Nägemine - Füüsika (0)

Silma joonis.
Mõelge oma silmast kui kaamerast, mis ümbritsevat maailma salvestab. Kui te midagi vaatate, peegeldub valgus sellelt objektilt ja siseneb teie silma, kõigepealt läbi selge kaitsekesta, mida nimetatakse sarvkestaks, seejärel läbi  pupilli , ehk augu teie vikerkestas, mis laieneb ja tõmbub kokku, et reguleerida siseneva valguse hulka, just nagu kaamera objektiivi ava.
ASTIGMATISM
See juhtub tavaliselt siis, kui  sarvkest  on ragbipallikujuline: ühelt poolt kumeram ja teiselt poolt lamedam ja mitte ümmargune nagu korvpall. Selline ebaühtlane kuju põhjustab silma sisenevate valguskiirte fokusseerumise võrkkestal mitmesse punkti, mitte ühte punkti, nagu normaalselt peaks.
Kui teil on astigmatism, tekib kujutise fookus silmas enam kui ühes kohas, sest silm on ebaühtlase kujuga. (joonis)
KAUGNÄGELIK
Kaugnägelikkust on võimalik korrigeerida , kandes sfäärilisi prille või kontaktläätsi. Vajalikud on täiendava optilise jõuga pluss-läätsed, mis võimaldavad lähiobjektidest terava pildi tekkimise.
Kui te olete kaugnägelik, fokusseeruvad nähtavad kujutised mitte võrkkestale, vaid selle taha. (joonis)
 LÜHINÄGELIK
Korrigeerimiseks on vajalikud miinus-läätsed, et silma optilises mõttes „nõrgestada“, võimaldades selge pildi tekkimise kaugemal asuvatest objektidest.
Kui te olete lühinägelik, ei fokusseeru kujutised silmapõhjal. Võrkkesta asemel koonduvad need punktis võrkkesta ees. (joonis)
Lühinägevuse, kaugnägevus jne ravivõimalused sõltuvad mitmetest teguritest, näiteks teie vanus, tegevused ja elukutse , kuid tavaliselt ravitakse seda kontaktläätsede või prillidega
VÄRVIPIMEDUS
Enamjaolt on värvipimedus kaasasündinud haigus, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel. Seetõttu haigestuvad sagedamini mehed (naistel on kaks X-kromosoomi ning kui üks neist kannab haigust, siis teine on tavaliselt terve ja seega haigus ei avaldu; meestel on üks X- ja üks Y- kromosoom ). 
Kõõrdsilmsus
Kui strabism on diagnoositud varakult, on selle ravi peaaegu alati efektiivne.
Kui võimalik, kirjutatakse välja prillid , mis korrigeerivad nägemishäiret. 
Treenimiseks on olemas ka spetsiaalsed silmaharjutused, mida õpetab silmaarst . 
Kui treenimine ei aita, tehakse silmalihastele operatsioon , kus paigutatakse silmalihaseid veidi ümber, nii et silm jääks otse vaatama.
Kõõrdsilmsus võib tekkida ka täiskasvanueas enamasti neuroloogiliste haiguste tagajärjel.