Teadustöö Eestis 18. sajandi II poolel 19. sajandi I poolel. ÕES. Õpetatud Eesti Selts asutati Tartus 18. jaanuaril 1838. Seltsi eelkäijateks olid Tartu- ja Võrumaa pastorite poolt Tartus 1819 loodud Eesti Õpetatud Selts ja Tartu ülikoolis alates 1831 tegutsenud teaduslik vestlusring. ÕES-i asutajaliikmeteks olid arst Friedrich Robert Faehlmann, TÜ eesti keele lektor Dietrich Heinrich Jürgenson, õigusteaduse professor Friedrich Georg v. Bunge, anatoomiaprofessor Alexander Friedrich v. Hueck, ajalooprofessor
FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANNI (1798 1850) TÄHTSUS 1. Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Ühtlaselt edukas oli ta nii Tartus arstina töötades kui ka kirjanduses ja teaduses. Sõbrustas Kreutzwaldiga, kes oli samuti erialalt arst. 2. 1838. a. organiseeriti Faehlmanni eestvõttel Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli aastatel 1845 1850. ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. 3. 1839. aastal esines Faehlmann ÕES-is ettekandega Kalevipojast, milles ta ühendas temale tuntud Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Sellele mõttele oli Faehlmanni juhtinud 1835. aastal ilmunud Elias Lönnroti "Kalevala" esimene väljaanne. Faehlmann nägi "Kalevipoega" eelkõige eesti kultuuri tutvustava väljaandena. Sellega on põhj...
Faehlmann Rahvakirjanduse väljakujunemise oluliseks mõjutajaks ja kujundajaks 19.sajandi esimesel poolel oli Friedrick Robert Faehlmann. Ta sündis 1798 Ao mõisas, Järvamaal. Kui Faehlmann oli 7- aastane suri ta ema ja läks seejärel mõisaomaniku perekonda kasvatada. Ta omandas hariduse Rakvere kreiskoolis ja seejärel Tartu gümnaasiumis. 1817.aastal läks ta edasi õppima Tartu Ülikooli ja õppis seal 10 aastat arstiteaduskonnas. Seal kuulas ta filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Lisaks seisis ta ka tolleaegse eesti üliõpilassõpruskonna eesotsas. 1838.aastal rajas ta koos mõttekaaslastega Tartu ülikooli juurde teadusliku seltsi nimega Õpetatud Eesti selts(ÕES). See selts sai eestihuvilistest literaatide uueks keskuseks. ÕES-i esimehena organiseeris Faehlmann eesti keele uurimist, rahvaluule kogumist, rahvale tarvilike raamatute(kalender jm) avaldamist. Selt...
Jakob Hurt 22.juuli 1839 - 13.jaanuar 1907 1864 - kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. 1872 - sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. 1864 - andis välja teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil.". 1893 andis välja selle parandatud trüki. 1860 sai eeskuju "Kalevipojast" ja kodukoha pärandist. 1884 - pühitses ta Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge, millest sai ... 1924 - ... Eesti ametlik riigilipp. 1888 - algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise.
III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwaNäddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwalditoimetatud ajakiri"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 Liivim...
loodusteadusi ning geograafiat. Filoloogia- Filoloogia on teadus, mis uurib keelt ja kirjandust. Proosa- on levinuim keelekasutamise vorm. Proosavormi kasutatakse kirjanduses, ajakirjanduses, entsüklopeediates, filmides, filosoofias ja paljudes muudes kommunikatsioonivormides. Köster- oli luterliku ja katoliku kiriku kirikuteener, kelle ülesandeks oli abistada (osalt ka asendada) vaimulikke usuteenistustel ja hoida kiriku vara. ÕES-Õpetatud Eesti Selts,lühend ÕES, on vanim Eesti teadusselts. Kasutatud Kirjandus: Peterson- http://tranter-.blogspot.com/ http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Jaak_Pe terson Kreutzwald- http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Reinho ld_Kreutzwald http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ ajatelje_materjalid? item_id=165&table=Persons Faehlmann- http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Robert _Faehlmann
Jakob Hurt Slaid 2. Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Tema isa oli kohalik koolmeister. Kodust sai Hurt kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu.Ta oli Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Slaid 3. Ehkki tema pere majanduslikud võimalused olid viletsad, õnnestus tal saada hea haridus. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Slaid 4. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejär...
