Wolfgang Amadeus Mozart - austria helilooja - sarnased materjalid

Mozart

Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozarti on peetud kõigi aegade geniaalsemaks heliloojaks. Ta oli imelaps, kelle erakordsed musikaalsed võimed avaldusid väga varakult. Tema looming on lisanud tõelisi meistriteoseid kõikidesse zanritesse, ta tundis hiilgavalt vokaaltehnika võimalusi ja tunnetas peensusteni instrumentide kõlavärvi ja kooskõlavõimalusi. Mozart sündis Salzburgis, Austrias, viiuldaja, muusikapedagoogi ja õukonnakapell- meistri Leopold Mozarti pojana. Pikka aega oli isa poja mänedzer, ta korraldas tema esinemisi Euroopa tähtsamates keskustes ning toimetas trükki Mozarti esimesi teoseid. Mozart hakkas 2-aastaselt klaverit mängima, 4-aastaselt kirjutas palasid, 7- aastaselt alustas kontserte iseseisvalt, 8-aastaselt kirjutas esimese sümfoonia, 11- aastaselt esimese ooperi. Mozarti lapsepõlv möödus reisides, mil ta tutvus paljude

Wolfgang Amadeus Mozart - geniaalseim helilooja

Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja (imelaps). Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Isa (mänedzer) korraldas esinemisi Euroopa täht. keskustes ning toimetas trükki esimesed teosed. 4-aastaselt hakkas klaverit mängima, 5 eluaastast andis ta 1. kontserti. Lapsepõlv möödus reisides. Mozart oli Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Isa nõusid lastelt rohket töötamist, reisidel põdesid tihti ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773. tuli võimule Salzburgis uus vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga, piiras reisimist ja ei lubanud tegutseda mujal. Konfliktid süvenesid ja 1781. lahkus ta õukonna teenistusest, jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna.

Wolfgang Amadeus Mozart (Referaat)

Referaat Wolfgang Amadeus Mozart Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sissejuhatus Wolfgang Amadeus Mozart oli imelaps,geenius,veidrik-mees, kes elas kergemeelselt ja suri vaesena. Möödus palju aega, enne kui poeetiliste legendide taga hakati nägema selle mehise, teovõimsa ning tahtejõulise helilooja tõelist palet, keda kaasaegsed olid küll ülistanud, kuid siiski mitte hästi hinnanud. Mozart polnud ei olnud veel kolmekümne kuue aastanegi, kui ta suri; selle lühikese ea jooksul aga saavutas tema looming taolise küpsuse, mille tavaliselt annavad alles pika elu vältel omandatud kogemused

Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791)

Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791) Imelaps, lääne muusikaloo üks säravamaid andeid, geniaalne improviseerija- ülivõrretesr Mozarti puhul ei pääse. Kahtlemata tuli Mozart ilmale erakordsete võimetega: haruldase kuulmise, fenomenaalse muusikalise mälu, pulbitseva fantaasia ja väljendustungiga. Kuid sama erakordne oli keskkond, kus ta sündis: tema isa Leopold Mozart kuulus 18. sajandi keskel Kes- Euroopa väljapaistvamate muusikute hulka, ta oli Salzburgi õukonna kapellmeister, tunnustatud helilooja ning, mis kõige olulisem, erakordne muusikapedagoog. Oma poja arengut ja kujunemist juhtis ta suurima hoole ja tähelepanuga ning lõi talle selleks parimad mõeldavad tingimused. Ta õpetas Wolfgangile väga varakult kompositsioonitehnika põhialuseid: harmooniat, polüfooniat, vormi, ning pani kirja väikese Mozarti esimesed

Cosi fan tutte

Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti Nii teevad kõik ehk Armastajate kool W. A. Mozart Ooperi looja Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja. Mozart sündis Salzburgis, kus tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse ja tema korraldas esinemisi Euroopa tähtsaimates keskustes ning toimetas trükki esimesed Mozarti teosed. 4-aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, 5. eluaastast andis ta esimese kontserti. Lapsepõlv möödus reisides mööda Euroopat ja kõrgeimates seltskondades esinedes.Viini klassikutest oli Mozart kõige itaaliapärasem.

Geenius ja tema looming

Geenius ja tema looming Mozart on üks kõigi aegade geniaalseimatest heliloojatest. Mozart sündis Salzburgis 1756 aastal, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Isa korraldas esinemisi Euroopa tähtsamates keskustes ning avaldas esimesed teosed. Nelja aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, viiesena andis ta oma esimese kontserti. Lapsepõlv möödus tal reisides. Isa nõudis Mozartilt rohket töötamist ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773. tuli võimule Salzburgis uus vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga ja piiras reisimist. Konfliktid süvenesid ja 1781. lahkus ta õukonna teenistusest, jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta kontserte ja tegutses

WOLFGANG AMADEUS MOZART

Referaat WOLFGANG AMADEUS MOZART Tartu 2012 SISSEJUHATUS Mozart on helilooja, kelle puhul näib, et ta on loonud muusikat iseenesest - samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Mozart on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti.  Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Ise on ta öelnud oma muusika kohta järgnevalt: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga."

J-Mozart ja Beethoven

Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 Austria helilooja. Viini klassikalise koolkonna esindaja. Sündis Salzburgis (Austria). Tema isa oli õukonnas kuulus muusik ja temast sai poja õpetaja ja kontsertide korraldaja. Mozart oli juba lapsena väga andekas. Juba 5-aastaselt mängis suurepäraselt klaverit ja komponeeris esimesed muusikapalad. 6-aastaselt alustas esinemisi Euroopa linnades. Mozart esines sageli koos õega , kes oli samuti väga andekas. Mozarti lapsepõlv mööduski pidevalt reisides ja kontserte andes. Ta oli väga kuulus ja imetletud imelaps. 9-aastaselt kirjutas oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt ooperi. Mozart töötas algul Salzburgi peapiiskopi õukonnas muusikuna, kuid lahkus sealt peagi, kuna piiskop ei mõistnud muusikat ja piiras Mozarti loomevabadust. 1781 asus Mozart elama Viini, kus tegutses suurema osa ajast vabakutselise muusikuna –

Viini klassikud

Franz Joseph Haydn (1732 – 1809 )Klassikalise stiili esimene meister, klassikalise sümfoonia rajaja. Sündis Alam- Austrias Rohrau külas, kus puutus lapsepõlves kokku paljude erinevate rahvaste rahvamuusikaga. Õppis Viini Stephani kiriku kooripoisina laulmist, klavessiini, viiulit, kompositsiooni. Pärast häälemurret hakkas elitist teenima klavessinisaatjana ja orkestrites pillimängijana. 1762. a. asus tööle vürst Esterhazi õukonda kapellmeistrina. Tööalaselt juhatas orkestrit ja kirjutas palju teoseid – sümfooniaid, keelpillilvartette, oopereid jne.

Klassitsismi mõisted

Mõisted Classicus ­ ladina keeles ,,esmaklassiline", ,,parim", millest sai nime kunstivool 18.-19. sajandil Eelklassitsism ­ nö üleminekuaeg barokilt klassitsismile ajavahemikul 1720-1760 Varaklassitsism ­ (klassikalise) muusika preiood, mille jooksul vormid ja zanrid jõudsid oma kunstilise küpsuseni, ajavahemikul 1760-1780 klassitsismi kõrgaeg ­ (klassikalise) stiili kõrgaeg, aastatel 1780-1810, millal kolm Viini klassikut lõid oma suurimad teoseid valgustusajastu ­ mõttevool, mis mõjutas suurelt ka klassitsismi Rousseau ­ üks suurimaid prantsuse valgustusajastu filosoofe, kelle õpetuse järgi on tähtsaim loomulikus ja looduslikkus

Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand

Muusika konspekt Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand  Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel  Vastandus tugevalt barokile Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist või parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuride põhimõtteid (vormi lihtsus, tasakaal ja harmoonia). Klassitsism teistes valdkondades peale muusika:  Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau) – kritiseerisid kuningavõimu  „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon“  Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress Klassitsismi perioodid: 1) Üleminekuaeg 1720- 1760  1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism  Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid 2) Varaklassitsism 1750-1780

Mozart

kool nimi klass WOLFGANG AMADEUS MOZART-ELULUGU JA LOOMING Referaat Juhendaja:  2 Pärnu 2008 ELULUGU Ristinimega Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart sündis 27.jaan. 1756.aastal muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Hiljem asendas ta ome nime Theophilius nimega Amadeus. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Tema loov geenius ja erakordsed võimed

W.a mozart

Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast

3 tähtsamat heliloojat : Haydn, Mozart, Beethoven

Ta kutsuti kapellmeistriks vürst Ezsterhazy õukonda. Tema teenistus kestis seal õukonnas 1790.aastani. Ta oli väga hinnatud ja lugupeetud nii kultuuri-ja ka poliitilises ringkondades. LOOMING : Oli eeskätt instrumentaalmuusika looja. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. Haydnil oli 104 sümfooniat. Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti. Tema kaks tuntumat oratooriumi on ,,Loomine" ja ,,Aastajad". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozartit on peetud kõigi aegade geniaalsemaks heliloojaks. Ta oli imelaps. Tema looming on lisanud tõelisi meistriteoseid kõikidesse zanridesse. Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister. Isalt saigi ta oma muusikalise hariduse ja pikka aega oli isa ka poja mänedzer. Mozarti õe nimeks oli Maria Anna ehk Nannerl, kellega ta vahel koos esines. Viinis tegutses Mozart muusikaõpetajana ning andis tihti kontserte. Viinis Mozart abiellus ning tutvus Haydniga.

