12)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport ja süntees 1)TSENTRIOOL 2) GOLGIKOMPLEKS – sorteeritakse ja pakitakse valke 3) RAKUMEMBRAAN – ümbritseb ja kaitseb rakku 4) MITOKONDER – Raku jõujaamad, toodavad energiat 1)RIBOSOOMID – Toimub valgusüntees 5)RAKUPLASMA e. tsütoplasma – täidab rakku, poolvedel mass 2)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport ja süntees 6)SILEDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport 3)RAKUTUUM – seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku tegevust 7)RAKUTUUMAMEBRAAN ...
1)TSENTRIOOL 2) GOLGIKOMPLEKS sorteeritakse ja pakitakse valke 1)RIBOSOOMID Toimub valgusüntees 3) RAKUMEMBRAAN ümbritseb ja kaitseb rakku 2)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK ainete 4) MITOKONDER Raku jõujaamad, toodavad energiat transport ja süntees 5)RAKUPLASMA e. tsütoplasma täidab rakku, poolvedel mass 3)RAKUTUUM seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku 6)SILEDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK ainete tegevust transport 4)RAKUKEST hoiab rakku koos 7)RAKUTUUMAMEBRAAN 5)RAKUMEMBRAAN ümbritseb ja kaitseb rakku 8)RAKUTUUM seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku 6)MITOKONDER Raku jõujaamad, toodavad energiat tegevust 7)GOLGIKOMPLEKS sorteeritakse ja pakitakse valke 9)TUUMAKE ...
ensüümid võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine, lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Karedapinnaline tsütoplasma võrgustik (T, L) Kardapinnalisel paiknevad valge sünteesivad organellid Mööda kanalikesi toimub ribosoomid. Sp see võrgustik ainete rakusisene liikumine, ongi kare. lisaks transpordile on
Vaatlustulemused E.Coli gram-negatiivne bakter, roosa värvusega kepikesed. Sarcina gram-positiivne bakter, värvus lillakas. Bakterite kogumid kokkidena. Lactococcus lactis gram-positiivne bakter, värvus lillakas. Lactobacillus plantarum gram-positiivne bakter, bakterite kogumid paiknevad kepikestena. Lactobacillus casei bakterite kogumid d paiknevad grupeeritult Lactobacillus lactis gram- positiivne, bakterite kogumid on grupeeritult, kepikeste võrgustik. Lactobacillus casei shirota kepikeste lühikesed ahelad Lactobacillus paracasei S1R1 gram-positiivne, osa kultuurist väga tihe, moodustunud tihe kepikeste võrgustik. Lactobacillus paracasei E1R4 moodustunud kepikeste ahelad. Lactobacillus rhamnosus 1 bakterite kogumid paiknevad võrgustikuna ja ka grupeerunult, kepikesed. Lactobacillus rhamnosus 2 üksikud kepikesed ja ka kepikeste ahelad. Lactobacillus acidophilus
Sotsiaalsed võrgustikud Mikk Mäesepp 095753 01.12.2010 Mikk Mäesepp 1 Kava Ø Sotsiaalne võrgustik Ø Sotsiaalvõrgu põhiobjektid Ø Kuus eraldavat sammu Ø Sotsiaalse kapitali väärtus Ø Funktsioonipõhine jaotus Ø Klassikaline interneti sotsiaalvõrgu platvorm Ø Mida sotsiaalvõrgu haldaja ise sellest kõigest võidab Ø Fakte interneti võrgustike kohta Ø Affiliate marketing 01.12.2010 Mikk Mäesepp 2 Sotsiaalne võrgustik
Nemad hoiavad informatsiooni failides,mida nimetatakse võrgukohtadeks. Võrgukohtades võib olla videolõike,animatsioone,muusikat ja pilte. Mõned võrguküljed on poed,mis müüvad igasugust kaupa,näiteks muusikat. Interneti ajalugu Mõte ühendada arvutid võrku tekkis 1950. aastatel.Selles nähti võimalust,kuidas Ameerika Ühend- riikide armeeüksused saaksid omavahel suhelda. 1970.aastatel hakkasid ülikoolid vahetama uurimistulemusi. 1990.aastatel arenes ülemaailmne võrgustik,mille võrgustik,mille võrgukohtadele võib igaüks vabalt. Kas tead? Sõnaühend "Internetis surfama" ilmus trükis esmaskordselt 1992.aastal.
valdkonnas. Pole sugugi juhus, et hierarhiad sattusid hätta just siis, kui ühiskonnad kõikjal maailmas hakkasid siirduma tööstuslikult tootmiselt kõrgtehnoloogilisele, infol põhinevatele tootmis vormidele. · Lame organisatsioon jab lõppkokkuvõttes tsentraliseerituks ja hierarhiliseks, muutub ainult tipu ja aluse vaheliste juhtimistasandite arv. · Võrgustik on rühm üksiksubjekte, kes tunnistavad ühiseid mitteametlike norme ja väärtusi, mis ületavad tavapäraste turutehingute vajadused. · Võrgustik erineb turust selle poolest, et on määratletav ühiste normide ja väärtushinnangute kaudu. See tähendab, et majanduslik vahetus võrgustiku sees toimub teistsugustel alustel kui tehingud turul. · Hierarhiast aga erineb võrgustik sellega, et ei rajane ametlikule võimusuhtele, vaid ühistele mitteametlikele
tulenev tasakaalustatud looduslik, majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne areng. Loodusvarad - inimkonna olemasoluks ning majanduse ja kultuuri edendamiseks tarvilikud keskkonnakomponendid: maavarad, muld, tuule- ja päikeseenergia, õhk, vesi, organismid ning nende kooslused jm, ka ökoloogilised olud kliima. Maastik - keskkonna osa, nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad loodustegurite ja inimtegevuse mõjud ning koosmõjud. Natura 2000 võrgustik - kaitstavate alade võrgustik Euroopa Liidus, mille eesmärk on säilitada ning ka taastada väärtuslikke ja ohustatud elupaigatüüpe, ühtlasi kaitsta ohustatud liike ning nende elupaiku. Natura 2000 võrgustik koosneb linnudirektiivi4 artikli 4 lõike 1 ja 2 alusel valitud linnualadest ning loodusdirektiivi artikli 3 lõike 1 ja artikli 4 alusel valitud loodusaladest. Poollooduslik kooslus ehk pärandkooslus pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala
Sarcina gram-positiivne bakter, värvus lillakas. Tüved kokkidena. 1. Lactococcus lactis gram-positiivne bakter, värvus lillakas. 2. Streptococcus termophilus kepikeste väikesed ahelad. 5. Lactobacillus plantarum gram-positiivne bakter, tüved paiknevad kepikestena, moodustunud on mõned kogumid. 6. Lactobacillus casei tüved paiknevad grupeeritult 7. Lactobacillus lactis gram- positiivne, tüved on grupeeritult, kepikeste võrgustik. 8. Lactobacillus casei shirota kepikeste lühikesed ahelad 9. Lactobacillus paracasei S1R1 gram-positiivne, osa kultuurist väga tihe, moodustunud tihe kepikeste võrgustik. 10. Lactobacillus paracasei E1R4 moodustunud kepikeste ahelad. 11. Lactobacillus rhamnosus 1 tüved paiknevad võrgustikuna ja ka grupeerunult, kepikesed. 12. Lactobacillus rhamnosus 2 üksikud kepikesed ja ka kepikeste ahelad. 13
Seminar: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohestruktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. Võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega (pidev katkendlik) ning väga mitmekesise koostisega. Tiheasula haljastu on inimtekkeline, haljastustegevuse ja taimkatte iseenesliku arenemise koondtulemus linnas ehk rohestruktuur. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: · tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad
Kondrotsüüt e. kõhrerakk Kõhre interterritoraalne substants Kõhre- Hüaliinne kõhrkude territoorium Kondrotsüüt Kollageensed kiud Fibroosne kõhrkude Kondrotsüüt Elastsete kiudude võrgustik Elastne kõhrkude Hüaliinne kõhrkude · Levinuim kõhrkoeliik embrüo kõhreline skelett, roidekõhred, nina, kõri, trahhea ja bronhide kõhred katab liigespindu · Mikroskoopiliselt on sinakas, klaasjas (hyalos, Kr. klaas) · Intertsellulaarsubstants sisaldab kollageenseid fibrille, kuid need ei ole nähtavad põhiaine ja fibrillide lähedase valgusmurdvuse indeksi tõttu · Kondrotsüüdid paiknevad kõhreõõntes e. -lakuunides 2- 4 kaupa nn
metabolismireaktsioonid. Omavad oma DNAd ja ribosoome. 2. Ribosoom – toodab valke. Koosnevad RNA-st ja valgust. Viivad läbi valgusünteesi. Ilma valkudeta rakk ei tööta. 3. Rakutuum – haldab infot ja reguleerib raku tegevust. DNA ei tohi välja tulla, sest muidu tekivad vead. Ümbritsetud kaksikmembraaniga. 4. RNA – säilitab ja vahendab infot 5. Valgud – nö töötajad 6. Tsütoplasma võrgustik (endoplasmaatiline retiikulum) – ladu, logistika. Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi. Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane. 7. Golgi kompleks – sisemine logistika. Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine,
VÕIM ÜHISKONNAS Õpik, lk 44 - 49 KUS ESINEB VÕIM INIMSUHETES KOOLIS PEREKONNAS TÖÖL VÕIMU OLEMUS M. WEBER KUI ÜKSIKISIKU VÕI GR. SUUTLIKUST MÕJUTADA TEISTE TEGEVUST NING SAAVUTADA SEL VIISIL OMA HUVIDE ELLUVIIMINE. ERIPÄRAKS ON SEE, ET VÕIM ON JAOTUNUD ÜHISKONNAS EBAVÕRDSELT. DOMINEERIMINE ÜLEKAALUS OLEMINE VÕIMU RESSURSSID AINELISED (OMAND, KAPITAL) VAIMSED (TEADMISED, KOGEMUSED) VÕIMU TEOSTAMISE MEETOODID AUTORITEET SUND TRADITSIOONIDEGA SEOTUD ISIKUD KARISMAATILISED ISIKUD RIIGIVÕIMU ERIPÄRA REGULEERITUD VÕIMUSUHTED KUULUVAD ÜHISKONNA REGULEERIMISE JUURDE VÕIMU ARENEDES TEKKIS VAJADUS INIMESTE JA ASUTUSTE JÄRELE, KELLE ABIL VALITSEDA RIIGIVÕIMU AINUOMASED TUNNUSED KEHTESTADA SEADUSI KOGUDA MAKSE KASUTADA VÄGIVALDA OTSUSED ON KOHUSTUSLIKUD KORRALDADA IGAPÄEVAELU ESINDADA RIIKI RAHVUSVAHELISES SUHTLEMISES SELGE VÕIMUASUTUSTE HIERARHIA RIIGIVÕIMU KOMPONENDID SOTSIAALSED ASU...
Osama bin Ladeni tuumikgrupp võib olla praeguseks isegi liiga nõrgestatud, et see veel üldse tähtsust omaks. On näha Al Qaeda märgatavat evolutsioneerumist, sama peavad tegema ka seda uurivad eksperdid. Algselt - enne ja pärast 11. septembri rünnakuid - imestasid analüütikud, kas see mõistatuslik organisatsioon on struktureeritud nagu korporatsioon, riskikapitalifirma, frantsiisoperatsioon, sihtasutus, sotsiaalne või organisatsiooniline võrgustik - või kõik eelpoolmainitud. Täna, mil Al Qaedal on rohkem liitunuid, on võrgustiku- ja frantsiisikontseptsioon küll alles jäänud, kuid rõhk on nüüd pandud Al Qaeda arenemisele detsentraliseeritud, amorfseks ideoloogiliseks liikumiseks - globaalseks dzihaadiks. Kuna nõnda vähe Al Qaeda organisatsioonist on kindlat, siis peavad terrorismivastased analüütikud ja strateegid olema valmis adapteerima oma vaateid vahetunud realiteetide ja väljavaadetega
NATURA 2000 Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Üldised põhimõtted: · kaitsta Euroopa väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti · Linnastumine, infrastruktuur ja tööstuse areng, põllumajanduse intensiivistumine ja saastatuse suurenemine ohustavad paljusid loome, taimi ja linde
Nimi: Ragne Lubjak_____________________Kool: Käina Gümnaasium______Klass: 8b ______ Toiduahel ja toiduvõrgustik Sissejuhatus Tänases tunnis uurid organismidevahelisi seoseid toiduahelates ja toiduvõrgustikes. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/toiduahel Enne töölehe edasist täitmist loe läbi toitumisseoste teooria ning mudeli kasutusjuhend need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid ülesande tüüpe ning leia organismidevahelisi toitumisseoseid. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Kes keda? Suur kevad oli käes ja eksamid ukse ees. Matemaatika oli Pille jaoks keeruline aine ja seetõttu otsustas ta eksamiks just koos Priiduga õppida. Mõeldud tehtud. Kuna ilm oli soe ja i...
Nimi: Raido Meidla Kool: Kääpa Põhikool Klass: 9.klass Toiduahel ja toiduvõrgustik Sissejuhatus Tänases tunnis uurid organismidevahelisi seoseid toiduahelates ja toiduvõrgustikes. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/toiduahel Enne töölehe edasist täitmist loe läbi toitumisseoste teooria ning mudeli kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid ülesande tüüpe ning leia organismidevahelisi toitumisseoseid. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Kes keda? Suur kevad oli käes ja eksamid ukse ees. Matemaatika oli Pille jaoks keeruline aine ja seetõttu otsustas ta eksamiks just koos Priiduga õppida. Mõeldud – tehtud. Kuna ilm oli soe ja ilus, ha...
1. Rakuteooria põhi seisukohad : *) kõik organismid on rakulise ehitusega *) iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust jagunemisel. *) rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 2. Loomsed koed: Epiteelkude- tihedalt, naha pindmine osa. Sidekude- hajusalt, ümbritseb rakuvaheaine, ühendab org. Koed ühtseks tervikuks. Lihaskude- pilikud, müofibrillid, rakud muudavad mõõtmeid Närvikude- pikad jätked, pea- ja seljaaju moodustajad. 3. Tsütoplasma koostis: Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Ülesanne: liidab kõik organellid ühtseks 4. Tuuma koostis: tuumake (tuumas) , poorid, kromosoomid,kromatiin (niidikesed), 5. Tuumakese tähtsus: toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 6. Kromosoomid- puhkeolekus ei näe, (siis nim neid kromatiinideks) enne jagunemist muutuvad nad nähtavaks. Nukleosoomne fibril...
riigist teise. VÄÄR Loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb hoida ära uute taimede- ja loomadeliikide sattumist uutesse looduslikesse keskkondadesse, sest muidu muutub toiduahel, mis võib omakorda hoopis kaotada taime- ja loomaliike. 5.Looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse suurendamisega. ÕIGE 6.Eesti kaitsealused liigid on loetletud looduskaitseseaduses. ÕIGE 7.Natura 2000 on ülemaailmne kaitsealade võrgustik. VÄÄR Natura 2000 on üle-euroopaline kaitsealade võrgustik. 8.Eesti looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted on esitatud dokumendis Agenda 21. VÄÄR. Eesti looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted on esitatud Dokumendis Säästev Eesti 21 9.Paljudes riikides valitsevat näljahäda aitaks kõige paremini leevendada: c)toitumisharjumuste muutmine. 10.Taastua loodusvara näiteks on: d)vesi. 11
1 Olesk, A. (2016). Matemaatikat on vaja, et olla enesekindel kodanik. Kasutatud 4.04.2018 https://arvamus.postimees.ee/3623111/matemaatikat-on-vaja-et-olla- enesekindel-kodanik? utm_source=arvamus.postimees.ee&utm_medium=button_article&utm_content= 3623111&utm_campaign=fb_socia 2 Hallik, M. (2012). Martin Hallik: milleks meile matemaatika? Kasutatud 4.04.2018 https://arvamus.postimees.ee/985724/martin-hallik-milleks-meile- matemaatika 3 Kurvits, J. (2014). Tagurpidi matemaatika tund. Võrgustik võrgutab seminar "Oma silm on kuningas - tule ja vali omale sobiv õppemeetod!,, Tallinn, 4. detsember. 1 Matemaatika õppimine algab kodust, kus laps teeb esmakordselt tutvust arvudemaailmaga. Alustuseks õpib laps loendama, koolis õpib ta liitma ja lahutama. Mis aitab lapsel matemaatikat varajases eas paremini mõista, on mängimine. Mängu kaudu on matemaatika
oleks vaja eeldada väliseid jõude (nagu kõva käsi või sotsiaalsed normid). Seda eeldusel, et mängijad kohtuvad omavahel korduvalt ning et nad mõtlevad kaugemale kui ainult praegune hetk. Axelrod korraldas erilise mänguteoreetiliste strateegiate turniiri, kus erinevad strateegiad mängisid üksteise vastu arvutil. Strateegiate turniiri võitja tit for tat ("vorst vorsti vastu"). Sotsiaalsed võrgustikud Sotsiaalne võrgustik inimeste suhete "võrk"; tekib kui joonistada inimesed paberile ja ühendada üksteist tundvad inimesed joonega. Jacob Moreno (1889-1974) sotsiomeetria, teadus sotsialsetest võrgustikest. Sotsiomeetriline küsitlus lastakse kõikidel grupi liikmetel öelda, milline ülejäänud grupi liikmetest talle kõige rohkem meeldib (või kellega ta tahaks koos töötada, mängida, vestelda vms.). Sedasi saadakse teada, millist grupiliiget kõige rohkem valitakse ja keda üldse ei valita.
on palju üksteise suhtes liigutatavaid luid On palju liigeseid sama eesmärgi saavutamine võimalik erinevaid liigutusemustreid kasutades sama liigutusmuster võib olla kasutatav erinevate eesmärkide saavutamiseks. Millist informatsionni tõlgendatakse kõrvas (enne kui see ajju jõuab) Variandid: heli valjus, heli sagedus, heli suund, heli tekitaja. Tasakaaluorgani roll keha motoorika kontrollimisel (3) Vestibulaarsilma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega Vestibulaarspinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega Vestibulaarkortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Aju lateraliseeritud funktsioon lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis holistlik (parem) vs analüütilinejärjestav (vasak Aju jagunemine 6/8 kihiks
.......................... 2 Natura 2000 aladest üldiselt...................................................................................... 3 Natura 2000 alad Eestis.............................................................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................... 6 Sissejuhatus Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis. Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi alusel valitud linnualad. Natura alad, on Euroopas haruldaste elupaikade ja liikide kaitseks välja valitud alad. Selle võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada Euroopa Liidule olulised elupaigad ja liikide leiukohad nende loodusliku levila piires
Piiritleb rakku Side rakkude vahel Pigmendid Ainevahetus: 1)Passiivne: läbi kanalite H2O ja vees lahustunud ained. Madalama rõhuga konts poole. 2)Aktiivne: kasutatakse ATP energiat, valguliste kandjate abil. 3) Tsütoplasma Koostis: H2O 60-90%; Anorgaanilised ja orgaanilised ained; Pigmendid, regulaatorained, gaasid. 4) Raku struktuurid Struktuur Ehitus Ülesanded Tsütoplasma võrgustik Ainete liikumine (summutaja) Üleval kare all sile Endoplasmaatiline retiikulum (ER) Ainete süntees Aine kogumine, sorteerimine ja pakkimine. Pakitakse: 1)varuaine tilgad
