt liigi võimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maximum, s.t. tolerantsuse piirid millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Seda reeglit käsitletakse kui Liebigi reegli täiendust. Mitscherlichi reegel- seaduspärasus mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maximumi ja antud väärtuse vahega. Pikaajaliste andmete keskmisena tõi
reegel – Kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asutab liik sellise kasvukoha (biotoobi), milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. r-i erijuht on ennetamis-e Aljohhini reegel. Liebigi miinimumseadus seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim. Schelfordi reegel- seaduspärasus mille kohaselt liigi võimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maximum, s.t. tolerantsuse piirid millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Seda reeglit käsitletakse kui Liebigi reegli täiendust. Mitscherlichi reegel- seaduspärasus mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maximumi ja antud väärtuse vahega.
ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja ne...
ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk pr...
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sara...
27. Liebigi miinimumiseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Mitscherlichi, Walteri-Aljohini seadused. Liebigi tünnilauareegel e. miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Liebig vaatas iga elementi eraldi ega arvestanud faktorite koosmõju Schelfordi reegel seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, s.t. tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. S. r-t käsitatakse kui Liebigi reegli täiendust. Mitscherlichi reegel e. Kasvutegurite reegel Seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega, F=F(X 1, ... Xn)
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Sünergism - Erinevad liigid taluvad keskkonna muutusi erinevalt. Seadusi ökoloogias · Liebigi miinimumseadus: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem; · Shelfordi tolerantsusreegel: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis enim eemaldub optimumist; Taluvus ja optimaalala · Taluvusala ehk ökoamplituud - keskkonnatingimuse toimeväli (keskkonnaparameetrite piirkond), mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. · Optimaalala antud liigi isendeile kõige sobivam osa taluvusalast. Sobivust võib mõõta näiteks isendite aktiivsuse või populatsiooni tihedusega · Piiravad keskkonna tingimused kitsendavad isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil. Ökoamplituud · Generalistid e
- Hävitatud elupaikade taastamine Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel: - I kat – haruldased, hävimisohus, nt euroopa naarits, ebapärlikarp - II kat – ohustatud. Nt apteegikaan, tõugjas, harivesilik - III kat – ohustab elupaikade hävimine, nt Atlandi tuur, pähklinäpp, lagrits. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused kui harulduse põhjused: - Aeglane paljunemine - Mükoriisa olemasolu - Kitsas ökoamplituud Võõrliik - liik, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt. must nimekiri/raamat – võõrliikide nimekiri võõrliikide ohjamine – ohjamiskavad, nt karuputk, kährik Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse. Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse kaitse organisatsioonid (WWF – Maailmalooduse Fond, IUCN, BirdLife International, ECNC – Euroopa looduskaitse keskus, Greenpeace jt). Iseloomusta ühte rahvusvahelist VVO lähemalt.
Püsttelg mõõdab liigi heaolu. Heaolu nissiruumi piires muutub matemaatilise seaduse järgi. Ühe mõõtmeline niss ehk ökoloogiline amplituud. See on normaaljaotuse analoog, kuid kolme parameetriga. Kui mingit pidevat mõõdetavat juhuslikku suurust mõjutab korraga väga palju väga nõrku mõjureid, siis see juhuslik suurus on normaaljaotus. Gaussi kõvera parameetrid: keskväärtus, o optimum, liigil kõige parem olla. Nissi laiust näitab tolerants - t, ehk ökoamplituud. c - maksimum, kui hea saab liigil olla. Liigi elutegevuse intensiivsus. 1940 J. Liebig organismide paljunemist ja kasvu limiteerib see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal. Limiteerima põhiline takistus õnne ees. Tavaliselt on korraga üks faktor, mis limiteerib. Shelford'i reegel limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. Ka ressursside üleküllus võib olla kahjulik. Fotoinhibitsioon fotosüntees jääb seisma,
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
Eutrofeerumine. 5 30. Õhu seisundi, keskkonna happesuse, niiskuse ja mulla mehhaanilise koostise monitooring bioindikaatorite abiga. Ja nyyd ss vastused 27) Liebigi miinimumseadus seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim. Schelfordi reegel- seaduspärasus mille kohaselt liigi võimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maximum, s.t. tolerantsuse piirid millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Seda reeglit käsitletakse kui Liebigi reegli täiendust. Mitscherlichi reegel- seaduspärasus mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maximumi ja antud väärtuse vahega. Pikaajaliste andmete keskmisena tõi Mitserlich iga
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
geoökoloogilised barjäärid. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. biotoop) kompleks. Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus. Kosmopoliit, kosmopolitism väga laialdase levikuga (vähemalt kolmel mandril) liik. Kosmopolitismi eeldused on suur ökoamplituud ja tõhus levi, paljudel juhtudel ka kiire aktiivsete elujärkude läbimine. Rohkesti inimikaaslejaid liike: vesihein, rändrott, toakärbes. Biogeograafilistest seisukohtadest lähtusid oma töödes esimestena: Alexander von Humboldt (1769 1859) ja Robert Charles Darwin (18091882). Biogeograafia seos teiste teadusharudega: geomorfoloogia mullateadus BIOGEOGRAAFIA
paljunema. Tolerantsikõver ehk Gaussi kõver, kujutab endast, millise reegli järgi muutub liigi heaolu nissi ruumi piires. Graafik, kus x-telg märgib mingi faktori taset. Püsttelg mõõdab liigi heaolu. Heaolu nissiruumi piires muutub matemaatilise seaduse järgi. Gaussi kõvera parameetrid: keskväärtus, o optimum, liigil kõige parem olla. Nissi laiust näitab tolerants - t ehk ökoamplituud. c - maksimum, kui hea saab liigil olla. Liigi elutegevuse intensiivsus. < tolerantsuskõver, Gaussi-kõver Min u Max F (ökoloogiline faktor) Amplituud u- optimum 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO 2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; · Päikesekiirgus valgus, fotosüntees. PAR fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus. Kiirgus vahemikus 380-720nm.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
