Tähtsamate keemiliste ainete valemid (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Keemiliste ühendite trivaalnimetused ehk igapäevaelulised nimetused

Tuntumate ühendite triviaalnimetused NaCl – keedusool, söögisool NaOH – seebikivi, sööbenaatrium, kaustiline sooda Na2CO3 – (pesu)sooda, kristallsooda, kaltsineeritud sooda H2SiO3- ränihape, tema kuumutamisel eraldub vesi ja moodustub poorne mass - silikageel NaHCO3 – söögisooda (NH4)2CO3 – põdrasarvesool NH4Cl- salmiaak Na4SiO4 ja K4SiO4 kontsentseeritud vesilahus – vesiklaas Na2SO4*10H2O - glaubrisool NaNO3 – tsiili salpeeter KNO3 – india salpeeter Ca(NO3)2 – norra salpeeter AgNO3 - põrgukivi K2CO3 – potas Al2O3 – boksiidi põhikomponent, millest toodetakse alumiiniumi CaO – kustutamata lubi Ca(OH)2 – kustutatud lubi CaCO3 - lubjakivi, paekivi, marmor, kriit CaCO3*MgCO3 – dolomiit CO2 – süsihappegaas CO – vingugaas N2O –naerugaas CuSO4*5H2O – vaskvitrol, sinine silmakivi NH3 – ammoniaak NH3*H2O – ammoniaakhüdraat ehk nuuskpiiritus SiO2 – liiv K4[Fe(CN)6] – kollane veresool K3[Fe(CN)6] – punane veresool Pb3O4 – pliimennik, pa

Üldkeemia

2

doc

Ainete triviaalnimetused

Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3•H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) – nuuskpiiritus. Fe2O3 – raud(III)oksiid – rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 – magnetiit, must rauamaak CaO – kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat –

Keemia

2

doc

Ainete triviaalnimetused

Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3·H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) ­ nuuskpiiritus. Fe2O3 ­ raud(III)oksiid ­ rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 ­ magnetiit, must rauamaak CaO ­ kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 ­ kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 ­ alumiiniumoksiid ­ Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 ­ kaltsiumkarbonaat ­ lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O ­ kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett ­ kips, ilma veeta põletatud kips NaCl ­ naatriumkloriid ­ keedusool NaOH ­ naatriumhüdroksiid ­ seebikivi Na2CO3 ­ naatriumkarbonaat ­ pesusooda NaHCO3 ­ naatriumvesinikkarbonaat ­ söögisooda HCl ­ vesinikkloriidhape ­ soolhape/maohape NH4HCO3 ­ ammooniumvesinikkarbonaat ­ põdrasarvesool C- süsi

Keemia

1

doc

Ainete triviaanimetused, rahvapärased nimetused

Ammooniumsulfaat (NH4) 2SO4 Põrgukivi AgNO3 Rubiin Al2O3 Safiir Al2O3 Boksiit Al2O3 Alumiiniummaarjas AlK(SO4)2 Superfosfaat Ca(H2PO4) 2 Kustutatud lubi Ca(OH) 2 Lubjavesi Ca(OH)2 Lubjapiim Ca(OH)2 Fosforiit Ca3(PO4)2 Kriit, lubjakivi CaCO3 Dolomiit CaCO3 Kustutamata lubi CaO Kips CaSO4 Vingukaas CO Vasevitriool CuSO4 Rauarooste Fe2O3 Rauamennik Fe2O3 Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4 Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Bertholletsool KClO3 Kaaliumpermanganaat

Keemia

2

doc

Rahvapärased nimetus ainetel

68. PbO2 –plii(IV)oksiid - mustjaspruun tahke aine autoakudes elektroodina 69. PbO – plii(II)oksiid – kas. kristallklaasi valmistamisel (sisaldub kristallklaasis 24%) 70. Pliimennik - Pb3O4 – ilmastikukindel oranžikaspunane värvipigment, kas. maalikunstis, keskajal viiulite värvimisel, tänapäeval korrosioonikindel alusvärv (näiteks autokerevärvimisel nn kruntvärv), laevärv 71. KUIVATAJAD  CaO valge, tahke, vettimav - sobib aluseliset ja inertsete ainete kuivatamiseks, ei sobi happeliste ühendite kuivatamiseks, sest reageerib nendega  P4O10 valge, tahke, vettimav - sobib happeliste ja inertsete ainete kuivatamiseks, ei sobi aluseliste ühendite kuivatamiseks, sest reageerib nendega  H2SO4 – läbipaisetv, siirupitaoline ehk viskoosne vedelik, sobib happeliste ja inertsete ainete kuivatamiseks, ei sobi aluseliste ühendite kuivatamiseks, sest reageerib nendega

Keemia alused

2

odt

Metallid

KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena *Na2SO4-naatriums

Keemia

6

docx

Tähtsamad metallid

5) Väärismertallid – maj. Kõrge väärtusega haruldased metallid Au, Ag, Pt 6) Raskmetallid – suurema järjenumbriga metallilised elemendid 7) S-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub s-kiht (I ja II A-rühma elemendid) 8) P-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub p-kiht (A-rühma elemedid) 9) D-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub d-kiht (B-rühma elemedid) 2. Nimetused, valemid, kasutamine 1) Kustutamata lubi – CaO ; niiskuse imamiseks 2) Kustutatud lubi – Ca(OH)2 ; + liiv ja vesi - lubimört 3) Lubjavesi - Ca(OH)2 lahus ; muldade lupjamisel, taimekaitsevahend 4) Peroksiid – oksiid, milles hapniku o-a on -1 ; kasutatakse kosmoses 2Na 2O2 + CO2 -> 2Na2CO3 + O2 5) Seebikivi – NaOH ; 6) Keedusool – NaCl ; maitsestamiseks, talvel teedel 7) Pesusooda – Na2CO3 * 10H2O ; pesupulber, klaasi tootmine

Keemia

3

docx

Keemia konspekt elementide ja nende omaduste kohta

s-metallid Üldised füüsikalised omadused · pehmed, suhteliselt kergelt lõigatavad · suhteliselt kerged (väikse tihedusega) · hea elektri- ja soojusjuhtivus · läikiv metallipind ja valdavalt hõbevalge värvusega Na (K) · mõnevõrra väiksem sulamistemperatuur võrreldes leelismuldmetallidega · loovutavad kergesti elektrone (aktiivsed) · puhtana looduses ei leidu, aint ühenditena · toodetakse naatriumkloriidi (NaCl) elektrolüüsil · tähtsaim ühend NaCl (keedusool), mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus · NaOH ehk seebikivi kasutatakse seepide valmistamisel (KOH vedelseep) · Na2CO3 ehk (pesu)soodat kasutatakse pesupulbris ja klaasi valmistamisel · NaHCO3 ehk söögisooda kasutatakse taignate kergitamiseks · kaaliumühendid on vajalikud taimede kasvuks, seetõttu kasutatakse taimekasvatuses kaaliumväetisi (KCl, KNO3) · 2Na + O2 -> Na2O2 tekib naatriumperoksiid · K + O2 -> KO2 tekib kaaliumsupe

Keemia

Kommentaarid (1)