· "Veneetsia kaupmees" · "Palju kära ei millestki" · "Nagu teile meeldib" · "Windsori lõbusad naised" · "Kaheteistkümnes öö" · "Talvemuinasjutt" · "Torm" · "Julius Caesar" · "Macbeth" · "Antonius ja Kleopatra" · "Timon Ateenast" · "Coriolanus" · "Mõõt mõõdu vastu" · "Cymbeline" Pildil: William Shakespeare "Hamlet" on William Shakespeare'i näidend (tragöödia), mille peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna, st Hamleti isa. Tegevus toimub 12. sajandil Taani kuninga õukonnas. Näidend on kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 1599-1601. Sisukokkuvõte Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile. Hamlet saab teada, et Claudius, kes oli Hamleti isa, Taanimaa kuninga, vend, oli tapnud Hamleti isa ning saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga.
Kokkuvõte Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja
W. Shakespeare "Hamlet" Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes
Hamleti kokkuvõtte Elo Haljas 10. klass I kursus Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja
SHAKESPEARE: HAMLET Kokkuvõte Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet
koolikaaslastele. Samas ise ta kahtlustas neid reetmises. See sai ka lõpuks kinnitust, aga mis mind köidab selle konkreetse lause juures on see, et inimestele on tegelikult antud vabadus oma sõnu `süüa' või oma arvamusi muuta. Paraku on inimesi, eriti minu tutvusringkonnast, kes seda ei mõista ja arvamuse muutumisi ei austa. Ma ei tea, kas te mõistate mida ma täpselt öelda tahtsin... · ,,Sa rõve lurjus, verine himur, julm reetur, ilge verepilastaja! Oo, kättemaks!" sellised luulelised pöördumised on minu jaoks nii...retrod, ma armastan vanu filme ja vanat kirjandust just selliste lausete pärast. Mind paneb lihtsalt imestama, kuidas on võimalik nii inetuid sõnu kirjutada nii ilusti? Teos räägib Taani printsist Hamletist, kes tahab kätte maksta oma isa tapjale kelleks on Claudius. Hamleti ema Getrud abiellus kohe pärast Hamleti isa surma Claudiusega ja
Hamlet oli Taani prints, kes õppis Wittenbergis, kuid tuli tagasi Taanimaale selleks et sängitada oma isa. Oma iseloomult oli ta humanist, juurdlev ja arukas ning eelkõige loomulik inimene. Ta pidas lugu näitlejatest ning oli ise lugupeetuist lugupeetu. Jõudes tagasi Taanimaale pettus ta kõiges: emas, onu Claudiuses, õukonnas ja taani rahvas ning üldse kogu maailmas. Taanimaa, ja kogu maailm, oli tema jaoks vangla, umbrohtu kasvanud aed, mis vohab mittevajalikust. Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. "Nõrkus, oled naine!" Siiski armastas Hamlet oma ema väga ning püüab enese poole võita.
Hamlet oli Taani prints, kes õppis Wittenbergis, kuid tuli tagasi Taanimaale selleks et sängitada oma isa. Oma iseloomult oli ta humanist, juurdlev ja arukas ning eelkõige loomulik inimene. Ta pidas lugu näitlejatest ning oli ise lugupeetuist lugupeetu. Jõudes tagasi Taanimaale pettus ta kõiges: emas, onu Claudiuses, õukonnas ja taani rahvas ning üldse kogu maailmas. Taanimaa, ja kogu maailm, oli tema jaoks vangla, umbrohtu kasvanud aed, mis vohab mittevajalikust. Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. "Nõrkus, oled naine!" Siiski armastas Hamlet oma ema väga ning püüab enese poole võita.
Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. (lk 11-12) II stseen Mis on just toimunud? Kelle heakskiidul? Mille pärast on H.kurb,vihane,solvunud ? Kuidas seda väljendab? Kuidas käitub kuningas? Millise teate Horatio H-le toob? Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. (lk 12) Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. (lk 13) Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et siin on midagi varjatut ja veidrat, nii ei saa ta ka leinast loobuda. Kuningas Claudius hurjutab
W. Shakespeare Tragöödia ,,Hamlet" Vasta küsimustele. 1. Loe V vaatuse 1. stseeni ja otsusta, kui vana oli Hamlet. Määra ligikaudne tegevusaeg. Põhjenda. Hamlet on 30 aastat vana, sest hauakaevaja sai hauakaevajaks siis, kui noor Hamlet sündis. Seda ametit on ta pidanud 30 aastat. Tegevus toimub keskaja lõpu poole, sest teoses on erinevad seisused. 2. Miks ütles Hamlet emale nii: ,,Nõrkus, naine, on su nimi!". Põhjenda. Hamlet ütles seda emale nii, sest ema abiellus kohe pärast Hamleti isa surma Hamleti onuga Claudiusega. Hamlet ei mõistnud, kuidas ema seda kohe peale isa surma teha võis. 3. Mille eest hoiatasid Laertes ja Polonius Opheliat? Miks? Nad hoiatasid Opheliat Hamleti armuhullusest tema vastu. Nad rääkisid, et Hamleti armastus tema vastu on lühiajaline. 4. Kas Hamlet oli hull? Põhjenda. Too kaks näidet. Ei olnud, aga ta mängis hullu
HAMLET Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt
HAMLETI küsimused 1. Tragöödia ülesehitus. Tragöödia põhineb Saxo Grammaticuse kroonikas 12. Sajandil sisalduval lool. Hamlet on William Shakespeare "Hamleti" nimitegelane. Ta on õilis Taani prints, kes oma isa mõrvajale ja Taani kuningatrooni pärijale lell Claudiusele kätte maksmaks teeskleb hullumeelset. Tema tülgastus valelikkuse ja alatuse vastu ning elu mõte otsing, mis kasvavad kättemaksumotiivist üle, kajastavad renessansiideaalide kriisi. Hamleti keerukas isiksuses on nähtud eeskätte kõhklejat ja juurdlejat, ent on ka heroilisi ja muid selliseid tõlgendusi.
William Shakespeare ,,Hamlet" 1.Hamleti päritolu Hamlet on Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg. 2.Kirjelda Hamleti tundeid Taanimaale pöördumisel, mis vallandas temas kättemaksumõtte? Taanimaale pöördudes oli Hamlet täis kättemaksuhimu, sest ta oli saadetud Inglismaale surema. Tagasi tulles sai ta aga teada, et Ophelia surnud on ning ta oli väga kurb, ta oleks isegi nõus olnud koos temaga hauda mattuma. Hamletil vallandas kättemaksumõtte tema isa vaimu nägemine ning see, et ta sai teada, et tema onu ole see, kes ta isa tappis. Samuti lisas kättemaksumõttele vürtsi juurde Fortinbrase ja tema väepealiku nägemine. ,,Mis siis olen mina, kel isa tapetud ja ema häbis
William Shakespeare Hamlet Prints Hamlet, olles väga solvunud, leinab Taanimaal Helsingöri lossis oma isa kuningas Hamletit, kes olla surnud kaks kuud varem. Arvati, et kuningas Hamlet oli surnud kas loomulikku surma või siis maohammustuse kätte. Peale kuninga surma asus kohe samale troonile Claudius, prints Hamleti onu ja endise kuningas Hamleti vend. Claudius võttis troonile asudes kaasaks kuningas Hamleti kaasa, kuninganna Gertrudi. Hameletil tekkis kohe kuri kahtlus, et isa surmas on kindlasti mängus Claudiuse käsi. Ta arvas, et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusele kaotas Hamlet seega ka kuninga trooni pärimisõiguse ja oli väga löödud. Ühel päeval teatasid lossi valvurid, kellest üks oli Hamleti parim sõber, et olid keskööl näinud äsja surnud kuninga vaimu. Vaim
William Shakespeare "Hamlet" Prints Hamlet, olles väga solvunud, leinab Taanimaal Helsingöri lossis oma isa kuningas Hamletit, kes olla surnud kaks kuud varem. Arvati, et kuningas Hamlet oli surnud kas loomulikku surma või siis maohammustuse kätte. Peale kuninga surma asus kohe samale troonile Claudius, prints Hamleti onu ja endise kuningas Hamleti vend. Claudius võttis troonile asudes kaasaks kuningas Hamleti kaasa, kuninganna Gertrudi. Hameletil tekkis kohe kuri kahtlus, et isa surmas on kindlasti mängus Claudiuse käsi. Ta arvas, et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusele kaotas Hamlet seega ka kuninga trooni pärimisõiguse ja oli väga löödud. Ühel päeval teatasid lossi valvurid, kellest üks oli Hamleti parim sõber, et olid keskööl näinud äsja surnud kuninga vaimu
kes jäi elama. Kui Oidipus jõudis Teeba linna jõudis alistas ta Sphinksi, kes hoidis linna enda võimu all. Kuna Laios oli surnud ja Oidipus aitas linna päästa, sai ta kuningaks ja ta abiellus enda emaga. Ja nii saigi ettekuulutus tõeks, ilma et keegi sellest oleks teadnud. Paari aasta pärast tabas Teebat katk ja ainuke viis sellest pääsemiseks oli leida üles Laiose tapja. Nii hakkaski Oidipus tõde otsima. Ta lubas, et Laiose tapja peab kas ära tapma või maalt välja saadetama. Kui Oidipus sai lõpuks teada, et tema on tapja, ei taganenud ta enda otsusest vaid läks Teebast ära ja ta karistas ennast veel rohkemgi kui pidi. Kui Kuningas Oidipust lugeda, leiab sealt väga palju jooni tänapäeva inimeste käitumistega ja sealt leiab palju õpetusi. Üks oluline õpetus on Oidipuses see, et ükski pahategu ei jää karistama ning sinu teo pärast või kannatada ka sinu järeltulijad, kes milleski süüdi pole
Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. II stseen: Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et siin on midagi varjatut ja veidrat, nii ei saa ta ka leinast loobuda.