hämarik". Luule:eesti keel sobib ka antiikseks vormiks "Piibujutt".-dialoog milles Jaan ja Mihkel räägivad maise sõpruse ja armastuse kaduvusest.Jutud ilm kalendrites. Rahvuslik ärkamisaeg: 1. Eeldused:_pärisorjuse kaotamine, uus talurahvaseadus 1849L/1856E Raharent>ettevõtlikus,hilisem taluge ostmine. >kartuli-ja lina kasvatus>jõukus>põllumeeste seltsid. Mõisates tõusis sordiaretus>mõju ka taludeni. Vabrikute ehitamine(norra) koolivõrgu välja kujunemine. 1838 ÕES . eesti rahvusest haritlased, eesti keelsed raamatud,ajalehed, ajakirjad, rahvusluse ärkamine Euroopas>austus oma keele, kultuuri,maa vastu->ideed eestimaale. 2, Üritused: ajaleht"Perno Postimees 1857. Laulu-ja mänguseltisd(Vanemuine, Estonia, Koit, Kannel)-->rahvuslik teater 1870. 1. Üldlaulupidu1869 kandev idee-haridus->Eesti Aleksandri idee(peakomitee:Hurt,Jannsen,Krzw,Jakobson.) 1872-Eest kirameeste selts->Hurt > E keele õpikud, rahvaluule
FAEHLMANN Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31.detsember 1798-22.aprill 1850) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojama, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 1810-1814 Rakvere kreiskoolis, 1814-1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817-1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga (1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu Ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842-1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843-1845 farmakoloogia- ja retseptuuri- kursust. Peamielt Faehlmanni õhutusel asutati 1938 Õpetatud Eesti Selts, 1843-1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti ...
Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed
Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Eepose koostamine Alustas tema sober Faehlmann, esines ÕES-is ettekandega „Muistend Kalevipojast” ÕES teeb talle üles. Koostada eepos F. sureb. ülessande võtab enda peale kreutzwald. Esialgne kavatsus kirjutada proosateos, kogub materjali juurde Otsustab kirjutada proosateose asemel luule vormis. Esimene redaktsioon 1853, „Alg-Kalevipoeg” Tsensor, kärpis teost oluliselt Eepos ilmub teadusliku väljaandena 1857-1861, 500 eksemplari, saksa-eesti keeles. Rahvaväljaanne 1862 soomes Kuopio linnas see oli pehmete kaantega odav
Kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat. Põhiline vorm oli rahvuskirjandus(ühe rahva kirjandus). Maailmakirjandus koosneb kõikidest rahvuskirjanduste parimast osast, kuid on ka kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Ka eesti kirjandus on osa maailmakirjandusest, kandes eneses nii rahvuslikult eripäraseid kui ka üldinimlikke tunnuseid. Eesti kirjanduslugu arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti isiku- ja kohanimed, juhuslikud sõnad ja lauseosad. niisugune kirjavara = vaid eestiaineline kirjandus. Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud katekismused. Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega, mille algust võib lugeda juba Henriku Liivima kroonikast alates. Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet ja teisigi za...
· Polügott inimene kes oskab palju keeli · Ood ülistuslaul ,,Kuu", ,,Laulja" · Pastoraal karjaselaul ,,Alo ning Jaak" · Luuletused: ,,Olen jälle õnnis", ,,Ma pean jooma", ,,Naised" · On pidanud päevikut · Kogus Eesti rahvaluulet Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) · Pärit Järvamaalt · Üks esimesi eestlasi, kes lõpetas TÜ arstiteadusosakonna · TÜ-s eesti keele lektor · 1839 rajati Tema algatusel ÕES Õpetatud Eesti Seltsi sinna kuulus Eesti sõbralik seltskond estofiilid · Kogus rahvaluulet · Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist · On kirjutanud 8 saksa müüti: Koit ja Hämarik, loomine, emajõe sünd, keelte keetmine, endla järv ja juta, vanemuise laul, vanemuise lahkumine, vanemuise kosjaskäik · On kirjutanud mõttesalme · Tema looming on väike kuid kultuuriloole väga suur Fredrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882)
Vanem tütar Eeva sündis 18. jaanuaril 1844, suri 10. juulil 1918, noorem tütar Ann sündis 12. septembril 1848, suri 28. septembril 1900 ja puhkab oma mehe kõrval Tartu Maarja surnuaial. Hurda tegemised: Ühiskonnategelase saavutustest ja tegemistest on märkimisväärne osalemine juhtivalt eesti rahvusliku liikumine suurüritustes. Alustades juba üliõpilasena ÕES-is ehk Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust. ÕES, kus Jakob Hurt tegutses asutati 18. jaanuaril 1838 aastal, teadusselts seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. Hurt esindas 18701883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 18721881 EKmS ehk Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega.
Kreutzwaldi loomingulist tegevust iseloomustas ülim produktiivsus ja haare. Tema tegevus teadlase, keelmehe, publitsisti, rahvavalgustaja ja lõpuks ka luuletajana, kes viis lõpule eestikeelse eepose kirjutamise, algas koostööst Õpetatud Eesti Seltsiga (1839). Kreutzwaldist sai kiiresti seltsi aktiivsemaid liikmeid, ta esines koosolekutel ettekannetega rahvaluule ja arheoloogia alal, tegi kaastöid ÕES toimetiste sarjas. Esimeseks õpetlikuks raamatuks rahvale oli 1840 ÕES tellimusel ilmunud mugandus "Wina-katk", milles ta sündmustikku ja tegelaskujusid Eesti oludele kohandades püüab näidata alkoholi kahjulikku mõju. 1830- te lõpus alustas ta ka publitsistlike kaastöödega erinevatele saksakeelsetele lehtedele. 1837-1843 oli ta baltisaksa nädalalahe "Das Inland". Samasse perioodi (1842) mahub aga ka Kreutzwaldi ülimenukas (kordustrükkidega kokku üle 20 000 eksemplari) tõlketeos, saksa rahvaraamatu "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" mugandus.
Jakob Hurt mees, keda peab teadma! Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal. Tema isa oli vaene koolmeister. Lapsena valitses tema elus vaesus ja alati oli millestki puudus, aga raskele majanduslikule olukorrale vaatamata sai ta hea hariduse. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Ta laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. Hurt püüdis leida...
põhitoonilt eleegiline teos. Koosneb 20 loost+Soovituseks+Sissejuhatuseks. ,,Kalevipoja" saamislugu: üldiselt peetakse eeposi rahvaeeposteks, ,,KP" peetakse kunsteeposeks, sest see sisaldab küll rahva seast lugusid, ent palju mõtles välja Kreutzwald. ,,KP" teos, milles on rahvaluulet, kuid on ühe kirjaniku teos. Võrdlkuseks ,,Kalevala" autori koostatud, aga rahvaeepos. 1839.a Faehlmann ÕESis ettekanne KP muistendiest >I mõte eeposest. Pärast F. Surma tegi ÕES K-le ettepaneku teha eepos. 1853.a esitas K. ÕESile esialgse variandi ,,KP-st". See koosnes 12 laulust, hiljem nimi ,,Alg-Kalevipoeg". 1857-1861 ilmus ,,KP" teadusliku väljaandena: ühel pool eestikeelne tekst, kõrval saksakeelne tõlge. See ei levinud lihtrahva hulgas, sisaldas kommentaare. 1862.a Kuopios Soomes trükitakse rahvaväljaanne.
EESTI ROMANTISM Klassitsism - 16.19. sajandikunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis jamuusikas. Sentimentalism - 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Romantism - kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Lüürika - (kr. keelest 'lüüra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Eepika - on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus,novell, lühijut...
Veidike minust Liis Tsebotnikova Õppeained, mis on minu meelst head ja miks kunsti õpetus: · joonistamine · ajalugu kehaline kasvatus: · korvpall · võrkpall eesti keel: · erinevate raamatute lugemine Mis mulle meeldib · Meeldib tegeleda fotograafiaga · Vabal ajal mängin võrkpalli · Suviti meeldib mulle päikese käes mõnuleda · Kui aega ja tahtmist meeldib ka kokata Meie perekond ema isa Liina Aleksandr Tsebotnikova Tsebotnikov tütar poeg Liis Tsebotnikova Siim Tsebotnikov koer kass Loky Kitty Argipäevakava Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede äratus 07.00 äratus 07.00 äratus 07.00 äratus 07.00 äratus 07.00 hommi...
kodumaad ja oli õnnelik. "Mu isamaa, nad olid matnud"- Eesti oli olnud kaua orjaikkes ja võõraste võimude all ning neil ei olnud vabadust, kuid Aleksander päästis nad. Kordamis küsimused 1. Rahvuslik ärkamisaja algus 2. Rahvusliku ärkamisaja tõusuperiood 3. Rahvusliku ärkamisaja tõusuperioodi üritused 4. Ärkamisaja ühisüritused 5. Rahvusliku liikumise lõhenemine 6. Romantism 7. Faehlmann: elu, looming, tähtsus, ÕES, "Kalevipoeg" 8. Kreutzwald: elu, looming, tähtsus, "Kalevipoeg" 9. Koidula: elu, looming, tähtsus
Friedrich Robert Faehlmann 1798 - 1850 Elulugu Sündis 31. detsembrilr 1798. aastal. Tema isa oli Koerus Ao mõisas mõisavalitseja. Mõisniku perekonnas omandas ta saksa keele, ning ka koolihariduse sai ta saksa keeles. Elulugu II 1817.a. asus ta õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Pärast lõpetamist sai temas arst Tartus ja selle ümbruses. Ta pidas loenguid ülikooli arstiteaduskonnas kui ka eesti keele lektorina filosoofiateaduskonnas. Faehlmann suri 22. aprillil 1850. Ta on maetud Raadi kalmistule Tartus. Tegevus Ta oli Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) üks asutajatest ja hiljem ka seltsi esimees. Pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Kirjutas õpetlikke ja naljakaid lugusid talupoegadele mõeldud kalendrisse. Kirjanduslik looming Õpetlikud naljajutud kalendrilisades nt ,,Kalendritegija kimbus" (1846) Kolm pikemat eesti keelset luuletust ,,Suur on Jummal so ram", ,,Piibo jut" ja ,,Järva- ma vanna-mehhe õpp...
nahkvööga kuub, must barett, suur okslik jalutuskepp. 9. Fr. R. Faehlmann sündis Järvamaal, Koerus, Ao mõisas. Tema isa töötas mõisavalitsejana. Peale arstipraksise oli ka Tartus ülikooli Eesti keele lektor. 10. ÕES- Õpetatud Eesti Selts (asutatud 18. jaanuaril 1838 - suletud 1950 ja taastatud 1988). vanim Eesti teadusselts. Õpetatud Eesti Selts on eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts (aastal 2010 mittetulundusühing). ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. 11. Faehlmann andis välja raamatu ,,Müütilised muistendid", sest teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. 12. Muistendite pealkirjad: ,,Loomine", ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Koit ja Hämarik", ,,Endla järv ja Juta", ,,Vanemuise lahkumine" 13
Rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine leidis aset 19. sajandil. Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest ning nõuti võrdseid õigusi baltisakslastega. Liikumise juhtideks olid Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler ja Koidula, ning ma kavatsen rääkida lähemalt esimese kolme mehe tegemistest, ettevõtmistest. Esimesena räägin ma rahvusliku liikumise juhist Jakob Hurdast. Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal vaese koolmeistri peres, kuid vaatamata raskele majanduslikule olukorrale sai ta hea hariduse. Jakob jõudis isegi doktori kraadini, selle ta omandas 1886. aastal Helsingis. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i e...
Fr. R. Kreutzwald ,,KALEVIPOEG" Fr. R. Faehlmann (1798 1850) · töötas arstina ja Tartu Ülikooli eesti keele õppejõuna · oli Õpetatud Eesti Seltsi looja (1838) · ettekanne ,,Kaelvipoja" kohta (1839) · ühendas ettekandes Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi Fr. R Kreutzwald (1803 1882) · töötas arstina · ÕES ettepanek jätkata eepose koostajana · eeskujuks soome rahvuseepos ,,Kalevala" · 12 loost koosnev ,,Alg-Kalevipoeg" (1853) · 20 loost koosnev eepos ,,Kalevipoeg" (1857) · eepose rahvaväljaanne (1862), trükitud Soomes Eepos e lugulaul on · pikk värssteos · kirjeldab rahva ajaloo olulisi sündmusi või · rahvast esindava kangelase seiklusi Eepos ,,Kalevipoeg" · Alguslaulud ,,Soovituseks" ja ,,Sissejuhatuseks" jutustavad Kalevipoja vanematest ja sünnist
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31. detsembril 1798 Ao mõisas ja suri 22. aprillil 1850 Tartus. Faehlmann oli eesti kirjamees ja arst. Ta sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7- aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Ta õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga Observationes inflammationum occultiorum ("Tähelepanekuid sisemistest põletikkudest"; 1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti...
Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal, Himmaste külas. Hurda isa, Jaan Hurt, oli vaene koolmeister ja talurentnik. Kuna ta oli halva tervisega, siis suri ta juba 44 aastaselt. Marie, Jakob Hurda ema, oli aga hea tervisega, ta elas 80 ja oli terves külas üks tublimaid perenaisi. Hurdal oli 2 õde, Eeva ja Ann ning vend Otto, kes suri juba 16 päeva vanuselt. Nende perekonnas valitses vaesus ja alati oli millestki puudus, aga raskele majanduslikule olukorrale vaatamata sai Hurt hea hariduse. Kuna ta sündis heinavõtu ajal, siis võeti ta heinamaale kaasa ning selletõttu jäi ta kauaks ajaks nõrgaks ja hakkas alles nelja aastaselt käima. Kuid vanaduses oli ta väga töökas ja tubli mees. Kuigi ta pere oli vaene, oli tal rõõmus lapsepõlv. Ta võttis osa teiste laste keskel mängudest, jooksmistest, lauludest ja muust ajaviitest. Haridustee algas Himmaste külakoolis, kuhu isa ta juba varajases nooruses kaasa võttis. 10 aastase...
