Eduard Wiiralt Eduard Viiralt (Wiiralt) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. u...
Eduard Wiiralt · Eduard Wiiralt elas aastatel 1898-1945. · Ta sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. · Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. · Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Viiralt hakkas õppima Tallinna kunsttööstuskoolis. · Pärast Tallinna kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Viiralt 1919 aastal õpinguid Tartus Pallases. · Olles õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud1). · Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. · 1922-1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Pariisis. · Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli k...
ELUKÄIK • Nagu paljud tolleaegsed poisikesed, oli ka Wiiralt vaimustuses Georg Lurichist ja Aleksander Abergist ning harrastas aktiivselt tõstesporti. • Wiiralt olnud vaikne ja uje, kuid väga kiindunud raskejõustikku. • Spordiseltsist „Kalev" toodi kunsttööstuskooli saali maadlusmatid ning Lurich andis seal tunde vanematele õpilastele, kelle hulgas ka Wiiralt „Kabaree“ oli. ELUKÄIK • Wiiralti kunstianne ilmnes varakult ja ta osales aktiivselt koolielus. • Ta osales kooli õpilasalbumi "Noorus" kujundamises (1918) ja kuulus Eesti Noorte Ühingu "Tungal" juhatusse. • Esimesi tugevamaid impulsse sai Wiiralt Nikolai Triigi kunstist, kuigi tolleaegne õpetajate kaader oli väga tugev, suurem osa neist oli Peterburis õppinud. • ELUKÄIK • Vabadussõja puhkedes astus Wiiralt 1918. a vabatahtlikult Tallinna Kooliõpilaste pataljoni, millest moodustati 2.
Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena ning maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis. 4 Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 19231925 illustreeris Wiiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud", 1925 Jakob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid". Võimeka graafikuna töötas ta
sümboolsetele kujutistele (nt. Kristjan Raud, kuivnõel, 1939). Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) Reis Marokosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937) Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a
Aastal 1945 jõudis Wiiralt Rootsi. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux's asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Wiiralt suri maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisis, Danncourti haiglas Clichy avenüül ning maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Père-Lachaise'i kalmistule. Looming ja näitused Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 19231925 illustreeris Wiiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud", 1925 Jakob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid". Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas
Eduard Wiiralti näitus Kumus Külastasin 28. aprillil Eesti Kunstimuuseumi Lisaks püsinäitustele oli äsja avatud Eesti Komitee poolt kingitusena saadud eesti ühe kuulsaima kunstniku teoste näitus- ,, Eduard Wiiralti pärand". Näitusel oli kunstniku tööd alates 1927. aastast. Teosed annavad hea ettekujutuse Wiiralti elutööst. Ta tööd on väga huvitavad ja eristuvad teiste kunstnike piltidest väga hästi. Ta viljeleb graafikat ja kasutab suhteliselt vähe erinevaid värve. Kuid sellest hoolimata suudab ta edasi anda emotsioone ja kindlat sõnumit. Enamus töid on ääretult fantaasiarikkad. Tihti kujutab ta moonutatud, imelikke või erootilisi stseene. Mis tegi näituse eriliseks, oli see, et lisaks Wiiralti kuulsamatele teostele ,,Põrgu" ja
"Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud Jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfiskulptuuriateljees jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi jaestambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas(illustreeris Juhan Jaigi, Jakob Kõrvi, Aleksandr Puskini raamatuid. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast pärinevad tööd "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür),
Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima. 19221923 jätkas Wiiralt oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri meisterõpilasena. Septembris sõitis kunstnik tagasi Tartusse, et lõpetada õpingud Pallases. Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks semestrit (õppeaasta 19241925). Lo o ming Eduard Wiiralti loomingupärand on väga suur, ainuüksi Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse kuulub ligi 3300 teost. Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. Wiiralti tuntuimate teoste hulka kuuluvad mitmed virtuooslikud ja väljendusrikkad loomagravüürid. Wiiralti lemmikzanriks oli kahtlemata "fantastilised portreed" - sageli grotesksed üldistused mõnest inimtüübist või inimlikust joonest.
soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. 1914. aasta oktoobris avatud Tallinna Kunsttööstuskool oli esialgu ainuke kunstiõppeasutus Eestis, mis andis üldise ning kunsttööstusliku keskhariduse ja kus õpetasid valdavalt Peterburi Stieglitzi Kunstikooli lõpetanud kunstnikud. Neist suurimaks autoriteediks oli Wiiraltile kahtlemata kunstnik Nikolai Triik. 1916. aastast pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused. 1918. aasta jõulukuul, haaratud kaasa üldisest rahvuslikust meeleolust, läks Wiiralt vabatahtlikult Vabadussõtta, võttes osa Koplis formeeritud õpilaspataljoni õppustest ning kuuludes hiljem soomusrongi nr. 2 meeskonda. 1919. aasta suvel toimus Haridusministeeriumi korraldusel Tallinnas Eesti kunsti I ülevaatenäitus, kus Wiiralt esines
Koerus haridusseltsi koolis, mille juhatajaks oli kriitik ja kirjandusharrastaja Johannes Söster. Vanemate soovil, kes lootsid pojast kantseleiametnikku, läks Wiiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvusega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle antiklassi. Kolme aasta jooksul mis ta kunsttööstuskoolis õppis, oli Wiiralti peamiseks õpetajaks Nikolai Triik 1917. ja 1918 aastal käis Wiiarlt kunstitööstuskooli ülesandel Tartus Eesti Rahva Muuseumi kogudes rahvariideid ja etnograafilisi esemeid joonistamas. Ta osales kooli õpilasalbumi ,,Noorus" kujundamisel ja kuulus Eesti Noorte Ühingu ,,Tungal" juhatusse. Wiiralt Tallinna Kunstitööstuskooli ei lõpetanud kuna tuli peale Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Vabadussõja puhkedes asus Wiiralt 1918 aasta
Kool Uurimustöö Eduard Wiiralt Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Eduard Wiiralt lk 4 4. Eduard Wiiralti looming lk 5 5. Kokkuvõte lk 6 6. Kasutatud kirjandus lk 7 7. Lisa 1. Eduard Wiiralt. Vanamees kassiga. lk 8 8. Lisa 2. Eduard Wiiralt. Põrgu. lk 9 9. Lisa 3. Eduard Wiiralt. Jutlustaja. lk 10 Sissejuhatus Uuritavaks kunstnikuks on Eduard Wiiralt ja tema looming. See teema sai valitud sellepärast, et ta oli huvitav inimene ja tema teosed on veelgi huvitavamad ja ka laialdaselt kuulsust
Kunstinäituse külastus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis võis taaskord külastada vägagi huvitavaid näituseid. Põhirõhk oli suunatud "Wiirald värvides" näitusele, kuhu kuulusid Eduard Wiiralti teosed 15 puugravüürist tõmmist "Absindijoojad" (1933) ning 17 värvilisest akvatintast tõmmist "Eesti neiu" (1942) . Veidi pisemas saalis võis vaadata Lilian Meisteri valmistatud 1001 padja näitust "1001" ning kolmandas saalis said vaatajad nautida Pärnu oma kunstnike töid. Kõige enam pakkus mulle huvi näitus "1001". Oli väga huvitav vaadata, kuidas ühes ruumis nii palju tillukesi patju ripub. Eriti meeldis mulle neid võrrelda, sest nad kõik olid
2E. Eduard Wiiralt ja Evald Okas eesti graafika suurkujud Retsensioon Käisin 10.aprillil Kuressaare Raegaleriis Eduard Wiiralti ja Evald Okase kunstinäitust vaatamas. See näitus algas juba 8.märtsil ning kestab 28.aprillini. Oma kunstikogusid näitavad seal Mart Maastik ja Marek Kokk. Eduard Wiiralt (18981954) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil.Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's Selmer Werneri juhendamisel
Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) Kunstnik Eduard Viiralt, temast ma kahjuks kuulnud pole, kuid tema joonistatud pildid „Lamav tiiger“ ja „Absindijoojate“ on mulle kuidagi väga tuttavad. Eduard Viiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate Anton ja Sophie-Elisabeth Wiiralti pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Kunstniku ja tema vendade Oskari ja Augusti koolitee algas Koerus haridusseltsi koolis, mille juhatajaks oli kriitik ja kirjandusharrastaja Johannes Söster. Vanemate soovil, kes lootsid pojast kantseleiametnikku, läks Viiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka
Eesti Rahvusraamatukogus on üleval Viiralti taieste püsiv näitus. 5 1 Eduard Wiiralt, http://www.slideshare.net/merka01/eduard-wiiralt-12259761 2 Eduard Wiiralt, http://www.slideshare.net/kljuska/eduard-wiiralt-8695990 3 Eduard Wiiralt, http://www.slideshare.net/merka01/eduard-wiiralt-12259761 4 Eduard Wiiralt, http://www.slideshare.net/Rokio/eduard-wiiralt-12317352?from_search=1 5 Eduard Wiiralt, http://www.slideshare.net/merka01/eduard-wiiralt-12259761 Mõned E. Wiiralti tuntumad teosed ,,Põrgu" 1930-1932 Eduard Wiiralti ,,Põrgu" on teos, millest on väga palju räägitud ka väljaspool kunstiajaloo raamatuid. ,,Põrgu" on sattunud kõneaineks nii hinnarekordite löömise kui kunstivarguse tõttu ning tundub, et ka lihtsalt näitusesaalis seinal rippudes, äratab see töö tähelepanu ja ärgitab seisukohta võtma. Töö on tehtud vasegravüüri tehnikas. 6 6 ,,Põrgu" , http://www.vaal.ee/est/avaleht/otsing/newwin/hor/pic_id-2045 "Kabaree" 1931
Kuigi kunstnik nendel aastatel kordagi kodumaad ei külastanud, osales ta eesti kunsti ülevaatenäitustel Riias, Helsingis, Berliinis, Moskvas, Kaunases ja 1933. aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse poolt korraldatud graafikanäitusel Prahas. Isikunäitused toimusid Pariisis (1927, 1928, 1931), Philadelphias (1928), Strasbourgis (1931) ja Amsterdamis (1935). Kodumaise publiku jaoks korraldati 1936. aastal näitus Tallinnas ja Tartus, kus oli välja pandud ligi 350 Wiiralti aastatel 19151936 valminud tööd, mis andis esmakordselt kaasmaalastele ülevaate Wiiralti mitmepalgelisest loomingust ning selle kunstilisest arengust. 1937. aasta lõpul Viinis Künstlerhausis toimunud 57. kunsti aastanäitusest võttis Wiiralt osa ainsa välismaalasena. Wiiralt autasustati kuldmedaliga ning väljapandud 21 tööst müüdi 13. Prantsusmaal viibides töötas Wiiralt ka mitmete prantsuse ajakirjade heaks ning illustreeris kaks raamatut. 21. juulist 1938 kuni 17
[Kool] ,,Üks huvitav kunstiteos" Retsensioon E.Wiiralt ,,Abtsindijoojad" [Nimi] [Klass] Tallinn 2010 Valisin oma huvitavaks kunstiteoseks E.Wiiralti maali ,,Abtsindijoojad", mille ta 1933. aastal maalis. Maal on must-valges toonis ning pildil on näha kahte meest, kellel on kaks silmatera ühes ainsas silmas. Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) on realistliku kunstivoolu esindaja Eestis.
Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne. 2010. aasta novembris avati Marokos Marrakechi vanalinnas Eduard Wiiralti kunagises elukohas mälestustahvel, millele on kirjutatud tekst nii eesti, prantsuse kui ka araabia keeles. 2004. aastast annavad Kultuurkapital ja kultuuriministeerium igal aastal Kunstiakadeemia aastapäeval välja Eduard Wiiralti nimelist stipendiumi. Põrgu Lamav Tiiger Neegripead Kabaree Aitäh kuulamast
täisverelised, originaalsed ning julgelt iseloomustatud mõjuvad kehad ja kujud. Tema joonistused mõjuvad nii peenuse, tundlikkuse ja maalilisuse kui ka jõulisusega. Näitused Ta esines näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis, Kölnis, Kopenhaagenis, Moskvas, Riias, Chicagos jne. Kahekümne ühest teosest koosnev väljapanek Viini Kujutavate Kunstnike Seltsi näitusel 1937. aastal tõi talle kuldmedali. 1936. aastal korraldati Wiiralti ulatuslik isiknäitus ka Tallinnas ja Tartus. Muu 1927. aastal valiti Wiiralt Sügissalongi liikmeks. Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes, ofordis, akvatintas, litos ja monotüüpias. 1918. aastal läks Wiiralt vabatahtlikult Vabadussõtta. Kunstniku 100. sünniaastapäevaks valmis Mai Levini album "Eduard Wiiralt", milles on kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. 2010
Neljas tase Viies tase Mõõdud: 49,8 x 40 Hind: 47000 69000 "Tiiger" 1937 Viimased eluaastad Elas enamik aja Pariisis (19251938; 19461954) Kunstitehnika ebatäpsem Täppide ja pikkade pintslitõmmete kasutamine Viimaseks elupaigaks jäi Sceaux's asuv maja aadressil Rue Hodan 61 Ka surmani viljeles silmapaistvat kunsti Miks valisin Wiiralti? Kui seda uurimustööd tegema hakkasin, esimese asjana lõi silme ette maal "Põrgu" , millega sain tuttavaks põhikoolis kunstiõpetuse tunnis. See maal on jäädvustanud end minu mällu ning mõtlesin selle autori, Eduard Wiiralti , eluloo kirja panna ning otsida tema väljapaistvamaid kunstiteoseid ning nende oksjoneid. Samuti kajastasin piltide juures nende alg ja lõpphinnad. Arvan, et mu valik oli õige, sain juurde palju
R. Kreutzwald, eestlastest talupojad jne) või kujutas kodumaa loodust. Eraldi peatüki moodustavad Laikmaa 1910ndate alguses valminud tööd Itaalias, Capril, Tuneesias jm. Alates 1920ndatest osales Laikmaa näitustel harva ning tõmbus 1930ndatel aktiivsest kunstielust tagasi, sulgedes ka oma ateljeekooli. Ei saa mitte meenutada üks tuntumaid eesti graafiku – Eduard Viiralt. Tema peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvamaiks meistriks.Wiiralti tuntuimate teoste hulka kuuluvad mitmed virtuooslikud ja väljendusrikkad loomagravüürid. Koduloomade kujutamist alustas kunstik juba kodukohas Varangul ja Lammaskülas, joonistades nii kassi kui hobuseid. Stipendiaadina Dresdenis õppides avastas ta kohalikus loomaaias enda jaoks eksootilised loomad, nagu lõvid, tiigrid ning jõehobud. Õpilaspõlvest peale armastas ta joonistada inimesi, portreteerida oma lähedasi, koolikaaslasi, tüüpe turgudel ja tänavatel
detsembril algul vabatahtlikuna Tallinna Kooliõpilaste pataljoni Kui sügisel 1919 asutati Tartus kunstikool Pallas, palus Wiiralt ennast üle viia Tartu Kooliõpilaste pataljoni Palve rahuldati ja sama aasta detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt vabal ajal kunstiõpinguid jätkama Kevadel 1920 demobiliseeriti ning võis end täiega kunstile pühendada Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima Looming Eduard Wiiralti loomingupärand on väga suur, ainuüksi Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse kuulub ligi 3300 teost Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused Oma esimesel näitusel osales noor kunstnik Vabadussõja ajal, 1919. aasta suvel, kui Tallinnas korraldati Eesti kunsti ülevaatenäitus 1920. aasta detsembris toimunud Pallase IV ülevaatenäitusel oli väljas
Edasi minnes hakkas silma maal ühest üksikust majakast. Lähemale astudes märkasin, et terve pilt oli tehtud pintsliga lihtsalt täpitades, mis selle maali nii huvitavaks arvatavasti tegigi. Nimesilti vaadates märkasin, et see on õlimaal ,,Vilsandi Motiiv", mille oli maalinud Konrad Mägi 1913-1914 aastal ja millel oligi kujutatud tuletorni, täpselt nagu ma pealevaadates olin arvanud. Järgmisesse ruumi sisenedes hakkas esmalt silma Eduard Wiiralti ,,Püha söömaaeg", mis oli stiililt litograafia. Jeesuse kõrval olevad inimesed tundusid väga uudishimulikud, sest nad olid kõik pööranud pea Jeesuse poole, just nagu üritades Temast viimast võtta. Kaugemal olevad inimesed aga olid üpriski ärevad, arvatavasti seetõttu, et nad olid patused ning kartsid karistust. Maal oli maalitud 1925. aastal. Selles samas ruumis leidus veel kaks väga omapärast pilti. Esimene neist oli mulle
alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006. Mina olen Kumus käinud oma neli korda. Kumu jaoks tuleb aega varuda sest kui sinna minna, siis lihtsalt tunnist ei piisa. Kumus on väga paljude erinevate kunstnike töösid ja mis on väga ilusad. Kumus ei ole ainult maalid seal on ka skulptuure ja vanu kunstnike esemeid millega on teatud kunstnik oma maale joonistanud. Kumus on palju erinevaid näituseid. 2009 aastal on : Eduard Wiiralti pärand Eesti Komitee kingitus Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal I Love Malmö HARRO! Soome popkunsti klassik Normandia maalijad POPkunst Forever! Kumu on väga hea koht neile kellele meeldib kunst ja kes tahavad sellest rohkem teada. Kui ma nüüd viimati kumus käisin oli mul väga kahju vaadata seda kuidas noored on sellise kunstiga käitunud, kuna ühele pildile oli pastakaga mingi mehe pildile sigarett joonistatud.
Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. 1997 2005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. Muti juhtimise ajal alustas ilmumist Sirbi vaheleht Diplomaatia. Aastast 2005 on ta ajakirja Looming peatoimetaja. 2000. aastal anti talle Valgetähe III klassi teenetemärk. Ta on abielus kunstnik Tiina Tamme-taluga. Nad kohtusid peale näitust Wiiralti kohvikus, näitus ise toimus Tallinna Kunstihoones. Mihkel soovis Tiinaga in-tervjuud teha, aga sellest ei tulnud suurt välja. Kodu oli tal õige iseäralik. Ta perekond oli kui teisest aeg-ruumist pärit, aga ema oli tal perest kõige normaalsem, kuid ikkagi mõjutatud. Tiina sõnul on Mihkel
Nende teerajaks oli Ado Vabbe, kelle lemmikvahendiks olid õlivärvid ning akvarell. Vabbe on kindlasti üks verstapostidest Kumus, kuid minu jaoks ta niivõrd suurt mõju ei avalda. Vabbe Seine'i jõgi jätab kuidagi külmaks ja jääb arusaamatuks. Erinevalt Vabbele puges hinge aga tuntud ja armastatud Wiiralt, kes on iseseisvusaja graafikutest kõige tuntum. Ta on saavutanud suure meisterlikkuse peaaegu kõigil graafilise tehnika aladel. Aastast 1925 tegutses Wiiralt Pariisis. Wiiralti loomingut iseloomustab suur fantaasiaküllus, mis mulle tema teoste juures kõige rohkem meeldibki. Tema varasemates töödes on märgata sidet ka ekspressionismiga, 1930ndates aastates pöördub kunstnik aga realismi poole, milles saavutab ta klassikalise selguse ja vormikindluse. Wiiralti teosed olid Kumus pandud musta raami sisse, see andis piltidele mõjuvama efekti. ''Istuv naine ja mees'' , ''Söömar'' ja kindlasti ka ''Põrgu'' rahvas armastab seda.
magistriõppe. Enamasti on ta töötanud tekstiilikunstnikuna, kui hetkel töötab EKAS's moe ja disainiosakonna I kursuse vormi ja kompositsiooniõpetajana. Tegu oli Hindi näituse kolmanda osaga, kus kujutatakse omavalmistatud moefotosid ja ehteid. Iga järgneva näitus on autori poolt omandanud uue välimuse. Seekord lisandusid rahvuslike ornamentide ja käsititsi punutud paeltega tekstiililised ehted. Hint intepreteerib Wiiralti teemal, pakkudes ehtena trükitud ja stiliseertud gradmente vasegravüürist ''Põrgu''. AEG MAGA III osas on mustvalgete fotode objektiks ataljee AH disaini valminud autorimudelid, mille vaheluduvatest moevooludest olenemata on jäädvustunud korduvatest geomeetrilistest elementidest struktuuristik. Tehnika oli minu jaoks väga huvitav. Disaineri minimalistlik käekiri joonistab piki naisekeha kontuuri detailile fokusseeritud kompositsiooni.
ning töötas seal õppejõuna 19251939 elas Viiralt Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse 1938. juulist kuni 1939. veebruarini elas ta Marokos Marrakechis 1945 jõudis Viiralt Rootsi 1946 sügis pöördus Viiralt lõplikult Pariisi Viiralt suri 55aastaselt maovähi tõttu Pariisis, Danncourti haiglas Clichy avenüül Viiralt maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Pere Lachaise`i kuulsuste kalmistule Ülevaade loomingust Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked 1917 aastast pärinevad ofordi ja estambikatsetused Järgnev periood oli Viiraltile viljakas eelkõige raamatugraafikas 19231925 illustreeris Wiiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" 1925 illustreeris Jakob Kõrvi "Muinasjutud" 19241925 illustreeris Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud 1926 illustreeris koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur." 1928 illustreeris Aleksandr Puskini "Gabrieliidid" Võimeka graafikuna töötas ta:
Arvustus E. Wiiralt ,,Põrgu" 10 A Tallinn 2009 Eduard Wiiralt ,,Põrgu" (1930-1932) Pilt on tehtud vasegravüürina ja on valmistatud aastatel 1930-1932. Noore Wiiralti peamiseks kujutamisaineseks on boheemlaslik Pariis oma ööelu, ja põhjakihtidega. Monotüüpia kõrval olid ta meelistehnikateks esialgu puulõige ja -gravüür. Ilmaelu jälgides jäi Ed Wiiralt irooniliseks, halastamatuks vaatlejaks, omamoodi moralistikski. Pildil on kujutatud põrgut, deemoneid ja nende sadu abilisi, kes pumpavad iga minut põrgu ilgusi maailma. Nad inspireerivad kunstnikke, luuletajaid, kirjanikke, käsikirjade kirjutajaid, muusikuid jt
Piinad Käisin 8.veebruaril KUMU-s ja kõige enam meeldis mulle Eduard Viiralti töö ,,Põrgu", mis on kõige kallima hinnaga müüdud eestlastest kuntsniku töö. Eduard Viiralti loomingupärand on väga suur ja Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse kuulub ligi 3300 teost. Suur osa sellest jõudis muuseumi tänu kollektsionäär Alfred Rõudele, kes kogus Wiiralti töödest mitte ainult lõplikult viimistletud estampe, vaid ka etüüde ja visandeid. Oma hariduse sai ta Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases .Aastatel 19251939 elas ta Pariisis ning Eestisse ta enam tagasi ei tulnud. Tuntud teoseid Viiraltilt olid: ,,Põrgu", ,,Kabaree", ,,Neegripead", ,,Lamav tiiger", ,,Kaameli pea". Minu esimene raktsioon ,,Põrgu" teose juures oli õudne. Esimesel silmapilgul tundus kõik väga müstiline
"Lamav tiiger" 1937 pehmelakk(sügavtrükk), rohkem realistlik "Eesti Neiu" 1942 pehmelakk(sügavtrükk), värviline akvatinta (sügavtrükitehnika) 20. sajandi alguses toimus... · Eesti rahvuskultuuri arengu hoogustumine · Rahvusliku kunstielu kujunemine · Eesti kunsti ülevaatenäitused · Eesti kunstielu muutumine niisama mitmekesiseks nagu kõikides arenenud rahvuskultuurides · http://www.youtube.com/watch? v=kDEJvmoGDjI Wiiralti teosed · http://www.youtube.com/watch? v=EHhcdH0-8SM Eesti modernism (1900-1930)
sajandi dadaism ja ekspressionism. Ruum oli väga omapäraste geomeetriliste kujunditega seinadega, mis olid 1 värvitud mustaks ja sobisid kokku ekspressionismi teemaga. Peamine üllatus oli see, kui primitiivne ja kirevate värvidega olid saksa teosed ja eesti ekspressionism oli üpris kaugele arenenud. Eesti ekspressionismis jäi silma kõige rohkem Eduard Wiiralt ja Peet Aren. Wiiralti kunst oli pigem ühiskonnakriitiline, dekadentlik ja groteskne, kui aga Aren kujutas klassikalisi teemasi nagu pietaa, linnavaade ja portreed. Õppisin veel näitusel seda, et ekspressionism on tegelikult palju laiem kunstivool, kui enne arvasin ja pole nii piiritletud. Lisaks sain teada, et saksa kunstnike peamiseks inspiratsiooniks oli looduslähedus ja loomad, kui enne oli mulle just tundunud, et selleks on linnaelu. Kõige suurem üllatus oli see, et
Maali keskmes on kaks pika kasvu meremeest. Kaks tumesinises riietuses meremeest sõidavad väikse paadiga. Taust on ühetooniliselt tumehall ning mere ja taeva piir puudub. Jääb mulje nagu sõidaksid meremehed õhus. Meremehed veavad kotiga taimi, puid, sõnajalgu jms. Taimelehed on väga täpselt välja kujutatud ning on tugevad kontuurid, taimed on väga tõepärased. Paadi kõrval ujuvad kolm kuldkollast parti. Graafikast meeldis mulle Eduard Wiiralti ,,Viljandi maastik". ,,Viljandi maastik" väljendab kunstniku armastust ja kiindumust oma kodumaa vastu. Pilt on meeleolult kurb ja sünge. Taevas on pilvine. Maastik paistab sügisene ja veidi tuuline. Pildi keskmes on suur ja võimas tamm. Tamm on Eesti rahvuspuu, mis sümboliseerib Eestimaa tugevust. Tamme all on väike tüdruk, kes on nagu jätaks kellegagi hüvasti. Tüdruk on noor ja pilti vaadates ei pruugigi kohe tüdrukut näha, kuna ta jääb suure tamme alla varju.
Kõige kaugemale ehk kõige kaalukamaks jõudis kasvada Aleksander Krims, kelle loomingu hiilgeaeg jääb 1920-30. aastate vahele. Vikerlastest pole varem ühisnäitust korraldatud, küll on käsitletud pea kõigi loomingut eraldi. Käesoleva näituse puhul ilmub veebruariks ka kataloog. Näituse idee pärineb Tiiu Talvistult, kes puutus vikerlastega kokku A. Laikmaa ateljeekooli näitust tehes. Lisasin omaltpoolt veel nendega üheealise Herbert Lukk`u ja vaid mõni aasta noorema Eduard Wiiralti. Esimese, kui vähetuntud, kuid äärmiselt huvitava ja paljutõotava kunstniku, kelle elu lõppes samuti Vabadussõjas. Teise kui näite „... mis oleks võinud tulla, kui....“. 1903. a. jaanuaris ilmus Teataja esiküljel kuulutus, et küllaldase hulga soovijate korral tahab kunstnik Tallinnas figura-maalimise, joonistuse- ja maalimisekursust anda. Esialgu oli kursus kavandatud kaheksanädalasena, kuid ühtlasi märgitud, et seda soovi korral pikendatakse
a. domineeris Eestis kunst, mis rahulikult, aga meelelise tundlikkusega kujutas lihtsaid, igapäevaseid motiive. Eesti 1930.aastate maalikunstis oli koloriit tähtsam kui joonitus, plastiline modelleering või hele tumeduse kasutamine. Sellel ajavahemikul sündis väga palju uusi ja andekaid kunstnikke. 17. Kuidas muutus E. Viiralti looming 1920ndatel ja 1930ndatel. Näited 1943 oli ta muutunud realistlikumaks, murelikumaks. Näib, nagu oleks Pariisis 1920. aastatel toimunud Wiiralti arengus tõus ülespoole, mille tipuks sai 1930. aastate alguses võimas kolmik "Põrgu" (1930-1932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito). Neid töid võiks lugeda nii sisult kui vormilt Wiiralti loomingu esimese perioodi kokkuvõtteks. 1933. aastal toimus Wiiralti loomingus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad pehmelakk, kuivnõel ja akvatinta
Kaunas, Varssav,Krakov, Brüssel, Cleveland, Chicago, Boston, Baltimore, New York, Strasbourg, Amsterdam, Johannesburg, Roomas, Varssav, Antverpen ja see list pole veel isegi lõplik. Tähelepanuväärseim auhind tuli õuele 1937. Aastal, kui 21'st teosest koosnev väljapanek Viini Kujutavate Kunstnike Seltsi näitusel tõi talle kuldmedali. 1936. aastal korraldati Wiiralti ulatuslik isiknäitus ka Tallinnas ja Tartus ning 1937. aastal Helsingi Taidehallis. 25. septembril. 1939 saabus Wiiralt tagasi Eestisse. 5 NELJAKÜMNENDAD Eesti sattus uuesti võõrvõimu alla, aeg oli väga ebastabiilne. Rahvast
Ta läks öösel seda joonistust Tiinale ära viima, aga avastas, et Tiina oli Kaarliga väga lähedaselt ja intiimselt koos. Ivo pettus ning haus kättemaksu. Taavi meenutab oma pagulusse asumise teekonda. Nad olid paljudes põgenikelaagrites, kuni lõpuks 1945. aastal oli rootsi heaoluühiskonnal õnnestunud peaaegu kõik põgenikud oma õigetesse kohtadesse paigutada ja põgenikelaagrid likvideerida. Tema esimene korter oli väike, aga seinal ilutses juba peaaegu algusest peale Wiiralti reproduktsioon ,,Lamav tiiger". Tiiger ei näi otseselt kuri. Ainult äraootav. Valve Karam tutvustab Taavile ja Ivole linna. Taavi ei tunne Tallinnat ning tal hakkab häbi, sest ta ei tea Eesti kultuuri kohta palju. Nad istuvad Harjumäe suvekohvikus, Ivo lahkub ootamatult. Valve räägib Taavile loo, kuidas Ivo päästis tema isa venna Valdeko. 1941. aastal Kehras andis keegi Valdeko peidupaiga Kuusiku küüni taga üles ning sakslased piirasid küüni sisse
Vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Nt: Perekonnaseadus (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. 8.6.1.3. Muud trükised Arhiivimaterjalid. Arhiivi nimetuse lühend, fondi (f), nimistu (n), säiliku (s), lehekülje(l) number kui säilik, lehekülgede arv. Kirjanduse loetelus: Diplom Kaitseliidule. (1935). ERA, f. 1962, n. 1, s. 270. Auaadress K. Pätsile. (1924). ERA, f. 1278, n. 1, s. 274. Wiiralt, E. (1917). Paarike tänaval. EKM G 13836. Wiiralt, E. (1946a). E. Wiiralti kiri Pariisist N. Poomile Stockholmi, 16. oktoober 1946. EKM arhiiv. Wiiralt, E. (1946b). E. Wiiralti kiri Pariisist N. Poomile Stockholmi, 6. november 1946. EKM arhiiv. Wiralt, A. (1867). A. Wiralti sünni registreerimine. SMPO arhiiv, f. 23, s. 644. EELK Järva-Peetri koguduse 1867. a sünnimeetrika kanne nr 184. Tekstis: (Diplom Kaitseliidule, 1935). (Auaadress K. Pätsile, 1924). (Wiiralt, 1917). (Wiiralt, 1946a). (Wiiralt, 1946b). (Wiralt, 1867).
Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. · 1945 sattus Viiralt Rootsi elama ja sealt edasi uuesti Pariisi. · Lõplikult pöördus kunstnik tagasi Pariisi 1946. aasta sügisel. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. · Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt lahkus 55-aastasena ning ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. "Võrumaa jutud", "Muinasjutud", "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast tööd: "Põrgu" "Kabaree" "Jutlustaja", ,,Lamav Tiiger" Sõjapäevadel sündisid " Eesti neiu"
8 Graafika Eesti Vabariigis Eduard Wiiralt sündis 20. märstil 1898. aastal. Ta õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis aastatel 1915-1919. Ta on õppinud ka Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallases ning Dresdeni Akadeemias. Oma õpinguid alustas ta skulptuuri ja trükkimisega, kuid hiljem avastas ta enda jaoks graafika, mida iseseisvalt õppis. Wiiralti varasemates töödes võib leida hilis-saksa mõjutusi, tema hilisemad loomingud on sürrealistlikus stiilis. Wiiralt on pidanud näitusi Prantsusmaal, Saksamaal, Venemaal, Belgias, Itaalias jpt riikides. Tema kuulsamad tööd on ,,Põrgu"(1930-32), ,,Kabaree"(1931), ,,Maastik Pariisi lähedal"(1937), ,,Lamav tiiger"(1937). Töödele ,,Noor araabia poiss" (1940) ja ,,Berberinaine kaamliga" (1940) sai ta inspiratsiooni oma reisist markokosse
3.5.7. Trükis avaldamata allika kirje (käsikiri, arhiivimaterjal jms) 1. Autor(id). (Aasta). Pealkiri. [Materjali liik]. Ilmumiskoht. Paaver, A. (2002). Klienditeenindus. [Loengukonspekt]. Käsikirjaline materjal autori valduses. 2. Pealkiri. (Aeg). Arhiivi nimetus, täpsustavad andmed (nt fond, nimistu, säilik, leht). Auaadress Konstantin Pätsile. (1924). Eesti Riigiarhiiv, f 1278, n 1, s 274. E. Wiiralti kiri Pariisist N. Poomile Stockholmi. (16.10.1946). EKM arhiiv. 3.5.8. Audiovisuaalse allika kirje Autor(id). (Täpsustus). (Ilmumisaasta). Pealkiri. [Film/kassett/CD]. Ilmumiskoht. Rebane, T. (Režissöör). (s.a.). Jõulujutud. VAT muinasjutt. [Kassett]. Tallinn: Eesti Raadio. Agu, M. (Produtsent). (1997). Kodused tantsud. [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. 3.6. Lisad Lisad asuvad töö lõpus ja sinna paigutatakse materjal, mida ei ole otstarbekas esitada töö
Kuid vaatamata erakordsele rikkusele on Kalle kaunis tagasihoidlik ja ise kunstikaupmeestega ei suhtle. Selleks kasutab ta oma vana sõbra Siimu abi, kellel ei ole midagi selle vastu, et avalikkus teda kirglikuks kunstihuviliseks peab. Lisaks tuleb tõde tunnistada, et sõber Siim vaatab ise ka meeleldi kauneid maale ja seetõttu meeldib talle Kallet aidata. Kord, ühel juunikuu pärastlõunal (täpsemalt 17.06.2012), palub Kalle minna Siimul kunstikaupmees Peebu juurde ja osta temalt Eduard Wiiralti joonistus ,,Daamid". Kuna Siim on ise ka päris varakas, siis ei pea Kalle vajalikuks pildi ostmiseks raha Siimule kaasa anda, vaid lubab hiljem vajaliku ostuhinna tasuda ja lisaks ühe hea margiveini kinkida. Siim lähebki 20.06.2012 kunstikaupmehe juurde, kaupleb osavalt esialgset turuhinnale vastavat müügihinda viie protsendi võrra madalamaks, tasub ostuhinna ja võtab Wiiralti teose kaasa. Lepingu p 2.2 kohaselt on maali hinnaks 25 000 eurot.
metallplaadil tumedad kohad. Nii ilmus vaskplaadile pildistatud kujutis. 2. "Uusasjalikkus" ja "Uus nägemine" Uusasjalikkus (saksa Neue Sachlichkeit) on ekspressionismile vastanduv kunstisuund, mis sai alguse 1920ndatel Saksamaal maalikunsti suunana.See oli ühelt poolt ekspressionismi jätk, teisalt aga reaktsioon sellele. See levis ka kümnendi teisel poole eesti kunstis. Selle eredamaid näiteid eesti kunstis on Juhan Muksi "Eduard Wiiralti portree" (1925), mis on maalitud vahetult enne mõlema kunstniku siirdumist Pariisi. Uusasjalikkus fotosPitoreskne foto läks moest pärast Esimest maailmasõda. Pitoresksed ja sentimentaalsed teemad ei sobinud kokku sõjaga seotud vägivallaga. Kuigi seda viljeldi veel ka aastaid hiljem, leidis põhilistes kunstikeskustes aset muudatus teravama realistlikuma stiili poole, millist viljeles Saksamaal Uusasjalikkus ja California rühmitus ,,f/64"."Neue
annaabi.ee 