olid lugenud raamatuist. Sellest aga on liiga vähe, et kergendada surija viimaseid piinu, õppida roomama tule all, vedada haavatuid ning istuda savises mürsuaugus. Kõik see, mis oli tundunud püha ja kõigutamatuna, muutus kahuritule ja ühishaudade taustal tühiseks ja mõttetuks. Nendele noortele on sõda kahekordselt hirmus, sest nad ei saa aru, kelle või mille nimel neid on saadetud rindele prantslasi ja venelasi tapma. Ainult üks asi soojendab ja lohutab neid unistus puhkusest, pöördumisest tagasi koju, kus neid ootab seesama harjumuslik ning mõõdukas elurütm, mille sõda katkestas. Romaani keskseks kujuks on minategelane Paul Bäumer, kes ainukesena esineb kõikides peatükkides. Ta jutustab oma rindeelamustest, nimelt sellest, et ei ole sugugi "meeldiv ja auväärne surra isamaa eest", nagu koolis oli püütud sisendada. Ta on tundliku loomuga,
Kaevikutes ebainimlikes tingimustes elamine ja pidev oht hoiab sõdurite närvid kogu aeg pingul. Isegi kui neil on õnne ja nad erinevalt piinarikkalt surnud kaaslastest sõja lõpus koju tagasi saavad, on nad vaimselt hävitatud. Victor Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis" Esmeralda; Quasimodo; Claude Frollo Shakespeare ,,Hamlet" Ühel päeval peeti tänavail pidu. Lõbutüdrukud tantsisid, rahvas Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, plaksutas ja kuningapere kritiseeris neid. Rahvas otsustas valida kes on kaks kuud varem surnud. Troonile on tõusnud vana kuninga endale kõige koledama kuninga või kuninganna. Samal ajal tuli vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa Quasimodo kiriku kellatornist alla. Quasimodo sai narride mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
Macbeth.vapustab oma neg peategelasega. Uskudes nõidade ennustusi oma kuningakssaamisest ja õhutatuna oma võimuahnest naisest ei põrku keskaegse sotimaa väepealik Macbeth tagasi kõige võikamatestki roimadest. Võimust ajendatud tapakirg mõjub seda fataalsemana, et M on kohati võimeline endale oma tegudest aru andma. Tõrksa taltsutus: Süzee on laenatud itaalia novellidest ja näidenditest. Konflikti aluseks on juhus. Hamlet.Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend Claudius, keda prints kahtlustab isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all. Hamlet
kirjeldab. Üheks ideeks on Titanicu motiivi kasutamine päästikuna, mis vallandas ülejäänud sündmused, mis omakorda viivadki maailma lõppu. Titanicu ümber on ka palju salapära, mis laseb vabalt fantaseerida ja luua oma tähendusi. Titanic on ammu põhja läinud, samal ajal pole ta siiamaani uppunud. Sama on ka inimkonnaga. Shakespeare "Hamlet" "Hamleti" suur teema sarnaneb "Oidipusele". On toimunud kuritegu ja kurjategija peab saama karistada. Peategelane Taani prints Hamlet on muserdanud isa surmast. Troonile on tõusnud printsi onu Claudius, keda noormees kahtlustab endise kuninga mõrvast. Hamlet hakkab pidama plaani kätte maksta. Erinevalt "Oidipusest" läheb "Hamletis" plaani järgides kõik kehvasti. "Oidipuses" oleks päästnud ettekuulutusega leppimine, mitte selle eest põgenemine. "Hamletis" läheb vastupidi. Mitte üksnes kurjategija ei saa karistada, vaid kõik saavad surma.
