Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Anorgaanilised happed meie elus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Anorgaanilised happed meie elus
Koostaja : Joosep Kärg
  • Enim kasutatavad anorgaanilised happed inimese elus ?
    Väävelhape, süsihape, äädikhape ja lämmastikhape.
  • Hapete nimetused ja valemid:
    * H2SO4-väävelhape
    * H2CO3-süsihape
    * HCl- vesinikkloriidhape
    * H3PO4- fosforhape
    3. Iseloomulikud füüsikalised omadused:
    *Mürgised(Mitte kõik)
    *Hapu maitse
    *Söövitavad
    * Hapete vesilahuses sisaldavad vesinikioone .
    4. Iseloomulikud keemilised omadused:
    *Reageerivad metallidega
    *Reageerivad sooladega, tekib uus hape .
    * Reageerivad oksiididega, tekib sool ja vesi.
    *Reageerivad alustega, tekib vesi ja sool.
    5. Hapete kasutamine:
    * Nõrgad happed nagu äädikhape, sidrunhape ja õunhape kasutatakse toiduainetööstuses, ei ole inimesele kahjulikud ning vüib nendega vabalt töödata.
    * Piimahapet kasutatakse ka toiduainetööstuses.
    * Happeid kasutatakse erinevates tööstustes, millel on erinevad eesmärgid. Üks nendest on autoakufirmad, sest autoakud sisaldavad väävelhapet.
    6. Ohutusnõuded hapetega töötamisel:
    * Hapet tuleb valada vette peene joana.
    * Vältida happe sattumist kätele, riietele , töölauale.
    * Võib kasutada kummikindaid, kaitseprille ja põlle.
  • Anorgaanilised happed meie elus #1 Anorgaanilised happed meie elus #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor joosep95 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    KEEMIA KONTROLLTÖÖ
    9
    docx

    KEEMIA KONTROLLTÖÖ

    KEEMIA KONTROLLTÖÖ 1. HAPPED HAPPE-AINE MIS ANNAB VESILAHUSESSE VESINIKIOONE. (RCOOH) ENAMASTI MOODUSTAVAD HAPPED MITTEMETALLID!  vesinikfluoriidhape – HF  vesinikkloriidhape ehk soolhape – HCl  vesinikbromiidhape – HBr  vesinikjodiidhape – HI  divesiniksulfiidhape – H2S  väävelhape – H2SO4  väävlishape – H2SO3  lämmastikhape – HNO3  lämmastikushape – HNO2  fosforhape – H3PO4  süsihape – H2CO3  ränihape – H2SiO3

    rekursiooni- ja keerukusteooria
    Hapete valmid ja nende nimetused
    2
    doc

    Hapete valmid ja nende nimetused

    happeline oksiid + vesi à hape CO2 H2CO3 CO2 + H2O à H2CO3; jookide gaseerimisel SO2 H2SO3 SO2 + H2O à H2SO3; happevihmade teke SO3 H2SO4 SO3 + H2O à H2SO4 SiO2 H2SiO3 SiO2 + H2O à ei toimu N2O5 HNO3 N2O5 + H2O à 2 HNO3 P4O10 H3PO4 P4O10 + 6 H2O à 4 H3PO4 4. HAPPED ARGIELUS HCl ­ vesinikkloriidhape ehk soolhape ­ lenduv vedelik, maomahla koostises H2SO4 ­ väävelhape ­ enim toodetud hape, raske õlitaoline söövitav vedelik, kasutatakse autoakudes H2CO3 ­ süsihape ­ väga nõrk hape, mis tekib jookide gaseerimisel (H 2O + CO2 à H2CO3). On ka väga ebapüsiv ja laguneb vastava joogipudeli avamisel (H 2CO3 à H2O + CO2). Kuna on nii nõrk, siis happevihma põhjustajaks ei loeta.

