Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

HAPPED (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised antud ainete valemite hulgast kuuluvad hapete alla?

Lõik failist

TUNTUMAD  HAPPED
1) HCl –  vesinikkloriidhape  (ehk  soolhape )
See on tugev  hape , mis oma omadustelt on terava lämmatava lõhnaga, söövitava toimega õhus
suitsev värvusetu vedelik. Maomahlas on umbes 0,5 %-line vesinikkloriidhape, mis võtab osa
toiduainete seedimisest. Liigne maomahla  happelisus  häirib organismi elutegevust ja tekitab
kõrvetisi. Seevastu alahappelisus raskendab seedimisprotsessi. 
Vesinikkloriidhapet   kasutatakse   liimide,   lakkide,   ravimite,   reaktiivide,      plast -   ja
kummimaterjalide   valmistamisel,   metallide   söövitamisel,   roostepuhastus-   ja   muude
pindadepuhastusvahendite (näiteks katlakivi eemaldusvahend) valmistamisel.

2) H2SO4 –  väävelhape  (ehk  akuhape  ehk lõngaõli)
See on väga tugev, raske õlitaoline vedelik, mis on väga sööbiv hape. Selle vees lahustumisel
eraldub palju soojust. Kontsentreeritud väävelhape söestab paljusid orgaanilisi aineid (näiteks
suhkrut). 
Väävelhapet   kasutatakse   gaaside   kuivatamiseks   (ehk   niiskuse   eemaldamiseks),   väetiste,
värvide,   kemikaalide,     lõhkeainete,    plastmasside ,   ravimite,    puhastusvahendite    tootmisel,
kangaste  ja vedelkütuste töötlemisel, akudes kasutatakse seda elektrivoolu juhtiva  lahusena .

3)  HNO3  –  lämmastikhape
See on väga tugev ja söövitav hape, mida tunti juba alkeemia ajajärgust 13. sajandil. See on
tavaliselt terava lõhnaga,   ebapüsiv, väga mürgine, puhtalt värvitu ja õhus suitsev hape, kuid
valguse ja soojuse mõjul võib see värvuda kollakakspruunikaks. Kokkupuutel kergesti süttivate
orgaaniliste ainetega (riie,  saepuru , paber jt)  võib ta need põlema süüdata. 
Lämmastikhape on üks tähtsamaid ja enimtoodetud aineid maailmas. Seda kasutatakse kõige
rohkem   väetiste   ja   lõhkeainete   tootmiseks,   aga   paljude   reaktiivide,   soolade,     raketikütuste,
värvide tootmiseks. Kontsentreeritud soolhappe ja lämmastikhappe segu (mahuvahekorras 3
osa   soolhapet   ja   1   osa   lämmastikhapet)   nimetatakse   kuningveeks,   kuna   see   reageerib
väärismetallidega ( kuld , plaatina jt), mida tavaliselt teised happed ei tee. 

4) H2SO3 –  väävlishape
See on nõrk, ebapüsiv hape, mis tekib  vääveldioksiidi  reageerimisel veega. Vääveldioksiidi on
alati suurlinnade, tehaste ja tööstuskeskuse õhus, kuna seal põletatakse palju väävlit sisaldavaid
kütuseid   (tehased,   autod).   Kütuste   põletamise   tagajärjel   tekkinud   vääveldioksiid   reageerib
edasi vihmas ja niiseks õhus oleva vee või veeauruga. Kui vihmavees on palju väävlishapet, siis
sajab see happesademetena alla, kahjustades elukeskkonda (eriti okaspuid),  ehitisi , metallist
konstruktsioone, transpordivahendeid jt. 
Väävlishapet kasutatakse palju pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. 

5) H3PO4 –  fosforhape  (ehk ortofosforhape)
See on keskmise tugevusega hape, mis toatemperatuuril on tahkes olekus, ta lahustub hästi vees
ja on värvitu, valge,  kristalne  aine. Laborites kasutatav fosforhappe lahus on õlitaoline vedelik. 
Fosforhapet   kasutatakse   palju   fosforväetiste   valmistamiseks,   aga   ka   pesuvahendite,
roostepuhastuvahendite kui ka karastusjookide ( Coca - Cola ) valmistamisel. Karastusjookidesse
lisatava    lisaainena    toob   fosforhape   esile   rohkem   nende   maitse   ning   pidurdab   neis
mikroorganismide   kasvu.   Samas   pidev   fosforhapet   sisaldavate   karastusjookide   tarvitamine
mõjub halvasti hammastele, kuna see  söövitab  hambaemaili. 