Ta läks Julia kõrvale ja võttis mürki, et surra. Just pärast seda, kui Romeo oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. Nad jõudsid veel suudelda, ja Romeo oligi surnud. Julia võttis Romeo vöölt pistoda, ja tappis enda. Peale noorpaari surma leppisid mõlemate pered ära. Shakespeare ,,Hamlet" Taani prints Hamlet haub kättemaksu oma onule, kes on tapnud Hamleti isa, et saada troonile. Hamleti onu - Claudius ning tema ema peavad teda vaimuhaigeks, kuna ta kahtlustab sellist tegu. Hamlet otsustas lavastada oma isa mõrva, et näha Claudiuse reaktsiooni selle etenduse ajal ning etenduses mürgitamise koha peal onu lahkub saalist
oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. järeltulijad. Nad jõudsid veel suudelda, ja Romeo oligi surnud. Julia võttis Romeo vöölt pistoda, ja tappis enda. Peale noorpaari surma leppisid mõlemate pered ära. Shakespeare`i „Hamlet“ Taani prints Hamlet haub kättemaksu oma onule, kes on Mõiste hamletlik käitumine. Tragöödia. tapnud Hamleti isa, et saada troonile. Kahtlemine ja valikud, otsustes Hamleti onu - Claudius ning tema ema peavad teda võimetus ja üle mõtlemine. vaimuhaigeks, kuna ta kahtlustab sellist tegu. Lähedaste kaotus, sisemine
Uude linna saabunud Oidipus valiti kuningaks ja anti naiseks eelmise kuninga lesk. Kui tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Näidendi mõte seisneb hellenitele olulises küsimuses: saatusele vastuhaku võimalikkuses. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati
Uude linna saabunud Oidipus valiti kuningaks ja anti naiseks eelmise kuninga lesk. Kui tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Näidendi mõte seisneb hellenitele olulises küsimuses: saatusele vastuhaku võimalikkuses. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega
15. pilet ,,Hamlet", ,,Romeo ja Julia" Hamlet Ainestikku on Shakespeare saanud keskaegsetest kroonikatest, nimed on osalt Ladinapärased, osalt Taanipärased, algmaterjal on üks Taani kroonika. Shakespeare'i ainukene poeg kandis peaaegu sama nime, Hamnet. Helsingör'i loss on Hamleti loss. Tegevus toimub Taanis. Kui vana oli Halmet(30), kus õppis(Vitenbergi Ülikoolis), miks ta tuli Taanimaale tagasi(Isa matuste tõttu, sattus ema pulma), miks Hamlet laseb lavastada ühe näidendi(Paljastada kuninga kuritegu). Hamlet oli Renessanssi mees. Ta tahtis olla veendunud, et midagi kurja oli korda saadetud, ta oli humanistlik, 30 aastane Taani prints. Isa oli ka Hamlet, onu oli Claudius. Hamlet õppis Witenbergis, oli kaval, kaalutlev ja kahtlev. Tagasihoidlik. Oli põhimõtetega. 17.saj. Inglise haritlane. Mitmekülgne. I vaatuses saab teada oma isa surmast. Kohe ei uskunud vaimu. V vaatuses tapab Claudiuse.
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi.
kirjutada kriminaalromaani, saab oluliseks psühholoogiline analüüs. Tegevus toimub 1860-ndate aastate Venemaal, kus on vaatluse alla võetud just madalam seltskond. Olustiku poolest on tegu laviinromaaniga. Algab peterburi äärelinnas (joomine, kuritegevus, jubedad tänavad). Lõpeb Siberis sunnitöö laagris. Romaani alguses on endine üliõpilane Raskolnikov vaesunud ning plaanitseb tappa liigkasuvõtja Aljona Ivanova. Seda ta ka teeb. Olude sunnil peab ta tapma ka tema õe Lizaveta. Tekivad süümepiinad ja põgenemine. Selle eest, et ei saadaks teada , et tema oli mõrvar. Varastatud rahaga soovis aidata vaeseid. Ellu tuli joodiku tütar Sonja Marveladova, kes pidi olude sunnil olema prostituut. Sonja armus temasse. Raskolnikov räägib Sonjale ka oma kuritööst. Hoolimata sunnitööle saatmisest nende armastus ei lahtu. Peamised tegevusliinid: a. Raskolnikov ja tema kuritöö
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Gerda Fatal CALIGULA Referaat Juhendaja dots Aleksei Kelli Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Gaius Caesar, hüüdnimega Caligula oli Rooma imperaator aastatel 37-41. Ta oli Tiberiuse troonipärija, keda tunti kui väga jõhkrat valitsejat ning Gaiuse surma järgselt päris trooni ta onu Claudius. Caligulat on peetud väga julmaks valitsejaks. Siin referaadis käsitletakse Caligula lapsepõlve, valitsemisaega ning ka erinevaid vandenõusid, mis olid tema vastu suunatud, et teada saada, kas ta oli julm valitseja. Caligula lapsepõlv Gaius Caesar Germanicus sündis 31. augustil aastal 12.1 Gaius Ceasari hüüdnimi ,,Caligula" on tulnud ühest naljast sõdurite seas, sest ta veetis lapsepõlves palju aega nende seas riietatuna sõduri riietesse
Raamat algab Raskolnikovi mõtiskluste, tema tapmisotsuse, hirmude ja ettevaatusabinõudega. Mõne lehe küljepärast on asi sealmaal, et noormees läheb teele, kirves hõlma all. Ta väriseb ja kõhkleb, vaevleb kuni viimse hetkeni süümepiinade käes. Siis jõuab otsusele. Pärast esimest lööki saab ta vajaliku jõu, et pandivõtja teise ilma saata. Korjates pante ja rublasid kokku, läheneb vanaeide nõrgamõistuslik õde. Et pääseda minema, peab Raskolnikov tapma ka tema. Mees põgeneb märkamatult ja peidab saagi kivi alla. Kuid saagist pole mingit tähtsust. Raskolnikov on küll vaene ja kannatab selle all, et ta emal ja õel ei ole samuti midagi hinge taga. Ta on veendunud, et temasugusel kõrgustesse püüdleval inimesel on õigus vajalikud vahendid lihtsalt võtta. Aga tema kirvehoobid on siiski mõttemängu vili, intellektuaalne mõrv. Need on igavese kõhkleja üleminek mõtetelt tegudele, ja peavad tõestama teesi, et ebatavalisele inimesele on
frankide järelväge ründama -Lahingus langevad Roland ja 12 paladiini -Roland ei kutsunud keisrit appi, peab häbistavaks Roland on prantuse, hispaania ja itaalia loomingus eriti poplaarne. =Prantuses eepos Muinasjutuline =Päike jäi seisma Karl Suure palve peale =3x puhumine, 3x keeldumine Eeposega algab prantuse rahvuskirjandus. 2. Jutustada üks Boccaccio novell Pilet 4 - ,,Laul minu Cidist"; Helsingöri õukond, Claudius ja kuninganna Gertrud 1. ,,Laul minu Cidist" Cid on isand hispaania keeles Rodrigo Diaz de Nivar ehk Cid =Suri 1099 Hispaania eepos on ajaloolisem Teema on võitlus mauridega =Tungisid 711. aastal sisse ja vallutasid suure osa Pürenee poolsaarest =Rekonkista ehk tagasivallutamine 700. aastatel Kangelaseks rüütel Rodrigo Diaz de Nivar ehk Cid =Nime Cid andsid talle maurid Lugu =Rüütel satub valekaebuse tõttu Kastiilia kuninga vaenu alla
Renessanss öpiku järgi esindajad, maa, zhanr, tähtsam teos tunnusjooned: 1. eeskuju vôeti antiigist 2. maise elu meelelised rôömud 3.humanism s.t. inimesekesksus kirjanduses 4.tähtsustati individuaalsust ja isiksust 5. 1440 leiutati trükikunst, raamat hakkas levima 6.platooniline armastus 7.vaimuliku maailma tôrjumine 8.uued vormid sonett ja novell 9. rahvuskeelne kirjandus, abiks Lutheri kirikureform protestantism "Hamlet" tegelased: Hamlet, Gertrud, Claudius, Polonius, Laertes, Ophelia, Rozencrants, Guildenstern, Horatio Ôukonna pahed 1. kahepalgelisus, silmakirjalikkus, reetlikkus, jälitamine, salatsemine, ebaôiglus, prassimine ja pidutsemine (Too näiteid) Hamleti ja ema suhe - kuidas suhtuda emasse, kes on sind reetnud? Pidetus. Ema vastu ei saa. Taani kuningate säng on kiimas ja neetud veripatu asemeks. Olla vôi mitte olla lahtimôtestamine Kuidas Hamlet end tagasi hoiab ja tôele lähemale püüab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
