Väävlishape H₂SO₃ Koostis Väävlishape koosneb vääveldioksiidist ja veest. Väävlishape eksisteerib tasakaalulise seguna kahest molekulist. Keemiline nimetus H₂SO₃ keemiline nimetus on väävlishape. Saamine Väävlishapet võib saada vääveldioksiidi SO₂ lahustamisel vees. Vesilahuses SO₂ molekulid seostuvad vee molekulidega H₂O, moodustades väävlishappe H₂SO₃. Õhus seismisel oksüdeerub väävlishape õhuhapniku toimel pikkamööda väävelhappeks. Kuumutamisel laguneb kergesti uuesti vääveldioksiidiks ja veeks. SO₂ + H₂O → H₂SO₃ Keemilised ja füüsikalised omadused Väävlishappe füüsikalised omadused on hapu maitse, terav lõhn ja ta on värvusetu. Keemilised omadused on reageerimine alustega (tekib sool ja eraldub vesinik), aluseliste oksiididega (tekib sool ja eraldub vesinik) ja metallidega (tekib sool ja eraldub vesinik).
Väävelhape H2SO4 Väävelhape on üks tugevamaid happeid. Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija raske õli taoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Seda tuleb säilitada õhukindlalt suletud anumates. Süsinikuühendid söestuvad selle toimel. Väävelhape on üks tähtsamaid ja enamkasutatavaid happeid, olles lähteaineks väga paljudele keemiatööstustesaaduste valmistamisel (nt. Mineraalväetised, lõhkeained). Väävlishape H2SO3 Väävlishape kuulub hapnikhapete hulka. Saadakse vääveldioksiidi lahustamisel vees. Vesilahuses SO 2 molekulid seostuvad vee molekulidega, moodustades väälvlishappe. Väävlishappel on osaliselt lahusest eralduva SO2 tõttu terav vääveldioksiidi lõhn, mis on mürgine nagu väävlishapegi. Väävlishape oksüdeerib õhuhapniku toimel pikkamööda väävelhappeks. Ta ei kuulu tugevate hapete hulka, sest tema lahuses pole kõik molekulid jagunenud ioonideks. Ta liigitatakse sageli nn
HCl vesinikkloriidhape ehk soolhape. Tugev hape. Saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Terava lõhnaga, kahjustab hingamisteid. Maomahl on 0,5% HCl lahus. H2S divesiniksulfiidhape. Saadakse gaasilise divesiniksulfiidi juhtimisel vette. Mädamuna lõhnaga. H2SO4 väävelhape. Tugev hape, mis on oksüdeerijaks. Saadakse vääveltrioksiidi reageerimisel veega SO 3+H2O->H2SO4 . Õlitaoline vedelik, mis seob õhu niiskust. H2SO3 väävlishape. Keskmise tugevusega hape. Saadakse vääveldioksiidi reageerimisel veega SO 2+H2O->H2SO3 . H2CO3 süsihape. Väga nõrk hape. Hapuka maitsega. Saamine: CO 2+H2OH2CO3 . Happeline oksiid hapetele vastav mittemetallioksiid. [happeline oksiid + vesi hape] SO2 + H 2 O H 2 SO3 SO3 + H 2 O H 2 SO4 CO2 + H 2 O H 2 CO3 N 2 O5 + H 2 O 2 HNO3 P4 O10 + 6 H 2 O 4 H 3
Reageerimine mettallidega toimub kas tavalisel temperatuuril (näiteks naatriumiga) või kuumutamisel (näiteks rauaga) seejuures moodustuvad divesiniksulfiidhappe soolad sulfiidid 2 Na S Na2 S Fe S FeS Väävli tähtsamad ühendid värvusetu terava lõhnaga mürgine gaas. vääveldioksiid SO2 veega reageerimisel moodustub ebapüsiv väävlishape SO2 H 2 O H 2 SO3 veest kaks korda raksem vedelik mis vääveltrioksiid SO3 seismisel kristalliseerub temperatuuril 17C veega reageerimisel tekib väävelhape SO3 H 2 O H 2 SO4
CO2 + H2O = H2CO3 b) Reageerib aluselise oksiidiga, tekib sool CO2 + CaO = CaCO3 c) Reageerib alusega, tekib sool ja vesi CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+) Indikaatorid: Lakmus punaseks Metüüloranz punaseks Vesinikuaatomite arvu järgi 1) Üheprootonilised: HCl, HF, HI, HBr, HNO3, HNO2 Üks H+ 2) Kaheprootonilised: H2SO4, H2SO3, H2S, H2CO3, H2SiO3 Kaks H+ 3) Kolmeprootonilised: H3PO4 Kolm H+ Hapniku sisalduse järgi: 1) Hapnikuta happed: HCl, HF, HI, HBr, H2S 2) Hapnikhapped: HNO3, HNO2, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Tugevuse järgi, 1) Tugevad happed: kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks, reageerib aktiivselt metallidega HCl, HNO3, H2SO4
KEEMIA KONTROLLTÖÖ 1. HAPPED HAPPE-AINE MIS ANNAB VESILAHUSESSE VESINIKIOONE. (RCOOH) ENAMASTI MOODUSTAVAD HAPPED MITTEMETALLID! vesinikfluoriidhape – HF vesinikkloriidhape ehk soolhape – HCl vesinikbromiidhape – HBr vesinikjodiidhape – HI divesiniksulfiidhape – H2S väävelhape – H2SO4 väävlishape – H2SO3 lämmastikhape – HNO3 lämmastikushape – HNO2 fosforhape – H3PO4 süsihape – H2CO3 ränihape – H2SiO3 metaanhape ehk sipelghape – HCOOH etaanhape ehk äädikhape – CH3COOH Hapete liigitus: Hapnikusisalduse järgi: hapnikuta hape, hapnikhape Hapnikuta hape – hape,mis ei sisalda hapnikku, nt. HCl, HBr, H2S. Hapnikhape – hape, mille koostisse kuulub ühe elemendina hapnik, nt.
). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br näit. CaBr 2 (kaltsiumbromiid) I- -jodiid HI (vesinikjodiidhape) metall-I näit. LiI (liitiumjodiid) S2- -sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metall-S näit. Na 2S (naatriumsulfiid) SO3 2- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO4 2- -sulfaat H2SO4 (väävelhape) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO4 3- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3 2- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 - -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2
5.2 Valemite koostamine ja nimetuste andmine (nomenklatuur). Hapete nimetused ja valemid peavad olema peas. Happe valem Happe nimetus Happeaniooni valem Happeaniooni nimetus HCl vesinikkloriidhape e. soolhape Cl- kloriid- HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid- HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid- HI vesinikjodiidhape I- jodiid- H2S divesiniksulfiidhape S-2 sulfiid- H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit- H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat- H2CO3 süsihape CO3-2 karbonaat- H2SiO3 ränihape SiO3-2 silikaat- H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat- HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat- HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit- Mittemetallioksiidide nimetustes näidatakse elementide aatomite arvud eesliidetega: 2 di- 5 penta- 8 okta- 3 tri- 6 heksa- 9 nona- 4 tetra- 7 hepta- 10 deka-
Kõik kommentaarid