    Keemia
    Happed
    16
    ppt

    Happed

    · Vesinikioonid ( H+ ) vesilahustes · Muudavad indikaatorite värvust · Reageerivad metallidega, alustega, aluseliste oksiididega · Söövitav toime LIIGITUS · TAHKED ( sidrunhape,boorhape ) · VEDELAD ( väävelhape,lämmastikhape ) · TUGEVAD (väävelhape,lämmastikhape ) · NÕRGAD (süsihape,divesiniksulfiidhape ) · ÜHEPROOTONILISED ( vesinikkloriidhape ) · MITMEPROOTONILISED ( fosforhape ) · HAPNIKHAPPED ( väävelhape,fosforhape ) · HAPNIKUTA HAPPED (vesinikkloriidhape ) ESMAABI · Pesta VOOLAVA veega · Neutraliseerida söögisooda 2%-lise lahusega VESINIKKLORIIDHAPE · HCl · Maomahla koostises valkude lõhustamiseks · Küttepindadelt katlakivikihi kõrvaldamiseks · Metallipindade puhastamiseks VÄÄVELHAPE · Kõige rohkem toodetav hape · Pliiaku täitevedelik · Väetiste,värv- ja lõhkeainete valmistamiseks · H2SO4 VÄÄVLISHAPE · H2SO3 · Villa,siidi,jahu ja

    Keemia
    8 klass kõik koos
    3
    rtf

    8 klass kõik koos

    H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3 Ohutusnõuded: · Veega nahalt maha pesta · Raputada peale söögisoodat ( NaOH ) · NB! Hapet alati enne vette valada. Hapete reageerimine metallidega: metall + hape -> sool + vesinik H esineb alati ainult H2-na, üles näitava märgiga. 2Na + H2SO4 -> NA2SO4 + H2 2Al + 6HCl -> 2AlCl3 +3H2 Hapete omadused ja kasutamine. 1) HCl - soolhape · maohape 0,5 % lahus · gaasiline HCl +H2O -> HCl

    Keemia
    raudvara happed
    2
    docx

    raudvara happed

    Raudvara teemast HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone H+. Hapete molekulid koosnevad ühest või mitmest vesinikust (H-st) ja ühest happe anioonist (vt tabelist õpik lk 157 vasakul ääres ülevalt-alla tulbas ükskõik missugune, peale OH-). Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused, mis peavad peas olema: HCl, H2S, H2SO4, H2SO3, H2CO3 , HNO3, HNO2, H3PO4 , HBr, HI, HF, H2SiO3. Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused:

    Keemia
    Karboksüülhpped
    3
    rtf

    Karboksüülhpped.

    dihape).Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse. Näited: CH3 -- CH2 -- CH2 -- COOH ­ butaanhape CH2 -- CH2 -- COOH ­ 2kloropropaanhape | Cl HOOC -- CH2 -- CH2 -- COOH ­ butaan1,4dihape Karboksüülhappe aniooni nimetuse andmisel asendatakse järelliide ­hape järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO32(sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 ­ CH2 ­ COONa (naatriumpropanaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). Saadakse: Aldehüüdide oksüdeerumisel ­ CH3--CHO (oksüdeerumine)CH3 -- COOH Struktuur: Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (­COOH või O || ­ C ­ OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm. Karboksüülrühmas on polaarsed sidemed ja sidemete vaheline nurk on 120 o

    Keemia
    8 kl materjal HAPPED konspekt
    1
    doc

    8.kl materjal HAPPED konspekt

    HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed on ained, mis loovutavad prootoni H+. Enamik anorgaanilisi happeid on värvuseta läbipaistvad söövitavad vedelikud, hapetel on hapu maitse. Kõikide hapete vesilahused on söövitavad vedelikud. Happe valemis on alati vesiniku sümbol (H), kuid mitte kõik ained, mille koostises on vesinike aatomeid, ei ole happed. Nii happed kui nende vesilahused muudavad indikaatorite värvust. Indikaatorid on ained, mis muudavad sõltuvalt keskkonnast oma värvust. Õpime 8.kl hiljem. Happe sattumisel nahale tuleb nahka pesta suure hulga veega ja seejärel vastavat kohta neutraliseerida söögisooda lahusega. Happe vesilahuse valmistamisel tuleb valada alati hapet vette, mitte vastupidi! Happe lahustumisel eraldub palju soojust, st eraldub soojust ja selliseid protsesse, mille käigus eraldub soojust, nimetatakse eksotermilisteks

    Keemia
    Keemia - Happed
    1
    doc

    Keemia - Happed

    (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest

    Biokeemia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun