1. Sõltumatu vaheldi mõiste. Kui vaheldi töö ei sõltu võrgupinge olemasolust, siis nimetatakse seda sõltumatuks- või autonoomseks vaheldiks. Vaheldi saab töötada ainult siis, kui võrgupinge up on rakendatud. Kui võrgupinge puuduks, siis ei saaks vool minna ühest muunduriharust teise, kuna esimesena avatud türistoril ei tekiks teda sulgevat vastupinget ja ta jääks pidevalt avatuks (kommutatsiooni ei toimuks). Lülitus suudaks töötada ilma vahelduvpingeta ainult siis, kui kasutataks täielikult juhitavaid ventiile, nt. suletavaid türistore. Sellisel juhul oleks meil tegemist autonoomse ehk sõltumatu vaheldiga. 2. Joonistada pingevaheldi väljundpinge ja väljundvoolu diagrammid. 3
Sel hetkel pannakse käima impulsigeneraator ja impulsside arvu loendatakse. Loendamine kestab kuni integraator saavutab null taseme, selleks kulub aeg T2. Mõõdetud impulsside arv on vastavuses mõõdetud pinge efektiivväärtusega. b) Kuidas oleneb voltmeetri integreerimisaeg Ti valitud lahutusvõimest (kümnendkohtade arvust)? - Integreerimisaeg väljendatakse võrgupinge perioodide kaudu (PLC Power Line Cycle). Integreerimisaeg võib omada väärtusi 0,02, 0,2, 1, 10 või 100 PLC. Vaikimisi on integreerimisajaks 10 PLC (0,2 s). Vahelduvpinge häire mõju vähendmiseks tuleb integreerimisaeg Ti valida pikem. Sellest tulenevalt on ka aeg T2 pikem. Suurema mõõtetulemuse kohtade arvu juures on mõõtmise aeg pikem. c) Millistel vahelduvhäire sagedustel fh on häire mõju integreerivale seadmele
ja sagedus fh , on maksimaalne veapinge väärtus Nagu saadud avaldisest näha on sagedustel, kus fh = 1/Ti , 2/Ti jne, veapinge väärtus null. Kui vahelduvhäire sagedus on teada, tuleks integreerimisaeg Ti valida nii, et ta sisaldab täisarvu häirepinge perioode. Integreerimisaeg Ti (ja sellega mõõtmistsükli kogupikkus) sõltub kaudselt mõõte- tulemuse kohtade arvust, mis on näidu järgi määratav. Võimalikud integreerimisajad on 0,1...100 võrgupinge perioodi, seega 2 ms...2 s. Vahelduvhäire mõju määramisel tuleks kasutada integreerimisaega, mis on pikem kui üks häirepinge periood. Kaasajal kasutab suurem enamus alalispinge digitaalvoltmeetreid just kahekordse integreerimise põhimõtet. See võimaldab kõrget täpsust ja väikest vahelduvhäire mõju. Töökiiruse poolest on see meetod aga suhteliselt aeglane see on seotud integreerimisajaga. Töö käik 1.) Tutvusime multimeetri HP34401A kasutusjuhendiga: a
Arvuti toiteplokk Üldine: Arvuti toiteploki ülessandeks on toita arvuti detaile: Emaplaat, optilised seadmed, andmekandjad(SSD ja HDD), ventilaatorid ja vajadusel ka videokaardi mis vajab lisatoidet otse toiteplokist. Enamus tänapäeva toiteplokke on ATX (Advanced Technology eXtended) tüüpi. Toiteplokid on disanitud nii et nad suudavad välja ja sisse lülituda emplaadilt tulevate signaalide kaudu. Toiteplokkides on enamasti sees pingeregulaatorid, kondesaatorid, pooljuhid, PFC( power factor corrector), radiaator ja jahutusventilaator. Paljutel toiteplokkidel on energiatõhususe märgis nagu näiteks 80+ Bronze, silver, gold. Paljud toiteplokid on võimelised töötama nii 100v kui ka 220v võrkudes ja suudavad seda automaatselt tuvastada, osade puhul aga tuleb seda teha käsitsi vastava lüliti abil. Täpsustatud: Toiteplokk on seega konverteerimise seade, mis muundab vahelduva kõrgpinge madalpingeliseks alalisvooluks, ehk täpse...
mis on suurem ideaalse tühijooksu nurkkiirusest. · Selline olukord on võimalik, kui töömasina moment on samasuunaline mootori momendiga. · Kahe momendi summa koosmõjul nurkkiirus suureneb. · Ideaalse tühijooksu nurkkiiruse juures, kui = 0, on I = 0 ja E = U. · Edasisel nurkkiiruse suurenemisel üle ideaalse tühijooksu nurkkiiruse muutub elektromotoorjõud suuremaks kui võrgupinge ja ankruvoolu suund muutub vastupidiseks. · Vastupidiseks muutub ka mootori moment. · Edasine nurkkiiruse suurenemine kestab seni, kuni mootori moment saab võrdseks töömasina momendiga. · Mootor töötab generaatorina ja annab pidurdusenergia võrku. Rekuperatiivpidurdus võib esineda siis, kui vintsiga langetatakse koormust · Rekuperatiivpidurdusel ei ole vaja muuta mootori lülitusskeemi
vase-, niklisulamite kokkukeevitamisel Kuna käsikaarkeevitusel on väike tootlikus ja halb mehhaniseeritavus, seega on kergem ja parem kasutada MAG-keevitavust. Keevitustransformaatori ehitus 1. Vooluvõrku lülitamine 2. Transformaatori sisse- ja väljalülitamine 3. Transformaator (ühefaasilineTransformaatori ülesanne: muundab krge võrgupinge madalaks keevituspingeks ja madala võrguvoolu kõrgeks keevitusvooluks. 4. Keevitusvoolu reguleerimine 5. Keevitusjuhtme ühendamine elektroodihoidikuga 6. Klemmiga tagasivoolu juhtme ühendamine detailiga Materjali ja toote keevitatavu s Kõrglegeerteras on keevitatav piiranguteta. Teras ei ole külmpragudele ega kuumpragudele kalduv, järelikult keevitatavus on hea. Lisamaterjalid MAG-keevitusel kasutatakse elektroodina keevitustraati, mis on legeeritud Mn ja Si oksiidide taandamiseks
juhul kaks ventilaatorit, jahutamaks seadme sees olevaid kõiki detaile. Sülearvutite toiteplokid Enamik sülearvutitest kasutavad 25 200 W toiteplokke. Sülearvutid kasutavad lisaks ka välist toiteadapterit (AC adapter e ,,Power brick"). See muundab seinakontaktist saadava vahelduvpinge sülearvutile sobivaks alalispingeks (tavaliselt 19V). serverid Mõned serverid kasutavad toiteplokki, mis muundab võrgupinge ainult 12 Vseks alalispingeks. Ülejäänud vajalikud alalispinged genereeritakse emaplaadil VRM abil. Tänan Kuulamast! Küsimusi?