Kooli juhtis inspektor + kuratoorium. Poistele, 6 a. tasuline õpe. Usuõp., eesti keel, ilukiri, vene keel, ajalugu, aiatöö... Aleksandrikooli abikomiteed- ülemaaline rahakorjandus Peakomitee esimees Hurt. Järglane Eesti Aleksandri Kõrgemajärguline Alampõllutöökool. KALEVIPOEG ,,Kalevipoeg" Friedrich Robert Faehlmann. Kunsteepos. 1839- tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja- muistenditest. Pärast Faehlmanni surma jätkas ÕES palvel tööd Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul hakkas lugusid kirja panema proosavormis, hiljem otsustas regivärsilise vormi kasuks. Eesti vanem rahvalaul pigem lüüriline kui eepiline. 1853- algredaktsioon, 12 lugu. Hiljem juurde 8 lugu. Esimene rahvaväljaanne Soomes Kuopios 1862, 1000 eksemplaris. Kokku ilmunud 18 trükki. 2 sissejuhatust, värsse üle 19 000. Algus- Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldus. Lõpp- Kangelase surm, vanaisa annab talle tööks põrguväravate valvamise
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKATEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT KATLAPROJEKT Tallinn 2007 Sisukord: Seletuskiri: Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus Kokkuvõte (A Brief summary of the project) Arvutused: Algandmed Põlemisproduktide arvutus Katla soojusbilansi arvutus Kolde soojus ja konstruktorarvutus Festooni soojusarvutus Ülekuumendi ja järelküttepindade soojusbilansi arvutus Ülekuumendi "kuume astme" soojus ja konstruktorarvutus Ülekuumendi "külme astme" soojus ja konstruktorarvutus Ökonomaiseri soojus ja konstruktorarvutus Õhu eelsoojend soojus ja konstruktorarvutus Graafiline osa: Katla pikkilõige lisa 1 Katla ristlõige lisa 2 Seletuskiri Katla kirjeldus. Omapo...
LASTE ARV, ÕNNASPOSITSIOON JA - SUHTED Sissejuhatus Kui vanemad soovivad rohkem kui ühte last, siis on nende loomulik soov ja ootus, et lapsed armastaksid oma õdesid-vendi ja hoolitseksid nende eest Kogemused näitavad siiski, et harva kujunevad suhted heaks ilma vanematepoolse koostööta Laps, kes on harjunud, et kogu tähelepanu on tema päralt, tajub ões-vennas ohtu ja võistlejat Millest saavad probleemid alguse? Vanemad pööravad ühele lapsele rohkem tähelepanu kui teisele/teistele. Tavaliselt neelab vanemate tähelepanu noorim laps Kui laste endi suhtlejaomadused on erinevad Nõrga tervisega, sageli haigestuv, füüsilise või vaimse erivajadustega laps saab endale rohkem tähelepanu, nii positiivset kui ka negatiivset Laste sünnijärjekord ja selle mõju Õnnaspositsioon, lapse positsioon õdede ja vendade keskel, mõjutab isiku kujunemist terve elu. Vanem...
Jakob Hurt (1839-1907) Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Jakob Hurda olulist osa 19. sajandi teise poole muutuvas eestluses on rõhutatud tema tegevuse käsitlejate poolt läbi 20. sajandi kaasajani välja. Tänasele inimesele, kes vaadeldava murranguaja suhtes eesti kultuuriloos huvi tunneb, kangastub Hurt eelkõige suhteliselt tasakaaluka intellektuaalina, kes vajadusel on olnud võimeline ka programmilisteks pöördumisteks ja sõnavõttudeks suuremate hulkade ees. Jakob Hurt alustas õpinguid Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis. Edasi õppis Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, ning usuteadust Tartu ülikoolis ja sai 1886 Helsingi ülikoolis doktori kraadi Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritusteisa. Samuti olles Jakob Hurt Eesti Ki...
Jakob Hurt. (893-1907) Jakob Hurt kuulub Eesti 19. sajandi teise poole juhtivate kultuuritegelaste hulka. Me näeme teda kui varsemat eesti keelekorraldajat, rahvusliku orientatsiooniga ajalooteose autorit, rauhvaluule õige hindamise ja kogumise õhutajat, rahvusliku ideoloogia loojat. Jakob Hurda peres sirgus peale tema veel kolm õde-venda. Vend Otto suri enda esimesel eluaastal, õde Eva jäi Lepa tallu perenaiseks ja Ann abiellus hiljem tuntuks saanud linnuteadlase Mihkel Härmsiga. Pereema Mari oli töökas ja tubli naisterahvas kes oli enda elupäevade lõpuni täie tervise juures. Jakobi isa kes oli koolmeister, pani tänu oma kehvapoolsele tervisele tööst rohkem rõhku lastekasvatusele, koheldes oma ainsat poega Jakobit väga karmikäeliselt. Hurtade suguvõsa oli väga arvurikas ja tihti käidi perekondlikel pidudel. Jakob õppis Himmaste küla- ja Põlva kihe...
Friedrich Robert Faehlmann Elulugu 31. detsember 1798 22. aprill 185 Mõisniku perekonnas omandas ta saksa keele, ning ka koolihariduse sai ta saksa keeles. 1817.a. Asus ta õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Pärast lõpetamist sai temas vaba praksiga arst Tartus ja selle ümbruses. Ta pidas loenguid ülikooli arstiteaduskonnas kui ka eesti keele lektorina filosoofiateaduskonnas. Pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Faehlmanni aeg Eestis tõstis pead Õpetatud Eesti Selts, mille üks algatajaist oli ka F.R.Faehlmann. Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Tema looming on napp ja juhuslikku laadi, see sündis tema tegevusega ÕES-s. Ta rõhutas eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. Ta on kirjutanud ka 2 pikemat eesti keelset luuletust oodi: ,,Suuron, Jumal, su...
Maailma loomine Piibli ja F.R. Faehlmanni müüdi ,,Loomine" järgi Sisukord · Loomismüütidest · Friedrich Robert Faehlmannist · Piiblist · ,,Loomine,, Friedrich Robert Faehlmann · Maailma loomine Piibli järgi. · Võrdlus · Kasutatud kirjandus Loomismüütidest Loomismüüdid ehk tekkemüüdid on pärimuslikud lood objektide ja nähtuste tekkimise kohta. Omaette rühma loomismüütide hulgas moodustavad kosmogoonilised müüdid: kogu teadaoleva maailma tekkimise kohta. Tunnetuslikult on loomismüüdid kultuuri jaoks oluline kogum teadmisi sellest, kuidas ja miks on asjad maailmas just niimoodi ja mitte teisiti. Sageli on loomismüüdid seotud seletusmüütidega. Loomismüütide funktsiooniks võib olla maailma asjade muutmine ja mõjutamine. Loomismüüt võib olla loits, ravimisvormel, sünnisõnad jne. Seos loomismüüdi ja loitsu vahel tuleneb animistlikust mõtteviisist, mille kohaselt on maailm (ja tema nähtused...
Kordamisküsimused Miks oli vaja kaotada pärisorjus Eestis? Kuna senine majandus ei tasunud ära, sest kulutused oli nii suured ja võeti rohkem võlgasid, mida tagasi tasuda ei suudetud. Eesti maine Euroopas oli halb, kuna mujal oli pärisorjus kaotatud. Millal kaotati pärisorjus Eestis-selle tulemused-mis muutus? Pärisorjus kaotati 1818. aastal. Talupojad said isikliku vabaduse (e vabanesid pärisorjusest). Kogu maa jäi mõisnike omandusse ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima. Senised normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega. Isikliku vabaduse saamisega kaasnes nn priinimede e perekonnanimede panek. Millised uued kohustused tekkisid talupoegadel riigi ja mõisa ees? Kehtestati riiklikud maksud, mis said alguse pearahast. Mõisakoormised. Kogukondlikud koormised- teede korrashoid, koolide ehitamine Kirikumaksed Nekrutiandmise kohustus-sõjavägi (paljud mehed otsustasid saada õpetajaks/koolmeistriks, et ei pea...
Kui intarnet kaoks Internet loodi 1969 aastal lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressursidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, äriettevõtted, sõjaväelised organisatsioonid jpt. Internet aitab koostada õpetajatel õppetööd ja õpilastel koolitöid. Noored suhtlevad interneti teel paljude inimestega üle mailma ja mängivad erinevates portaalides.Internet on suureks abiks kooli tööde tegemisel ja erineva info otsimisel. Kui internet kaoks olek see halb kuna õppimine oleks raskem. Info saamine oleks ainult raamatutest ja see pärast läheks palju kauem aega õppimiseks. Kaugete sõpradega saaks rääkida ainult telefooni teel ja arvutis erinevate portaalides mängimine ja suhtlemine kaoks. Interneti kadumine oleks ka hea, sest siis viibiksid noored rohke...
KONTROLLTÖÖ (VANEM EESTI KIRJANDUS ; Õ.LK.7-79) 10. klass NIMI: ......................................................................................................................................... 1. Millal sündis eesti ilmalik kirjandus? 17.sajandil. 2. Nimeta esimene järjepidevam eesti ajaleht. Kes seda välja andis? ,,Marahwa Näddala-Leht,, (1821-23, 1825) Väljaandja Otto Wilhelm Masing ( 1763-1832 ) 3. Kelle tegevusega algas eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine? Iseloomusta ajakirja ,, Beiträge,, ( mh.väljaandmis aastad, keel, millele pühendatud ) Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri ( 1782-1846 ) tegevusega. Aasrail 1813-1832 avaldas ta oma kulul saksakeelset ajakirja ,, Beiträge ,,- esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet. Selles ilmus keele-, kirjandus- ja rahvaluulealaseid uurimusi ning eestikeelseid te...
MÜÜTILISED MUISTENDID Fr. R. Faehlmann Sisukokkuvõte Teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. "Loomine" "Emajõe sünd" "Vanemuise kosjaskäik" "Koit ja Hämarik" "Endla järv ja Juta" "Vanemuise lahkumine" Need muistendid ilmusid esmakordselt ÕES-i toimetustes 1840 -1852 . Rahvapärimustega liitub kõige tihedamalt muistend "Emajõe sünd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emajõe kaevata kuninga vastuvõtmiseks, kes loomade üle valitseks. Muistendis on esile tõstetud loomade ja lindude töökust jõe kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele töölistele aukuue, ninakat vähki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sündsusetu käitumise eest. Kõige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hämarik". Rahvasuu kõneleb, et koit ja eha jaanipäeva pai...
Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850 Haridustee Sündis 31.dets 1798 Järvamaal Koeru kihelkonnas Ao mõisavalitseja pere teise pojana. Ao mõisas toimus Faehlmanni esimene kokkupuude meditsiiniga ja tekkis soov arstiks õppida. 1810. aastal alustas Faehlmann oma õpi- teekonda Rakvere kreiskoolis kuni aastani 1814, mil ta asus õppima Tartu Gümnaasiumi. Pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkas ta õpin- guid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ning temast sai 1927.a esimene eesti soost doktorikraadiga meedik. Elu peale ülikooli Faehlmann töötas kogu elu alates 1824 praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Aastatel 18421850 töötas ta ühtlasi Tartu ülikoolis eesti keele lektorina ning luges aastatel 18431845 ülikooli arstiteaduskonnas õppeülesande täitjana farmakoloogia ja retseptuuri kursust. Oli ka hinnatud rohuteadlane Faehlmanni kirjutatud retsepte on leitud eelmise sajandi alguse...
regivärsilist eepost "Kalevipoeg" 7 Algus 1857 Hakkas ilmuma "Kalevipoeg" Mõiste "eestlane" Esimene järjepidevalt ilmuv eestikeelne leht "Perno Postimees" 8 SILMAPAISTVAD ISIKUD: JAKOB HURT Hurt on sündinud 22 juuli 1839 Himmaste külas Surnud 13 jaanuar 1907 Peterpuris. Tegutsenud ÕES ja Vanemuise seltsi tegevuses. On olnud Eesti Kirjameeste Seltsi ja Aleksandrikooli peakomitee president. Suurim teene Eestile on rahvaluule kogumine. 9 CARL ROBERT JAKOBSON Carl Robert Jakobson on sündinud 26. juuli 1841 Tartus ja surnud 19. märts Kurgjal. Osalenud Aleksandrikooli ja Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuses. Vanemuise seltsis
kunstiloomingu arengut. ,,Kalevipoeg": a) ,,Kalevipoja" genees 1821/1822 KJP. (18351836 Lönnroti ,,Kalevala".) 1839 F ettekanne ,,Sagen" ÕES-is tulevase eepose visand. GSB kõne ÕES-is ,,Anname rahvale eepose ja ajaloo ja kõik on võidetud!" 1840 F-i ,,Estnische sagen" panteon ÕES-i toimetistes. 1853 K-l valmib ,,Alg-Kalevipoeg" probleemid tsensuuriga. 18571861 ,,Kalewipoeg, eine Estnische Sage" esmatrükk, rahapuudusel avaldab ÕES seda osade kaupa. Eesti ja saksa keeles, teaduslik kommenteeritud väljaanne. 1861 ,,Kalevipoja" saksakeelne rahvaväljaanne, aluseks teadusliku väljaande saksakeelne tekst, ÕES-i toimetistes. 1862 Ilmub eestikeelse ,,Kalevipoja" teine trükk, rahvaväljaanne, ainult eesti keeles ja eestlastele. K nimetab seda ,,üheks ennemuistseks eesti jutuks", mitte eeposeks. Tsensori vältimiseks trükiti Soomes, 1000 eksemplari. 1869 Ilmub ,,Lühike seletus Kalevipoja laulude sisust" 1975 Kolmas trükk
Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes su...
Nõrgenesid baltisakslaste positsioon Eestis Omavalitsuste õigused vähenesid 5) Nimed 1. Struve Autonoomia tähetorn 2. Adamson- skulptor - Russalka 3. Paul I Venemaa valitseja kes tapeti 4. Aleksander I Paul I järgija, väga liberaalne valitseja. 5. Nikolai I Venemaa valitseja 6. Aleksander II kuulutas eestis välja uue talurahva seaduse. Mahtra sõda 7. Friedrich Robert Faehlmann ÕES, kogus vägilas muistendeid 8. Friedrich Reinhold Kreutzwald Kalevipoja autor 9. Jaan Adamson Eesti Aleksnadri kooli eestvedaja, 10. Aleksander III venestaja 11. Georg Friedrich Parrot ülikooli esimene rektor, kellel õnnestus panna ülikool alluam haridusministeeriumile. 12. Janis Cimze Valgas asutas kihelkonnakooliõpetajate ettevalmistamise semineri. 13. Lilli Suburg Tütarlaste kool 14. Hermann von Keyserling filosoof ja esseist 15
KORDAMINE 2013 · 9-5 tuhat eKR- Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. · 1535- Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis (Wanradt-Koelli katekismus). / algab eesti raamatulugu. · 1601-1609- nälja ja katkuaeg, Georg Mülleri valgustuslikud jutlused · 1632- TÜ asutamine Gustav II Adolfi poolt · 1739- Ilmus esimene eestikeelne Piibel ; andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. · 1802- TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus: Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale · 1813-1832- H.Rosenplanter ,,Beitr...
Johann Voldemar Jannsen Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske. Alghariduse omandas Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures. 1838. aastal asus Johann tööle Vändra köstrina. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. . Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. 1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. . Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti ettevalmistustöödega valmis...
Eesti Ärkamisaeg Eestlased nimetasid ennast ikka veel maarahvaks, aga vaikselt hakkas ka levima eestlase nimetus. Eestlased 19. saj. teisel poolel, kes olid äsja vabanenud mõisaorjusest, ei saanud alul eesmärgiks seada omariiklust ja iseseisvust. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Kui Venemaal hakati vaidlema balti aadli privileegide üle Eestis, siis hakkasid sündmused aktiivsemalt liikuma. Sakslased tahtsid nüüd põlisrahvast rohkem endaga siduda, venelased lootsid ,,põlisrahvaste õiguse kaitsmise" sildi all sakslastega toime tulla, et seejärel eestlased venestada. Et talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva usul heasse keisrisse, siis ärkamisaja algul 1864.a. loodeti palvekirjadega tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata eesti talurahva probleemidele. Palvekirjade kampaaniat algatasid Peterson ja Köler. Esimene käik Peterburi lõppes Petersonile aga aastase vangla...
Eesti kultuuri alused ja tähendus Eksamidaatumid 2011 kevadel Umbes 9 5 tuhat aastat e KR Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. 98. m.a. j. P.C.Tacticus ,,Germaania" Kirjeldas rahvaid, kes jäid Rooma impeeriumist põhja poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti. Baltihõimude eellased. 1227 Ristiusk. Eestlased ja liivlased vallutati (sakslased vallutasid viimasena Saaremaa). Muistne vabadusvõitlus. 1343 Jüriöö ülestõus. Viimane katse end kehtestada. Harju ülestõusu algus, mõisade, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine. Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat. 1525 esimesed fragmendid Piiblist on tõlgitud eesti keelde; Esimesed teated eestikeelsetest protestantlikest trükistest, mis hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul. 1535 Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trük...
Vene aja esimene sajand Priikslaskmine ja ärkamisaeg 1. Põhjasõja (1700-1721) tulemusena langes kogu Eesti Vene impeeriumi koosseisu. 2.Pietism- oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Vennastekoguduse liikumine- 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Ratsionalism-- seotud valgustusideede levikuga Euroopas. 18. sajandi II pool - eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine, kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. 3. Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes.Oli oluline,kuna selle tõlkimine sai Eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. 4. Pärast Põhjasõda oli koole napilt, puudus õpetajatest, lapsi õpetas kiriku köster, kes ise veeris koos lastega. Koolid töötasid ainult talvekuudel. 5. Klassitsismiks võeti eesk...
III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Sajan Olulisemad sündmused d 19.saj · 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 vallakohtute loomine. · 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, ...
Kirjanduse KT Eesti kirjandus Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filos...
sajandil. 19. sajandi esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks imalik kirjandus (kalendrid). 1806. ilmuma hakkanud Tarto maa rahwa Näddali- Leht, mille võimud siiski aasta lõpuks sulgesid. 1857 Perno Postimees. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19. sajandi teisel poolel. Õpetatud Eesti Selts. Faehlmanni, Jürgensoni, von Bunge jt eestvedamisel asutatud vanim Eesti teadusseltsina eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts. ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid. Eeldused: Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvuslike ideede levitamisel hakkasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