6) H2CO3 –  süsihape
See on väga nõrk ja ebapüsiv hape, mis laguneb kergelt süsihappegaasiks ja veeks. Süsihape
tekib süsihappegaasi ja vee  omavahelise  reageerimise tulemusena. 
Kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Kui karastusjoogipudelilt  kork  maha keerata, siis
süsihappe lagunemisel moodustunud  süsihappegaas  tekitabki seal mulle ja kihisemist. 

7) Orgaanilised happed (ehk  karboksüülhapped )
Orgaanilisi    happeid    (sidrunhape,   õunhape,    bensoehape ,    askorbiinhape    ehk    vitamiin    C,
sorbiinhape,  oblikhape  jt) leidub palju taimedes, nende viljades, marjades, mahlades. Samuti
võivad orgaanilised happed tekkida orgaaniliste ainete käärimisel ( äädikhape , piimhape)
Neid   kasutatakse   palju   lisaainetena   toiduainete   säilitamiseks,   kuna   nad   aitavad   ära   hoida
toiduainete   riknemise.   Nad   takistavad   toiduainetes   kahjulike   mikroobide   elutegevust   ning
soodustavad   kasulike   mikroobide   (näiteks    piimhappebakterid )   ja   kasulike   ainete   (näiteks
vitamiinid ) säilumist. Kui näiteks toorsalatile ei panda äädikat või sidrunimahla juurde, siis
hävineb   seal    lühikese    aja   jooksul   suurem   osa    vitamiinidest .   Samuti   kasutatakse   osasid
orgaanilisi happeid (äädikhape) toiduainete maitsestamisel, marineerimisel. 
CH3COOH  – etaanhape ehk äädikhape

HCOOH –  metaanhape  ehk  sipelghape
INTERNETIPÕHISED  ÕPPEMATERJALID  JA TESTID
HAPETE KOHTA
Eestikeelne õppevideo hapete kohta (töös ei pea õppima hapete saamist ega reaktsioone)
http://www.griffel.ee/%C3%BClesanne/1232-2/ 

Õppematerjalid ja PowerPoint esitlused hapete kohta (töös ei pea teadma hapete saamist ega
reaktsioonivõrrandeid)

http://laevakeemia.onepagefree.com/files/Happed.pdf
http://www.google.ee/url ?
sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=22&ved=0CCoQFjABOBRqFQoTCJCpqcaSpsgCF
SvucgodrkcMnQ&url=http%3A%2F%2Fwww.valgavg.edu.ee%2Floputood%2FMerike
%2520Madal
%2FHAPPED.ppt&usg=AFQjCNFWrkG5OSKvwK3J4t_OeMpxpLzwzQ&sig2=X2c44UdG0t
KK74WeJDpGug 

http://www.google.ee/url ?
sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=4&ved=0CDIQFjADahUKEwiZjLHwk6bIAhXl8nI
KHUPUBVw&url=http%3A%2F%2Fwww.krootuse.edu.ee%2Fcgi-bin%2FOppematerjalid
%2FHAPPED.ppt&usg=AFQjCNHox_J1BXh1hOXaCbx5doEGxZodXw&sig2=RDZDHk91ed
LqdUj72ZaHlg

http://www.google.ee/url ?
sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=7&sqi=2&ved=0CE4QFjAGahUKEwji-
bfxlqbIAhXC0hoKHaM_BGo&url=http%3A%2F%2Fwww.htk.tlu.ee%2Fdigitiiger
%2Fvalminud_tood%2Fkeemia%2Fhapped.ppt
%2Fdownload&usg=AFQjCNHgfUZTFzYdQdcTpygrcHBKMbFSwQ&sig2=xQzkPIHuKazvS
CLcVcvLrw&bvm=bv.104317490,d.d2s

http://erialanekeemia.weebly.com/happed.html
TESTID JA VASTUSED  ENESEKONTROLLIKS
Testid hapete kohta ja  reaalajas  kontroll
https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2443/edit

Hepete valemite ja nimetuste test ja reaalajas kontroll
https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2707/edit

http://keemiapohikoolile.weebly.com/happed.html 
http://learningapps.org/view274247
http://www.oswego.org/ocsd-web/Match/matchgeneric.asp?filename=anorghappedkjog i
( Vajuta  hiirega üks  klikk  happe valemil ja siis üks klikk vastava õige happe nimetuse peal. Õige
vastuse korral peaksid happe valem ja happe nimetus ära kaduma ekraanilt)

Tugevad ja nõrgad happed
https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2514/edit