Sissepõlemismootori hooldamine: õli, jahutusvedelik ( olemasolu ), kütus, filtrite ja kuumade pindade puhtus . 10.Milliseid nõudeid tuleb täita mootorsõidukiga avalikel teedel liigeldes? - Liikluses osalevatel sõidukitel peab olema kehtiv tehnoülevaatus ja kindlustus, juhtidel juhiluba - Mootorsõiduk peab olema tehniliselt korras piduritest hüdraulikani . 11.Mida tuleb kontrollida elektritööriistade kasutamisel? - Võrgupinge ja püstikute sobivus, nõuetekohane elektriühendus - Toitekaablite korrasolek -Lülitite korrasolek ja toimimine - Tööriista puhtus, kuluvosade nõuetekohane määramine 12.Mida tuleb kontrollida suruõhutööriistade kasutamisel? - Lülitite korrasolek ja toimimine - Tööriista puhtus, kuluvosade nõuetekohane määramine 13.Mida tuleb kontrollida sisepõlemismootoriga väikemehhanismi siseruumis kasutamisel?
Mõõteseadmega tutvumine. Katse aruanne: Vabas vormis essee soojusalasest uuringust, mille sooviksin laboris läbi viia. Mikrolaineahju kasuteguri määramine Mikrolaineahi nagu ka nimi ütleb,siis soojendamiseks ja energia tekitamiseks kasutatakse mikrolaineid. Mikrolained on elektromagnetiline kiirgus, mis on sarnane nähtavale valgusele, raadiolainetele ning radioaktiivsele gammakiirgusele. Mikrolainete sagedus jääb raadiolainete ja infrapunakiirguse vahele. Üldjuhul kasutatakse mikrolaineahjudes kiirgust sagedusega 2500 megahertsi ehk 2,5 gigahertsi ning lainepikkuseks on 12 sentimeetrit, mis on sagedusest lihtsalt arvutatav, sest kiirgus levib valguse kiirusel, mis omakorda on sageduse ja lainepikkuse korrutis. Mikrolaineahju oluliseks osaks on transformaator, mis muudab tavalise võrgupinge 220 volti kõrgepingeks. Peale seda muundust saadetakse vool magnetronile, mis omakorda tekitab mikrolaineid. Mikrolaineahjuga ei ole võimalik ...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Praktikum nr.2 Signaalide mõõteseadmed Aruanne Töö iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtevigade määramine. Töövahendid Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. Töö käik 1.Vahelduvpinge mõõtmine Siinuseline signaal f=5000Hz U1=3,010 V U2=3,029 V
Sagedus võnkeringis F=1/T L*w=1/C*w Transformaator Teooria: Transformaator Seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühtsele raudplekilehtedest koostatud südamele. Lehed on pöörisvoolu vältimiseks. Kasutatakse auto süütepoolis ning elekrienergia ülekandmisel. Primaarmähis Mähis, millele rakendatakse võrgupinge. Sekundaarmähis Mähis, millest võetakse pinge. Laudsüdamik Vajalik, et magnetvälja võimalikult väikeste kadudega ühelt mähiselt teisele üle kanda. Põhimõte Primaarmähisesse antakse vahelduvpinge, see tekitab seal vahelduvvoolu ning vahelduvvool tekitab omakorda samas taktis muutuva välja. Sama magnetväli muutub ka sekundaarmähises. See magnetväli tekitab sekundaarmähises induktsiooni elektromotoorjõu
Mittetüüritava alaldi väljundpinget saab muuta vaid vahelduvpinge muutmisega. Kui tüüritava alaldi türistoride viivitus avanemisel on suur ja väljundpinge on madalam koormuse pingest siis tagastub koormusesse salvestunud energia vahelduvvooluvõrku. Seda olukorda nimetatakse vahelditalitluseks ja seadet, mis on projekteeritud niimoodi töötama võrguga sünkroniseeritud vaheldiks (inverteriks). Võrguga sünkroniseeritud alaldid ja vaheldid vajavad töötamiseks võrgupinge olemasolu. Voolu kulg ühest muunduri harust teise ja ventiilide sulgumine toimub sisendpingete mõjul s.t. tegemist on loomuliku kommutatsiooniga. Tüüritavad alaldid ja võrguga sünkroniseeritud vaheldid moodustavad pööratava süsteemi s.t. ühed ja samad tüüritavad muundurid võivad üldjuhul töötada nii alaldina kui vaheldina. Enamkasutatavad muundurite lülitused on standardiseeritud. Muundurite (alaldite ja vaheldite)
Tallinn 2011 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et olen antud laboratoorse töö teostanud vastavalt eeskirjale, mõõtmisi olen teostanud koos etteantud brigadiriga . Aruande olen koostanud ise. Autor Töö iseloomustus: Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid: Multimeeter 1 B7-37, multimeeter 2 B7-40/4, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. Töö käik Vahelduvpinge mõõtmine Skeem: V1 multimeeter B7-40
Kui laengu siirdumine ei ole kontrollitud, tekib väga tugev vooluimpulss – 40 000 V potentsiaali korra kuni 70 A, seda väga lühikese aja (10-20 nanosekundi) jooksul. ESD-standardite nõudeid tuleb arvesse võtta arvutiruumides, lennujuhtimiskeskustes, haiglates, elektroonikatööstuses, remondi- ja hoolduskeskustes. Standardites on elektriohutusnõudeid silmas pidades määratud materjalide juhtivuse ülem- ja alampiirid, nii et staatiline laeng maandaks ning inimene oleks võrgupinge alla sattumise korral kaitstud. Välja on töötatud ESD-materjalide pindjuhtivuse ja maa suhtes juhtivuse standardid. Standardiseeritud on ka ESD-materjalide ja ESD-kaitsesüsteemide mõõtmis- ja kontrollimismeetodid. ESD-kaitsesüsteemidega varustatud tööpiirkonnad peavad olema eraldatud ja märgistatud standardikohaste siltide ja viidetega. ESD-kaitsesüsteemide hulka kuuluvad põrandakatted (just ESD-, mitte antistaatilised katted), töökohamatid,
aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 5. aprill 2001 brigaadiga koosseisus: Veiko Lepp Anneli Kaldamäe Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. Töö käik Vahelduvpinge mõõtmine Skeem: U1 U2
Labor 2 Teostatud brigaadiga koosseisus: Esitatud ........................ Kaitstud ........................ Üliõpilane: Tallinn 2007 Üldine iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid multimeeter B737 multimeeter B740/4 generaator G3112 ostsillograaf C183 fasomeeter F234 1. Vahelduvpinge mõõtmine Skeem: U 1 U 2
Töö iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvumine signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtevigade määramine. Kasutatud seadmed -- Multimeeter B7-37 -- Multimeeter B7-40/4 -- Generaator G3-112 -- Ostsillograaf C1-83 -- Fasomeeter F2-34 -- Ühenduskaablid ja klemmliist Töö käik 1.Vahelduvpinge mõõtmine
Automaatikainstituut Töö nr. 2 SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 11. aprill 2002 brigaadiga koosseisus: Aruanne üliõpilane aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus: Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid: Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. Töökäik: 1. Vahelduvpinge mõõtmine Skeem:
Milline on 3faasilise asünkroonmootori staatorimähise magnetväli? 3 faasimähise magnetväljade summaarse välja suund pöörleb ruumis ühtlase kiirusega mis on proportsionaalne toitepinge sagedusega. Kus paiknevad asünkroonmasina mähiste magnetväljad? Staatorimähise väli läheb läbi õhupilu staatorist rootorisse; rootorimähise väli läheb läbi õhupilu rootorist staatorisse. Mis järjekorras järgnevad staatori pinnal vahelduvoolumasinate staatorimähiste faasitsoonid? A-Z-B-X-C-Y. Asünkmootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja vahetada omavahel 2 mootorit toitvat faasijuhet. Mille poolest erineb asünkroonmasin sünkroonmasinast? Sünkroonmasinal on püsimagnetid v elektromagnetid rootoril; sünkroonmasinal on rootori pöörlemiskiirus tööolukorras alati võrdne pöördvälja pöörlemiskiirusega. Mis on 2kihilise mähise tunnuseks elektrimasinas? Igas uurdes 2 poolikülge. 2 pooluspaariga vahelduvvoolumasina staatoril on 24 uuret. Kui suur on poolusejaotus? 6...
ühendatakse neutraaljuht mõnikord tähe keskpunktiga (nt pingete sümmeetria tagamiseks). Maandusjuht ühendatakse inimeste ohutuse tagamiseks 111 elektrimasina või muu elektriseadme kerega (joonis 4.2). Elektrimasina staatorimähis võib olla ühendatud kas täht- või kolmnurklülitusse. Tähtühenduse puhul toidetakse faasimähist faasipingega, kolmnurkühenduse puhul liinipingega. Kuna liinipinge on faasipingest 3 korda suurem, siis on ka kolmnurklülituses faasimähise vool sama võrgupinge juures 3 korda suurem kui tähtlülituse puhul. Et vältida masina riknemist, tuleb mootori valikul ja paigaldamisel jälgida tema mähiste lülitust ning sellele vastavat nimipinget. 2)Lüliti ühendatakse kolme faasi vahele. 3)Mootori kiirust saab reguleerida voolu peale andmisega. Mootori voolu piiramiseks, sujuvaks kiirendamiseks ja aeglustamiseks on traditsiooniliselt kasutatud reostaatkäivitust ja reostaatpidurdust. Samuti saab reostaate kasutada mootori kiiruse reguleerimiseks
ja malmi. Keevitada saab metalle, mille paksus on vähemalt kolm millimeetrit. Keevitusprotsessi tunnusnumber 111. Keevitustransformaator Keevitustransformaator toodab keevitamiseks vahelduvvoolu. 2.3 Keevitustransformaatori üldskeem Keevitustransformaatori ehitus 1. Ühendus vooluvõrguga 2. Transformaatori sisse- ja väljalülitamine 3. Transformaator (ühefaasiline) Transformaatori ülesanne: muundab kõrge võrgupinge madalaks keevituspingeks ja väikese võrguvoolu suureks keevitusvooluks. 4. Keevitusvoolu reguleerimine 5. Keevituskaabli ühendamine toiteseadmega 6. Tagasivoolu kaabli ühendamine toiteseadmega Keevitustransformaatori puudused 1. Ei sobi keevitamiseks elektroodidega, millel on aluseline kate. 2. Kõrgendatud elektriohuga ruumides lubatakse keevitada aparaadiga, mille tühijooksu pinge ei ole üle 48V. Kui tühijooksu pinge on madal, siis halvenevad keevitusomadused, nt. kaare süütamine. 3
Staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi. Ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole. Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm ja momendi-nurgatunnusjoon on näidatud joonisel 4.14 Vektordiagrammil näidatud staatorimähise elektromotoorjõu ja võrgupinge vektorite vaheline nurk on ühtlasi masina koormusnurk, millest sõltub masina poolt tekitatav moment. Koormusnurga suurenemisel üle /2 hakkab moment vähenema. See nurk on masina stabiilsuspiiriks. Suurel koormusel ei suuda mootor enam tasakaalustada koormusmomenti ning mootor langeb sünkronismist välja. Selleks, et normaaltalitluses oleks mootoril teatav momendivaru valitakse tavaliste sünkroonmootorite puhul nimitalitlusele vastav koormusnurk suhteliselt väike (alla /4).