Erinevad võrgustikud ja nende tähtsus. Rohevõrgustiku osad. Ökoloogiline infrastruktuur on teatud maa-ala ökoloogilisi parameetreid tagav maastikukomponentide ja -elementide kogum. Määrav on nende elementide kuju ja vastastikune paiknemine, samuti seal esinev kõlvikuline ja liigiline koosseis. Senises Eesti ning rahvusvahelises praktikas on ökoloogilise infrastruktuuriosadena eristatud: • ökoloogilist, • rohelist, • kompenseerivate alade võrgustikku Ökoloogiline võrgustik on osa ökoloogilisest infrastruktuurist, mis tagab ökoloogilise kommunikatsiooni (tasakaalustatud aine- ja energiaringed) erinevatel hierarhilistel tasanditel. Ökovõrgustik on maastiku elutoetavate komponentide seostatult toimiv süsteem, mis aitab hoida looduslikku mitmekesisust ja keskkonna stabiilsust. Kompenseerivate alade võrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis tasakaalustab looduslike ja antropogeensete süsteemide vahelisi disproportsioone. Ökonoomika seisukohalt
Seminar 6: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega ning väga mitmekesise koostisega. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: 1) tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; 2) suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt;
Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldaja MK – 15 SWOT analüüs Ave Mändmaa Paide 2015 TUGEVUSED NÕRKUSED osavõtlik tagasihoidlik usaldusväärne kompleksid (punastamine) heatahtlik mugavus/laiskus mõistlik kannatlik VÕIMALUSED OHUD luua oma kliendibaas usaldamatus suurendada klientuuri võimaluste mitteärakasutamine koolitada võrgustik konkurents
Kordamisküsimused geneetikas. Loeng 2: 1. Sõnasta Mendeli esimene seadus. Joonista skeem ristamise kohta ja esita genotüübiline lahknemine sümboolika abil? Monohübriidsel ristamisel annavad homosügootsed vanemad vaid heterosügootseid järglasi, kes on genotüübilt identsed ja fenotüübilt ühesugused. 2. Sõnasta Mendeli teine seadus. Joonista skeem (Punnetti ruudustik) alleelide lahknemise kohta ja esita geno- ning fenotüübilise lahknemise suhted domineerimise korral sümboolika abil? Heterosügootide (F1 järglaste) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine nii, et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. Geenide avaldumine: ¼ AA + 2/4 Aa + ¼ aa g 1:2:1 f 3:1 3. Sõnasta Mendeli kolmas seadus. Joonista skeem (Punnetti võrgustik) tunnuste lahknemise kohta dihübriidsel ristamisel ja esita geno- ning fenotüübiline lahknemine sümbo...
Omavad oma ribosoome ja DNA-d Golgi kompleks - Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine. Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamin Ribosoomid Viivad läbi valgusünteesi. Koosneb RNA-st ka valgust. Ilma valkudeta rakk ei tööta! Tsütoplasma - nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum - Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi. Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Lüsosoomid - Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme.
Tsütoplasmas leidub veel-LÜSOSÜÜMID on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. GOLGI KOMPLEKSIS jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekese ja lüsosoomidesse. Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemuses on DNA ja RNA molekul, harjased. Mitokondrite põhiülesanne on raku varustamine energiaga. Neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. TSÜTOSKELET on valguline võrgustik tsütoplasmas, annab organismile tugisüsteemi ja liikumise. Valguline võrgustik koosnab: *peenetest niitidest ekh mikrofilamentidest. *keskmise jämedusega niidid *jämedad niidid ehk mikroturukese ehk mikrotuublid. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuublitest.
Paljunevad pooldumise teel. Paljunemine toimub mitoosi või meioosi teel. Puudub tuumamembraan Tuuma ümber on membraan Ebasoodsates tingimustes moodustavad Ei moodusta spoore. spoore. 8. nimeta kellele rakk kuulub ja lisa organellide nimetused. 1. Bakterirakk 2.Loomarakk 3.Taimerakk Arvukalt vibureid, Tsütoplasma võrgustik, Tuum-ümbritseb kahekordne membraan. mis aitavad rakul liikuda. mitokonder, rakukest. Mitokonder- rakuhingamine Rakukest- rakumembraani Rakukest- koosneb tselluloosist. ümbritsev kaitsev rakuke. Tsütoplasma võrgustik- lipiitide ja valkude süntees Nukleiud ja kapsel. Vakuool – veemahutiks peamiselt taimerakkudes.
Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused Prokarüootsed e Eukarüootsed e eeltumsed rakud päristuumsed rakud 1)tüübid bakterid taimede, loomade, seente rakud ja protistid 2)tuum puudub, selle on asemel on kaksikmembraaniga tuumapiirkond ümbritsetud tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA Dna hulk on DNA´d on rohkem, väiksem, on üks on lineaarsed rõngaskromosoom ...
Vahvärk Konstruktsioonid Traditsiooniline vahvärkkonstruktsioon on puitdetailide võrgustik, mis on omavahel ühendatud erisuguste liitetappide ja puupunnidega. Ei mingeid naelu, ühenduspolte ega kruvisid! Alates 10. sajandist ehitati kogu Euroopas keeruliste, ühendatud vahvärk- katusekonstruktsioonidega massiivseid hooneid, mis isegi tänapäeval näivad trotsivat ehitusinseneriteabe piire ning on kõige märkimisväärsemad arhitektuurilised meistriteosed maailmas, pakkudes ilu ja inspiratsiooni. Puitmajade voodriks kasutatakse põhiliselt laudist või krohvi, paljud
tarindid,mis on suhteliselt püsivalt fikseeritud, kuigi mõningane varieerumine on võimalik, aga see muudab ühendi tähendust. Idioomid- kivistunud sõnaühendid,tavaliselt tekkinud metafoori või metonüümia kaudu. Osi ei saa laiendada ega asendada sünonüümidega. Leksikaalsemantiliste suhtete võrgustik- kujuneb paradigmaatiliste, süntagmaatiliste ja assotsiatiivsete seoste alusel. Võrgustikul on tuum ja perifeeria, mingi perifeerne element võib olla teise võrgustiku tuumaks. Võrgustik peegeldab komponentide lähedussuhteid ja hõlbustab teksti mõistmist. Võrgustikuga arvestamine soodustab võõrkeeleõppes sõnavara omandamist. Grammatika-peegeldab inimese teistsugust kognitiivset tegevust-grammatikaelemendid lisavad tähistajale mingi tähenduse või peegeldavad selle mingit aspekti seoses teiste objektidega. Grammatikalisatsioon-tähenduse kinnistumine grammatilisele morfeemile või süntagmale,st et tähendust kannab mingi vorm. Grammatilisi
eelkõige täiskasvanute hoolitsust laste ainelise heaolu eest, kuid pildi heaolust lapse seisukohalt annavad lapse rahulolu tegutsemisega, kaasarääkimise soov, osalemishuvi jms. (Ilves, 2013) 6 4. TERVIST EDENDAV LASTEAED Tervise ja heaolu edendamiseks haridusasutustes on loodud projektid vastavalt koolidele või koolieelsetele lasteasutustele. Koolidele mõeldud võrgustik kannab nime Tervist Edendav Kool ehk lühendina TEK, lasteaedadele mõeldud aga Tervist Edendav Lasteaed ehk TEL. 2015.aasta detsembri seisuga kuulub TEL võrgustikku 260 koolieelset lasteasutust Eestis. Projektiga liitumine on vabatahtlik ning liitunud peavad järgima oma tegevuses tervist edendava lasteaia mudelit, mille koostamisel on arvesse võetud nii Maailma Terviseorganisatsiooni kui ka rahvusvaheliste tervisedenduse programmide ja võrgustike soovitusi, aluseid ja praktilisi kogemusi
läbi ta membraani, see muudabki salati selliseks. 3.5.1. Vähendab infot raku sise- ja väliskeskeskonna vahel, sellel on kaitse funktioon, taimel on sellele lisaks veel rakukest. 2. tsütoplasmavõrgustikuks, ei tea, rakutuuma tuumakestes, rRNA, valk, pooride, kinnituda, valkude sünteesimine, polüsoomid, nütokundrid, kloroplastid. 3. Tuumake-ribosoom-rRNA 4. *Tuumake, lüsosoom, mitokonder, Golgi kompleks, tsütoplasma võrgustik * Nad on poorsed ja koosnevad valkudest. * Tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks * Valgulise koostisega * Raku peamised koostisosad on valgud. 6. Rakutuum-koosneb valkudest- ÜHINE sisaldavad geneetilist infot, Mitokoner sünteesib valke. 7. Mitokondrid sisaldavad pärilikkuse ainet. Sellest saab rakku luua, aga nad ei saanud normaalselt areneda teises rakus, järelikult toimus muutus pärilikkuses. 9. Golgi kompleks ; Rakumebraan; Ribosoom b Ribosoom c Gr. Fosfolipiididest, valkudest, rRna, valkudest, rib fosfolipiididest 3.6.1. Kõik järjest. 2
kaasasündinud sidekoe nõrkus nahaaluste veenide ja ühendusveenide klappide funktsiooni häired soodustavateks teguriteks on töö istuvas või seisvas asendis, rasedus, ülekaalulisus vere aeglustumine veresoontes Ravi operatsioon (veenide eemaldamine ei mõjuta jala vereringlust, kuna sisemine sügavam veresoonte võrgustik jäetakse puutumata.) ravisukad, -põlvikud ja -sukkpüksid salvid, tabletid ja geelid
Seente sarnasus taimedega: · kasvavad ühel kohal ega liigu aktiivselt · seenerakkudel on rakukestad - kitiinist · kasvavad kogu elu Seente sarnasus loomadega: · toituvad valmis orgaanilistest ainetest, mida saavad väliskeskkonnast · rakkudes talletuvad samasugused varuained Kõige kiiremini kasvavad seened soojas, niiskes paigas, kus on rohkesti toitaineid. Hüüf- seeneniit Hulkraksed seened koosnevad seeneniitidest. Harunenud ja omavahel põimunud seeneniitide võrgustik moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. Viljakehad koosnevad tihedasti põimunud seeneniitidest. Neis valmivad paljunemiseks ja levimiseks eosed. Seened levivad eostega. Mitmed seeneliigid vajavad eoste idanemiseks eritingimusi. Seeneniidistik eritab aineid, mis lõhustavad lihtsamateks. Seened lõhustavad toidu väljaspool keha. Pärmseened on üherakulised ning neil pole niidistiku. Pärmseened vajavad suhkrut. Paljunevad eostega ja pungudes.
Raku osa Ülesanne Koostis LR TR SR Muu info Tuum Sisaldab ja säilitab 2 kordne X X X pärilikku membraan informatsiooni Juhib raku elutegevust Reguleerib rakus toimuvaid protsesse Lüsosoom Lagundatakse Sisaldavad X X X Membraan ei võõrobjekte nt ensüüme, lase rakul baktereid ümbritsetud ensüümidel membraaniga sattuda rakku, kuid kui satub, siis rakk lagundab enda. Ribosoom Viiva...
Närvisüsteem Viljandi Gümnaasium Merike Kiir 10.klass Juhendaja:Maiu Siiru Mis on närvisüsteem? Närvisüsteem (systema nervosum) on elundkond, elektrokeemilisi signaale juhtiv võrgustik. Närvisüsteemi ülesanne on võtta väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närvisüsteemi jaotus Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem on närvisüsteemi osa k ahekülgsel organismidel. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust. Kesknärvisüsteemi moodustavad selja- ja peaaju. Koos piirdenärvisüsteemiga on
aineosakesi. Tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. 9. Taimerakk Päristuumsete organismide rakud saab ehituse ja talitluse alusel jaotada kolme suurde rühma: looma-, taime- ja seenerakud. Neid ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure. Põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Taimeraku tsütoplasmas erinevad suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad
· VValguskiirgus · Ultraviolettkiirgus · Infrapunane kiirgus · Hapniku hulk · Happelisus · Kitsa ökoamplituudiga organism · Laia ökoamplituudiga organism 3. Biootilised tegurid · SSümbioos · PParasitism · KKisklus · KKonkurents · TTaimtoidulisus 4. Energia liikumine · TTootjad · EEsmased tarbijad · TTeisesed tarbijad · TTipptarbijad · ÖÖkopüramiid 5. Ökosüsteem kui tervik · TToiduahelad · TToiduahelate võrgustik · TToiduahelate katkemine 6. Populatsiooni iseloomustus · PPopulatsiooni arvukus ja selle muutus ajas · PPopulatsiooni tihedus · PPopulatsiooni seisund · PPopulatsiooni tervislik seisund · PPopulatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste populatsioonidega Victoria järv 1. Üldiseloomustus Asukohalt hõlmab ta troopilist kui ka lähisekvatoriaalset kliimavöödet. Täpsemalt asub Aafrika mandri idaosas.
ära tööd, mis nõuavad lihtsamaid teadmisi. Selleks, et ära elada ning elus oma kohta hoida või saavutada on vaja omandada rohkelt tarkusi, olla ambitsioonikas ja jõuda kõige muutuvaga sammu pidada, sest vastasel korral on elu hammasrataste vahele sattumina üsna tõenäoline ning sealt välja saada on palju raskem kui sinna sattuda. 21.sajandit võib pidada Interneti ja sideajastuks. Seoses infoühiskonna levikuga on suur väljakutse sidevõrkude arendamisel. Ülemaailmne võrgustik hakkas välja arenema 1960. aastatel USA-s sõjaväelisel eesmärgil. Laialdaselt hakkas see levima 1993. aastal, saades nime World Wide Web (ülemaailmne veeb). Esialgu oli teenus kallis ning kättesaadav vähestele, kuid peagi muutus see ligipääsetavaks kõigile ja tänapäeval on lahutamatu kaaslane ning abimees igas valdkonnas. Internet võimaldab olla ühenduses Maailmaga ning saada aktuaalseid uudiseid kärmemalt kui ühelgi teisel viisil
Species - liigid Collapse – kokkuvarisemine Capacity - võimsus Predatory – röövellik Impact - mõju Entire – kogu Unity – ühtsus Tremendous – tohutu, Gear – käik kolossaalne WORD LIST Valuable – väärtuslik According – vastavalt Food web – Pristine – algeline toitumisahelate võrgustik Habitats – elupaigad Increasing – kasvav Monitoring – seire Effort – pingutus Enforcement – Mammals – imetajad jõustamine Viable – elujõuline Strengthen – tugevdama Biodiversity – bioloogiline Decade – kümnend mitmekesisus Spread – levik Long-term – pikaajaline Endangered –
kättesaamatuks, tihti ühe rünnaku all tuhanded erinevad IP aadressid (arvutite zombiarmee) • ISKE – infosüsteemide turvameetmete süsteem. Eesmärk aidata kaitsta ja säilitada andmeid ja andmekogusid, IT seadmeid, andmevahetuskeskkondi, tarkvara. 3 taset, millest 3 turvalisim. • Botnet – robot network, häkkerite hallatav haavatavate võrku ühendatud arvutite võrgustik, kuhu paigaldatud pahavara (bot). (zombie võrgustik) • Port-scanner – app, mis otsib serverist või hostist avatud porte. Turvalisuse kontrolliks. Ründajad otsivad nõrki kohti. • Whitelisting – sisendi testimine korrektsete sisenditega (turvalisem kui blacklisting, sest saad kohe kontrollida, et halbu (kehvi) sisendeid ei aktsepteeriks) • Blacklisting – sisendi testimine valede sisendite vastu. • Süs adminn -
Ül: 1) juhib kogu raku elutegevust 2) Kanda edasi pärilikku infot kromosoomided asuva DNA abi 3) Seal toimub DNA replikatsioon e süntees Raku tuuma siseaine koosneb karüoplasmast , mis koosneb DNA-st , valkudest, RNA'st Kromosoomid: Asuvad rakutuumas Arv ja kuju on liigi tunnus (inimestel 46kromosoomi, ehk 23paari) Rakumembraan Fagotsitoos- tahkete ainete omastamine selisel viisil Pinotsütoos- vedelike omastamine samal viisil Organellid raku sees: tsütoplasma võrgustik on membraanidest moodustunud põiekeste ja tsistermikeste süsteem Ribosoom ..- on kaheosalne, koosneb RNA-st ja valgumolekulist Tehakse valmis tuumakestes, seejärel liiguvad tsütoplasmasse, kus osad kinnituvad ER-le. Ribosoomis toimub valkude süntees Polüsoom- ühe mRNA-ga seotud ribosoomide kogumik, moodustub valgu sünteesi ajal Ribosoomid on ka mitokondrites ja kloroplastide Golgi kompleks ...- membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste sünteem ÜL:
Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik - 2 liiki: sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport. Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Veepuudusel taime siserõhk langeb ja selle tulemusena taim närbub. Kui taime kasta, liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ning turgor taastub. Viljakeha - osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Lüsosoom on rakuorganell, mis aitab teostada suurte biomolekulide lõhustamist.
· Mida rohkem valke konkreetne rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on · Kuna uusi valke sünteesitakse kõigis rakkudes, siis on ka ribosoomid eluslooduses kõikjal levinud Endoplasmaatiline retiikulum Endoplastiline retiikulum (ER)- ehk tsütoplasmavõrgustik. Toimub ainete rakusisene liikumine, lisaks transpordile on ER seotud veel mitmete ainevaheliste protsessidega. · Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas · Moodustab tsisterne ja paunakesi · Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid · Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Golgi kompleks Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbermõõtmine ning nende paiknemine põiekestesse ja lüsosoomidesse.
VIETNAMI PÕLLUD Kerlyn Tarendi 12B Tallinna Arte Gümnaasium OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS Maastik on tasane. Põllud on ristküliku või ruudu kujulised ning korrapärased. On nii suuri ja väikseid põlde. Teede võrgustik on üsna tihe ning majad asetsevad mööda teeääri ja väga tihedalt koos. Enda jaoks kasvatakse riisi, juurvilju ning loomadest sigu ja kanu. OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS RIISIPÕLLUD Asetsevad kahe jõe vahelisel alal Vietnami põhja osas. Antud piirkonnas on maastik madala pinnamoega ning niiske. Teedevõrgustik on tihe. Elamud asetsevad mööda teeääri ja hõredalt ning neid ümbritsevad puud. Taimedest kasvatatakse riisi ning loomadest kanu ning sigu. RIISIPÕLLUD TERRASSPÕLLUD Antud alal on maastik mägine. Põllud on ebakorrapärase kujuga ning on nii suuri kui ka väikseid põlde. Põllud on ehitatud astmeliselt ehk treppehitus. Palju külasid, kus majad asetsevad lähestikku n...
Plastiid- nendes toimub orgaaniliste ainete esmane süntees. Seal lahustuvad liitsuhkrud, millest kujuneb assimilatsiooni tärklis. Plastiidid paljunevad pooldudes. Plastiidid jagunevad kolmeks: kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Fagotsütoos- ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. LOOMARAKK Mitokonder-tekitab energiat; 2 membraanne Tsütoplasma-seob raku tervikuks Golgi kompleks- jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- sünteesib vaja minevaid süsivesikuid ja lipiide Lüsosoom- 1 membraanne, lõhutsab rakule mittevajalikud ained. Ribosoom- toimub valgu süntees. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- toodab valke. Polüsoom-sünteesib aminohappelise järjestusega valke. Rakumembraan- toitainete edasikandmine. Karüoplasma-rakutuuma poolvedel plasma. Tuumake-pannak...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