KORDAMINE TÖÖKS
1) Millised antud ainete valemite hulgast kuuluvad hapete alla? Vali ja kirjuta need välja!
CH3OH
Al
Fe2O3
H2O
H2SiO3
KNO3
H2B4O7
Cr2(SO4)3
H3PO4
Cl2
HCl
Ba(OH)2
2)  Millised järgnevatest ainetest kuuluvad tugevate hapete ja millised nõrkade hapete hulka
ning kirjuta need allolevasse tabelisse   välja.  Need ained, mis ei kuulu üldse hapete alla, neid
ära tabelisse kirjuta!
HNO3             KOH               CaO                    Cr(OH)3                      H2S     
Fe(OH)2         H2SiO3           MgSO3                  H2SO3                    Na3PO4          
H2                   Ca(OH)2         HBr                     Al2O3                     TeO2                                     
 
Tugevad happed
Nõrgad happed 
 
 
3) Anna ülesandes 2) tabelisse paigutatud hapete valemitele nimetused
4) Kirjuta järgmiste hapete valemid ja anna neile nimetused:
a)      kolmeprootoniline nõrk hapnikhape                   c) kaheprootoniline tugev hape 
b)      kaheprootoniline hapnikuta hape                        d) üheprootoniline hapnikuta hape
5) Millistest ioonidest (katioonidest ja anioonidest) koosnevad järgmised happed. Pane ioonidele
laengud!
a) H2CO3

b) HI
c) H4P2O7
6)  Koosta  hapete valemid, kuid see sisaldab järgmiseid  anioone
a) SO3 2-
b) IO4 -
c) AsO4 3-
VASTUSED
1) Antud loetelust kuulusid hapete alla järgmised valemid:  H2SiO3, H2B4O7, H3PO4,  HCl
2)               
Tugevad happed
Nõrgad happed 
HNO3    HBr
H2SO3   H2SiO3   H2S
3) HNO3 – lämmastikhape, HBr – vesinikbromiidhape, H2SO3 – väävlishape, H2SiO3 –  ränihape ,
H2S – divesiniksulfiidhape

4)
a)     H3PO4 – fosforhape jt                                 c)  H2SO4 – väävelhape jt
   b)     H2SO4- väävelhape jt                                  d) HCl – vesinikkloriidhape jt
                                        
5)  a) 2H+  ja  CO3 2-   
 b) H +  ja  I -
c) 4H +  ja  P2O7 4-
                +          2-                               +        -
         +            3-     
6) a) H2SO3
b)   HIO4
c) H3AsO4
Vasakule Paremale
HAPPED #1 HAPPED #2 HAPPED #3 HAPPED #4 HAPPED #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Makefoodpossible Õppematerjali autor
Happed.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

KEEMIA KONTROLLTÖÖ

KEEMIA KONTROLLTÖÖ 1. HAPPED HAPPE-AINE MIS ANNAB VESILAHUSESSE VESINIKIOONE. (RCOOH) ENAMASTI MOODUSTAVAD HAPPED MITTEMETALLID!  vesinikfluoriidhape – HF  vesinikkloriidhape ehk soolhape – HCl  vesinikbromiidhape – HBr  vesinikjodiidhape – HI  divesiniksulfiidhape – H2S  väävelhape – H2SO4  väävlishape – H2SO3  lämmastikhape – HNO3  lämmastikushape – HNO2  fosforhape – H3PO4  süsihape – H2CO3  ränihape – H2SiO3

rekursiooni- ja keerukusteooria
thumbnail
2
docx

raudvara happed

Raudvara teemast HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone H+. Hapete molekulid koosnevad ühest või mitmest vesinikust (H-st) ja ühest happe anioonist (vt tabelist õpik lk 157 vasakul ääres ülevalt-alla tulbas ükskõik missugune, peale OH-). Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused, mis peavad peas olema: HCl, H2S, H2SO4, H2SO3, H2CO3 , HNO3, HNO2, H3PO4 , HBr, HI, HF, H2SiO3. Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused:

Keemia
thumbnail
2
docx

Keemia happed, soolad, kordamisküsimused

fosforhape H3PO4 PO43- fosfaatioon Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat MnO4- permangaanhape HMnO4 KMnO4 kaaliumpermanganaat permanganaatioon Ülesanded 1. Vali õige: molekulid ei jagune lahuses ioonideks, kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks, osa molekule jagunevad lahuses ioonideks. Tugevad happed on sellised happed, mille kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks Nõrgad happed on sellised happed, mille osa molekule jagunevad lahuses ioonideks 2. Happeliste oksiidide ja vee reaktsioonil tekivad happed. Näiteks vääveldioksiidi ja vee reaktsioonil tekib väävlishape: SO2 + H2O →H2SO3 Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid: a) süsinikdioksiid + vesi → süsihape b) vääveltrioksiid + vesi → väävelhape

Keemia
thumbnail
16
odt

Keemia 10. klassi material

·amfoteersed oksiidid-osa metallioksiide. Ei reageeri veega! nt. ZnO tsink(II)oksiid ·Inertsed ehk neutraalsed oksiidid-osa mittemetallidest. Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. nt. N2O dilämmastikoksiid NO lämmastikoksiid CO süsinikoksiid (vingugaas) *Happed: vesinik happeanioon aine, mis annab lahusesse vesinikioone. TABEL! ·Hapnikuta hape: Hcl(maohape), H2S(divesiniksulfiidhape) ·Hapnikhapped: HNO3(lämmastikhape), H2SO4(väävelhape) ·Üheprootonilised happed: Hcl, HNO3 ·Mitmeprootonilised happed: H2SO4, H3PO4 prooton=vesinikioon H+ ·Tugevad happed: lahuses kõik happe molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbiva toimega. nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape) happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt.SO2+H2O=H2SO3 *Alused: metall OH- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid+vesi=alus nt

Keemia
thumbnail
10
doc

Põhikooli keemia lõpueksamiks

teraviljast ja kartulist, alkohoolsed joogid, ravimid, definitseerimiseks, autokütus, parfümeerija. CH3COOH ­ etaanhape e. äädikhape, söövitab, konserveerimisel. väävelhape ­ H2SO4 väävlishape ­ H2SO3 süsihape ­ H2CO3 lämmastikhape ­ HNO3 fosforhape ­ H3PO4 divesiniksulfiidhape ­ H2S vesinikbromiidhape ­ HBr vesinikbromiidhape ­ HI ränihape ­ H2SiO3 vesinikflouriidhape ­ HF · hapnikuta happed: HCl, HBr, H2S. · hapnikuga happed: H2SiO3, HNO3, H3PO4. · üheprootonilised: HCl, HBr, HNO. · mitmeprootonilised: H2SO3, H2CO3, H2S. · tugevad happed: HCl, H2SO4, HNO3. · nõrgad happed: H2S, H2CO3, CH3COOH. INDIKAATORID HAPPES LAHUSES NEUTRAALSES Lakmus punane sinine lilla Metüülorants punane orants orants

Keemia
thumbnail
5
docx

Elektrolüüdid

sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. elektrivoolu. Juhivad halvasti elektrivoolu. Tugevad happed (H2SO4, Nõrgad happed Paljud orgaanilised ained, HNO3, HCl), leelised (I ja II- (H3PO4,H2SO3, äädikhape, lihtained, oksiidid. A r. metallide hüdroksiidid), sipelghape, H2S, H2CO3); soolad nõrgad alused (NH3·H2O) Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse ained. kovalentse sidemega ained.

Üldkeemia
thumbnail
29
rtf

Konspekt

SO3 + H2O = H2SO4 H2 + CuO = H2O + Cu Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 5 Anorgaaniliste ainete põhiklassid. 5.1 Anorgaaniliste ainete liigitamine. Anorgaaniliste ainete liigitamist iseloomustab järgmine skeem: Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Happeid liigitatakse: 1) vesiniku aatomite arvu järgi: a) üheprootonilised happed ­ HCl, HNO3 b) mitmeprootonilised happed ­ H2SO4, H3PO4 2) hapniku sisalduse järgi: a) hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped ­ HNO3, H2SO4 b) hapnikku mittesisaldavad happed ­ HCl, H2S 3) tugevuse järgi: a) tugevad happed ­ H2SO4, HNO3, HCl

Keemia
thumbnail
5
doc

Karboksüülhapped

aromaatse tuuma ühisesse -elektronide pilve. Seega on fenolaatioon stabiliseeritud, ta on nõrgem nukleofiil ja alus kui tavaline alkoholaatioon ega soovi nii hoolega vesinikiooni tagasi liita. O H O + H+ fenool fenolaatioon vesinikioon Sel põhjusel fenoolid on märgatavalt tugevamad happed kui on alkoholid Karboksüülhapetes on karboksülaatiooni negatiivne laeng jaotunud ehk määrdunud laiali ühtlaselt (delokalisatsioonud) kahe hapniku aatomi vahele, mis stabiliseerib osakest. Sel põhjusel karboksülaatioon on palju stabiilsem alkoholaatioonist ja fenolaatioonist ning süsteemi tasakaal dissotseerumisel ei ole nihutatud nii palju vasakule kui alkoholidel ja fenoolidel. Seega karboksüülhapped on alkoholidest ja fenoolidest tugevamad

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun