suhtusid küsitlusse väga mõistvalt ja olid rõõmsad. Esimene naine kellelt esitasime küsimuse kuidas tema kujutab Eestit ette 20 aasta pärast, vastas järgmiselt: ,,Eestis on võimul endiselt Reformierakond ja midagi pole muutunud." Teine naine lisas: ,,Eestis on suur palgalõhe, on käputäis ülirikkaid, aga enamus on vaesed ja lahkuvad siit esimesel võimalusel." Kolmas naine arvas sootuks, et noored on Eestist ära läinud ja sisse on toodud võõrtööjõud. Lõppu lisas veel murelikult: ,,Tänaval on näha palju värvikirevaid inimesi." Lisaks küsisime veel inimestelt, kas eesti keel on nende arvates hääbumas? Enamus arvas, et puhas eesti keel on kadunud. Üks küsimusele vastaja arvas, et tulevikus kaotab eesti keel täielikult oma tähtsuse. Arvati ka, et tulevikus kannatab kirjaoskus, sest juba praegugi on arvuti muutunud tähtsaks osaks inimeste elus.
jooksul ligi kaks korda, sureme rahvusena lihtsalt välja. Jätkusuutlikuks peetakse riiki, kus üle 65-aastased moodustavad kogurahvastikust 7 või vähem protsenti. Eestis on see protsent aga 16,3. Enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides on vanurite osakaal rahvastikus väga suur. Ning nende osakaal suureneb pidevalt madala sündimuse ja keskmise eluea pikenemise tõttu. Eestis on selle taga suures osas Teise maailmasõja ajal Nõukogude Liidust sisse toodud võõrtööjõud, kes nüüd on jõudnud pensioniikka.Selleks, et tagada Eestis demograafiline jätkusuutlikus, tuleks suurendada sündimust nii palju, et sündide arv ületakse surmade arvu. Väga tähtsa osa meie maast moodustavad siiski noored. Ka väikese rahvaarvuga ühiskond võib olla jätkusuutlik, kui igal lapsel on võimalus saada haridus, võimalus toituda tervislikult ning kasvada puhtas keskkonnas. Eestis on sellised võimalused enamustele lastele tagatud.
Soomlased saavad mitu korda suuremat palka koristamise eest,kui eestalsed saavad, poolakad aga mitu korda väiksemat. Eeslased minevat Soome koristajateks palga tõttu ja poolakad tulevat siia. On nii eestlastel,kui ka poolakatel niiöelda mured lahendatud, aga kuhu lähevad soomlased? Eestisse nad tulla ei saa,kuna siin on veel madalamad palgad,kui Soomes ja Poola pole neil ammugi mõtet minna,seega need soomlased,kellel pole praegu tööd,jäävadki tööta? See on selge näide,et võõrtööjõud ei aita muresid lahendada, sest kuskile tuleb ikka mingi tõrge ette. Muidugi on see võibolla isegi kasuks,kui poolakad tuleksid mustemat tööd meile tegema, aga sel juhul peavad nad ka siia elama jääma,eestalsed aga koliksid sel juhul Soome ( soomlased jätame praegu sellest kontekstist välja ja lähme edasi ainult poolakate ja eestlastega). Kolimised toovad kaasa aga migratsioon, seega muutub nii Eestis kui ka Soomes rahvastikus muutused.
1.Iseloomusta nüüdisühiskond ..vormus 19.saj seoses rahvustiikide tekkega. Kolm sektorit:turumajandus e. erasektor,avalik e. valitsemissektor, kodaniku ühiskond e. mittetulundussektor. Ise ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikkune seotus, täästuslik kauba tootmine, rahva osalemne ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus, inimõiguste tunnustamine. 2.Tööstusühiskonna põhijooned (leibkond-muutus) 1.Esikohal tööstuslik tootmine(konveir henry ford 1913)2.Range arvestus( time is money) 3.ratsionaalsus ja bürokraatia suurenemine(ametnike võim) 4.tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle 5.üksluisus korvamiseks loodi meelelahutustööstus 6. eraldustöö ja puhkesfäär 7.linna-ja maarahva suhte muutus 8.muutus leibkonna mudel- suur perekond asendus väikesega. 3.Iseloomusta postindustriaalset ühiskond 1.Tertsiaari e. teenindussektori kiire kasv 2.teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine 3. haritud spetsialistide suur vajadus...
on peale majandusliku heaolu ka rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. Paljud riigid on selle lahendamiseks sundinud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. Eesti rahvastiku olukord on keeruline- sündimus jääb alla suremusele, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond. Sellise ühiskonna on tekitanud just 1940.- 1950.aastatel Nõukogude Liidust sisse toodud võõrtööjõud, kes nüüd on jõudnud pensioniikka. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust nii, et sündide arv ületaks surmade arvu. Eesti inimestel on sageli ka pingerikka ja raske töö tõttu elujooksul tulnud ka halb tervis. Sageli surevad inimesed just meie riigis nooremalt, kui mujal maades ning taaskord surmade arv ületab sündimust. Asi ei lähe tasakaalu. Seetõttu tuleks võimaldada inimestele ka piisavalt puhkust, aega iseendale. Tervis on eelkõige tähtsam kui töö ja raha
Suurenes ideoloogiline surve MAJANDUS Kehtis plaanimajandus, erasektor puudus. Toodang vene turule Varimajandus ehk must turg salakaup (liha jne) Kollektiviseerimine kõik muudeti riigi omandiks 1945 maareform maa sundvõõrandamine, talude ülempiiriks kehtestati 30 ha, see ei toitnud ära. Otsiti kulakuid Industrialiseerimine suur-ja rasketööstuste rajamine, kaevandused, ei arvestatud Eesti oludega. Probleem võõrtööjõud. Eestis puudusid spetsialistid ja neid toodi NL-ist sisse, kuid teistest nõukogude liiduvabariikidest ärgitati Eestisse tööle, et eestlased oleksid rohkem venekeelse elanikkonna keskel ja ei saaks tööd Sulaperiood · Ideoloogilise surutise vähenemine, inimesed said natuke rahulikumalt hingata. Rehabiliteerimine inimeste ühiskonda tagasilülitamine, tunnistati, et on tehtud vigu, et palju inimesi süütult represseeriti, vangilaagrite tühjenemine
inimesi,» leidis naine. Nõudlust mõjutavad tegurid Tarbijate harjumuste ja eelistuste muutus Sikkuti sõnul on Eesti probleem hoopis see, et meil diskrimineeritakse liiga palju vanemaealisi inimesi, kes tahavad tööjõuturule tulla. «See, kui palju värbamisel vanust arvesse võetakse, on ehmatav! Meil on ajakirjanduses lood, et 55. aastasel eriharidusega inimesel on keeruline tööd leida,» kirjeldas minister probleemi. «See ei tohiks nii olla.» Võõrtööjõud pole lahendus. Tema hinnangul tuleks ettevõtetel rohkem panustada sellele, et töökeskkond oleks mitmekesine ja et seal oleks esindatud väga erinevas vanuses inimesed. «See on hoiakute küsimus, mida seadusesse raiuda ei saa. Selle nimi on ühiskondlik sidusus,» andis minister siiski märku, et seda pole kavas seadusega reguleerida.
Vanusegrupid 60-64 65-69 70-74 75-79 Terviseseisund Terve 51,8 36,3 42,7 42,7 Tervisehäired 37,0 43,8 30,0 32,6 Tõsisemad tervisehäired 25,8 28,4 33,0 27,3 Toimetuleku piirangud 9,8 31,2 17,7 24,4 Allikas: Terviseuuring 2006, Tervise Arengu Instituut Võõrtööjõud tekitab enda rahva seas suuremat töötust, kuid kui kasutada ära töötust, siis peaks võimaldama enda töötutel rohkem ümberõpet teha. Kiiresti arenev tehnoloogia teeb täiskasvanute täiendõppe möödapääsmatuks nii töötajate kui ka töötute jaoks. Eestis on täiendõppes osalevate töötajate osakaal palju väiksem kui mujal Euroopas. (Tööturu… 2014) Kutseharidus ei ole Eestis kuigi populaarne, aga sellise haridusega noori oleks vaja.
· Paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet · Suureneb prostitutsioon, narkomaania, salakaubavedu, · Elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik alkoholism kultuuriidentiteet · Kaob kultuuriline omapära, hävib kohalik identiteet, · Paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri kui tuuakse sisse odav võõrtööjõud · Konfliktid kohalike ja turistide vahel Nendes piirkondades, mida turistid massiliselt külastavad, suureneb koormus loodusele. Võivad hävida taime- ja loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. Kaudselt suureneb surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi.
· Tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad, sh ka kinnisvara hinnad. · Töö hooajalisus. · Kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja. Keskkonnale: · Kasvab liiklusintensiivsus, suureneb müra, tekivad liiklusummikud. · Kaovad loodusmaastikud, kahjustub looduskeskkond. · Suureneb reostus. Sotsiaal-kultuuriline: · Suureneb prostitutsioon, narkomaania, salakaubavedu, alkoholism · Kaob kultuuriline omapära, hävib kohalik identiteet, kui tuuakse sisse odav võõrtööjõud. · Konfliktid kohalike ja turistide vahel. MÕISTED Kõrgtehnoloogiline tootmine-uurimis-ja arendustöö. Teaduspark-koht või paikkond, kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi. Logistika- on see tarneahela juhtimise osa, mis planeerib, teostab ja kontrollib lähtepunkti ja tarbimiskoha vahel õigeimaid ning efektiivseimaid kaupade, teenuste ja kaasneva informatsiooni edasi- ja tagasisuunalisi voogusid ning hoiustamise
kvaliteet narkomaania, salakaubavedu, · Elustuvad ja säilivad traditsioonid, alkoholism tekib kohalik kultuuriidentiteet · Kaob kultuuriline omapära, · Paraneb suhtumine erinevatesse hävib kohalik identiteet, kui rahvastesse ja nende kultuuri tuuakse sisse odav võõrtööjõud · Konfliktid kohalike ja turistide vahel Nendes piirkondades, mida turistid massiliselt külastavad, suureneb koormus loodusele. Võivad hävida taime- ja loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. Kaudselt suureneb surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada
4. Majandus 4.1. Tööstus Lesotho on geograafiliselt ümbritsetud Lõuna-Aafrikast ja on sellega ka majanduslikult integreeritud. Lesohto majandus põhineb põllumajandusel, elusloomadel, tootmisel ja kaevandamisel. Sõltub tugevalt tööliste sissevoolust, rahaülekannetest ja Lõuna-Aafrika tolliliidu laekumistest. Enamus majapidamisi elatub põllumajandusest. Ametliku sektori töötajaskond koosneb peamiselt naistöölistest rõivatööstuses. Mehestöölised on sisserännanud võõrtööjõud, Lõuna-Aafrikas peamiselt kaevurid perioodiks 3-9 kuud. Lisaks Lesotho valitsuse töötajad. Peaaegu 50% rahvastikust teenib tulu läbi mitteametliku teraviljakasvatuse või loomakasvatuse. Ligi 2/3 riigi tulust tuleb põllumajandussektorist. Vahemikus 1995-2003 langes alla vaesuspiiri elavate inimeste osakaal 48 protsendilt 44 protsendile. Lesotho on jätkuvalt „Madala Inimarengu“ riikide hulgas (koht 160 187-st).
Nt kui naine teeb sama tööd, mida mees, siis reaalselt saab naine sama töö eest vähem palka. 16. Kirjutage 2 probleemi, mis siis juhtub ühiskonnas, kui, rahvastik vananeb? Kuidas selliseid probleeme leevendada? Põhjendage oma vastust. 1) Liiga vähe maksumaksjaid- tõsta makse või pensioniiga, sest muidu pole inimesi, kes suudaksid ülal pidada riiki ning maksudest pole võimalik maksta pensione 2) Töövõimeliste inimeste vähesus- võõrtööjõud, meelitada väliseestlased tagasi kodumaale, sest maksumaksjate vähesuse korral tuleb tõsta makse ning see tekitaks rahulolematust rahva seas. 17. Miks eksisteerivad Eestis soolised palgaerinevused? Põhjendage vastust. Eestis puudub sooline võrdõiguslikkus, sest eelistatakse ja usaldatakse rohkem mehi,. Naised saavad täpselt sama töö eest vähem palka. 18. Võrrelge erinevaid ühiskonnamudeleid-agraar-, industriaal-, postindustriaal-
Sotsiaal-kultuuriline: Sotsiaal-kultuuriline: paraneb teeninduskultuur ja teenuste suureneb alkoholist, narkomaania ja kvaliteet. salakaubavedu. elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kaob kultuuriline eripära. kohalik kultuuriidentiteet. tuuakse sisse võõrtööjõud. paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri. konfliktid kohalike ja turistide vahel. Liik Transpordiliigi eelised ja Milleks sobib kõige puudused enam? Auto- Vedu kiire ja paindlik. Vajab palju tööjõudu, Väikesemahulised kaubad: toidu –
kultuuriruumidest pärit välisüliõpilased. Psühholoogilist ja sotsiaal-kultuurilist kohanemist mõjutavad võrdselt nii kodune kultuuriruum, isiksuseomadused kui ka vastuvõtva kultuuriruumi iseloomulikud jooned. Mida sarnasemad on mõlemad kultuuriruumid, seda lihtsam on ka kohanemisprotsess nii saabumisel kui lahkumisel. Lahkumisstressi võib seega tunda nii kodust lahkudes kui ka sihtkohast koju tagasi sõites. Kohanemist hõlbustab elu kohalikus perekonnas. Võõrtööjõud Traditsiooniliselt tähendas äriasjus reisimine pikemat viibimist väljaspool oma kultuuriruumi näiteks palgati juhtivtöötaja või spetsialist viieks aastaks, tagati talle elamiseks vajalik ning töö kogu perioodi jooksul. Tänapäeval on paranenud nii rahvusvaheline transport kui kommunikatsioon, mistõttu meeskonnaliikmed võivad tegutseda eri riikides, suhelda omavahel telesilla või e-posti teel ja kohtuda reaalelus vaid harvadel kordadel
majanduslikult integreeritud. Lesohto majandus põhineb põllumajandusel, elusloomadel, tootmisel ja kaevandamisel. Riik on tugevalt sõltuvuses tööliste sissevoolust, rahaülekannetest ja Lõuna-Aafrika tolliliidu laekumistest. Enamus majapidamisi elatub põllumajandusest.............................................................10 Ametliku sektori töötajaskond koosneb peamiselt naistöölistest rõivatööstuses. Üldjuhul on meestöölised sisserännanud võõrtööjõud, kes laekuvad 3-9ks kuuks kaevuritena töötama. Lisaks Lesotho valitsuse töötajatest...............................10 Peaaegu 50% rahvastikust teenib tulu läbi mitteametliku teraviljakasvatuse või loomakasvatuse. Ligi 2/3 riigi tulust tuleb põllumajandussektorist...................10 3.2Rahvusvahelised ettevõtted.........................................................................10 Rahvusvahelised ehk hargmaised firmad on sellised ettevõtted, mis tegutsevad
Kaugtöö Eestis 14 5. KASUTATUD ALLIKMATERJALID Kaugtöö avalikus halduses. (26.09.2008). Raport Peaministri tööle. [http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/ahb/toogrupid/kokovkin.htm]. Arhipelaag. (21.09.2008). [www.arhipelaag.ee]. Eestimaa roheliste häälekandja. Grüüne. (21.09.2008). [www.gryyne.ee]. ÄP-18.06.2007;kogumik ,,Töö ja pere") Oma Saar. Saarlaste päevaleht. (21.09.2008). Võõrtööjõud ei ole lahendus. Egon Valdaru. [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=2576] Aktiva. (21.09.2008). [http://test.rus.aktiva.ee/2560/AddToCart/Eestis käivitubEL toohoiveprojekt puuetega inimestele.html] Äripäev. (21.09.2008). Uuring: vaid 3,5% täiskasvanud elanikkonnast teeb kaugtööd. Viktoria Korpan. [http://ap3.ee/default2.aspx?ArticleID=544e2678-e30b-4950-a79b- 3206c3bceaa5]. Maaleht. (21.09.2008). [http://www.maaleht.ee/2008/09/10/uudised]. Naat, E. (2008)
põllumajandusühiskonnas? *infoühiskonnas info kogumine, töötlemine ja kasutamine muutus peamiseks elu aluseks majanduses ja teistes valdkondades. *tööstusühiskonnas teenindussektori osatähtsus suurenes *põllumajandusühiskonnas peamiseks elatusallikaks karjakasvatud ja põlluharimine. 2. kas järjest suurenev võõrtööliste osa on maailmamajanduse globaliseerumise positiivne või negatiivne tagajärg? Põhjenda oma arvamust. *Firmadele ja ettevõtetele on see hea kuna võõrtööjõud lepib väiksema palgaga, aga riigi oma rahvale on see negatiivne, paljud jäävad ilma tööst ja ei leia enam sobivat . Tekib töökohtade puudus Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi.Püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, eesmärgiks vähendada ebavõrdsust ja tagada võrdne võimalus kõigile. Heaoluriigile iseloomulikud tunnused: *vaesuse leevendamine
ümberõpped, tööandjate julgustamine. Vaesus. Kuritegevus. Piirkondlikud erinevused. Sotsiaalpoliitika. HEAOLURIIK Püüab vähendada indiviidi riske ja parandada toimetuekuvõimalusi, sekkudes majandusse ja tulude jaotamisse. Haridus, tervishoid, perepoliitika. Ühishüved. Ressursside ülekandmine. JÄTKUSUUTLIKKUS rahuldab praeguse plvk vajadused ja püüdlsued, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Rahvastikutaaste probleemid (vananeb ja väheneb-> võõrtööjõud, et tõsta maksulaekumust). Rahvastiku kvaliteet (tööpotentsiaal, kaasatus). Põhimõtted: keskkonnakaitse, elukvaliteet, lõhede vähendamine regioonide ja sots klasside vahel, kultuur- mitmekesisus, erinevate seisukohtade kuuldavus poliitikas. Võimu legitiimsus (rahvaga sama väärtuste jagamine). ÜRO "Agenda 21" üleilmne keskkonnastrateegia MAJANDAMINE MAJANDUSRESSURSID- tootmistegurid: maa (kliima, maavarad), inimkapital, kapital (reaalkapital, finantskapital)
paraneb piirkonna väljanägemine puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi Sotsiaal-kultuuriline paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet; suureneb alkoholism, narkomaania, prostitutsioon, salakaubavedu; elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik identiteet, kultuuriidentiteet; tuuakse sisse võõrtööjõud, paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende konfliktid kohalike ja turistide vahel, kultuuri, Puhkemajanduse arengutendentsid ja seosed teiste majandussektoritega Massiturism tänapäevases mõistes sai alguse 50ndatel Suurbritannias ja levis sealt kiiresti edasi teistesse arenenud Euroopa riikidesse ning USAsse. Vanimad puhkemajanduse harud on tervisevetel ja kuurortides käimine. See arenes edasi nn
ning et lähtuda rohkem Euroopa kui terviku huvidest. Nõnda saab EL näiteks olla ühtselt üheks osapooleks rahvusvahelistes lepetes. Justiits- ja siseküsimused 20. Justiits- ja siseküsimustega võiksid liikmesriigid tegeleda ka siseriiklikult. Miks siis ikkagi hakati Euroopa tasandil tegema koostööd justiits- ja siseküsimuste valdkonnas? a) kasvanud piiriülene liikumine EL-is ja väljastpoolt – suurenes töökoormus, kuritegevus, võõrtööjõud. b) uuenenud tähelepanu vabal liikumisel, tugevatel välispiiridel – ehk taheti, et inimesed saaksid vabalt ELi piires liikuda (tugev välispiiride kontroll eesmärgiga kaotada sisepiirid) ning selleks peab koostööd tegema c) Schengeniga lihtsustati väljaandmisprotseduuri 21. Mis on takistanud koostöö arenemist justiits- ja siseküsimuste valdkonnas? Kas ja kuidas on Amsterdami ja Lissaboni lepingud kaasa aidanud parema koostöö
organisatsiooni efektiivselt toimima. Kliendiandmebaas kriitilise tähtsusega. Sama tarnijad. 4) Teadmuskapital- Teadmised on kallis vara, mida vähe kasutatakse ja kehvasti juhutakse. Teadmisi võib säilitada grupis, kes need omandas või siis teha teatavaks kogu organisatsioonile. Teadmusjuhtimise peamine väljakutse on teha teadmised kättesaadavaks ka teistele. 6 23. Eesti tööjõuturgu iseloomustavad trendid. Võõrtööjõud kui rohi maailma rahvastiku vananemiseks. Võidab riik, kes suudab leida töötava mudeli vananeva rahvastiku rakendamiseks. Eesti vananeb ja töökäsi napib soovitakse tõsta pensioniiga, et inimesed püsiksid tööturul kauem. 24. Tasakaalus tulemuskaart ja selle neli perspektiivi. 1992.a Harvarsi professor Robert Kaplan ja konsultatsioonifirma juht David Norton avaldasid artikili pealkirjaga ,,Tasakaalus tulemuskaart: tegurid, mis viivad
Sotsiaal-kultuuriline paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet; suureneb alkoholism, narkomaania, prostitutsioon, salakaubavedu; elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet; kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik identiteet, paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri, tuuakse sisse võõrtööjõud, konfliktid kohalike ja turistide vahel, Mõisted: isiku-, äri- ja avaliku sektori teenused, logistika, kohalikud ja kaugveod, transiitveod, mugavuslipp, positiivne ja negatiivne kaubandusbilanss;
· paraneb teeninduskultuur ja Sotsiaal-kultuuriline teenuste kvaliteet; · suureneb alkoholism, narkomaania, · elustuvad ja säilivad traditsioonid, prostitutsioon, salakaubavedu; tekib kohalik kultuuriidentiteet; · kaob kultuuriline eripära, hävib · paraneb suhtumine erinevatesse kohalik identiteet, rahvastesse ja nende kultuuri, · tuuakse sisse võõrtööjõud, · konfliktid kohalike ja turistide vahel, Mõisted: isiku-, äri- ja avaliku sektori teenused, logistika, kohalikud ja kaugveod, transiitveod, mugavuslipp, positiivne ja negatiivne kaubandusbilanss; 29
tõhusalt teostada püstitatud eesmärke. P.Drucker eriline tegevus, mis muudab korratu jõugu efektiivseks, eesmärgile suunatud grupiks. M. Folett millegi saavutamise kunst inimeste kaudu. 5. Mis mõjutab juhtimist organisatsioonis? Juhtimist organisatsioonis mõjutab organisatsiooni väliskeskkond: Makrokeskkond koosneb: rahvusvahelised arengueeldused majanduslikud arengueeldused - sissetulek sotsiaal-kultuurilised arengueeldused iive, elanikkonna vanus; võõrtööjõud poliitilised ja õiguslikud arengueeldused uued seadused tehnoloogilised arengueeldused. Mikrokeskkond koosneb: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid organisatsioonid, mis kontrollivad ettevõtete tegeuvst (maksuamet, tolliamet, tööinspektsioon) strateegilised liitlased Juhtimist mõjutab veel: Organisatsiooni suurus mida suurem organisatsioon, seda tsentraliseeritum juhtimine (tippjuhtkond on suurim
· paraneb teeninduskultuur ja Sotsiaal-kultuuriline teenuste kvaliteet; · suureneb alkoholism, narkomaania, · elustuvad ja säilivad traditsioonid, prostitutsioon, salakaubavedu; tekib kohalik kultuuriidentiteet; · kaob kultuuriline eripära, hävib · paraneb suhtumine erinevatesse kohalik identiteet, rahvastesse ja nende kultuuri, · tuuakse sisse võõrtööjõud, · konfliktid kohalike ja turistide vahel, Mõisted: isiku-, äri- ja avaliku sektori teenused, logistika, kohalikud ja kaugveod, transiitveod, mugavuslipp, positiivne ja negatiivne kaubandusbilanss; 29
Majanduslikud: Tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad, sh ka kinnisvara hinnad; töö hooajalisus; kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja Keskkonnale: Kasvab liiklusintensiivsus, suureneb müra, tekivad liiklusummikud; kaovad loodusmaastikud, kahjustub looduskeskkond; suureneb reostus Sotsiaal-kultuuriline: Suureneb prostitutsioon, narkomaania, salakaubavedu,alkoholism; kaob kultuuriline omapära, hävib kohalik identiteet, kui tuuakse sisse odav võõrtööjõud; konfliktid kohalike ja turistide vahel Nendes piirkondades, mida turistid massiliselt külastavad, suureneb koormus loodusele. Võivad hävida taime- ja loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. Kaudselt suureneb surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi. MÕISTED
paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri, suureneb alkoholism, narkomaania, prostitutsioon, salakaubavedu; kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik identiteet, tuuakse sisse võõrtööjõud, konfliktid kohalike ja turistide vahel, Mõisted: isiku-, äri- ja avaliku sektori teenused, logistika, kohalikud ja kaugveod, transiitveod, mugavuslipp, positiivne ja negatiivne kaubandusbilanss;
paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri, suureneb alkoholism, narkomaania, prostitutsioon, salakaubavedu; kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik identiteet, tuuakse sisse võõrtööjõud, konfliktid kohalike ja turistide vahel, Mõisted: isiku-, äri- ja avaliku sektori teenused, logistika, kohalikud ja kaugveod, transiitveod, mugavuslipp, positiivne ja negatiivne kaubandusbilanss;
kultuuriidentiteet; veetmise rajatisi paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri, suureneb alkoholism, narkomaania, prostitutsioon, salakaubavedu; kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik identiteet, tuuakse sisse võõrtööjõud, konfliktid kohalike ja turistide vahel, Äri sektori teenused: teenused, mis osutatakse firmadele tootmisotstarbel. Avalik sektor- ehk riiklik sektor, osa rahvamajandusest, mille mooduustavad riigi- ja omavalitsuse ettevõtted ning fondid ja nende tegevus. Logistika- majandusharu, mis juhib, kordineerib ja optimeerib info-,materjali-, ja rahavoogudega ning
● Johannes (Ivan) Käbin - EKP Keskkomitee I sekretär(oskas kõigile meeldida); ● Aleksei Müürisepp - Ülemnõukogu Presiidiumi esimees; ● Artur Vader - Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (tahtis saada Käbini asemele, suri alkoholi tõttu); ● Valter Klauson - Ministrite Nõukogu esimees; ● Kõik neli meest olid vene päritolu; ● Jätkus tööstuse eelisarendamine ja võõrtööjõu sissevool (Ida-Virumaale ja Tallinnasse võõrtööjõud); ● Suurettevõtete rajamine (Eesti jaoks liiga suured); ● Balti Soojuselektrijaam (Narva lähedal, töötas põlevkivil); ● Punane Kunda (suurim tsemendivabrik, linnapilt muutus ühtlaselt halliks); Rahvamajandusnõukogud ● Loodi kohaliku majanduselu juhtimiseks(kujunduses vabad käed); ● 1960. Aastate keskel rahvamajandusnõukogud kaotati; ● Majandus allutati üleliidulisele kontrollile;
kultuurikeskkonna parandamiseks (restaureeritakse looduskeskkond hooneid, paraneb piirkonna väljanägemine suureneb alkoholism, narkomaania, prostitutsioon, Sotsiaalkultuuriline paraneb teeninduskultuur ja teenuste salakaubavedu; kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik kvaliteet; elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik identiteet, tuuakse sisse võõrtööjõud, konfliktid kohalike ja kultuuriidentiteet; paraneb suhtumine erinevatesse turistide vahel. rahvastesse ja nende kultuuri, Nendes piirkondades, mida turistid massiliselt külastavad, suureneb koormus loodusele- Võivad hävida taime- ja loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne- Kaudselt suureneb surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaha aja veetmise rajatisi.
vahetult ja operatiivselt vastavate kogukondade esindustega (võib olla koguni vastav minister). Riigi seadustega määratakse vastava kultuurautonoomilise kogukonna liikmete minimaalne hulk, mis annab aluse teda ametlikult tunnustada ja registreerida. Kogukonna liikmed peavad olema asukohamaa alalised elanikud või koguni kodanikud, reeglina on tegu põlvkondi asukohamaal elunejatega. Ajutised elanikud, turistid ning võõrtööjõud ei saa moodustada kultuurautonoomiat, samuti ei saa kultuurautonoomia kandjaiks olla okupeeriva riigi kolonistid, kui koloniseerimine tuvastatakse. § 4. KUTSEALADE OMAVALITSUS Kutsealade omavalitsus on spetsiifiline korporatiivne organisatsioon, mis ühendab antud elukutse (või nende grupi) esindajaid ja tegutseb nende huvides (arstid, advokaadid, meremehed jne). Tavaliselt moodustavad nad oma esindus- ja juhtiv-täitevorganid, korraldavad liikmete arvestuse. Rajaneb
annaabi.ee 
