She clerked for a federal magistrate in Colorado and practiced law in St. Ta clerked eest föderaalsed kohtunik Colorado ja harjutanud õiguse St Louis, Missouri before turning to writing full-time. Louis, Missouri enne pöördunud kirjalikult täistööajaga Noorsooromaan , Romantiline kömöödia Tänapäeval, algul Ameerikas Viini linnas Virginias ja Schwerinborgis(pisike riik Alpides Saksamaa ja Sveitsi vahel) · Valerie Winslow Käis günaasiumis oli sarkastiline ja viskas palju nalja. Madal enesehinnang. · Georg Jacques von Ederhollern Schwerinborgi prints. Talle ei meeldinud võltsid sõbralikud inimesed. Ta armus Valerie kuna tüdruk võtis teda sellisena nagu ta on. · Martin Winslow Töödas alguses presitendi juures Valges Majas ja pärast hakkas tööle Schwerinborgis kuningliku perekonna protokolliülemana. Peenete kommetega ja vaos hoitud
Järgmise märksõnana on oluline 16. sajandi Itaalia filosoofi Niccolo Machiavelli töö organisatsioonilise mõju ja poliitika kohta. 1776. aastal propageeris Adam Smith uut organisatsiooni struktuuri, mis baseerus tööjaotusel. 100 aastat hiljem kirjutas saksa sotsioloog Max Weber ratsionaalsetest organisatsioonidest ja karismaatilistest liidritest. Mõned aastad hiljem tutvustas Frederic Winslow Taylor süsteemset eesmärkide püstitamist ja töötajate motiveerimist (teaduslik juhtimine, klassikaline käsitlus). 1920. aastatel viisid Elton Mayo ja tema kolleegid läbi tootlikkuse uuringud Western Electric Hawthorne tehases (humanistlik juhtimine, käitumuslik käsitlus). Hawthorne uuringud tõestasid jällegi Max Weberi teooriat ning toetust sai esimene organisatsioonikäitumise ametlik akadeemiline distsipliin teaduslik juhtimine.
lahutati algosadeks ning püüti nende sisu, asetuse ja omavaheliste seoste põhjal teha üldistusi ning välja tuua üldkehtivaid seaduspärasusi. Praktiliste kogemuste põhjal tuletati reeglid-näiteks rusikareeglid-mida tuleks täita, et edukalt juhtida. põhimõtted · töö korraldamine; · töö lihtsustamine; · töö planeerimine; · tööviljakus, tootlikkus, efektiivsus. Freder ick Winslow Taylor Click to edit Master text styles Second level 20. märts, Third level Fourth level 1856.a Fifth level 21. märts, 1915.a Elulugu ·
ndatel aastatel klassikalisest lähenemisviisist juhtimisele välja inimsuhete koolkond. See koosnes suuremas osas organisatsioonipsühholoogidest (Maslow, McGregor, Argyris ja Bennis), Neoklassikalised teooriad on aluseks tänapäevastele juhtimisteooriatele ning on leidnud tunnustamist ja edasiarendust kaasaegsete juhtimisteoreetikute (Tom Peters, Peter Drucker jne. ) poolt. Hugo Münsterberg suhtus lugupidamisega teadusliku juhtimise koolkonna esindaja Frederick Winslow Taylori töösse ning pidas oluliseks kujundada uus teadus, mis seoks psühholoogia ja majanduse peajooned. Ta väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid peamiselt kolmes valdkonnas: sobivate vaimsete omadustega tööliste leidmisel konkreetsetele töökohtadele välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad kindlustada tööandjale parima soovitud tulemuse ning töötajale rahulolu tööga
eesmärke saavutama (kui ka ületama)? jne. 26. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed: tööd tuleb teaduslikult uurida, töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, töötajad tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd, töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel. Koolkonna rajajad Frederick Winslow Taylor, Henry Ford, Henry Gantt. 27. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Eksperimentide eesmärk oli tuvastada seos füüsiliste töötingimuste ja tööviljakuse vahel. Eksperimentide tulemusena tõestati, et sotsiaal-psühholoogiline kliima mõjutab tootlikkust rohkem kui palju tootmisprotsessi tehnilisi aspekte. 28. Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted?
8 2. Oma rada otsimas 1893-1901 Pärast Adler & Sullivani firmast vallandamist hakkas Wright omal käel tööle, esialgu koos Cecil Corwini ja teiste noorte arhitektidega. Hiljem juhtis ta juba oma isiklikku bürood. Ta võitis paadimaja ehitamiseks korraldatud konkursi ning ehitas Chicago eeslinnas asuva rangelt sümmetrilise Winslow House'i näol ühe oma kõige olulisematest hoonetest. Frank sai pidevalt uusi tellimusi. Ta ehitas lühikese aja jooksul, peamiselt Chicago eeslinna, arvukalt elumaju keskklassile, ja seda mitte üksnes tänu oma abielule Catherine Lee Tobiniga, kelle kaudu ta kõrgemasse seltkonda pääses, vaid tänu oma andele. 1898. aastal valmis juurdeehitisena Wrighti majale ateljeekompleks. Oak Parkist sai Franki elu ja töö keskpunkt. Tema projektides ilmnesid üha
kõrvaldada, et kunstis ei avalduks kunstniku isiksus, emotsioonid ja tehnikad. Akadeemial oli iga-aastane kunstinäitus Salon de Paris (Pariisi Salong), ja seal väljas olnud tööde autorid võitsid auhindu ja said tellimusi. Näitusel sai välja panna ainult zürii poolt heaks kiidetud töid. Züriid juhindusid Kunstiakadeemia väärtustest. Noored kunstnikud maalisid heledamates ja eredamates värvides kui suurem osa eelmise põlvkonna kunstnikest, lähtudes Gustave Courbet', Winslow Homeri ja Barbizoni koolkonna realistlikust stiilist. Nad pakkusid oma töid salonginäitustele, kuid züriid ei võtnud neid vastu. Nende noorte kunstnike tuumik (Claude Monet, Pierre-Auguste Renoir ja Alfred Sisley) õppis Charles Gleyre'i käe all. Nimetatud kolm said sõpradeks ning maalisid sageli koos. Aastal 1863 lükkas zürii tagasi Édouard Manet' maali "Eine murul" ("Le déjeuner sur l'herbe").
Esimeses peatükis kirjeldatakse administratiivse koolkonna olemust ja põhimõtteid, antakse ülevaade Fayoli teooriast administratiivse koolkonna kohta ning selgitatakse erinevusi üldjuhtimise ja projektijuhtimise vahel. Teises peatükis antakse lühiülevaade Fayoli 4 eluloost, kirjeldatakse teoreetiku juhtimisprintsiipe ja olulisi juhi omadusi. Kolmandas peatükis tuuakse välja erinevused Henri Fayoli ja teoreetik Frederick Winslow Taylori juhtimisteooriate vahel. 5 1. KLASSIKALISE ADMINISTREERIMISE KOOLKOND 1.1. Koolkonna olemus ja Fayoli teooria administratiivsest koolkonnast Juhtimisteoreetik Henri Fayol kuulus administratiivsesse koolkonda, mille peamine eesmärk oli luua ideaalselt töötava organisatsiooni mudel. Erinevalt teadusliku juhtimise teooriast ei keskendunud administratiivne koolkond mitte niivõrd üksikutele
koolkonna rajajateks? 1. Too tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ulesandega toimetulekuks. 2. Tootaja oskused ja voimed peavad olema talle antud toole vastavad, seega tuleb tootajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tooliste ja juhtkonna vahel peab olema koostoo. 4. Tooliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne toojaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, toolised oma toovaldkonna eest. Frederick Winslow Taylor (1856-1915), Henry Ford, Henry Gantt 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne i eksperimentide eesmark, mida eksperimendid toestasid? Mayo keskendus tookoha ergonoomilistele aspektidele, puudes nende taiustamisega tosta tooviljakust. Vaatamata fuusiliste tootingimuste halvenemisele, tousis tooliste tooviljakus neile osutatud tahelepanu tottu.
tähtsad. Nende ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine.) 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed: tööd tuleb teaduslikult uurida, töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, töötajad tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd, töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel. Koolkonna rajajad Frederick Winslow Taylor, Henry Ford, Henry Gantt. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Teadusliku juhtimise koolkond puutus tigedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega, aga administratiivse juhtimise koolkond uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja üleshitust (planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordinerimine ja kontrollimine). 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne´i eksperimentide eesmärk, mida
organisatsiooni inim-, raha- ja materiaalsed ressursid organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Juhtimine algab eesmärkide püstitamisega ja lõpeb tegevuste tulemustega, sisaldades nii juhtide käitumist kui töötajatepoolset täideviimist. 16. Erinevad juhtimise koolkonnad läbi aegade ja nende põhiline sõnum Teaduslik juhtimine Teadusliku juhtimise esimeseks tunnustatud juhtimisteoreetikuks on USA metallurgiatehase peainsener Frederick Winslow Taylor (1856-1915). Ta uuris võimalusi ettevõtte kulude alandamiseks ja tulude suurendamiseks. Põhitähelepanu all oli tööviljakuse tõstmine. Oma raamatus Principles of Scientific Management toob ta välja juhtimise neli põhiprintsiipi: 1.Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida 2.Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada 3.Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus 4.Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne.
esmatasandi ja tippjuht? Tippjuhid- firma globaalsete tegevuste suunamine Esmatasandijuhid- juhtida operatiivtoimingute elluviimist ning nende täitmistkontrollida Suurettevõttejuht- kordineerib tööd ettevõtte ja selle nõukogu vahel, esindaja roll Väikefirmajuht-tihtipeale ettevõtte omanik, ülesanded on tehnilisemad ja universaalsemad. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? Frederick Winslow Taylor, Henry Ford. - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida; - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada; - Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus; - Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Teaduslik- tähelepanu all tööviljakuse tõstmine Administratiivne
In late-C19, Munich became the attraction for artists. Still-life was barely accepted but trompe-l'oeil still-life painting bloomed after the war. Realism. Exemplary artists. Mary Cassatt (late-C19). She was influenced by Degas' Impressionism and Japanese art. She was self-taught. She often painted her figure groups from above, objects run out of the edges of the composition (similar to photography). She also displayed the theme of woman-and-child and with warmth and tenderness. Winslow Homer (late-C19). He is considered the most "American" of American artists. He worked as an illustrator before painting. His technique is comparable to Impressionism in its simplicity. He told stories, displayed multiple figures in scenes, captured gestures and characterized individuals. He had a feeling for light. He was also influenced by photography. Later in his career he turned to watercolors. Among his themes are pleasant holiday
In late-C19, Munich became the attraction for artists. Still-life was barely accepted but trompe-l'oeil still-life painting bloomed after the war. Realism. Exemplary artists. Mary Cassatt (late-C19). She was influenced by Degas' Impressionism and Japanese art. She was self-taught. She often painted her figure groups from above, objects run out of the edges of the composition (similar to photography). She also displayed the theme of woman-and-child and with warmth and tenderness. Winslow Homer (late-C19). He is considered the most "American" of American artists. He worked as an illustrator before painting. His technique is comparable to Impressionism in its simplicity. He told stories, displayed multiple figures in scenes, captured gestures and characterized individuals. He had a feeling for light. He was also influenced by photography. Later in his career he turned to watercolors. Among his themes are pleasant holiday
Aga tekkisid ka mõnes grupis vastupidised, mitteformaalsed normid mis aeglustasid tööd (solidaarsus omavahel, mitte tööandjaga) => põhiküsimus: kuidas suunata mitteformaalse rühma tegevus nii, et see soodustab firma eesmärke? => töödejuhatajatele anda koolitust ka rühmaprotsesside suunamisel 13. Kuidas on tootmine muutunud tänapäeval võrreldes teadusliku juhtimise ("Sicentific Management") algusaegadega? 20. sajandi alguses Frederick Winslow Taylor esitas oma ettepanekud tehasetöö ratsionaliseerimiseks (teilorism = Scientific Management) * tööjõu võimalikult kitsas spetsialiseerumine, # protsess analüüsiti oma kõige väiksemateks koosttisosadeks, nende tegemiseks vajalike liigutuste kestus mõõdeti stopperiga, tööd jaotati erinevate töötajate vahel => suurem efektiivsus. * muutused tööprotsessi kontrolli osas: iga töödejuhataja valvas üht protsessi osa, koordineerisid omavahel, ka tööjõu valik
F.F.: Ilma ühiskondliku kapitalita ei saa olla kodanikuühiskonda, ilma viimaseta - demokraatiat. XX sajandi XXI sajandi alguse aktuaalseid eetilisi probleeme Tendentsid kaasaja eetikas: I. Suunatus tänasesse Eesmärgiks on isiklik heaolu. Heaoluühiskonda püüti luua Henry Fordi Ford Motor Company põhimõttel, pidades kitsast spetsialiseerumist ja "liikuva töölindi" ideed igati eetiliseks. Hierarhiline organisatsioon Fr. Winslow Taylori teadusliku juhtimise põhimõtted: ülevalt alla, kusjuures tööliselt ei oodatud vähimatki loovust. Filosoofiline üldistus: H. Marcuse "ühemõõtmeline inimene", kes pole vaba, kuid on oma eluga rahul ja peab end õnnelikuks. Isikliku heaolu tähtsustamine tähendas egoistliku eetika levikut: · äärmuseni arenenud individualismi; · üksindust;
# NLiidus ja mujal anarhokommunism (Kropotkin): ,,tuleb oma elu vajadused rahuldada ja siis hävitada töö kui kapitalismi sünnitis". Frederick Taylor teilorism teaduslik juhtimine. Tahtis viia tööprotsessi teaduslikele ratsionaalsetele, alustele. Tööprotsess tuleb jagada etappideks, mõõta etapid ja korraldada ratsionaalselt ümber ja sellest lähtuvalt korraldada kogu tööruum. --> mänedzeride revolutsioon. 20. sajandi alguses Frederick Winslow Taylor esitas oma ettepanekud tehasetöö ratsionaliseerimiseks: # tööjõu võimalikult kitsas spetsialiseerumine, vrd. Fordi tehased 1908 Manchesteris, toodeti ainult ühte autot (Ford T): konveier. # varem koguti autod ükshaaval osadest, mitu töötajat koos. Nüüd keeras üks töötaja ühe kruvi kinni/paigutas aknaklaasi jne. Arenes edasi fordismini (Michiganis esimene monteerimislint) # protsess analüüsiti oma kõige väiksemateks koostisosadeks, nende tegemiseks vajalike
olematu. Seetõttu võiksime väita, et uurides motivatsiooni, ei saa me kunagi sellele küsimusele vastust, teadmata kõiki motivatsioonifaktoreid individuaalsel tasandil ning rakendades neid kollektiivselt. Võib julgelt väita, et enamus meist teavad ütlust - raha paneb rattad käima. Sellest ka järeldus, kui raha on nii võimas mõjutusvahend, peaks selle abil saama inimesi rohkem tööle rakendada. Just sellele toetus Frederick Winslow Taylor, ameeriklasest mehaanika insener, arvates, et põhiline ja ainus motivatsiooni tegur on palk. Mida rohkem maksad, seda rohkem tööd tehakse. Tänapäeval on siiski jõutud arusaamisele, et selline mõtteviis on ekslik ning erudeerunud raha pole siin maailmas kõige tähtsam. Tõsi, rahaga saab endiselt asju edasi veeretada, aga seda vaid lühikese perioodi jooksul. Palgates töötajaid, huvitab ettevõtet aga tavaliselt just pikem periood
KORDAMISKÜSIMUSED II 18. aprill 2010. a. 21:48 1. Mida mõistetakse organisatsiooni- ja juhtimisteooria all? Organisatsiooni- ja juhtimisteooria on organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning toimimisse puutuvate seaduspärasuste ja püsitõdede kogum. 2. Millisele kolmele põhiküsimusele keskendub organisatsiooniteooria? Struktuur,inimesed ja tegevused. 3. Kes oli teadusliku juhtimise koolkonna rajaja? Frederick Winslow Taylor. 4. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed? 1. asendada sunnimeetodid teaduslikega, 2. saavutada harmoonia grupitegevuses, 3. saavutada koopereerimine individualismi asemel, 4. töötada maksimumväljundi nimel 5. Millised olid bürokraatia koolkonna põhiideed? 1. Selge tööjaotus. Organisatsiooni kogu tegevus jagatakse elementaarseteks operatsioonideks ja formuleeritakse igale allüksusele konkreetsed ülesanded ja igale
LOENG II 1. Mida mõistetakse organisatsiooni- ja juhtimisteooria all? Organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning toimimisse puutuvate seaduspärasuste ja püsitõdede kogum. Organisatsiooni- ja juhtimisteooria vahele kindlat piiri tõmmata ei ole võimalik. 2. Millisele kolmele põhiküsimusele keskendub organisatsiooniteooria? · struktuur (siseehitus) · inimesed · tegevused 3. Kes oli teadusliku juhtimise koolkonna rajaja? Frederick Winslow Taylor 4. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed? teadust mõisteti kui terviku lahutamist osadeks, osade täiustamist kitsa eriala spetsialistide poolt ja täiustatud osade kokkupanemist endisest täiuslikuma terviku saamiseks, teaduslik tegevus ja tööprotsesside analüüs, et leida parim lahendus, töötajate valik ja õpetamine, töö tulemuslikkuse tagab õigeaegne ja täpne varustamine vajalike vahendite ja ressurssidega,
inimene oma "mina" ja asukoha sotsiaalses ühiskonnas. 70. Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist? Vabaaja tegevused kui palju aega ja jõudu töö võtab, kui palju tehakse ületunde, kas töö on öösel või päeval, vahetustega. Kui palju jääb sissetulekutest alles vaba aja veetmiseks. Võimalused sissetulek (nt maja, auto, vabaaja veetmine), töö aeg ja tingimused (tervis, kutsehaigused) 71. Tailorism, fordism (massitootmine-massiturg) Frederick Winslow Taylor ameerika juhtimiskonsultant: teaduslik tootmine uuris tootmisprotsessi, kus kõik etapid jaotatud lihtsateks üksikuteks etappideks, mis on Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 17 Sotsioloogia alused Liina Käär omavahel täpselt ajastatud ja organiseeritud. Leidis kasutust tootmises ja oli automatiseerimisi üks algimpulssidest: tööstusliku toodangu kasv, tööliste tootlikkuse kasv
Karjäärivõimalused, töökoha stabiilsus · Perekonnaelu sissetulek ja vabaaeg, milline on iga täiskasvanud perekonnaliikme roll · Vabaaja tegevused kui palju aega ja jõudu töö võtab, kui palju tehakse ületunde, kas töö on öösel või päeval, vahetustega. Kui palju jääb sissetulekutest alles vaba aja veetmiseks. 67. Tailorism, fordism (massitootmine-massiturg) Frederick Winslow Taylor ameerika juhtimiskonsultant: teaduslik tootmine uuris tootmisprotsessi, kus kõik etapid jaotatud lihtsateks üksikuteks etappideks, mis on omavahel täpselt ajastatud ja organiseeritud. Leidis kasutust tootmises ja oli automatiseerimisi üks algimpulssidest: tööstusliku toodangu kasv, tööliste tootlikkuse kasv. Tükitöö, selge tööjaotus, kontrollitavus.
(1)jaotada tööoperatsioonid üksikuteks elementideks, et leida kõige otstarbekamad töövõtted 2)töötajate valimist võimete alusel (Ameerikas hakati kõige esimesena kasutama inimeste valimise l psühh oloogilisi teste) 3)tükitöö suurem tööviljakus, suurem palk 4)õigused ja kohustused olgu kõigile selge d.) b. Esindajad: i. USA metallurgiatehase peainsener Frederick Winslow Taylor (1856- 1915). Ta uuris võimalusi ettevõtte kulude alandamiseks ja tulude suurendamiseks. Põhitähelepanu all oli tööviljakuse tõstmine. ii. Autotööstur Henry Ford, kes arendas tootmisprotsessi, millega kaasnes masstootmise süsteemi loomine. iii. Teadusliku juhtimise teooriat arendas edasi Henry Gantt, kes uuris
Uuriti üksikuid töid, täiustati tööriistu. Tööliste ja töötajate vahelist majanduslikku vastuolu püüti lahendada tehniliste lahendustega. Põhitähelepanu oli käsitööl, juhtimist ennast uuriti vähem. Uurimise suunad olid: o töö korraldamine o töö lihtsustamine o töö planeerimine o tööviljakus, tootlikkus, efektiivsus FREDERICK WINSLOW TAYLOR (18561915) Taylorit nimetatakse "teadusliku juhtimise isaks" . Ta töö sooritamiseks paremate meetodite leidmisele. Põhiküsimus , millega Taylor töötas, oli , et töölised töötasid liiga aeglaselt ja juhtkond ei tajunud, et ülesannete täitmiseks on paremaid viise. . Taylor otsustas, et hoolika analüüsi ja katsetamisega on võimalik leida iga töö tegemiseks üks efektiivseim viis. Taylori töö organiseerimise printsiibid:
· mehitamine sobilike töötajate leidmine · käsutamine juhendamine, tegevuse koordineerimine · kontrollimine info kogumine täitmise käigust Fayoli 14 printsiipi oli üks esimesi ja on senimaani üks kõikehõlmavamaid/laialdasi juhtimisteooriaid. Samuti peetakse tema panust tänapäevaste juhtimisteooriatele kõige suuremaks. 5. F.W.Taylor'i ja tema kaasaegsete panus juhtimisõpetusse ja töökorralduse põhimõtetele FREDERICK WINSLOW TAYLOR 1856 1915 `Teadusliku juhtimise vaimne isa' insener firmas Bethlehem Steel A PIECE RATE SYSTEM 1895 SHOP MANAGEMENT 1903 PRINCIPLES OF SCIENTIFIC MANAGEMENT 1911 soov leida lahend: Kas on võimalik töötada kvaliteetselt, lihtsalt, kiiresti ja ohutult? LÄHTEKOHAD · luua normaalsed TÖÖTINGIMUSED · anda töö tegemiseks õiged TÖÖRIISTAD · valida ja ÕPETADA töö tegijat · kujundada MOTIVATSIOON / HUVI teha edukalt tööd
* Uue ihaldamine, luksus. * Traditsiooniline ja moodne hedonism: "naudingute" (söömine, puhkamine, laulmine, seksimine, mängimine) asemel pidev "nauding" - Samas oli see osaks üldisemast ratsionaliseerumise protsessist mis käis kaasas kapitalismi arenguga. Kasvab kalkuleerimine, emotsioonide, väärtuste ja tavade allutamine tuleviku eesmärkidele. - tööprotsessi ratsionaliseerimise ja tööjaotuse tipuks on nn fordism e teilorism e Scientific Management - 20. sajandi alguses Frederick Winslow Taylor esitas oma ettepanekud tehasetöö ratsionaliseerimiseks (teilorism = Scientific Management) * tööjõu võimalikult kitsas spetsialiseerumine, # protsess analüüsiti oma kõige väiksemateks koosttisosadeks, nende tegemiseks vajalike liigutuste kestus mõõdeti stopperiga, tööd jaotati erinevate töötajate vahel => suurem efektiivsus. * muutused tööprotsessi kontrolli osas: iga töödejuhataja valvas üht protsessi osa, koordineerisid omavahel, ka tööjõu valik
ikkagi eelkõige protsessiefektiivust või siis "masinaefektiivsust". See tähendab protsesside efektiivsemaks muutmist, mille tulemusena väheneksid investeeringud ja suureneks tootlikkus. Tüüpiline käsitlus organisatsioonilisest efektiivsusest tähendab ettevõtte jaotamist koostiselementideks, iga protsessi eraldi uurimist ja nende alade leidmist, mida saab muuta paremaks. Sellise käsitlusega tulid välja teadusliku juhtimise juhtfiguurid, nagu Frederick Winslow Taylor ja Frank ja Lillian Gilbreth. Taylor töötas esmalt välja mõiste ajauuring (inglise k. time study), mis tähendas, et kõigepealt mõõdeti kiirust, millega töölised oma ülesande täitsid ja siis kujundati iga konkreetne tööülesanne ümber niimoodi, et seda oleks võimalik veel kiiremini täita (Morgen Witzel ajakirjas Director, 2014). USA naftatoodang on jäänud pidama kümmekond aasta tagasi ja selle EROI kahaneb pidevalt. 1930
kaasajani? Mis on seda mõjutanud? 1800s, 1900s Töö organiseerimine ja tööle pühendumine Industriaal- ja postindustriaalühiskondade majandust iseloomustab tugev spetsialiseerumine ehk tööjaotus. Traditsioonilistes ühiskondades 20-30 erinevat ametinimetustes, tänapäeval nt Inglismaal juba üle 20 000 erineva ametinimetuse. Masstootmine. Käsitöö mehhaniseerimine liinitootmine automatiseerumine. 15.1.10. Tailorism ja fordism Frederick Winslow Taylor ameerika juhtimiskonsultant: teaduslik tootmine uuris tootmisprotsessi, kus kõik etapid jaotatud lihtsateks üksikuteks etappideks, mis on omavahel täpselt ajastatud ja organiseeritud. Leidis kasutust tootmises ja oli automatiseerimisi üks algimpulssidest: tööstusliku toodangu kasv, tööliste tootlikkuse kasv. Tükitöö, selge tööjaotus, kontrollitavus. 111
teadmustöötajad ja nende produktiivsus.340 9.2.1. Füüsilise töö tegija produktiivsus Vaid veidi rohkem kui sada aastat on möödas ajast, mil haritud inimene tegelikult esmakordselt füüsilist tööd ja füüsilise töö tegijat teadlikult vaatles ning seejärel mõlemat uurima asus. Esimene inimene, kes mõlemaid asju tegi, st oli ise füüsilise töö tegija ja seejärel ka füüsilise töö uuri-ja, oli Frederick Winslow Taylor (1856-1915). Kogu kirjalikult jäädvustatud ajaloo vältel - ja tegelikult juba palju aega enne, kui mingeid ajaloosündmusi üldse kirja panema hakati - on loomulikult tehtud püsivaid edusamme valdkonnas, mida me viimased 50 aastat oleme nimetanud produktiivsuseks (Eestis ka tööviljakuseks). Kuid need edusammud tulenesid uutest tööriistadest, uutest meetoditest, uuest tehnoloogiast; need edusammud tehti valdkonnas, mida majandusteadlane nimetab kapitaliks
annaabi.ee 