Johannes Chrysostomus Wolfangus Gottelieb Mozart

Wolfgang Amadeus Mozart 17561791 Mozart ( tema täisnimi on Johannes Chrysostomus Wolfangus Gottelieb Mozart, ristinimi on Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart) sündis 22. jan Austrias Salzburgis, oli haruldase muusikalise kuulmisega ja mäluga. Isa Leopold Mozart oli silmapaistev helilooja ja muusikapedagoog. Isa andis pojale esimesed teadmised muusikateooriast, klaverimängust ja heliloomingu alustest. Samuti korraldas ta pojale esinemisi ja kontserte kogu Euroopas. W. oli kogu pere 7 ja viimane laps. Suureks kasvasid lastest vaid tema ja õde MariaAnna kes oli samuti hea pianist. Mozart mängis esimesed muusikapalad õe noodivihikust neljaaastaselt; viieaastaselt lõi esimesed klaveripalad. 17631766 läks ta isaga Euroopasse turniirile kaasa ning ta õde

Mozart

Tartu Karlova Gümnaasium Wolfgang Amadeus Mozart Koostanud: enda nimi Juhendaja: juhendaja nimi Tartu 2008 Sisukord: Sisukord...........................................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 Mozarti elulugu............................

Motzarti fenomen

Motzarti fenomen Uurimistöö Juhataja: Irina Bljaskina Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus I. Teoreetiline osa 1.1 Mozarti elulugu 1.2 Elu algusaastated 1.3 Viimased eluastased ja surm 2. Mozarti käsikirjad Eestis 3. Muusikastiil 4. Kompositsiooni kirjutamise meetod 5. Mozarti muusika efekt 5.1 Mõju ajutegevust 5.2 Mõju arengule laste ja imikute II. Uurimuslik osa 2.1 Uurimuse metodid ja kontingent 2.2 Küsitluse analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1 Lisa 2 Sissejuhatus Pärast Mozarti surma on olnud rohkem kui 200 aastat ja tema klassikaline töö naudib suurt edu inimestega erinevatest rahvustest ja vanusest kuni tänapäevani. Vastavalt hilisaegsetest oli fenomenaalne kõrva muusika, mälu ja võimet improviseerida. Mozart

Wolfgang Amadeus Mozart

Klassitsismiajastu Wolfgang Amadeus Mozart Referaat 10B 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Klassitsismiajastu muusika.........................................................................................................3 Wolfgang Amadeus Mozart........................................................................................................4 ,,Võluflööt"..................................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................

Klassitsism

klassikalis-romantilisestiili ajastust. KLASSIKALISE STIILI KUJUNEMINE Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Polnud ajastu religioossus enam tingimata seotud kirkuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste kogemustega. Valgustajad seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Kui varem olid tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond siis 18.sajandil hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga 3 asjatundliku publikuga. Sellise publiku ees saab end maksma panna vaid orginaalne ja ere väljenduslaad. Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Just siis hakati varasemat muusikastiili kutsuma baroklikuks ja see oli algselt pilkesõna. Jean-Jacques Rousseau kirjutas: "Baroklik muusika on selline, mille harmoonia on segane, üleküllastatud

Jane Kuusik 9.A Franz Joseph Haydn Franz Joseph Haydn (1732-1809) oli Austria helilooja ja üks kolmest viini klassikust. Ta sündis 31. märtsil Rohraus, mis oli Saksa-Rooma riik. Tema isa, Mathias Haydn oli tõllassepp ja Rohrau küla külavanem. Tema ema töötas Harrachi krahvi kokana. Haydni isa oli suur rahvamuusikahuviline, kes iseõppijana mängis harfi ja laulis. Tal oli kaks venda Michael Haydn ja Johann Evangelist Haydn. Esimene neist oli helilooja, kelle töid Haydn hindas ja austas väga. Teine, Johann Evangelist Haydn, oli tenor. Franz