• Nimeta kontakttakistust halvendavad tegurid. Väike kontaktpind, vähene kontaktsurve tugevus, kontaktpindade oksüdeerumine, isoleerkile, liiga kõvast/pehmest metallist kontaktid. • Kui vahelduvvoolu elektrikaar kustub, muutub pinge kaarevahemikus kaare kustumispingest võrgupinge hetkväärtuseni. Kuidas nimetatakse seda protsessi ja tekkivat pinget? Seda protsessi nimetatakse pinge taastumiseks ja tekkivat pinget taastuvpingeks. • Kas aktiivahela väljalülitamisel tekib taastuspinge ja miks? Aktiivahela väljalülitamisel taastuvpinget ei teki, sest vool ja pinge on faasis. • Millist protsessi nimetatakse adiabaatiliseks? Adiabaatiline protsess on protsess, mis ei oma soojus-, massi- või ainevahetust teda ümbritseva keskkonnaga.
Paiknevuse alusel jaotatakse (sise e. ruumides asuvaid) kinnisteks seadmeteks ja väljaspool ruume ja hooneid s.o. lageda taeva all asuvaid lahtisteks seadmeteks. Asukoha järgi jaotatakse elektriseadmeid paikseteks ja teisaldatavateks. Seadmeid, milles elektrienergia muundub mehaaniliseks, soojus- või mõneks muuks energialiigiks, nimetatakse elektritarbijaiks. Elektritarbijad on näiteks elektrimootorid, valgustid, elektrisoojendusriistad jne. Tarbija nimipinge ja võrgupinge, millesse ta lülitatakse, peavad olema võrdsed. Nimipinged. Väikepinge extra lowvoltage (ELV) vahelduvpinge puhul 50 V, alalispinge puhul 120 V. Eristatakse kaitseväikepinget (SELV, PELV) ja talitlusväikepinget (FELV). Madalpinge low voltage (LV), pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 V ja alalispinge puhul 1500 V
o juhtmetega elektersoojendus o raketisesoojendus o infrapunakiirgusega soojendamine o kuumbetoon Juhtmega elektrisoojendus Juhtmetega elektrisoojendus on meetod, milles trafo abil muudatud kaitseväikepingega vool juhitakse peakaabli ja ühenduskaabli kaudu betoonitarindis olevatesse takistusjuhtme kontuuridesse. Takistuse mõjul juhe soojeneb ja soojendab enda ümber olevat betooni. Juhtmetega elektrisoojendus koosneb järgmistest osadest: o Trafo- ülesanne on alandada võrgupinge ohutu väärtuseni (alla 42V) ning toimida võimsusregulaatori ja juhtimisseadmenda. o Peakaabel- selle abil juhitakse vool soojendatava objektini. o Ühenduskaabel- selle abil ühendatakse soojendus juhtmed peakaabliga. o Soojendusjuhtmed- on plastkattega 2 mm terastraadid. Soojendusjuhtmed paigaldatakse enne betoonimist soojendusprojekti järgi umbes 20-30 cm vahega juhtmekontuuridena ja liidetakse ühenduskaabli vahendus peakaabliga. Iga tarind
Elektri alused Taavi Nurk Mis on elekter Elekter on vabade elektronide vool ühest molekulaarolekust teise Elektri liikumise (voolamise) eelduseks on vabade elektronide olemasolu Negatiivselt laetud elektronid liiguvad positiivse pooluse suunas Materjalide omadused JUHT materjal mis juhib elektrit (Conductor) MITTEJUHT materjal mis ei juhi elektrit (Insulator) POOLJUHT materjal mis teatud tingimustel juhib elektrit (Semi Conductor) ÜLIJUHT materjal millel on väga väike takistus (Super Conductor) Põhimõisted Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahe mõõdetakse Voltides V Voolutugevus- laengute hulk mis läbib juhti mõõdetakse Amprites A Takistus- juhi omadus elektronide liikumist takistada, mõõdetakse Oomides Võimsus- tööhulk mida vool on võimeline tegema, mõõdetakse Wattides W Annaloog näide V ja A Voltide arv näitab potentsiaali teha tööd Kui võtta kaks objekti, üks 1kg ja teine 10k...
Nimipinge U1n 35 kV keerdudearvu suhe w1/w2 15 sek.poole liinipinge U2L Sekundaarpinge tühijooksul U2_t Vastus: trafo sekundaarpoole liinipinge U2l 4,041 kV 4. Meil on ühefaasiline kadudeta trafo 400/120 V, 10 kVA, mille tühijooksuvool on 2A. Trafo sekundaarahelasse on lülitatud 4 kW suurune aktiivkoormus. Arvutage võrgust võetavad võimsused, kui võrgupinge on 400 V. nimivõimsus Sn 10 kVA võetav aktiivvõimsus P1 Nimipinge Un 400 V võetav reaktiivvõimsus Q1 tühijooksuvool I 2 A võetav näivvvõimsus S1 aktiivkoormus P 4 kW sin 90° =1 Leida P1; Q1; S1?
sümmeetria tagamiseks). Maandusjuht ühendatakse inimeste ohutuse tagamiseks 111 elektrimasina või muu elektriseadme kerega (joonis 4.2). Elektrimasina staatorimähis võib olla ühendatud kas täht- või kolmnurklülitusse. Tähtühenduse puhul toidetakse faasimähist faasipingega, kolmnurkühenduse puhul liinipingega. Kuna liinipinge on faasipingest 3 korda suurem, siis on ka kolmnurklülituses faasimähise vool sama võrgupinge juures 3 korda suurem kui tähtlülituse puhul. Et vältida masina riknemist, tuleb mootori valikul ja paigaldamisel jälgida tema mähiste lülitust ning sellele vastavat nimipinget. L1 L1 L2 L2 L3 L3 N Kaitselüliti N Kaitselüliti
Sülearvuti mälud on SODIMM tüüpi ja võivad olla samuti DDR, DDR2 ja uuemad DDR3 mälud. Ka sülearvuti erinevad mälud ei ole omavahel vahetatavd Toiteplokk Toiteplokk kinnitatakse arvuti korpusesse Toiteploki ülesanne on tekitada erinevate arvuti komponentide tööks sobilikud toitepinged: 3,3V (volti), 5V, 12V, 12 V, need on alalispinged Toiteplokk ise saab toitepinge vooluvõrgust, see on 220V vahelduvpinge Toiteplokk muundab võrgupinge arvutile sobilikeks alalispingeteks. 220 V on ohtlik, seetõttu on toiteplokk kinnine Pilt ekraanil VGA Pildi saamiseks on vaja: Videokaarti (VGA kaarti) VGA kaardil on graafikaprotsessor (tänapäeval ATI või NVIDIA) VGA kaardil on graafikamälu (videomälu) kus hoitakse ekraanipildi kujutist digitaalsel kujul. Graafikaprotsessor vajab head jahutust (suur radiaator või ventilaator) Pilt ekraanil VGA
alaldusdioodide D2, D3; tagasisideahela moodutavad kahesektsiooniline lineaarse tunnusjoonega potentsiomeeter P1 ja püsitakistid R1, R2. Kondensaatorid C2, C5 peavad olema madala impedantsiga (Low ESR) elektrolüütkondensaatorid, kuid siiski tuleb nad sillata parasiitsete komponentide mõju vähendamiseks keraamiliste kondensaatoritega C4, C6. Kõrgema taktsagedusega integraalskeemide LM2592HV ja LM2596 kasutamisel on vajalik sillata ka alaldatud võrgupinge silukondensaatorid C1, C3 keraamiliste kondensaatoritega [4]. Impulss-stabilisaatori komponendid sai joodetud valmis trükkplaadile, millel kasutatakse kahte integraalset pinget alandavat (Buck) impulss-stabilisaatorit LM2575. Joonis 4. Impulsstoiteploki elektriskeem. Alaldi, dioodid D1, D4 ja elektrolüütkondensaator C1, väljundpinge URO avaldub valemist: ,
Nende korral võib juba mõne millisekundine pinge katkestus põhjustada vigu arvutustes ja juhtimises ning olulist materiaalset kahju. Seetõttu tuleb neid kaitsta lühimategi pingekatkestuste eest. Lühiajalisi katkestusi elektrienergiaga varustamises tuleb elektrivarustussüsteemis ette küllalt sageli. Näiteks: automaatse korduslülituse rakendamisel või reservi automaatsel lülitamisel (katkestused mõni sekund!).Seetõttu on vajalik lisaks võrgupinge toitele kasutada ka autonoomseid toiteallikaid. Kui on tegemist väikese võimsusega, võib pideva toite tagamiseks kasutada galvaanielemente või akusid. Suurte võimsuste korral kasutatakse nn. pidevtoite (lakkamatu toite) agregaate (esimesi selliseid agregaate kasutati juba aastal 1900 elektrijaamade operatiivseadmete ning abivalgususe toiteks). Esimesed pidevtoite agregaadid töötasid sisepõlemismootoritega (reeglina diiselmootor).
Mingi kindla koormuse korral vähendab rootoriahela takistuse suurendamine nurkkiirust. Kiiruse reguleerimine toitepinge muutmisega on kasutatav lihtsamatel juhtudel, kui ajamimootori võimsus ei ole suur ja töömasin on ventilaatortunnusjoonega. Mootorite juhtimisel kasutatakse kas vahelduvpingeregulaatoreid või vahelduvvoolulüliteid. Kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega on kasutatav ajamites, kus ei nõuta kiiruse sujuvat reguleerimist. Kiiruse reguleerimine võrgupinge sageduse muutmisega. Sel juhul muutuvad vääratuslibistus ja -moment. Mootori lubatud moment muutub sageduse muutumisel, lubatud võimsus on konstantne. Võrgupinge sageduse suurenemisel väheneb lubatud moment vähem kui vääratusmoment, seega väheneb ka mootori ülekoormatavus. 28. Elektriajami dünaamika (põhivõrrand). Elektriajami kiirenduse ja aeglustuse tingimustes võivad elektrimootoris ja töömasinas tekkida
Viktoriin Kui vastuse lahter on tühi, peab ka hinnangu lahter olema tühi. Peab kasutama tekstvastusega, arvvastusega ja variantvastusega küsimusi Tingimata peab olema vähemalt kaks arvvastusega küsimust, kus vastuses lubatakse teatud erinevut täpsest vastusest. Küsimus Täpselt mitu sentimeetrit on ühes meetris? Mis on juku täisnimi. Mis pinge on kaasaegse elamu pistikus? Mis on võrgupinge sagedus eestis? miltu silma on täringul kokku? Viska täring ühe korra, mitu silma saad? mis on täpne Tallinn Tehnikaülikooli veebiadress? d vastuste hindamiseks. lahter olema tühi. a ja variantvastusega küsimusi. usega küsimust, kus vastuses vastus hinnang 100 10 10 juhan 10 10 230 10 10
KOOL eriala Õpilase nimi MOOTORITE VÕRDLUS Iseseisev töö Juhendaja: ..... Tartu 2017 1 VAHELDUVVOOLUMOOTORI TÜÜPID Eelised Puudused Tavalised Kasutatav rakendused toide Lühisrootoriga - Otsekäivitus - Suurem Leiab järjest Vahelduvvool asünkroonmooto - Lihtne meetod ja käivitusvool enam kasutust. r ehitus u (kuni 8x Tööstusseadmete - Ei vaja keerukaid suurem ajamid, võimsad juhtimissüsteeme nimivoolust) pumbad, tõste- ja - Madal hind - Tegelik teisaldusseadmed - Töökindel vooluimpulss , - Rasketes kuni 14x turbogeneraatorid talitusoludes ...
Kui paigalseisva rootori korral (s=1) on staatorivool 5.....7 korda suurem nimivoolust, siis 17. Keevitus trafod. Elekterkeevitusseadmete toiteks kasutatakse ühefaasilisi pingemadaldustrafosid, mis libistustel s>1 suureneb staatorvool veelgi, kusjuures pidurdav moment väheneb. Faasirootoriga as.mootori muudavad 220 või 380 V võrgupinge elektrikaare toitmiseks vajalikuks 60-70 V pingeks. Toiteallikate kohta, korral saab voolu vähendada ja pidurdavat momenti suurendada rootoriahelasse lisatakistite lülitamise teel. mille hulka kuuluvad ka tavalised jõutrafod, on üldine nõue, et muutuva koormusvoolu puhul nad annaks
2. Mida nimetatakse energeetikaks? 3. Mida nimetatakse energiasüsteemiks? 4. Mida nimetatakse elektrisüsteemiks? 5. Milliseid seadmeid nimetatakse elektriseadmeiks? 6. Millised seadmed on valgustusseadmed? Tuua näiteid. 7. Millised seadmed on jõusedmed? Tuua näiteid. 8. Millised seadmed on elektrivõrgud? 9. Millised seadmeid nimetatakse elektritarbijaiks? 10.Kuidas jaotatakse elektriseadmeid pinge järgi? Pingete suurused? 11. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 12. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 2.Füüsikalised põhimõisted (põhikooli füüsikakursusest). 1. Mida nimetatakse mateeriaks? 2. Molekul. Kuidas on molekulid omavahel seotud? 3. Millest oleneb aine temperatuur? 4. Kuidas jaotatakse ained vastavalt nende füüsikalistele omadustele? 5. Aatomi ehitus. 6. Kui kiiresti liiguvad elektronid ümber aatomituuma? 7. Mida nimetatakse positiivseks iooniks? 8
AAV 0030 elektriajamite üldkursus 5AP 6 4-2-0 E S 1. ELEKTRIAJAMI mõiste Elektriajam on elektromehhaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), muundurist, ülekandemehhanismist ja juhtseadmest ning ette nähtud töömasina ja selle abimehhanismide liikumapanemiseks (käitamiseks). 2. ELEKTRIAJAMI struktuuriskeem 3. ELEKTRIAJAMI liikumise põhivõrrand pöörleval liikumisel Tm Ts = J(d/dt)+(/2)*(dJ/dt) d/dt= dt=d/ Tm Ts = J(d/dt)+(2/2)*(dJ/d) Võrrandi parem pool on dünaamiline moment Tm Ts = Td 4. Elektriajami liikumise põhivõrrand sirgjoonelisel liikumisel Fm Fs = m(dv/dt)+(v2/2)*(dm/ds) Fm liikumapanev (motoorne jõud Fs takistusjõud s läbitud tee 5. Staatiliste momentide ja jõudude taandamine Staatiliste koormuste mõju mootorile avaldub selles, et nende ületmiseks peab mootor arenda...
t. mootor tarbib energiat töömasinalt. Rööpergutusmootoril on võimalikud järgmised pidurdused: 1) rekuperatiivpidurdus, tekib sel juhul, kui töömasin käitab elektrimootorit nurkkiirusega, mis on suurem ideaalse tühijooksu nurkkiirusest. Selline olukord on võimalik, kui töömasina moment on samasuunaline mootori momendiga. Kahe momendi summa koosmõjul nurkkiirus suureneb. Edasisel nurkkiiruse suurenemisel üle ideaalse tühijooksu nurkkiiruse muutub elektromotoorjõud suuremaks kui võrgupinge ja ankruvoolu suund muutub vastupidiseks. Vastupidiseks muutub ka mootori moment. Edasine nurkkiiruse suurenemine kestab seni, kuni mootori moment saab võrdseks töömasina momendiga. Mootor töötab generaatorina ja annab pidurdusenergia võrku. 2) vastulülituspidurduse olukorras pöörleb mootori ankur töömasina momendi või inertsijõudude mõjul vastupidi elektromagnetilisele momendile, seega mootor takistab täiturmehhanismi või töömasina liikumist.
põhjuseks nii juhuvead kui ka vahelduvpinge väärtuse sõltuvus kogu võrgus tarbitavast võimsusest. 228.8 228.6 U Pinge, /V/ 228.4 228.2 228 0 1 2 3 4 5 6 7 8 aeg, /min/ Katsepunktid Keskmine Joonis 2. Võrgupinge muutumine ajas. Mõõtetulemus on reaalse katse tulemus. Mõõtetulemuste kogum annab informatsiooni mõõdetud suuruse võimalike väärtuste tõenäosuslikust jaotusest. Sellises käsitluses on mõõteväärtus nagu koordinaat, millega pannakse paika mõõtetulemusele omistatavate väärtuste kese arvteljel. Hinnatava füüsikalise suuruse iseloomustamiseks võime enamasti kasutada aritmeetilist keskväärtust
(kollane, sinine ) punane on pluus ja must miinus. Sinine kollasega lahti ja testri punane sinisele ja must kollasele. 4. Mõõda pirni otstel olev pinge testriga. 200 mA, seal kus on sirge kriips. Panen rööbiti sinna pirni juhtmetele peale nagu punktis 2. Poolviltu plussiga 5. Mõõda pirni takistus Ohmi tahan mõõta. Pirni küljes pole ühtegi juhet. Must pirni punasele, punane pirni mustale. 6. Võrgupinge Tester V peale vahelduvool- laineline joon. Piirkond 500 ja topin pistikusse.
Sissejuhatus Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nim elektrotehnikaks Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakendamisest. Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete temperatuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, telefoni- ja raadioside. Rahvamajandusharu, mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nim energeetikaks. Elektrienergiat on lihtne muundada meh või keem energiaks, soojuseks või valguseks ja suunata kaugel asuvatele tarbijatele Tänapäeva soojus- ja elektrijaama kasutegur on 55-60%. Võrreldes soojuselektrijaamadega on hüdroelektrijaamade kasutegur kõrgem 78-80%. Nende teenindamiseks vajatakse vähem töötajaid, tootmine on lihtsam ning...
Ühe võtan lahti ja panen testri klemmid juhtme otstele. (kollane, sinine ) punane on pluus ja must miinus. Sinine kollasega lahti ja testri punane sinisele ja must kollasele. 4. Mõõda pirni otstel olev pinge testriga. 200 mA, seal kus on sirge kriips. Panen rööbiti sinna pirni juhtmetele peale nagu punktis 2. Poolviltu plussiga 5. Mõõda pirni takistus Ohmi tahan mõõta. Pirni küljes pole ühtegi juhet. Must pirni punasele, punane pirni mustale. 6. Võrgupinge Tester V peale vahelduvool- laineline joon. Piirkond 500 ja topin pistikusse.
sagedusega. Täisperioodalaldi korral kahekordne võrgusagedus. Täisperioodalaldi kasutegur suurem. Täisperioodalaldi võib olla vastastaktlülituses või sildlülituses. Silufilter on vajalik pulsatsiooni vähendamiseks. Selleks võib olla kondensaator, induktiivpool. 60. Miks tõstetakse impulsstoiteseadmetes võrguvoolu sagedust? Tänapäeval kasutatakse laialdaselt võrgutrafota toitelülitusi (impulsstoide). Võrgupinge alaldatakse ja silutakse. Seejärel muundab vaheldi alaldatud ja silutud võrgupinge kõrge sagedusega impulssideks (20…40 kHz), mis suunatakse kõrgsagedustrafo primaarmähisele, kus indutseeritakse magnetvoog, mis indutseerib sekundaarmähises vajaliku pinge. 61. Impulsstoiteseadme võrdlus võrgutrafoga toiteaseadmega. Eelised, puudused. Kõrgsagedustrafo on võrreldes võrgutrafoga tunduvalt väiksem. Kasutatav mähisetraadi kogus on kordades väiksem. Südamikuna kasutatakse ferriiti
x L = 2 f L. Analoogselt pingekolmnurgale võib ka takistuskolmnurga järgi määrata cos : r cos = . z Võimsus Pingekolmnurga külgede korrutamisel vooluga saadakse sellega sarnane võimsuskolmnurk. Eelnevast on teada, et U a I = P on aktiivvõimsus, U L = QL on reaktiivvõimsus. Võimsuskolmnurga kolmas külg hüpotenuus tähistatakse tähega S ja kannab nime näivvõimsus. S =U I S näivvõimsus voltamprites (VA) U klemmipinge või võrgupinge voltides (V) I vool amprites (A). Võimsuskolmnurgast saab välja kirjutada ka, et S = P 2 + QL2 S näivvõimsus voltamprites (VA) P aktiivvõimsus vattides (W) QL induktiivvõimsus varides (var) P cos = . S cos kannab nimetust võimsustegur. Võimsuskolmnurgast võib näivvõimsuse ja faasinihkenurga kaudu avaldada ka P = S cos =U I cos QL = S sin =U I sin 90 Hetkväärtusena on võimsuse kui pinge ja voolu
Elektrimootor on "must kast", mille sisendiks on elektriline pinge ja vool ning väljundiks on pöördemoment ja pöörlemiskiirus või jõud ja liikumiskiirus. 55. Alaldi tööpõhimõte. Alaldi on seadis vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks. Alaldid võimaldavad saada mitmesuguse väärtusega alalispinget, on töökindlad ja ei nõua pidevat hoolitsust. Üldjuhul koosneb alaldi kolmest lülist: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo transformeerib võrgupinge väärtuseni, mis on vajalik alaldi väljundis nõutava alalispinge saamiseks. Ventiil muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. Silufilter vähendab alaldatud pinge pulsatsiooni alaldi väljundis (silub pinget). 56. Pingeregulaatori tööpõhimõte. (Leidsin kuskilt auto-foorumist :D ) Generaatori tööpõhimõttest teame, et pinge suurus sõltub tema pööretest (sõltub jällegi auto liikumiskiirusest), ja koormusest (mis pole kunagi ühesugune ehk sõltub millised tarvitid meil hetkel
Seepärast on omaette probleemiks sünkroonmootori käivitamine otsevõrgulülituse puhul, milleks kasutatakse asünkroonkäivitusmähist. Sünkroonmootori kiiruse reguleerimine toimub samuti nagu asünkroonmootori puhul toitepinge sageduse reguleerimine. Joonis 3. Käivitusmähise momenditunnusjoon Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm ja momendi-nurgatunnusjoon on näidatud joonisel 3. Vektordiagrammil näidatud staatorimähise elektromotoorjõu ja võrgupinge vektorite vaheline nurk on ühtlasi masina koormusnurk, millest sõltub masina poolt tekitatav moment. Koormusnurga suurenemisel üle /2 hakkab moment vähenema. See nurk on mootori stabiilsuspiiriks. Suurel koormusel ei suuda mootor enam tasakaalustada koormusmomenti ning mootor langeb sünkronismist välja. Selleks et normaaltalituses oleks mootoril teatav momendivaru, valitakse tavaliselt sünkroonmootorite puhul nimitalitusele vastav koormusnurk suhteliselt väike (alla /4). Joonis 4
huumlahendus ja kuni 0,5 s pärast jahtub bimetallelektrood, paindub tagasi ja lahutab luminofoorlambi kuumelektroodide vooluringi. Vooluringi jadamisi ühendatud ballastdrosseli induktiivsuse tõttu läbib luminofoorlampi 800...1000 V pingeimpulss, mis süütab selle. Tavaliselt esimene pingeimpulss lampi siiski ei süüta, sest elektroodid ei jõua küllaldaselt kuumeneda ja protsess kordub, kuni lamp 2 kuni 5 sekundi vältel süttib. Lambi normaalsel põlemisel starter ei tööta, sest võrgupinge 230 V jaotub osaliselt lambile, osaliselt drosselile, mistõttu starterile jääv pingelang on väiksem tema süttimiseks vajalikust (ligikaudu 130 V). Teoreetilised küsimused: · Millistest elementidest koosneb luminofoorvalgusti skeem? · Millise pingega töötab skeem? · Miks luminofoorlambil pole nimipinget? · Milline on drosseli otstarve? · Milline on starteri otstarve?
Igal aastal suureneb jõupooljuhtmuunduritest toidetavate elektriajamite arv. See võimaldab juhtida mootorite tööpunkti, st kiirust, pöördemomenti ning seega ka energiatarvet. Jõupooljuhtmuundur on elektroonse süsteemi osa, mis muundab koormust toitvat elektrienergiat. Sõltuvalt pingest ja võimsusest kasutatakse ühe-või kolmefaasilisi jõupooljuhtmuundureid. Peale selle on veel tähtis vahelduvvoolu (ac) võrgupinge amplituud ja genereeritud alalisvoolu (dc) väärtus. Tähtis tegur on see, et elektrienergiat muundatakse ja juhitakse. Samuti osutub tähtsaks nõue, mille kohaselt muundur peab võrgust energiat tarbima või seda sinna tagastama. Juhtimiselektroonika tagab muundurite ja elektroonsete süsteemide juhtimise. Edu elektroonika vallas ja materjalide tööstuses määrab olukorra ning suunad maailma elektriajamite tootmise tehnoloogias.
kaitserakendusaeg (kaitselüliti karakteristik), ehitusaegne toide, potentsiaaliühtlustusahelad, rikkevoolukaitselülitite mõõtmised. 3. ELEKTRIMOOTORITE KAITSE- JA LÜLITUSAPARATUUR Elektrimootori kaitse liigvoolu vastu peab tagama selle automaatse elektrivõrgust väljalülitamise liigkoormuse või lühise korral kui mootori mähiseid läbivad liiga suured voolud ja nad kuumenevad üle. Elektri- mootorile mõjub halvasti ka suur võrgupinge alanemine, sest sellega kaasneb ülekoormus ja kuumenemine, sageli ka mootori seiskumine. Eristatakse maksimaalvoolu- ja minimaalpingekaitset. Maksimaalvoolukaitse lülitab mootori välja liigvoolu korral, minimaalpingekaitse aga siis, kui elektrivõrgu pinge liiga palju langeb. Maksimaalvoolukaitse korral on käivitusaparaati (kaitselüliti, kontaktor- käiviti) maksimaalvoolu- ja termoreleed või sulavkaitsmed.
keevitusmuundur keevitusalaldi keevitustransformaator p 15 2.2.1. Keevitustransformaator Keevitustransformaator toodab keevitamiseks vahelduvvoolu. Sele 2.3. Keevitustransformaatori üldskeem Keevitustransformaatori ehitus 1. Vooluvõrku lülitamine 2. Transformaatori sisse- ja väljalülitamine 3. Transformaator (ühefaasiline) ( ) Transformaatori ülesanne: muundab krge võrgupinge madalaks keevituspingeks ja madala võrguvoolu kõrgeks keevitusvooluks. : . 4. Keevitusvoolu reguleerimine 5. Keevitusjuhtme ühendamine elektroodihoidikuga 6. Klemmiga tagasivoolu juhtme ühendamine detailiga Keevitustransformaatori puudused 1. Ei sobi keevitamiseks elektroodidega, millel on aluseline kate. 2. Kõrgendatud elektriohuga ruumides lubatakse keevitada aparaadiga, mille tühijooksu pinge ei ole üle 48V.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