Wolfgang Amadeus Mozarti elust referaat

Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks helilooja Wolfgang Amadeus Mozart'i, sest ta on üks kuulsamaid ja vanemaid heliloojaid maailmas. Tema teosed võitsid inimeste südameid siis kui ta elas ja ka tänapäeval. Töö käigud tahaksin teada saada: rohkem tema perekonnast, sellest kuidas ta pälvis imelapse kuulsuse ja tema teostest ning nende erilisusest. Siiani olen heliloojat näinud vaid pildil ja kuulnud ta nime. Palju enamat ma temast ei teadnud. Mozarti elulugu Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791. a Viinis. Ta elas 35- aastaseks. Ristimisel pandi talle tolle aja kombekohaselt hästi palju eesnimesid -Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilius. Hiljem asendas ta oma nime Theophilius nimega Amadeus. Tähenduselt on nimed ühesugused - Jumala armastus. Mozartil oli 6 õde-venda, kuid ainult tema ja ta õde Anna Maria elasid lapseeast vanemaks.

Klassitsism

KUNST OLGU VALGUSTAV JA KASVATAV, LIHTNE JA SELGE. 3) Klassitsismi põhiideede kujunemisele aitasid kaasa filosoofid nagu Rosseau, Voltaire, Diderot. 4) Klassitsismis peeti ülimaks antiikkunsti ülevat lihtsust ja elulähedust. Eriti väljendus see arhitektuuris. Nt: Tartu Ülikool, Washingtonis Valge Maja, triumfikaar Pariisis 5) Kui varasematel ajastutel oli vaimulikul muusikal suurem tähtsus kui ilmalikul, siis klassitsismi ajastuks oli arenenud ilmaliku muusika osatätsus. Järjest enam ülistatakse jumalaid. 6) Enne klassitsismi olid kõik hääled iseseisvad e. polüfoonilised. Klassitsismi ajaks langes osakaal homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid. 7) Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis oli muusika kontrastne. Kord duur, kord moll. Vaheldus kurb ja rõõmus muusika. Meloodia oli lihtne, tuginedes rahvaviisidele või kolmkõlale

Kordamine muusikaks, klassitsism

Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seria – Itaalia stiilis tõsine ooper. Opera buffa – Itaalia stiilis koomiline ooper. Singspiel – laulumäng Reekviem – mitmehäälne tsükliline kooriteos, algselt katoliku kiriku surnumissa.

Viini klassikud

VIINI KLASSIKUD Sissejuhatus Sellel klassitsismi arenguetapil kerkisid esile kolm heliloojat -- Haydn, Mozart ja Beethoven Toona polnud kogu Euroopa muusikapildis neile tähenduselt võrdseid heliloojaid Neid kolmekesi koos on nimetatud ka Viini klassikaliseks koolkonnaks FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809) * Sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias Rohrau külas * See paljurahvuseline piirkond (austerlased, ungarlased, slovakid, horvaadid) on hiljem andnud Haydni helikeelde palju rahvamuusika mõjutusi * Kodune õhkkond muusikalembene, tõllasepast isa laulis ja mängis harfi

Muusikaajalugu Klassitsism 18.sajand, Mozart, Haydn, Beethoven

Muusikaajalugu KLASSITSISM 18.sajand 1. Mis on klassitsism? Klassikaline muusika? Klassitsism on ajastu kunstis, kirjanduses ja muusikas. Klassikaline muusika on muusika, mis on üle oma aja elanud ja on populaarne veel tänapäevalgi. 2. Uued muusikazanrid klassitsismi ajastul + seletus. · Sonaat ­ kolmeosaline, tempo on kiire-aeglane-kiire · Instrumentaalkontsert ­ kolmeosaline, temp kiire-aeglane-kiire. Esitasid soolopillid ja orkester. · Keelpillikvartett ­ neljaosaline, esitajateks on I, II viiul, vioola ja tsello · Avamäng ­ kolmeosaline, esitajaks oli orkester

10. kl Õpimapp

Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5

Muusikaajalugu, suvetöö. Keskaeg,renessanss,ars nova, barokk,Händel,Bach,Beethoven,Mozart

Muusikaajalugu 1) Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse bütsants.Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: 1.Varakeskaeg 5.-11. saj. 2. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed.Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu). 3. Hiliskeskaeg 14. saj (15

X klass kokkuvõte

sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi

Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. ­ 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. ­ 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. ­ 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. ­ 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2

Klassitsism

1.Wolfgang Amadeus MOZART (1756-1791) *Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri pere noorima pojana. *Vanematel oli 7 last. *Muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. *Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. *1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin

Varane muusikalugu

I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) ­ kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.­17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast

Barokk ja klassitsism

Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Ooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: · vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes